Kui Q const ja kapitali suurus on ette antud, siis vajalik töökulu on 1 § Q ·E L ¨ D¸ © aC ¹ Tinbergeni tootmisfunktsioon on (arvestab tehnoloogilist progressi) Q ae Pt C D LE , kus P on tehnilise progressi mõju parameeter ja t on aeg. Näitab tehnilist progressi ja pole otseselt seotud kapitalikulu ja tööjõuga. Kasvufunktsioon on (kõik näitajad on juurdekasvutempod) q D c E l P , kus q , c ja l on vastavalt toodangu, kapitali ja töökulude juurdekasvutempod. Kapitali (füüsilise) mahu mõju toodangule on (k on toodangu mahu muutus) D k
.. Operaatori sümbol kirjutatakse tavaliselt vasakule funktsioonist, millele ta mõjub. Kui operaator L^ seab funktsioonile (q ) vastavusse funktsiooni (q ) , siis kirjutame selle seose: L^ (q ) = (q ). (13.0) Funktsioone (q ) , mis rahuldavad tingimust L^ (q ) = (q ), (13.1) kus on arvuline parameeter, nimetatakse operaatori L^ omafunktsioonideks. Neid parameetri väärtusi, millel võrrandil (13.1) on lahendeid, nimetatakse operaatori L^ omaväärtusteks (ka karakteristlikeks arvudeks). Operaatoriks võib olla nt arv, kuupjuur, tuletis jne: = A^ (13.2) Võrrand (13.0) on samaväärne võrrandiga (13.2). On olemas impulsioperaator, energiaoperaator jne.
volframaati jne. Sealjuures lisatakse põhimaterjalile aktivaatoritena 0,001.... 1% mitmesuguseid metalle (vask, hõbe, vismut jne). Kasutatavad ekraanimaterjalid erinevad teineteisest põhiliselt kolme parameetri poolest. Nendeks on valgusandlikkus, järelhelenduse kestus ja helenduse värvus. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 74 Valgusandlikkus on ekraani valgustugevus kiire võimsusel 1 W. See parameeter ei ole konstantne, vaid sõltub elektronide kiirusest (anoodpingest) ja kiire voolutugevusest. Kasutatavate materjalide valgusandlikkus on 0,17... 17 cd/W. Järelhelenduse kestus on ajavahemik, mille vältel ekraani heledus pärast elektronkiire kustumist langeb 1%-ni esialgsest. Kasutusotstarbest sõltuvalt võib järelhelenduse kestus olla mõnest mikrosekundist kümnete sekunditeni. Helenduse värvus sõltub otseselt fluorestseerivast ainest ja tema kiirgusspekter on üsna kitsas
3 2 1 0 5 4 3 2 1 0 -6 -4 -2 0 2 4 6 8 -1 -2 Do...Loop- kordused. Demod Protseduur paus(pp). Vrdl käsk oota Scratch'is Tekitab pausi pikkusega pp sekundit Sub paus( pp ) ' Tekitab pausi pp sekundit pp - parameeter: pausi pikkus Dim pl ' muutuja deklareerimine pl - muutuja - pausi lõpp pl = Timer() + pp ' pausi lõpp Timer() - funktsioon - jooksev aeg Do DoEvents - annab juhtimise DoEvents korraks Windows'ile Loop While Timer() < pl End Sub Protseduuris kasutatakse järelkontrolliga kordust Protseduuri abil saab määrata suvalise
minna üle keskkonnasõbralikele energiaallikatele ja efektiivsematele tehnoloogiatele. Samas, ükskõik kui efektiivset tehnikat ka ei kasutataks, vastavalt termodünaamika II seadusele tekib mingisugune saaste ikka. Oluline on selle minimeerimine ja eraldamine. Levinud on energiaallikate jaotamine taastumatuteks (fossiilkütused ja lõhustuvad materjalid) ning taastuvateks (päikesekiirgus, tuul, hüdroenergia, loodete energia ja biomass). Oluline parameeter sellise jaotuse juures on taastumiskiiruse ja tarbimiskiiruse suhe. Energia tarbimine liigiti Nafta Süsi Gaas Tuum Hüdro Energiaallikate osakaal Nafta 38% Süsi 26% Gaas 23% Hüdro 6% Tuum 6% Geotermaal,
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. Populatsioonigeneetika uurib geneetilise varieeruvuse muutumist nii ajas edasi kui tagasi. Populatsioonigeneetika üritab ennustada, mis saab varieeruvusest tulevikus. Selgitada kuidas tänane varieeruvus tekkis. Populatsioonigeneetika ennustav pool arendati suures osas välja juba 20.sajandi esimeses pooles. Püütakse mõista alleeli/genotüübi/haplotüübi jne sageduse muutumist ajas
piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver (konspekt, Begon et al. 6.10), keskkonna kandevõime, erikasvukiirus (konspekt, Begon et al. 6.4) ; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Populatsiooni kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskonna kandevõime ehk keskonnamahtuvus (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustav vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni9 arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigus see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjupaikade olemas olu jt. Erikasvukiirus on biootiline potensiaal, mida tähistame väike r-ga. See nätiab, kui palju on võimeline
toidu saastumist. Kriitiline kontrollpunkt (KKP) – käitlemisetapp, punkt või protseduur, kus rakendatakse kontrolli, millega saab kõrvaldada ohtu või vähendada seda vastuvõetavale tasemele. Kontrollpunkt (KP) – käitlemisetapp, punkt või protseduur, mis pole küll kriitiline, kuid vajalik on kontroll kinnitamaks etapi, protseduuri, seadme töökindlust/tõhusust või korrasolekut. Kriitiline piir – vaadeldav või mõõdetav parameeter, mis eristab vastuvõetava vastuvõetamatust. Seire – planeeritud ja kindlate protseduuridena teostatav protsessi jälgimine, et hinnata, kas kriitiline kontrollpunkt on kontrolli all. Korrigeeriv tegevus – abinõud ja meetmed, mis võetakse kasutusele juhul, kui seire käigus ilmneb, et olukord kriitilises kontrollpunktis on väljunud kriitilistest piiridest. 2 1. peatükk: Eeltingimuste programm 1
mõõtehälvet. Parand on võrdne süstemaatilise mõõtehälbe hinnanguga, kuid vastasmärgiline. Kuna süst.mõõtehälbe pole täpselt teada, siis ei saa ka kompenseerimine olla täielik, seega parandi väärtus on arvestatav on ainult koos selle väärtuse väärtuse määramatusega. 34. Eksperimentaalne standardhälve Eksp.standardhälve on mõõtesuuruse n mõõdisest kogumi korral mõõdiste jaotust iseloomustav parameeter s(x i), mis on antud valemiga: , kus xi - i-ndas mõõdis, ja x(kat) n mõõdise aritm.keskm. Avaldis s(xi)/n on x(kat) jaotuse standardhälbe hinnang ja seda nimetatakse aritm.keskmise ekperimentaalseks starndardhälbeks 35. Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus on mõõtetulemusega seotud parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele omistamiseks mõeldavate väärtuste jaotust. Mõõtemääramatuse hinnangu parameetriks võib olla näiteks eksperimentaalne standardhälve või kindla
sumbumisena logaritmilistes ühikutes, ning ta on 60 kuni 120dB. 9. Toitepinge muutuste summutustegur (Power supply rejection ratio PSRR) see avaldub toitepinge mittestabiilsuse mõju väljundpingele, mida väiksem see tegur on, seda vähem mõjutab toitepinge. Ideaalsel OPvõimendil peaks olema see arv null. 10. Väljundvool suurim väljundvool mida antud OPvõimendi on võimeline arendama. 11. Väljundpinge kasvu kiirus (Slew rate Vu) See parameeter näitab kui kiiresti muutub väljundsignaal, kui OPvõimendi sisendisse antakse hüppeline signaal. See parameeter iseloomustab OPvõimendi sagedus omadusi, sest mida kiiremini muutub väljundpinge, seda paremad on antud võimendi sagedus omadused. 12. Transiitsagedus (Unity gain frecuence fT) see on põhimõtteliselt võimendi piirsagedus. See on sagedus mille juures võimendustegur on langenud üheni st. OPvõimendi on lakanud võimendamisest. 1.7
Tuuleiili kiirus Vg − lühiajalise turbulentse tuule iseloomulik suurim 2-sekundline keskväärtus. Tuuleiili kiiruse ja tuule keskmise kiiruse seos väljendub valemiga Vg = kg·Vmean h kus kg on tuule kiiruse iilitegur: k g = 1+ 2,28 / ln zo h − kõrgus z0 − pinnamoe parameeter − leitakse EN 50341-1 (vt tabel 2) Tabel 2. Erinevate maastikutüüpide maastikutüübitegurid kT ja pinnamoe parameetrid z0 (Eurocode 1 ENV 1991-2-4) Maastikutüüp Maastiku iseloomustus kT z0 Lainetav avameri, järved vähemalt 5 km ulatuses I 0,17 0,01 vastutuult, tasane takistusteta maastik
Saagise väärtused alla 100% on tingitud sellest, et osa analüüti jääb mingil põhjusel määramata. Saagis on väga lähedaselt seotud tõesusega: kui saagisega korrigeerimist ei kasutata, siis on saagis üks tõesuse väljendamise võimalusi. Terminit täpsus kasutatakse kahes tähenduses: · täpsus tõesuse mõistes · täpsus kordustäpsuse mõistes: korduvmõõtmiste tulemuste omavahelist kokkulangevust iseloomustav suurus. Tundlikkus on parameeter, mis iseloomustab analüütilise signaali muutuse ulatuslikkust määratava analüüdi sisalduse muutusest tulenevalt. Tundlikkuse kvantitatiivseks iseloomustajaks on kalibreerimisgraafiku tõus. 75. Keemilised reaktiivid (omadused, puhtus, säilitamine) Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal. Analüütilises keemias tähendab reaktiiv ka keemilist ühendit või ühendite segu, mille abil saab tõestada mingi teise ühendi olemasolu (või
Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temperatuuriga. m p V = R T M Isoprotsessid: 1. Isotermilse protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. pV = const 2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. V/T = const 3. isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. p/T = const Konstantne parameeter gaasi olekuvõrrandis taandub. Termodünaamika I seadus süsteemis siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U = A + Q Termodünaamika II seadus soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas. Q -Q A
2.6.3. Tugevusarvutus pikkele. Näited Eesmärk: Kõigis detaili punktides peavad tugevustingimused olema täidetud Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget Pikijõuga F koormatud ühtlase sirge varda (Joon. 2.19) tugevusanalüüs tuleneb pikke tugevustingimusest, millest avaldatakse antud ülesandes otsitav parameeter. NB! Tõmmatud (ja surutud) varda ristlõike kõik punktid on võrdohtlikud, s.t. tugevusõpetuse metoodikad ei võimalda pikke korral tuvastada ristlõike ohtlikku punkti Tõmmatud varras Surutud varras Tugevustingimused Lõige Lõige
9.Toitepinge muutuse summutus tegur- See on tegur mis näitab kui võrd kajastub väljund signaalis Komparaator: Komparaatoriks nimetatakse lülitust mis teostab pingete võrdlemist, seega on toitepinge muutus. Ideaalis on see 0. 10.Väljund vool- See on suurim väljund voolu väärtus, mille komparaatoril alati kaks sisendit. Üks on niinimetatud tugipinge sisend, kuhu antakse see pinge mille juures on op võimendi parameetrid tagatud. See parameeter iseloomustab op võimendi koormatavust. suhtes sisend pinget võrreldakse ja teine võrdluspinge sisend, kuhu antakse see muutuv pinge mida me 11.Väljund pinge kasvu kiirus- Väljund pinge muutumise kiirus sisend pinge hüppelise muutuse soovime etteantud tugipingega võrrelda. Pingete võrdsuse saavutamisel tekkib väljund signaalis hüppe korral. 12
võrdsete ja suhteliste mõõdete vahel. Ekvivalentne heli tase Heli intensiivsus varieerub ajast sõltuvalt. Lapse kisa muutub niutsumiseks ning haigutuseks. Läbi aastate on paljud üksikud mõõtmed välja pakutud ajast sõltuva heli mõõtmiseks. Käsitleme mõnda nendest, kui räägime müra tüütavusest. Tööstuse Kaitse Agentuur (1974) jõudis otsusele, et niipalju kui kumuleeruvasse müraefekti puutub, pika aja keskmine helitase on tähtsaim parameeter mõõtmaks tööstusmüra. Seda pika aja keskmist nimetatakse ekvivalentseks müra tasemeks (Leq) ja see on võrdne heli tugevusega (tavaliselt mõõdetud detsibellides), mis on konstantne teatud aja jooksul, mis annab vastuvõtjale sama suure hulga akustilist energiat nagu tegelik ajas muutuv heli. Leq sõltub aja intervallist ja akustilistest sündmustest, mis selle aja jooksul toimuvad. Näiteks kui 100 dBA müra mõjub tund aega, on L eq selle tunni jaoks 100 dBA. Kui nüüd oletada, et
aktseptor) ning happe (prootoni doonor) kontsentratsioonide suhtega pH = pKa + log10 [A-] / [HA]. 4. Termdünaamika esimene seadus: kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus. Konstantse ainehulga juures siseenergia muutus: E = Eproduktid Ereaktandid = Q W (Q-süsteemi sisestatud soojushulk; W-süsteemi poolt tehtud töö). Entalpia H on keemias kasutatav süsteemi soojusefekti iseloomustav parameeter. Konstantse rõhu juures enatalpia võrdub soojusefektiga. H<0 eksotermiline; H>0 endotermiline 2 Termodünaamika teine seadus: kõik protsessid kulgevad tasakaalu e minimaalse potensiaalse energia poole e entroopia
Koristusküpsus Koristusküpsus on puu- või köögivilja arengufaas, kuhu jõudnud aedvili on võimeline järelvalmima ja saavutama säilitusperioodi jooksul tarbimisküpsuse. Tarbimisküpsus on aedvilja arengufaas, kus ta on söödav, ehk omandanud liigi-ja sordiomased maitse-ja lõhnaomadused, värvuse jne. Koristusküpsuse määramiseks on mitmeid meetodeid. Kõige tavalisem hindamine põhineb suurusel, mis võib sõltuvalt kultuurist olla kas läbimõõt või pikkus. Teine füüsikaline parameeter on kõvadus, mida mõõdetakse survetesteriga. 3. aedmaasika kasvatustehnoloogiad Maasikas vajab avarat, päikesepaistelist kasvukohta. Viljelemiseks sobivad kõige paremini toitaineterikkad, keskmise raskusega, nõrgalt happelised või neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad (pH 5,56,0). Happelist mulda tuleks lubjata. Maasikaistandiku iga võiks meie oludes olla 4-5 aastat. Lõuna-Eestis tuleks viljeleda rohkem varaseid ja Põhja-Eestis hiliseid sorte.
imendumispindala, mis selliste raviainete juures muutub domineerivaks. 10. Efektiivne pindala (lahustuvuse mõiste, lahustumiskiiruse mõiste, raviaine tee tavalisest tabletist vereringesse, keemilise, bioloogilise ja terapeutilise ekvivalendi mõisted, efektiivse pindala mõiste). Efektiivne pindala on tihedalt seotus osakeste suurusega. Imendumist mõjustavad ka lahustuvus ja lahustumiskiirus. Lahustuvus - termotermodünaamiline parameeter, mis näitab, kui palju ainet võib maksimaalselt antud keskkonnas lahustuda, st. kui suur on küllastunud lahuse kontsentratsioon antud tingimustes. Lahustumiskiirus kineetiline parameeter, mis näitab teatud tingimustel ajaühikus lahusesse mineva aine hulka. dm / dt = KA(Cs-Ct) dm / dt - lahustumiskiirus. Seda leitakse K - lahustumise kiiruse konstant, mis sõltub lahustist, segamiskiirusest ja temperatuurist
toidu saastumist. Kriitiline kontrollpunkt (KKP) käitlemisetapp, punkt või protseduur, kus rakendatakse kontrolli, millega saab kõrvaldada ohtu või vähendada seda vastuvõetavale tasemele. Kontrollpunkt (KP) käitlemisetapp, punkt või protseduur, mis pole küll kriitiline, kuid vajalik on kontroll kinnitamaks etapi, protseduuri, seadme töökindlust/tõhusust või korrasolekut. Kriitiline piir vaadeldav või mõõdetav parameeter, mis eristab vastuvõetava vastuvõetamatust. Seire planeeritud ja kindlate protseduuridena teostatav protsessi jälgimine, et hinnata, kas kriitiline kontrollpunkt on kontrolli all. Korrigeeriv tegevus abinõud ja meetmed, mis võetakse kasutusele juhul, kui seire käigus ilmneb, et olukord kriitilises kontrollpunktis on väljunud kriitilistest piiridest.3 1. peatükk: Eeltingimuste programm 1.1 Ettevõtte asend, infrastruktuur
toimib puhvrina. pKa vastab sellisele keskkonna pH väärtusele, mille puhul nõrga happe ja konjugeeritud aluse kontsentratsioonid on võrdsed. Puhverlahuse pH on määratud happe (prootoni doonor) ja vastava konjugeeritud aluse [ ] (prootoni aktseptor) suhtega: = + Henderson-Hasselbalch'i võrrand. [ ] Puhverlahusteks nim vesilahuseid, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Enamus puhvreid koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Puhverlahused omavad puhverdusvõimet ainult ühe pH ühiku piires nende pKa ümbruses. Valkpuhvrid universaalsed veres ja koevedelikes Bikarbonaatpuhver esmatähtis veres Fosfaatpuhver põhiline uriini pH stabiliseerimisel
Seejuures võivad erinevad mõõteseeriad olla läbi viidud erinevate perioodidega ja neil võivad olla erinevad mõõteväärtused. Need mõõteväärtused peaksid aga olema sarnased, sest reeglina mõõtmise korduvus sõltub mõõteväärtusest. /27/30/ 21 4.9 Mõõtemääramatus Mõõtemääramatus e. Määramatus on mõõte- või analüüsitulemusele omistavate võimalike väärtuste hajusust iseloomustav parameeter. Määramatus on põhiline tulemuste usaldusväärsust iseloomustav parameeter. Mõõdis xi on üksikmõõtmisel saadud väärtus, näiteks mõõteriista näit ühekorsel lugemi võtmisel või ühe tiitrimise tulemus. Mõõteväärtuse parimaks hinnanguks normaaljaotusele alluvate xi puhul on nende mõõdiste aritmeetiline keskmine x. Mõõtetulemus on mõõdetavale omistavate väärtuste kogum, mis võib olla esitatud: 1. mõõteväärtuse ja mõõtemääramatusega 2
3. Hõrenduse reguleerimissüsteem 4. Temperatuuri reguleerimissüsteem Kolm esimest reguleerimissüsteemi on omavahel seotud ja moodustavad põlemisprotsessi reguleerimissüsteemi. 31. Nivoo reguleerimine katla trumlis. Trummelkatelde toitereguleerimine seisneb materiaalse bilansi tagamises katla aurutootlikkuse (kulu) ja toiteveekulu vahel. Katla aurukulu ja toiteveekulu peavad olema võrdsed. Kui nad ei ole, siis hakkab vee nivoo katla trumlis muutuma. Nivoo katla trumlis on parameeter, mis iseloomustab vee-auru trakti bilanssi. Nivoo hoidmine ettenähtud piirides on üks tähtsamaid ülesandeid katelde ohutu käitamise tagamisel. Nivoo peab olema piisavalt madal, et oleks küllalt ruumi aurule ja samas piisavalt kõrge, et jätkuks vett kõikidele laskuvtorudele. Maksimaalne nivoo kõikumine katla trumlis ei tohi ületada ±100 mm nominaalsest nivoost, mis on määratud katlaehitustehase instruktsiooniga.
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? ...
Lähteaine on erinev sellest, millesse ta satub. Võib juhtuda nii, et see ei sobi kohe kaalumiseks, kuna ta sisaldab vett. Vesi tuleb välja aurutada. Fe(OH)3 sadeneb välja suure hulga veega, kõrgema temperatuuri mõjul Fe(OH)3 laguneb. Millisesse olekusse sade pärast kuumutamist läheb, sõltub kuumutamise temperatuurist. 79. Lahustuvuskorrutis Ioonide molaarsete kontsentratsioonide korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses. 80. Lahustuvus Termodünaamiline parameeter, mis näitab, kui palju ainet võib antud keskkonnas maksimaalselt lahustuda, st kui suur on maksimaalne kontsentratsioon antud tingimustel. 81. Lahuse ioontugevuse mõju soolade lahustuvusele. Mida suurem ioontugevus, seda paremini sool lahustub 82. Temperatuuri ja lahusti mõju lahustuvusele. Kõrgem temperatuur=suurem lahustuvus 83. Lahuse happesuse mõju lahustuvusele. Nõrgad happed lahustuvad hästi aluselises keskkonnas ja vastupidi 84. Raua määramise kaalanalüütiline meetod.
järglasi andma ???? Surevus- vanuses X isendi suremise tõenäosus järgmise ajaperioodi jooksul Elulemus- isendite arv populatsioonis, kes jäävad elama arvutatakse valemiga 1/surevus Ellujäävus- ellujäänud isendite arv teatud vanuseni teatu ajaperioodi jooskul??? Mis on asurkonna sooline ja vanuseline struktuur? Mis on selle teadmine oluline? Näitab asurkonnas erinevate vanuserühmade jaotust soo kaupa. See on üks oluline parameeter hindamaks kompleksselt asurkonna seisundit ja selle dünaamikat. Mis teeb väikesed asurkonnad suurtega võrreldes oluliseks? Iga üksiku isendi roll väikeses asurkonnas on palju tähtsam kui suures asurkonnas. Väiksese asurkonnas on juhuslikud geneetilised mitmekesisuse kõikumised olulised, sugude vahekord on oluline, arvukuse kõikumne oluline, vanuselise struktuuri kõikumine oluline. Suurtes asurkondades on eelnevalt nimetatud väiksema mõjuga/ mõjutavad vähe.
sisaldust kütuses, sest mõlemad kõrvalekalded põhifraktsiooni mõjutavad kütuse konveierite tööd ja samuti ka kütuse põlemist koldes. Kui meri katab umbes kolm neljandikku meie planeedi pinnast, siis metsad hõlmavad peaaegu kolmandiku maismaast. 11 Tabel 8. Halupuude kvaliteediklassid Soome näitel (vt ka Joonis 8) Parameeter 1. klass 2. klass 3. klass Puuliik Kuni 10% teisi lehtpuid Kask Ainult kask Kuni 5% teisi lehtpuid kuni 10% haaba Sega lehtpuu Haaba ei lubata Teisi lehtpuid Haab Teisi lehtpuid piiratult Teisi lehtpuid piiratult piiratult
(T=const, dT=0). Töötava keha olekuparameetrid. Nende all mõistetakse p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha Boyle-Mariotte´i seadus. Siin oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mehaaniline ja tehniline töö on mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või omavahel võrdsed. Seega osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. muundub isotermilisse protsessi Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on antav soojus täielikult tööks. Ts- parameetrid, mis on proport-sionaalsed süsteemis olevate diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, joonena. entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
Aine selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu pöörlemisliikumiseenergia, aatomite võnkumisenergia jt. faasilise oleku väljendamiseks kasut. faasimuutuse termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste energiate summa. siseenergia antakse tavaliselt keha 1kg diagramme. Nt. pt- diagramm, Ts- diag., Pv, hs- diag. arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. kohta. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks on parameetrid, mis on proport-sionaalsed süsteemis meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult energia, entroopia, entalpia
· Euler'i valem kehtib, kui varda tegelik saledus ei ole väiksem Euleri piirsaledusest: Euleri piirsaledus: E Euleri valemi E E = ; E = ; (kui CR = P) P kehtivuspiir: P Euler'i piirsaledus on materjali parameeter: Materjal Piirsaledus E Harilikud konstruktsiooniterased 100 Paremad terased 90 Legeeritud tearsed 50 Malm 80
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
tuleb suurendada vahemikku X selleks, et antud n jaoks saada usaldusnivoo 95%. 5. Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel? Mis on dispersioon? Valem. Mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel leitakse nii, et korratakse ühe suuruse mõõtmist mitu korda. Saadud erinevatest tulemustest võetakse aritmeetiline keskmine X k , mis on nende tulemuste parim resultaat ja selle ebatäpsus on juhuslik viga X k .Tulemus esitatakse kujul: X t =X±X. Dispersioon () on parameeter, mis näitab, kui suur on ( l ) 2 k välistingimuste mõju (juhuslik viga). = n -1 6. Kuidas avaldub mõõtmistulemuse viga teiste otseselt mõõdetavate suuruste kaudu? Kaudselt mõõdetud tulemuse viga sõltub argumentide mõõtmise vigadest.Olgu X=f(u), kus u±u on otseselt mõõdetud. Sel juhul X on kaudne mõõtmine. Selle ebatäpsus on X=f(u+u)-f(u).
liiget ei hõlma (sõltuvalt lihtsustuse astmest), ning reaalse ja valemiga kirjeldatava protsessi vahet. Neljandaks liigeks on aeg, mille jooksul läbikandeprotsess toimub. Seega, üldine valem, mis kirjeldab läbikandeprotsessi, on järgmine: M = k A X t, (2.12) kus M on läbikantud soojuse/materjali hulk, k proportsionaalsuskoefitsient, A geomeetriline parameeter, X protsessi liikumapanev jõud, ning t aeg, mille jooksul protsess toimub. Sageli on huvitav mitte niivõrd see, kui palju materjali või energiat kandus läbi mingi konkreetse katse toimumise ajal, vaid see, kui palju seda saab läbi kanda ühes aajühikus. Sellisel juhul jagame võrrandi (2.12) mõlemad pooled ajaga: M = kA X (2.13). t
Nt meil on...kodulehel. 27. a) inimene süsteemi jaoks teenindaja tuleb kl juurde alles siis kui too hakkab midagi nõudma. Kaubad peidetud, teenindajad ükskõiksed (Nõukogude ajad).Kas see on kõik? Nt järjekorrad vanasti taksopeatustes. b) Süsteem on inimese jaoks - Kas soovite veel midagi? Tänap seisvad taksod inimeste ootel. 28. Kuidas isel-te tervik- e holistilisest printsiibist lähtuvat teenindusorganisatsiooni? Tervik on omaette parameeter mis määrab sinna kuuluvad detailid.Mitteh. maailmavate järgi on detailide summa tervik. (näide kuidas maja hoovi asfaldit pandi päikeselise ilmaga, vihmasel ilmal voolas vesi trepikotta kuna ei arvestatud kaldenurgaga, pandi telliskivid aukudesse). 29. Millisel viisil saab iga teenindaja näidata oma teenindusmõttelaadi ja teadlikkust ning teenindada kl tervikprintsiibist lähtuvalt? Terviklik nt kõik ametid terves ettevõttes kõik teavad kõike
puhul. · Turul valitseb täiuslik läbipaistvus (transparentsus). Kõik turuosalised teavad kõike, mis turgu puudutab. Mõnikord piirdutakse ainult turuhinna üldtuntuse eeldusega. See jätab aga üles info asümmeetria probleemi, mis võib turu toimimist oluliselt segada (vt 2.2.3.3). · Nõudjad ja pakkujad on hinnavõtjad. See eeldus ütleb, et turuosalistel pole eraldi võttes mingit mõju turuhinna kujunemisele. Kui see on nii, siis on neil ainult üks parameeter, mida turul osaledes valida see on kogus. Seetõttu räägitakse mõnikord ka kogusekohanejatest. · Turule sisenemine ja sealt väljumine ei ole takistatud. See eeldus on tähtis, et turuosalised saaksid oma tegevust turu tingimustele kohandada. Näiteks saavad uued pakkujad turule siseneda, kui tekib kasumivõimalusi ning nõudjad saavad väljuda, kui neile hakkab olukord muutuma ebasobivaks. · Mõningaid eelnevaid punkte võib ka kokku võtta eelduses, et turul ei ole
Allikas http://wolf.readinglitho.co.uk/mainpages/discoveries.htm Nagu jooniselt 1.1 ASPO (Association for the Study of Peak Oil & Gas) prognoosilt näha, pumbatakse alates 80ndatest aastatest maa seest naftat välja rohkem kui leitakse. See viib tahes- tahtmata mõttele, et millalgi peab nafta maa seest otsa saama. Kuid otsasaamine ei ole tegelikult kõige olulisem aspekt nafta tootmise juures. Tähtsaim parameeter on ajaühikus pumbatud nafta kogus. 1.2. Nafta ja naftasaaduste tihedus, tiheduse mõõtühikud, absoluutne ja suhteline (relatiivne) tihedus, API kraadid Nafta tihedus: väiksem kui 830 kg/m3 - kerge nafta 830 kg/m3...860 kg/m3- keksmine nafta üle 860 kg/m3- raske nafta Naftaproduktide tihedused: autobensiinid - 720 kg/m3...775 kg/m3 lennukibensiinidel - ei normita, aga kontrollimine kohustuslik,
Keskkonnajärelvalve Rikkumiste tuvastamiseks. Eestis reguleerib kkjärelvalve seadus. Hõlmab - isikute kk mõjutav tegevus - loodussaaduste valdamine ja nendega sooritatavad tehingud - kk mõjutavad seadmed ja tehnoloogilised protsessid - kohustuslike kk abinõude rakendamine Teostavad kkinspektsioon, KOV ja maa-amet. Ei tohi peatada inimeste vara või kk ohtlikku tegevust, kui peatamine põhjustaks üldisetle huvidele suuremat kahju kui tegevuse jätkumine. Parameeter on inimese tervis. Keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine Vabatahtliku kkjuhtimise ja kkauditeerimise süsteemi korralduse kehtestab EÜ määrus 761/2001. Kehtib Eruoopa EMAS skeem, kus saab osaleda. Keskkonnaaudit on argumendiks tehingute sõlmimisel. KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Bioloogiline mitmekesisus EÜ-s - linnudirektiiv linnud ei tunne riigipiire, sellepärast neile eraldi direktiiv üle euroopa - loodusdirektiiv- elupaigad. Kehtestab Natura alad
d) keskkonnaseire meetmete kinnitamine, Ökomärgise saamiseks peab taotlev ettevõte tagama hindamise tulemusi; suurus, heite väljumiskiirus, heite leviku parameeter ja vajadusel tema toodetud kauba keskkonnasõbralikkuse kogu selle avalikustamise ja kooskõlastamise tulemusi; piirkonna ehituslik ning topograafiline eripära.
Lõhnaleviku suund määratakse potentsiaalses mõjupiirkonnas tuule suuna põhjal kahe meetri kõrgusel maapinnast. Leviku suuna määramiseks võib kasutada kompassi, lippu, kerget õhupalli või suitsupadruneid. (3) Ühel mõõteliinil on vähemalt kolm mõõtepunkti ja kolm ekspertrühma liiget. Mõõteliini mõõtepunktide vahekaugused pannakse paika vastavalt lõhnaaine leviku suunale ja kaugusele, mida mõjutab heiteallika suurus, heite väljumiskiirus, heite leviku parameeter ja piirkonna ehituslik ning topograafiline eripära. Vahekaugused ei pea olema võrdsed. (4) Kui mõõtmiste ajal peaksid lõhnaaine levikutingimused muutuma, eriti kui tuul muudab suunda, katkestatakse mõõtmised. Mõõtmisi jätkatakse uues sobivas kohas või toimuvad uued mõõtmised uuel päeval. 6 23
1. Mis on staat anal, võrdl staat anal, dünaamiline anal, mis on eesmärgiks? *Staatilises e. tasakaaalu analüüsis on valitud muutujate väärtused sellised, et süsteemi seisund säilub (s.t. puudub tendents muutuda). Tasakaal ei ole tingimata ideaalne seis. Osaline turutasakaal (lineaarne & mittelineaarne mudel), üldine turutasakaal. *Võrdlevstaatiline analüüs tegeleb erinevate tasakaalu seisundite võrldemisega (vastab erinevate parameetrite ja välimuutujate komplektidele). Kui mingi parameeter või välimuutuja muutub, läheb süsteem tasakaalust välja, siis võrreldakse uut ja vana. VSA on kvalitatiivne või kvantitatiivne. Peaülesanne leida sisemuutujate muudumäärad sõltuvalt parameetri või välimuutuja muutudst. *Dünaamilises analüüsis jälgitakse muutujate teed ajas ning kas antud aja jooksul muutujad koonduvad kindlateks tasakaaluväärtuseks. Täiendab eelmist kahte, sest uurib kas tasakaal on üldse saavutatav
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
Indefiniitne fraas ehk species nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Definiitsust määravad artiklid ja määratlejad, pronoomenid, possessiivfraasid, nimed jm. 20. Käände- ja ühildumissüsteemid Tüüpiline on, et ainult subjekt ühildub verbiga. Kui puudub nominaalne fraas, siis on rohkem ühildumist (nt baski k). Maksimaalselt leitud ühildumine 4 komponendiga. Teine parameeter millist infot ühildumine kannab? Tavalisemad on isiku- ja arvuühildumine, aga ka inimsusühildumine või sooühildumine ,,mina kirjutasin" (nt vene k). Grammatilisi suhteid väljendavad järjekord, rektsioon (sh käändemarkeering, pre- ja postpositsioonid), ühildumine. Kõik keeled kasutavad kõiki väljendusviise, ent siiski üks kerkib teiste seast esile, eriti lause pealiikmete puhul (nt inglise k järjekord).
reaktsiooni kiiruse kohta. K käib alati reaktsiooni mingi suuna kohta. Antud K on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant. (p on peal, seega produktid on peal) Vastandsuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant (K-) on vastupidine, seega K=1/K- Tasakaalukonstandist rääkides peab reaktsiooni suund defineeritud olema, peame teadma, mis on lähteained ja mis produktid. Amplituud näitab vahemikku Teine parameeter eksponendi kiiruskonstant kui kiiresti amplituudi ära teeb. Mida suurem k, seda kiiremini platoo saavutatakse. Poolestusaeg aeg mille jooksul on ronitud poolele platoole. k reaktsiooni kõdumise kiiruskonstant. Platoo tasakaalu aeg. Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga Ligand on see, mis seostub valguga, aga ei läbi keemilist reaktsiooni. Ligandid võivad olla inhibiitorid, teised valgud jne. Ensüüm ei tee ligandiga midagi. Seostub ja tuleb lahti samal kujul
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *vea...
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
Väär 60. Kui aga rahanõudlus sõltub nominaalsest intressimäärast, on inflatsiooni pidurdamine raske. Hinna alanemine võib alandada raha hoidmise kulu ja seega suurendada reaalraha kogust. Kui KP lõpetab raha trükkimise, see tähendab rahapakkumine M on konstantne, siis reaalraha koguse M/P suurenemine viib paratamatult hindade alanemisele. Sellisel juhul ei ole KP hindade stabiliseerimise eesmärki täitnud. 61. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k … kui inimesed soovivad enda käes … raha: kahaneb, vähem 62. Raha funktsioonideks on kõik alljärnevad, välja arvatud: vahetusvahend; rikkuse, jõukuse näitaja; arvestusühik; akumulatsioonivahend 63. Ostes avaturuoperatsioonide (OMO) käigus riiklikke võlakirju riigi keskpank suurendab rahapakkumist 64. Krediitkaardid kuuluvad: ei M1-e ega M2-e koosseisu 65. Kui raha tehinguringluskiirus on konstantne aga raha hulk suureneb kahekordseks,
väljavõtted asuvad hällis ja mis võimaldavad töölisel kasutada vastavaid käsimasinaid ettenähtud tööde sooritamisel. Peale selle on nad reeglina varustatud võimalusega lülituda kaabli või vooliku abil olemasolevasse välisvõrku. Masinate juhtimispuldid on reeglina dubleeritud: üks asub baasmasina kabiinis, teine aga hällis või tööplatvormil. Iseliikuvatel tõstukitel selline dubleeritus puudub, sest selleks pole vajadust. Parameeter Autotõstukid Iseliikuvad tõstukid max töölava 20...55 5...35 tõstekõrgus, m max töölava ulatus, m 15...25 0...25 max töökoormus, kg 150...400 100...300 5) Elekterkontaktkeevitus (põhimõte ja kasutamine). Survekeevituse (kontaktkeevitus) põhirühm - metallide (plastide) ühendamine toimub
nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. Termodünaamilise keha termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp
kahte elektroodiruumi. • Elektrijuhe. • Potentsiomeeter (millivoltmeeter). • Anumad ehk elektroodiruumid. • Lahused, millesse elektroodid on sukeldatud. 60. Lahustumissoojus. Lahustumisentalpia. Lahustumisentroopia. Lahustumissoojus - Soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Lahustumisentalpia - 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentroopia – Teine oluline parameeter lahustumise kirjeldamiseks on lahustumisentroopia. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused - Heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
