Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu põhitunnused on: 1)tööd tehakse alluvussuhtes; 2) töötegija sõltub tööd andvast isikust; 3) tööd tehakse isiklikult; 4) oluline on tööprotsess; 5) tööd tehakse tasu eest. Töölepingu kohustuslikud andmed on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvis 5. Need on: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5) töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, töötasu sissenõutavaks muutumise aeg ehk palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7) tööaeg; 8) töötegemise
inimõigust õigust olla mittediskrimineeritud see alusel. Euroopa Kohtu praktika on piire avardanud hoopis teiselt poolt, naised on ise taotlenud ühe vastutusrikkamaid rolle sõjaväelises hierarhias ning need õigused on nad ka saanud (http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva
............................................. ..................................................................................................................... 3.2. Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest hiljemalt "....."............................... .a. 3.3. Faktooringuvõlgniku poolt kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise risk, mis tuleneb üleantud nõudest langeb faktoorile, välja arvatud juhud, mis on sätestatud LS paragrahvis 258. 4. Lepingu kehtivus 4.1. Leping astub jõusse allakirjutamise momendist jakehtib kuni "...."................ .a. Lepingu võib kumbki pool ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult .... kuud ette. 5. Lepingu rikkumise vabandatavus 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega
sealhulgas rahvusvahelisel tasandil; 3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Näited: asustus, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;
majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. (3) Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. 27. Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Vastus: Ärisaladuse hoidmine on kohustuslik, siis kui töölepingus on see eraldi välja toodud. Ärisaladust tuleb hoida ka töölepingu lõppedes, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust (ametieetika). 28. Millised on tingimused töölepingu sõlmimisel alaealisega?
kõrgendamine toob paratamatult kaasa otseste kulude kasvu. Ning juhul kui konkreetsete ülesannete tüübi lahendamiseks ei ole niivõrd kõrge kvalifikatsioon vajalik siis ei kaasne kõrgema kompetentsuse tagamiseks tehtavate kulutuste kasvuga vea hinna vähenemine ega protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta, kuid põhiseaduses fikseeritud printsiibina kehtib ka väljaspool õiguskaitseasutuste tegevust. Süütuse presumptsiooni printsiibi esimene pool tekitab mõningaid probleeme
hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral ( TLS § 17 lg 4). ERISUSED: Renditöö korral Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja õigus keelduda töö tegemisest 1. Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja
Valitsus määrusega. (4) Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. 262. Kuidas saab töölepingut muuta? Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 263. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust? VÕS § 180. Ettevõtte üleminek (1) Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
õigusi teostada, sealhulgas andma välja tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale. Hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. (7) Kui loovutatakse nõue, mille tagamiseks on võlausaldajale loovutatud muu nõue või antud muu õigus, eeldatakse, et need tuleb uuele võlausaldajale üle anda. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista ega piira nõude loovutanud võlausaldaja ja võlgniku või tagatise andnud isiku vahel tagatise ülemineku välistamise või piiramise kohta sõlmitud kokkulepete kehtivust. § 169. Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale (1) Kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.
1) kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk); 18 [...] (2) Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib ametiülesannete täitmisel eirata käesoleva seaduse § 47 lõigetes 14 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust. (5) Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse. (6) Teised liiklejad peavad eritalituse sõidukile, millel on sisse lülitatud vilkur koos erisignaaliga või erisignaalita, ja sellise sõiduki poolt saadetavale sõidukile andma teed või vajaduse korral peatuma. (7) Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord (Vabariigi Valitsuse määrus) § 1. Alarmsõidukid
4. nõuetele mittevastava prügila sulgemine. Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelvalve asutus või kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või keskkonnajärelvalve asutus teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rahkendamise ülemmääraks 25 000 krooni. ISO 14001 Rahuvsvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile. ISO 14001 sertifikaadi saamiseks peab täitma just selle standardi nõudeid. Standardi töötas 1996. aastal välja rahvusvaheline standardiorganisatsioon (International Organisation for Standards - ISO) 2004. aastak uuendati standardit ja ka eesis kehtib 2005. aasta septembrist
Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja
või kaitsevahendi, mille abil on võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemile, hankimise, valmistamise, valdamise, levitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest, et panna ise või võimaldada kolmandal isikul panna toime kuritegu, -- karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. - raske hinnata, kas programm ise on kuritegu - võib kasutada nt ründamiseks või oma võrgu skännimiseks. Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Karistusseadustik · Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine Arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel -- karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui juurdepääs on hangitud
õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Kuna põhiseaduses endas sätestub alus isiku vabadusõigust piirata, siis võib vangistusseaduse regulatsiooni pidada legitiimseks. PS §-st 20 tuleneb igaühe õigus füüsilisele vabadusele. Kuna tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega, siis võib seda piirata vaid kõnealuses paragrahvis endas toodud alustel või mõne põhiseadusliku väärtuse kaitseks. Nagu eelpool mainitud on paragrahvis endas toodud alus isiku vabaduse piiramiseks eelvangistuse täideviimise eesmärgil. See annab põhjust järeldada, et füüsilise vabadusõiguse piiramine VangS § 90 lõike 3 puhul täidab legaalset eesmärki. PS § 26 kehtestab perekonna ja eraelu puutumatuse. Tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mille riive on lubatud üksnes seadusega või seaduse
(2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (3) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik. 4. Valduse teenija keelatud omavoli (kui ta asub asja valdama ilma valdaja nõusolekuta) Valduse omandamine valduse teenija kaudu Valduse teenija seisund on tähtis omandusvaldaja valduse omandamise jaoks.. Valduse teenija poolt tegeliku võimu saavutamise vahetuks tagajärjeks on valduse omandamine omandusvaldaja jaoks.
väetiseregistris. (4) Väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile tootja väljastatud asjakohase dokumendi väetise koostise kohta. (5) Töödeldud loomse päritoluga orgaanilise väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile Veterinaar- ja Toiduameti väljastatud loa. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui Eestisse toimetatava väetise kogus on kuni 50 kilogrammi või 10 liitrit, mikroväetise puhul kuni 0,5 kilogrammi või 0,5 liitrit ning bakterväetise puhul kuni 0,05 kilogrammi. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise puhul. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] § 12. Teadustöös ja väetise esitlemiseks kasutatava väetise Eestisse toimetamise nõuded
loetakse konstantseks. Tegelikkuses võib atmosfääri tiheduse lugeda konstatseks vaid mõnekümne meetri paksuses kihis tugevasti kuumenenud aluspinna lähedal, sellisel juhul väheneb õhu tihedus aluspinna juures kõrge temperatuuri tõttu, kõrgemale tõustes temperatuur langeb kiiremini kui harilikult ja õhu tihedus võib jääda konstantseks või isegi kasvada.Isotermiline: Baromeetriline valem, mille tuletasime eelmises paragrahvis, on õige kui T = const ja g = const , s.t. isotermilise atmosfääri jaoks. Polütroopne atmosfäär on atmosfäärimudel, kus õhu temperatuur muutub kõrgusega lineaarselt.Õhurõhu mõõtmine: Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.Baromeeter: Baromeetri näidud , koos termomeetri ja psychromeetriga, saab kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on muutuste suund ja suurus. Pead üles
subjektiivsetest ja seda isegi sellisel määral, et teatud juhtudel tuleb objektiivselt sarnaseid tegusid kvalitatiivsel täiesti erinevalt hinnata. Sellest arusaamast on lähtunud ka Eesti seadusandja- nimelt sätestatakse § 15 lg-s 1, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui eriosas ei ole ette nähtud vastutust ettevaatamatu kuriteo eest. Seega saab KarS järgi vastutus ettevaatamatu kuriteo eest järgneda üksnes siis, kui eriosas on eraldi paragrahvis kriminaliseeritud ka sama teo ettevaatamatu toimepanemine. 6.2. Objektiivne koosseis Objektiivse koosseisu aspektist eeldab ettevaatamatusdelikt kõigepealt seda, et eriosa esitatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõepoolest täidetud. Nt ettevaatamatusest surma põhjustamise koosseisu (§ 117) puhul tähendab see seda, et isik on oma teoga tõepoolest põhjustanud teise inimese surma. Kui puudub kas või üks objektiivse koosseisu asjaoludest, on karistamine välistatud. 6.3
Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused.
organisatsioone (nt poliitiline erakond; jahimeeste selts; Eesti Juristide Liit jne) ning 2) seadusandluse alusel, kuid riigi poolt asutatud ja riigi rangele kontrollile allutatud korporatiivseid organisatsioone, mis sulavad juba avaliku võimu organisatsiooni (nt Kaitseliit - vt riigi osa loengumapp skeem nr 1 lk 82 - riigi poliitilise süsteemi sekundaarsed elemendid, I rühm). P.3.4. Õigusnormid kuuluvad samuti sotsiaalsete normide hulka. Neid iseloomustame aga järgmises paragrahvis, sest õigusnormide mõistega seondub lahutamatult mõiste õigus. Järgnevalt peamegi käsitlema selle mõistega seonduvat. § 2. Õiguse tunnused ja mõiste P.1. Õiguse tunnused Õigus on koondav mõiste. Õigust kui nähtust iseloomustab rida just talle omaseid tunnuseid. Õigus on: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem - st õigusnormid on
EV kehtiv põhiseadus on vastu sõetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. - Konstitutsioonilised (orgaanilised) seadused – täiendavad põhiseadust, nende loetelu sageli välja toodud põhiseaduse tekstis. Eestis on nad loetletud põhiseaduse 104 paragrahvis. Neid võetake vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. - Lihtseadused – moodustavad seaduse põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Seaduse väljatöötamise menetluses on olemas järgmised seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduse vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine, seaduse avaldamine.
üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.(3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.(4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8. Millised on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused? Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. 9. Mida tähendab pankrotiavalduse esitamise kohustus?
Ning juhul kui konkreetsete ülesannete tüübi lahendamiseks ei ole niivõrd kõrge kvalifikatsioon vajalik siis ei kaasne kõrgema kompetentsuse tagamiseks tehtavate kulutuste kasvuga vea hinna vähenemine ega protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. 10) Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip – Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta kuid põhiseaduses fikseeritud printsiibina kehtib ka väljaspool õiguskaitseasutuste tegevust. Süütuse
Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 386 lõikes 3 sätestatut. § 386. Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine (1) Poole taotlusel võib kohus määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega. (2) Asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada
302. Mis on tööleping? Töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu kohustuslikud andmed on sätestatud töölepingu seaduse paragrahvis 5. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, kusjuures tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta. 303. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? Töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama oma teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus, teine isik aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu objektiks võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms
. Loomapidamisnõuete rikkumine (1) Loomapidamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena loomapidamise õiguse äravõtmist kuni kolme aastani. · Loomade võistluse, looma avaliku näitamise ja loomaga tehtava tehingu kohta esitatavate nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200
§7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene.
Ning juhul kui konkreetsete ülesannete tüübi lahendamiseks ei ole niivõrd kõrge kvalifikatsioon vajalik siis ei kaasne kõrgema kompetentsuse tagamiseks tehtavate kulutuste kasvuga vea hinna vähenemine ega protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. 10) Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta kuid põhiseaduses fikseeritud printsiibina kehtib ka väljaspool õiguskaitseasutuste tegevust. Süütuse presumptsiooni printsiibi esimene pool tekitab
Vabariigi Valitsus määrusega . §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. §8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. §9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium
2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kiirgustegevusluba või hoonestusluba; [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10
topeltpõhjaga laeva oma. 5. Kuigi laeva ettevalmistus on töökäigulise kreenikatse ettevalmistusega sarnane, peab arvesse võtma rullumistesti väiksemat tundlikkust segavate momentide suhtes. Nii piirdub lisa 2 paragrahv 5 toodud kontroll-leht rullumistestiks ettevalmistumisel punktidega 1,3,4,8,9 ja 10. On ikkagi tähtis, et laev oleks vabaks rullumiseks valmis pandud, nagu lisa 2 neljandas paragrahvis kirjas. 6. Üldiselt ei soovitata kasutada merel käigusoleva laeva rullumistesti tulemusi järgmistel põhjustel: · Ei ole avameretestiks vajalikke tegureid; · Mõõdetud rullumisperioodid võivad olla mitte laeva vabade, vaid lainetusest tingitud sundvõngete tulemused; · Sageli on võnked kas korrapäratud või siis korrapärased liiga lühikese ajavahemiku vältel, et täpseid mõõtmisi võimaldada; · On vajalik eriline registreeriv aparatuur. Alla 70 meetri pikkused laevad 7
Toetub Nietzschele valgustus illusioon, kus in on tapnud jumala, selle asemele tuleb mõistuse jõud. Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma igasuguse taju ja eesmärgi arusaadavus. Esimene peatükk algab analüüs "Kuidas Marx Invent Sümptom?" Zizek võrdleb mõistet sümptom, mis töötab nii Marxi kui ka Freud käesolevas paragrahvis. on avastanud peidetud "tuuma" tähenduse taga ilmselt seostamata "vormid" kaupade (Marx) ja unistused (mida Freud).Tuuma sisu kauba ja tööjõu oleks unistus on oma varjatud tähendust. Suur Teine: Tüüpiline on kujutlus heast saarest. Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus. Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised
mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. (ainus esindusõiguse piirang on ühine esindamine, kui see on kantud registrisse,sest registri kanne on avalik) Kolmas isik- kõik teised, kes pole pooled.ühine esindamisõigus kui on kantud registrisse. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TEIST TÜÜPI KAASUSED:AS x juhtus laenab OÜ y raha. Aga AS x üldkoosolek on juhatuse tegevuse ära keelanud. OÜ president teeb tehingu , kas kehtiv? Ei oel, kui tektsitst välja ei tule, et on juhatuse liige. Juhatus kui seaduslik esindaja, kui juhatus esindab on tehing kehtiv. Prokurist-ettevõtja esindaja.Prokurist saab esindada kui on tegemist majandustgevusega
2) alltööettevõtjate kohustusi ja vastutust samaaegsel töötamisel ühisel ehitusobjektil; 3) liikluskorraldust; 4) töötajate olmelist teenindamist; 5) abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 6) abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses; 7) erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse; 8) ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. Ohtlike tööde loetelu ehituses (1) Ohtlikuks tööks loetakse töö: 1) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub; 2) mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilised ohutegurid või töö,
liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1.Kas on õigus nõuda viivist ? Põhikirja järgi peab olema 2 juhatuse liiget kirjutama alla LOEB AINULT REGISTRISSE KANTUD ! PAR 34! PÕHIKIRJA OLDI KANTUD, MITTE REGISTRISSE.. Par 37! UURI RIIGIKOHTU LAHENDIT !!!!!!!!! § 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus
7) siis seda arvestades saame 1 = 2 m2 l sin (3.8) Inertsjõudude peavektorit oleks saanud arvutada ka veel teisiti: otse d'Alembert'i printsiibi teooria z alusel paragrahvis 19, kus oli toodud peavektori valem (19.21) = -M aC (3.9) mille moodul on = M aC y (3.10) O kus M on süsteemi kogumass, aC on süsteemi masskeskme kiirendus. Kui süsteemiks on üksainus jäik keha, siis tähistatakse kogumass tavaliselt m. ½l
kuriteokoosseisule. Iga teo eest määratakse karistus eraldi ja seejärel määratakse liitkaristus neid karistusi liites, ühte neist suurendades või lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. 8. Nimetage liitkaristuse piirmäärad. a) Kui liitkaristuse üks osa on eluaegne vangistus, on ka liitkaristus eluaegne vangistus. b) Kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni piirmäära. c) Kui pärast kohtuotsuse tegemist, aga enne karistuse lõpuni kandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Liitkaristus ei tohi olla väiksem eelmise otsusega määratud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat.
Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. § 8. Arendaja (1) Keskkonnamõju hindamist korraldab isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia (edaspidi arendaja). (2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud. § 9. Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. § 10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev
ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei (4) Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamine toimub käesoleva või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta koodeksi §-s 26 toodud alustel. küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda. (5) Käesolevas paragrahvis toodud isikute taandamise küsimus (3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on otsustatakse käesoleva koodeksi §-des 119 ja 232 ettenähtud korras. puutumatud. [RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002] (4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga
esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega. 68. VP veto Eestis kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel? Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69
esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega. 68. VP veto Eestis – kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel? Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69
eksisteerivad), sest sisaldavad ainult nullidest koosnevat rida. Teisisõnu teoreem ütleb, et treppmaatriksi astak võrdub mittenull ridade arvule. Maatriksi astaku leidmiseks tuleb maatriks elementaarteisenduste abil teisendada treppmaatriksiks, seejärel kasutada teoreemi treppmaatriksi astakust. Näide. Leiame maatriksi astaku. Teisendame maatriksi treppkujule Mittenullridade arv on 2, seega esiaglse maatriksi astak on 2. 14. Kronecker-Capelli teoreem Selles paragrahvis me tuletame LVSi kooskõlalisuse tunnuse. Olgu antud LVS Olgu LVSi maatriks, laiendatud maatriks ning vabaliikmete veerg. Teoreem (Kronecker-Capelli teoreem). LVS on lahenduv parajasti siis, kui süsteemi laiendatud maatriksi astak on sama kui süsteemi maatriksi astak . Tõestus. ,,Tavilikkus"e. ,, " Eeldame, et süsteemil leidub lahend ning näitame, et Kuna on süsteemi lahend, siis Nüüd lahutame maatriksi viimasest veerust 1. veergu korrutatud , 2.
neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Näidiskaasus 3! Aktsiaselts X sõlmis osaühing Y-ga töövõtulepingu. Lepingu tähtaeg oli 31.dets.2010. 28.dets.2010 sõlmisid pooled tähtaja pikendamise kokkuleppe.Tähtaega pikendati aasta võrra.Tööd anti üle 12.okt.2011. AS X aga nõuab viivist tööde üleandmisega
kriteeriumite alusel autoritele välja. Siia alla käivad nö tühja kasseti tasu, koopiamasinamaks jne. Andmebaasi vaba kasutamine Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud kasutama andmebaasi ainult osaliselt, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vastava osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud õiguse teostamist, on tühine. Arvutiprogrammi vaba kasutamine Kui litsentsilepinguga ei ole pooled teisiti kokku leppinud, on programmi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik: 1
Page 22 of 24 (4) Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamine toimub käesoleva või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta koodeksi §-s 26 toodud alustel. küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda. (5) Käesolevas paragrahvis toodud isikute taandamise küsimus (3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on otsustatakse käesoleva koodeksi §-des 119 ja 232 ettenähtud korras. puutumatud. [RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002] (4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga
7) s.t. toimep. Üldohtlikul viisil, 8)süüteoga raske tagajärje põhjustamine, 9) s.t. toimep. Teise s.t. hõlbustamiseks või varjamiseks, 10)s.t. toimep. Grupi poolt, 11) s.t. toimep. Hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine 127. Millal kohaldatakse liitkaristusi? ? Kui isik paneb toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende eest varem karistatud. Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas karistusi liites või ühte neist suurendades, lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega
1. üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt käesoleva seaduse § 276 lg 2 või 3 sätestatud kohustusi; 2. üürnik või asja allkasutaja rikub käesoleva seaduse § 276 lg 2 või lg 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult; 3. üürnik annab asja õigustamatult kolmanda isiku kasutusse, mille tõttu üürileandja või naabrid on niivõrd häiritud, et üürileandjalt ei saa oodata üürilepingu jätkamist. Antud paragrahvis toodud ülesütlemise alused kuuluvad kohaldamisele, kui üürnik on omapoolseid kohustusi olulisel määral rikkunud. VÕS § 315 lg 1 p 1 tulenevat ülesütlemis õigust saab üürileandja kasutada juhul, kui ta on eelnevalt üürniku teavitanud viimase kohustuste rikkumisest, kui üürnik on antud teate jätnud tähelepanuta ning jätkab vaatamata sellele kohustuste rikkumist. Näiteks, kui üürnik kasutab eluruumi selliselt, et see kahjustab naabrite huve,
aprilli 1999. a määrusega nr 23 (RTL 1999, 63, 839). Muudetud järgmiste määrustega 26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355), jõust 09. 08. 2002 ja 27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39), jõust 09. 01. 2003. I. Üldsätted 1. Käesoleva korraga määratakse kindlaks noortelaagri tegevusloa (edaspidi tegevusluba) väljastamise kord. 10 II. Tegevusloa väljastamine 2. Tegevusloa saamiseks esitab noortelaagri omanik Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ja noorsootöö seaduse paragrahvis 10 loetletud dokumendid vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. 3. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud dokumendid vaatab läbi haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud noortelaagri tegevusloa taotluste läbivaatamise komisjon (edaspidi komisjon). 4. Komisjoni ülesanne on kontrollida tegevusloa taotluste ja nendele lisatud dokumentide vastavust seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. III. Komisjoni töökord 5
piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (12) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. (13) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik Omaabi puhul on tegemist hädakaitse erijuhuga, valduse kohtuvälise kaitsega. Lisaks omavoli tõrjumise õigusele on valdajal õigus taas asi oma valdusse saada. Vallasasjade puhul võib valdaja, kui omavoli teostus vägivalla abil või salaja, selle tagasi võtta kui ta tabas omavoli tarvitaja teolt või jälitas vahetult peale teo toimepanekut.
I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see). Diskursusedoktriini põhiidee on praktilise õigsuse (õiguspärasuse) või tõe protseduuriline teooria. See rä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
