Metall: Elavhõbe Lilled / taimed: Võõrasema Lemmikkingitused meessoost Neitsile: massaazh, aktsiad, võtmehoidja, treeningvahendid, päevaraamat, rahakott, koduloom, kalender, tennise õppetund, külaskäik loomaaeda, toataim, pudel head veini, kalkulaator Lemmikkingitused naissoost Neitsile: massaazh, rahakott, võtmehoidja, koduloom, treeningvahendid, päevaraamat, maniküür või pediküür, mullivann, kalender, külaskäik loomaaeda, toataim, pudel head veini. 4. Parameeter Domineeriv sõnapaar :Ma analüüsin Sünnimaja:Kuues Element:Maa Polaarsus:Negatiivne Eksaltatsioon:Merkuur Langus:Veenus/Neptuun Vastasmärk:Jupiter/Neptuun Aastaaeg:Varasügis Füsioloogia:Kõht, soolestik, põrn, kesknärvisüsteem Sünnikivid:Peridoot, sardoonüks Kristallid:Türkiis, oonüks, merevaik, asuriit, karneool, fluoriit, roheline ja must turmaliin, labradoriit, magnetiit, malahhiit, peridoot, kvarts, rubiin, suitsukvarts, annabergiit, aragoniit, galeniit Metall:Elavhõbe, vask
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste
signaali erinevus detsibellides. Minimaalne signaali tase oleneb analüsaatori omamürast, maksimaalne tase aga analüsaatori lineaarsusest ja moonutuste tekkimisest suure sisendsignaali korral. d) Kuidas paiknevad spektris 2. ja 3. järku moonutussaadused? f1 ja f2 on lähestikku paiknevad testtoonid. Näiteks 200 MHz ja 201 MHz. 2. järk: 2*f1; 2*f2; f1±f2 3. järk: 3*f1; 3*f2; 2*f1±f2; f1±2*f2 e) Mida iseloomustab parameeter third order intercept point TOI? TOI on siinussignaali suurus, mille juures tekkiv 3. järku moonutus on sama suur kui sisendsignaal. Töö käik 2 1. Jälgisime analüsaatori abil antud sagedusega siinussignaali spektrit. Selleks seadsime generaatori HP33120A väljundsignaali kujuks siinuse, mille amplituud oli 50 mV ja sagedus 90 kHz-i. Ühendasime signaali analüsaatori sisendile ja valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobiksid
2.tunnuse 2.tunnuse (olukord) (sugu)variantide variantidearv arv n2 2 Vabadusastmete arv 3 Kriitiline väärtus 2 (kriit.) #NAME? CHISQ.INV.RT 4. Parameetri empiirilise väärtuse võrdlemine kriitilisega ja otsust hüpoteesi kohta parameeter ei lange kriitilisse piirkonda 1,66 < 7,815 seega pole alus nullhüpoteesi tagasi lükata. Võtan vas progresseeruva tulumaksu kehtestamisse ei sõltu maj Olulisuse tõenäosuse leidmine olulisuse tõenäosus olulisuse nivoo p
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui
Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene ja nad täidavad mõlemad ülesandeid, aga need ülesanded on erinevad. 2. parameeter ja argument: Esimene on ühelaadseid objekte või protsesse iseloomustav suurus (muutuja), mille väärtus antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt . Teine on sõltumatu muutuja, mis väljendab väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad on muutujad ja esindavad mingit väärtust, aga argument esindab parameetri väärtust. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter
Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument Parameeter esindab mingit väärtust, mida sa protseduuri välja kutsumisel peaksid andma. Ühte protseduuri saab defineerida kas mitte ühegi, ühe või enama parameetriga. Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida, näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama peab, vastasel juhul tuleb veateade
kasutatava tegevuse defineerimine. Mõlemad on alamprogrammid, aga erinevuseks on täidetav ülesanne. parameeter ja argument Esimene on väärtus, mis antakse alamprogrammile teda väljakutsuva programmiosa poolt. Teine on argument, mis väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. Mõlemad väljendavad mingit väärtust, kuid argument esindab parameetri väärtust ehk üks väljendab teise väärtust. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Esimeseks on kohustuslik parameeter: osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida, näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama peab, vastasel juhul tuleb veateade. Teiseks on vabatahtlik parameeter: käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust, ehk toob kõik failid, kui talle aga lisada mingi parameeter, toob käsklus vaid näiteks kindla tähega algavad failid.
4 Telje korrigeeritud pikkus, mm IRa160 2030 5 Tolerants võllile, IT6 järgi, µm Ts(IT6) 0,8 6 Tolerants võllile, IT7 järgi, µm Ts(IT7) 1,6 7 Tolerants võllile, IT8 järgi, µm Ts(IT8) 3,2 8 Pinnakareduse parameeter, Ra järgi Ra 1 0,05 9 Pinnakareduse parameeter, Rz järgi Rz (DIN) 2 0,4 ____________________________________________________ 1 Ra - Pinnakareduse parameeter, pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve [1.1]. 2 Rz - Pinnakareduse parameeter, profiili suurim kõrgus [1.1]. Vana parameeter Rz DIN mõõtis pinnakareduse ühes vahemikus 10 punktiga, uus parameeter Rz ISO jagas
Maksimaalne võll dmax = dnom + eU, GuS = N + es shaft Minimaalne võll dmin = dnom + eL, GlS = N + ei shaft Ava tolerants TD = eU, hole - eL, TH = ES - EI hole Ava tolerants TD = Dmax - Dmin TH = GuH - GlH Võlli tolerants Td = eU, shaft - eL, TS = es - ei shaft Võlli tolerants Td = dmax - dmin TS = GuS - GlS Lõtkist Parameeter ISO 286-1E:2009 ISO 286-1:2010 Maksimaalne lõtk Cmax = Dmax - dmin FCmax = GuH - GlS Minimaalne lõtk Cmin = Dmin – dmax FCmin = GlH – GuS Keskmine lõtk Cmean = (Cmax + FCmean = (FCmax + Cmin)/2 FCmin)/2 Istu tolerants Tfit = Cmax – Cmin TF = FCmax – FCmin Tfit = TD + Td TF = TH + TS Pingist
P1=P2+ ΔP [W] (Valem 2) Valem 3 on ülekande kasutegur (η) η=P2/P1 (Valem 3) Valem 4 on kogusüsteemi võimsustegur (Cos φ1) Cos φ1=P1/(U1I1) (Valem 4) Valem 5 on tarviti võimsus tegur (Cos φ2) Cos φ2= P2/(U2I2) (Valem 5) Valem 6 on mahtuvuse tegelik väärtus (Carv) Carv= 10^6Ic /(2π50U2) [μF] (Valem 6) Valem 7 on tarviti parameeter (Z2) Z2=U2/I2 [Ω] (Valem 7) Valem 8 on tarviti parameeter (R2) R2=P2/I22 [Ω] (Valem 8) Valem 9 on tarviti parameeter (X2) [Ω] (Valem 9) Valem 10 on tarviti parameeter (L2) L2= X2/(2π50) [H] (Valem 10) Valem 11 on tarviti reaktiivvoolu kompenseerimiseks vajalik resonantsmahtuvus (Cres) arvutatud katse põhjal, kus C=0
Pooljuhtseadiste parameetrite väärtused on omavahel seotud parandades ühte, halvenevad teised näitajad. Seetõttu suur nomenklatuur. d) Dioodide liigid - Alaldusdioodid (suur pn-siirde pindala, aeglasetoimelised). Jõudioodid (alates 10 A) vajavad lisajahutust (radiaatorid). Jõudioodide pärivoolud kA, vastupinged kV. - Punktdioodid (väike pn-siirde pindala, kiiretoimelised) - Stabilitronid e. Zener-dioodid (vastupingestus), stabistorid (päripingestus). Parameeter stabiliseerimispinge (3...1000 V). Diagramm ja skeeminäide. - Schottky dioodid (kiiretoimelised). - Varikapid (vastupingestus). Parameeter mahtuvus. Kasut. LC- kontuurides. - Fotodioodid (vastupingestus). Korpuses ava. Valgus genereerib pn-siirdes vabu l/k. Päikesepatareid. Parameeter valgustundlikkus, efektiivsus 20...30% - Valgusdioodid (LED) (päripingestus). Klaaskorpus.Parameeter kiirguse värvus. Laserid (heterosiire, resonaator, kiirgus koherentne). - Optronid
Leida kõrgema haridusega 20 aastase tööstaažiga naise keskmine palk Lahendus. Kirjutame mudeli iga küsitletute grupi jaoks: Naine, ei ole kõrgharidust ( D1 D2 0 ): Yi=4000+120 Xi Naine, kõrgharidus ( D1 0, D2 1) : Y=4000+800+120 X Mees, ei ole kõrgharidust ( D1 1, D2 0 ): Y=4000+500+120 X Mees, kõrgharidus ( D1 1, D2 1) : Y=4000+500+800+120X Vabaliige 4000 näitab tööd alustava (X=0) kõrghariduseta naise keskmist palka. Parameeter 120 näitab, kui palju keskmiselt kasvab palk staaži kasvades 1 aasta võrra nii naistel kui meestel, kel ei ole kõrgharidust. Parameeter 500 näitab, kui palju keskmiselt saavad mehed naistest rohkem palka võrdse haridustaseme korral Parameeter 800 näitab, kui palju keskmiselt saavad kõrgharidusega inimesed rohkem palka võrreldes kõrghariduseta inimestega.
rootortagasti. Rekuperatiivses, milledeks on näiteks plaat või vahesoojuskandjaga tagasti, soojuslevi suund ei muutu, va. suvel jahutusreziimile ülemikul. Soojustagasti hetkeline ja aastane kasutegur Soojustagasti hetkeline kasutegur võrdub suhtega, mille lugejas on sissepuhke õhu mingi parameetri muut soojustagstis (SPpt-SPet) ja nimetajas sama parameetri vahe väljatõmbe õhus enne tagastit ja sissepuhke õhus enne tagastit (VTet-SPet). SPpt sissepuhke õhu parameeter peale tagastit SPet sissepuhke õhu parameeter enne tagastit VTet väljatõmbe õhu parameeter enne tagastit Maksimaalse energiasäästu saavutamiseks on üldjuhul sissepuhke õhu parameeter enne soojustagastit võrdne välisõhu parameetriga (SPet=Välisõhk). Kõige enam levinud soojustagastites toimub ilmse soojuse vahetus ja sellisel juhul on õhu parameetriks temperatuur (t). Tuleb märkida, et soojustagasti kasutegur sõltub ka väljatõmbe ja sissepuhke õhuvooludest
Kf 1 hõljuvosakeste sadestumise kiirust iseloomustav tegur, mis h H 51 korstna kõrgus dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ? m 1,6875918981 gaaside levikut iseloomustav parameeter mis sõltub ilmastiku Vm 2,0064132367 Ohtlik tuule kiirus Wg 4,0128264735 gaaside väljalaske kiirus D 1,2613576796 Korstna diameeter f 0,0026030194 m leidmiseks vajalik parameeter Cm 5,8947220576 Saasteainete kontsentratsioon tohib olla max Tulemuse teada saamiseks muuda järjest kõrgus (H) ruutu orstna suudmes g/m3 ust iseloomustav tegur, mis hetel on 1
Parameetrite liigid: 1)makroparameetrid- füüsikalised suurused, mida saab mõõta (nt: mass, pikkus...) 2)mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Neid on võimalik arvutada makroparameetrite abil. Olekuparameetrid: 1) rõhk p 1Pa 2) ruumala V 1m³ 3) temperatuur T 1K või 1ºC kui muuta ühte olekuparameetrit muutub ka vähemalt üks teine parameeter Mikro- ja makroparameetrid Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel omadused: 1)molekulid on punktmassid (mõõtmeteta) 2)molekulide põrked on elastsed molekulide kiirus põrgetel anuma seintega ei muutu 3)molekulide vahelisi vastastikmõjusid ei arvestata ideaalse gaasi olekuvõrrandit iseloomustab: p- rõhk 1Pa n- konsentratsioon 1m³ T- temperatuur 1K(kelvin)
1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid
programme, neid redigeerida, salvestada, väljatrükkida, laadida kontrollerisse ja testida. Programmeerimisel võib kasustada kolme erinevat programmeerimise viisi: käskprogrammeerimine, plokkprogrammeerimine, kontaktprogrammeerimine. STEP7 programmeerimis keeles käsu operatsiooni- ehk tehtekood määrab, mida tuleb teha. Operand sisaldab operatsiooni ehk juhtkäsu jaoks täpsustavat teavet, s.t. vastab küsimusele "kus ja millega teha?". Operandi moodustavad operandi tunnus ja parameeter. Operandi tunnuseks võib olla sisend (I), väljund (Q), märgend (M) jne. erinevates informatsioonihulkades, nagu bitt, bait, sõna ja topeltsõna. Seega operandi tunnus määrab informatsiooni asukoha protsessori mälus. Parameeter on operandi aadress, mis määrab informatsiooni asukoha aadressi mälus. Programmeeritavas kontrolleris kasutatakse bitt-, bait-, sõna- ja topeltsõnaaadresse. Operandi
0 1,57 0,5 -0,35 1,0 -1,90 1 4.1.2 Sensori kalibreerimine Märkisime nõutud kohtadesse lin- eaarse tulemuse hälbed ning liiguta- sime liugurit, kontrollimaks mõõt- mete tõepärasust. Parameeter Väärtus Gain - 0,272 cm/V Offset 0,447 cm 4.1.3 Resonants Tõmbasime käsitsi "pendli" käima ning ootasime, kuni see võnkumise lõpetasime. Seejärel peatasime programmi, mis kujutas graafikuna
NIMETATAKSE SILINDRI TÖÖMAHUKS. RUUMI, MIS JÄÄB PEALEPOOLE KOLBI, SELLE ÜLEMISES SURNUD SEISUS NIMETATAKSE PÕLEMISKAMBRI MAHUKS. TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE PÕLEMISKAMBRI MAHU SUHET. · SILINDER - SILINDER MOODUSTAB RUUMI, KUS TOIMUB KÜTTESEGU PÕLEMINE JA SOOJUSENERGIA MUUNDAMINE MEHAANILISEKS TÖÖKS. · KOLB - KOLB ON SILINDRIS TIHEDALT LIIKUV VAHESEIN. MOOTORI TÖÖTAMISEL SOORITAB KOLB SILINDRIS SIRGJOONELISELT EDASI- TAGASI LIIKUMIST. · KEPS - KUJUTAB ENDAST KANGI MIS SEOB KOLVI EDASI TAGASI
Iseseisev töö EV III aasta füüsikas on lõimitud lõpueksamiga. Üldand sünnipä sünniku sünniaasta med ev u Nimi 0 5 0 2 1 9 9 5 Õppegrupp A B C D E F G H 1. Pane kirja erinevaid (vähemalt 5) erialas kasutatavad parameetrid, mida saad mõõta (suurus, tähis, ühikud) - kuni 5 punkti Parameeter Mõõtmis- Tähis Ühik Kuidas saad seda tulevases töös vahend kasutada? Temperatuur Termomeeter T C Ruumi temperatuur Pikkus Mõõdulint l M Seina pikkus Laius Mõõdulint b M Lae laius Kõrgus Mõõdulint h M Ukse pikkus
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32)
Nad õpivad ise ja organiseerivad oma tööd. Süsteemid on keerulised ja kallid kuid töökindlad. Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted. ARS on alati suletud kontuuriga süsteem ja seal on kaks põhiseadet: regulaator ja objekt. ARS sisaldab kahte põhikomponenti regulaator (reguleerib objekti tööd) ja objekt (mis on reguleeritav. võib olla mootor, seade, protsess). 1) reguleeritav parameeter Suhtelisi ühikuid kasutatakse sellepärast, et nende abil saab võrrelda omavahel erineva dimensiooniga parameetreid. 2) häired mis mõjuvad objektile ja kutsuvad esile muutumist. 3)µ - reguleeriv toime. Sellega reguleeritakse parameetreid objektis. Näiteks klapi avamine. Süsteem toimib järgmiselt: regulaator tagasiside kaudu mõõdab parameetri suurust objektis ja võrdleb seda ülesandega ja kui esineb erinevus või kõrvalekalle, siis regulaator töötab välja µ ja
Nad õpivad ise ja organiseerivad oma tööd. Süsteemid on keerulised ja kallid kuid töökindlad. Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted. ARS on alati suletud kontuuriga süsteem ja seal on kaks põhiseadet: regulaator ja objekt. ARS sisaldab kahte põhikomponenti regulaator (reguleerib objekti tööd) ja objekt (mis on reguleeritav. võib olla mootor, seade, protsess). 1) reguleeritav parameeter Suhtelisi ühikuid kasutatakse sellepärast, et nende abil saab võrrelda omavahel erineva dimensiooniga parameetreid. 2) häired mis mõjuvad objektile ja kutsuvad esile muutumist. 3)µ - reguleeriv toime. Sellega reguleeritakse parameetreid objektis. Näiteks klapi avamine. Süsteem toimib järgmiselt: regulaator tagasiside kaudu mõõdab parameetri suurust objektis ja võrdleb seda ülesandega ja kui esineb erinevus või kõrvalekalle, siis regulaator töötab välja µ ja
5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid!
suunas suurel kiirusel ning peale kahe sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ning jääb pöörlema madalamal kiirusel. Lõpuks, kui on tarvis mootor seisata täielikult, tuleb vajutada STOPP nuppu, mille tulemusel jääb mootor seisma. 4 Sagedusmuunduri mälu kustutamine: Enne alustamist uue projektiga tuleb sagedusmuunduri RAM mälu kustutada. Selleks kasuta BOP (Basic Operator Panel) paneeli. vajuta P nuppu nooltega liikudes vali parameeter P0010 (factory setting) väärtuseks 30 ning seejärel vajuta P nuppu järgmine parameeter nooltega liikudes on P0970 (reset) ning väärtuseks olgu 1, seejärel vajuta P nuppu. Ekraanile ilmub teade busy, oota selle kustumist ning vaheta BOP paneel PC KIT paneeli vastu. Sagedusmuundurile MM440 (MICROMASTER) programmi koostamine Uus projekt Ava programm STARTER. Ekraanile ilmub aken Projekt Wizard Starter. Uue projekti puhul vali Arrange drive units offline.
d üldkogu mis tuli leida, mitme puu diameet rid peaksim e mõõtma , et saada keskvää rtuse hinnang veaga 0,3 cm 159 diameetrit 4) Tuli leida, mitme puu diameet rid peaksim e mõõtma , et saada keskvää rtuse hinnang Variatsi täpsuseg oonikor a 1%. daja 59,14 N= 3498 diameetrit 5) Usaldusnivoo on uurija poolt ette antud tõenäosus kuhu üldkogumi parameeter kuulub teatud (küllalt suure) tõenäosusega. Seda tähistatakse 1-. Selle väärtuseks võetakse tavaliselt metsanduslikes uurimustes 0,95. 6)Vastavalt usaldusnivoo etteeantud väärtustele arvutatakse usalduspiirid s.o. kaks arvu mille vahel asub üldkogumi parameeter tõenäosusega 1-. 7) Standartveaks nimetatakse aritmeetlise keskmise kui keskväärtuse hinnangu standarthälvet. 8) Katsetäpsuseks nimetatakse suhtelist standartviga protsentides.
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Kondensaatorid Jevgeni Aidamirov 24MEH Tallinn 2009 KONDENSAATORID Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus...
xxxx Summa: 1,00 25 0,096 vabadusastmete arv f = k h 1 = 5 2 1 = 2. ( h = 2, kuna normaaljaotusel on kaks parameetrit ja ) Et nullhüpotees vastu võetaks peab . Seega võin nullhüpoteesi vastu võtta ning järeldada, et üldkogumi jaotuseks on normaaljaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus, mille parameeter on . Eksponentjaotuse parameeter: Vahemi Katsed k F0(m) ni pi ni' xm 1 20 0,351 5 0,351 8,784 1,630 2 40 0,579 6 0,228 5,698 0,016 3 60 0,727 6 0,148 3,696 1,437
vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) ( ) Et hüpotees vastu võetaks peab , kuid siin see nii ole. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaotuseks on mingi teine jaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter: 3 Arvutusgraafiline töö | Mihkel Heinmaa | ( )
ArvutaVõiduSumma(Võitja) - protseduur, mis leiab mängija rahasumma pärast sõitu. Tingimus aitab rahal mitte n koefitsendiga võidusumma suuruse. See protseduur annab globaalsele muutujale VõiduSumma uue väärtuse, a AutoKiirus(HetkeKiirus, Sõiduk) - Funktsioon, mis annab väärtused sõidukite liikumiste jaoks. Kontrollib kas auto kontrollib, kas auto on ületanud finishijoone. Kui jah, siis hakkab autot pidurdama, mitte lubades seda mänguvälj kas auto saab veel kiirendada või ei. Parameeter Sõiduk on vajalik, et kindlaks teha antud sõduki makimum kiiru Paus(pp) - protseduur, mis aitab määrata pausi. Parameeter pp on pausi pikkus sekundites. Panustamine_Click() - protseduur, mis alustab mängu. Seab objektid vastavusse programmi muutujatega ning a UusSõit() - protseduur, kud leitakse sõdu alustamiseks vajaliku andmed. Leitakse uued autode omadused ja uus võidukoefitsendid. Selles protseduuris kontrollitakse, kas mängijal on veel raha, et mängu jätkata.
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4% aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:
b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 4. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 5. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b
· Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud. · Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) ) Püsikoma- ja ujukoma-arv, nende võrdlemine. Püsikomaarv arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m · Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s · Kiirus näitab, mitu ruumiühikut liigub keha ühes ajaühikus 1 m/s · Kiirendus esimene tuletis kiirusevõrrandist, kiirendus on kiiruse muudu ja aja muudu suhe Pöördliikumine: · Pöördenurk - nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul
9. Suurim ping FImax = 0,000 mm Keskmine ping 10. Imean = 0,027 mm kui FImax > FCmax 11. Istu tolerants TF = 0,054 mm. Võlli ja ava piirmõõtmete ja tolerantside arvutuskäik on koondatud tabelisse 2.2. Tabel 2.2Tolerantsitsoonidele H8/m7 vastavate võlli ja ava parameetrite arvutus nimimõõdule 18 mm. Parameeter, Parameetri arvutus ja Arvutusvalem selgitus lõpptulemus, mm GuH = 18,000 + 0,033 = Maksimaalne ava GuH = N + ES 18,033 Minimaalne ava GlH = N + EI GlH = 18,000 + 0,000 = 18,000
Ülekuumendatud auru rõhk, pü2 15 MPa Toitevee temperatuur, tü2 210 °C Kütuse liik gaas Lisatingimused trummelkatel B1. Põlemisproduktite arvutus. B1.1. Põlemisproduktite arvutus. Algandmed. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused 1 Süsiniku hulk tarbimisaines C % [2], tab. I* 15 ÷ 90 2 Väävli hulk tarbimisaines S % [2], tab. I 0÷7 3 Vesiniku hulk tarbimisaines H % [2], tab. I 0,5 ÷ 12 4 Hapniku hulk tarbimisaines O % [2], tab
Peegeldusteguriga 1 ekraani kasutamisel on ekraani eredus seega 400 550 kandelat ruutmeetri kohta. Pimandatud ruumi (nt kodukino) korral, kus ümbritsev valgusnivoo on väga madal, on piisavaks ekraani valgustatuseks ligikaudu 100 Lux'i. Kuna enamus äripresentatsioone viiakse läbi valgustatud ruumides, siis valgustugevus äriprojektorite juures on märksa olulisem näitaja kui seda kodukino projektorite puhul.. Kodukinoprojektorite puhul ei ole valgustugevus määrav parameeter kuna eeldatakse ikkagi pimendatud ruumi olemasolu. Sügavamate tumedate toonide saavutamiseks on mõningatel kodukinoprojektoritel olemas isagi võimalus valgustugevust vähendada.
5 100 1,826 3 0,466 0,092 2,3 0,222 Kokku 25 25,0 0,333 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab . Seega võib hüpoteesi vastu võtta ning järeldada, et üldkogumi jaotuseks on normaaljaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter: k xm ni F0(m) pi n' 1 20 5 0,351 0,351 8,784 1,630 2 40 6 0,579 0,228 5,698 0,016 3 60 6 0,727 0,148 3,696 1,437 4 80 5 0,823 0,096 2,397 2,826 5 100 3 0,885 0,062 1,555 1,343
h0=1=2=3=4=5 kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat (ANOVA-test) ja võttes olulisuse nivooks =0,05 Sgen=Pj-((/pq) p=5; q=12 p=5; q=12 Sfac=(Rj2/q)-((Rj)2/pq) Sjääk=Sgen- Sfac fac=Sfac/(p-1) jääk=Sjääk/p(q-1) Femp=fac/jääk Järeldus: Hüpotees kehitb kuna Femp = 0,84 < Fkr = 4,9 Osa C. Regressioonanalüüs 10. Võtta korrastatud valimist 7 arvu järjekorranumbritega 1;10,20;30;40;50 ja 60, kus järjekorranumber on parameeter y ja arv valimist parameeter x. Leida ühefaktoriline lineaarne regressionimudel y=a+bx ja analüüsida selle täpsusnäitajaid, võttes vastavates testides ja arvutustes olulisuse nivooks =0,05 = 51,14 = 30,14 =-x = - y = - y 10.1 a ja b hinnangud = 0,65 a = y- bx= -2,21 y= y + b b-hinnang: 0,632548 a-hinnang: -2,20747 y= -2,21+0,63x Regressioonimudel: y= -2,21+0,63x 10.2 a ja b hinnangute usaldusvahemikud 10.3 Prameetrite a ja b olulisuse
a * = max min aij · i j maximin reegel määramatuse tingimustes Konservatiivne otsustaja, ettevaatlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna halvim olek a * = min aij + (1 - ) max aij · j j Hurwicz'i kriteerium määramatuse tingimustes Otsustajat iseloomustav parameeter a Alternatiivi hinnanguks kaalutud keskmine keskkonna parimast ja { } halvimast olekust b* = min max bij bij = max aij - aij · i j i minimax kahetsusreegel määramatuse tingimustes Võimaluskahjum näitab, kui palju on iga alternatiivi tulem väiksem suurimast võimalikust tulemist
hulga kõigi puutepunktide hulka. Hulga sulund on kinnine hulk ning langeb kokku hulga kõikide selles ruumis sisalduvate kinniste ülemhulkade ühisosaga. · Catalani pind- Catalani pind on joonpind, mille moodustajad on paralleelsed fikseeritud tasandiga · Besseli võrrand- Besseli võrrandiks nimetatakse matemaatikas harilikku teist järku homogeenset diferentsiaalvõrrandit kus on kompleksarvuline parameeter. Rakendustes võtab enamasti pool- või täisarvulisi väärtuseid. ·
Soojusjuhtivus 1. Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem U=Q/ST 3
Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju rõhu p: F mõõt. Newtoni seaduse järgi: p= A jõud = mass × kiirendus Rõhu mõõtühik SI-süsteemis on pascal, F=m×a kuid praktikas kasutatakse sagedamini
2,192381 0,226205 2 2,528974 3 0,475610 4 1,590274 9 f=7-1 6 1,163818 6 3,891402 7 Tabelis esitatud suurused on arvutatud valemite järgi: usaldusvahemikud: kontrollin parameetrite olulisust: , seega parameeter b1 on oluline , seda ka absoluutväärtuses, seega parameeter b0 ei ole oluline. 9.4 Kontrollin mudeli adekvaatsust Leian statistiku, mis näitab selle mudeli poolt prognoositud ja tegelike y väärtuste erinevust. Selliseks statistikuks on Fisheri statistik. Selleks kasutan valemeid: Nr. 1 2,8 6,9 8,56 -1,66 2,76
²=9,17 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Selleks. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ja järjeldama, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. 4.2 pohikogumi jaotuseks on eksponentjaotus (mille parameeter hinnatakse valimi jargi Eksponentjaotuse parameeter: N=25 Intervall pi ni n'i Fo 020 0,2 2040 0,5118 4 12,795 6,045488 0,4 4060 0,35 8 8,75 0,064286 0,6
Tehniline atmosfäär: 1at 1mmHg=133,28Pa 1bar=105Pa 6. Võrrand P= 1/3m0NV ongi oluliseim seos ideaalse gaasi mikoparameetrie n, mo ja v(kaetud) ning makroparameetrite p vahel.Seda seost nim ideaasle gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks 7. Rõhu sõltumine temperatuurist - Mida suurem on rõhk,seda kõrgem on temperatuur 8. Absoluutse temp skaala on Kelvinites 9. Isoprotsessideks nim. Gaasi oleku muutust,kui üks oleku parameeter jääb muutumatuks Isobaariline protsess on gaasi oleku muutus jääval rõhul isotermiline protsess on isohooriline protsess on 10. Ideaalse gaasi seadused isoprotsessides: Boyle´i Mariotte´i seadus - Jääval temp on antud gaasi koguse rõhk põõrdvõrdeline ruumalaga(isoprotsessis) Gay-Lussacy´i seadus Jääval rõhul on antud gaasi koguse ruumala võrdeline temperatuuriga (isobaarilises protsessis)
sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Kui asteroidi orbiit on usaldatavalt kindlaks tehtud ja asteroidi on vaadeldud vähemalt 2 positsioonis, siis omistatakse talle number. Alles pärast nummerdamist võib asteroidile anda nime. ASTEROIDIDE LIIGITAMINE Värvuse järgi Asukoha järgi VÄRVUSE JÄRGI Tumedad, mis peegeldavad tagasi 3% pealelangevast valgusest. Seetõttu kutsutakse neid asteroide C asteroidideks. Heledad, millel see parameeter on 15%. neid kutsutakse S asteroidideks. Mõned heledad asteroidid peegeldava valgust nagu metallid. Neid nimetatakse M asteroidideks. ASUKOHA JÄRGI Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Amoritüüpi asteroidid Apollotüüpi asteroidid Atenitüüpi asteroidid Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse Asteroidide vöö Asteroidide vööst kaugemal paiknevad asteroidid Kreeklased Troojalased Hildas Asteroidid, mille
5. Wordi tabel, mitte Exceliga tehtud. Ärge muretsege. Exceliga jõuate te rohkem kokku puutuda kui teile meeldiks. Lahtrite sisu on joondatud keskele nii horisontaalselt (elementaarne) kui ka vertikaalselt (esimesel korral probleematilisem). Kui tabelit printida, siis pole tal paremal ja vasakul äärejooni. Valemid tehke valemiredaktoriga. PROTSESS Parameeter P=const. Vconst T=const S=const;dq0 Tehnotroonika I kursus ning rühm Nimi: Martin Haug F(p,v,T) 6. Tekst kirillitsas. Võimalik tekitada mitmal erineval moel. Kui kohe mitte kuidagi ei oska, siis küsige õppejõu käest, kuidas teha. (
U,V,W, P,Q,R, A,B,C Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus A Pöördenurk ümber X-telje B Pöördenurk ümber Y-telje C Pöördenurk ümber Z-telje D Lõikeriista funktsioon (teine) E Ettenihke funktsioon (teine) F Ettenihke funktsioon (esimene) G Ettevalmistav funktsioon H Määramata I Interpoleerimise parameeter või X-telje suunaline J samm K Interpoleerimise parameeter või Y-telje suunaline samm Interpoleerimise parameeter või Z-telje suunaline samm Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus L Määramata M Abifunktsioon N Lause number O Määramata P X-telje suunaline paigutus (kolmas) Q Y-telje suunaline paigutus (kolmas) R Kiirpaigutus või Z-telje suunaline paigutus (kolmas)
(139,3969) puu diameetrit, et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,3 cm. 3.2 Mitut puud tuleks mõõta, et saada keskväärtuse hinnang veaga 1% Et saada keskväärtuse hinnang veaga 1 % tuleks mõõta 849 puu diameetrid. (Vt. Tabel 3) Tabel 3. Variatsioonikordaja= 29,13723 N= 848,9781 4 4. Usaldusnivoo Usaldusnivooks nimetatakse vahemikku kuhu see üldkogumi parameeter kuulub teatud tõenäosusega. 5. Usalduspiirid Usalduspiird on teisisõnu kaks arvu, mille vahel asub üldkogumi parameeter tõenäosusega 1- 6. Standardviga Standardviga iseloomustab aritmeetilise keskmise kui keskväärtuse hinnangu standardhälvet. Standardhälvet aruvtatakse valemiga: Sx Sx = (valem 1) N 7. Katsetäpsus Katsetäpsus iseloomustab suhtelist standardviga protsentides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
