näiteks tapmine on keelatud. Primaarnorm on „ära tapa“. Karistusõigus opereerib sekundaarnormidega – kuriteo koosseisude kujundamine; kirjeldab tegu ja näeb ette karistuse. 2.2. Dispositsioon ja sanktsioon Meie kursus hõlmab ainult dispositsiooni – karistatava teo kirjeldus. Mitte kunagi ei pääse me ainult seaduses toodud tähistusega, iga mõiste taga on palju dogmaatikat. 2.3. Eriosa normi struktuur: koosseisu ülesehitus ja koosseisude tüübid. Igas paragrahvis sisaldub omaette koosseis. § 113 ei jagune struktuurseteks alaosadeks. § 199 jaguneb lõigeteks, lõiked punktideks. § 121 puhul tuleb öelda, et alternatiiv 1 alusel ja miks. Kuid kokkuvõtvad öeldes, et võetakse vastutusele § 121 alusel. Lõiked on omavahel kvantitatiivses seoses, järgmine lõige neelab eelmise. Kui lõige jaguneb punktideks, siis punktid on kvalitatiivses seoses, üks ei ole raskem kui teine. Punktid moodustavad kogumi.
Raamatupidamise aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, mille kohta see on koostatud. (SME IFRS 3.23). 9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud raamatupidamiskohustuslane) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. 11. Käesoleva juhendi lisas 1 on toodud tabel bilansikirjete selgitusega, mis sisaldab
ajalt veo vältel, eriti pärast järsku pidurdamist või pööret ning vajadusel veose kinnitust pingutama. (4) Enne veo alustamist on sõidukijuhil õigus veose saatjalt nõuda veose laadimisel ja kinnitamisel tehtud vigade kõrvaldamist. 6. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS §19. Järelevalve Käesoleva eeskirja nõuete täitmist on õigus kontrollida Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2000. a määruse nr 192 «Liiklusjärelevalve kord» (RT I 2000, 48, 298) paragrahvis 12 nimetatud liiklusjärelevalve teostajatel. §20. Vastutus Tööandja, veosesaatja, veose laadija ja sõidukijuht kannavad vastutust käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest olenevalt nende poolt toime pandud rikkumise iseloomust ja raskusastmest seadusega sätestatud korras.
Selleks otsustas Riigikogu panna rahvahääletusele seaduseelnõu “Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus”. Sellisel viisil põhiseaduse muutmine oli vajalik, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 3 sätestab põhimõtte, mille alusel riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti Vabariigi põhiseadus ei räägi Euroopa Liidu õigusaktidest mitte üheski paragrahvis. Samuti asub nimetatud paragrahv nn üldsätete hulgas ning seda saab sisuliselt muuta ainult rahvahääletusega. (http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14022) 2. Millistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-iga põhiseaduse muutmisel eraldiseisva põhiseaduse täiendamise seaduse kasuks? Järgmistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-ga põhiseaduse
Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda lihtsustatud korras. Tööandja pea ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. 26 Milliseid põhimõtteid peab tööandja teadma tähtajalise töölepingu sõlmimisel? Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks töölepingu seaduse paragrahvis 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. 27 Konkurentsipiirangu kokkulepe. Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses
Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Juhend RTJ 4 lähtub SME IFRSi peatükkidest 13 ,,Varud" (,,Inventories"), 25 ,,Laenukasutuse kulutused" (,,Borrowing Costs") ja 27 ,,Varade väärtuse langus" (,,Impairment of Assets") ning peatükis 2 ,,Põhimõtted ja alusprintsiibid" (,,Concepts and Pervasive Principles") sätestatud mõistetest. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele SME IFRSi paragrahvidele, millele juhendi nõuded tuginevad. RTJ 4 võrdlus SME IFRSiga on toodud paragrahvis 27. Valdkondades, kus RTJ 4 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRSis, on soovitatav lähtuda SME IFRSis kirjeldatud arvestuspõhimõttest. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. 2.2. Rakendusala Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 4 ,,Varud" tuleb rakendada varude arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes
Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust (3). Gaily Kuusiku poolt välja pakutud üldkord lähtub tema sõnul just määruse paragrahvist 2 ja nimetatud korra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige või muud taolist. Kõik kalendripäevad kuuluvad arvestusse. Käesoleva töö autor määrusest sellist arvestuse korda välja ei loe. Määruse paragrahvis 2 on ära toodud ainult keskmise töötasu arvestamise alused ehk millised tasud võetakse arvestamisel arvesse ja millise ajavahemiku kohta keskmine tasu leitakse. Gaily Kuusiku poolt välja pakutud arvestuskorda võib välja lugeda aga ravikindlustuse seadusest. Tõsi küll, ravikindlustuse seaduses käsitletakse teist perioodi ja ka arvestuse aluseks võetavad tasud leitakse teisiti, aga arvestuse käik ühtib Gaily Kuusiku poolt väljapakutuga.
Keskpanga või liikmesriikide keskpankade arvelduslaenud või mingit muud tüüpi laenuvõimalused liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, regionaalsetele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik-õiguslikele isikutele või riigi osalusega äriühingutele. Samuti on keelatud Euroopa Keskpangal või liikmesriikide keskpankadel osta neilt otse võlakohustusi. Analoogiline keeld sisaldub Eesti Panga seaduse paragrahvis 16. Eeltoodu põhjal tuleneb Eesti Panga sõltumatus ja distantseeritus Vabariigi Valitsusest, täidesaatvast võimust ning tema õiguslik seisund avalik-õigusliku juriidilise isikuna Euroopa Liidu õiguse põhimõtetest ja normidest ning on kooskõlas rahvusvahelise tava ja selle praktikaga, mida Euroopa riigid on rakendanud viimastel aastakümnetel. Eesti Panga ülesanded on: 1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […] Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses
Lepingu-ja ühinguõiguse ülesandes koduseks lahendamiseks 2018 sügis. 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Ma...
Kaitse tegevuskava uuendamine: tegevuse päeva maksumus150 eurot (20 päeva), millesse kuulub töötasu, sõidukulud ja maksud, summale lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu 4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine 4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused Selles peatükis on väljatoodud teatud seadused Looduskaitseseadusest ja Metsaseadusest, mis asub riigiteatajas, mis puudutab suur-konnakotka kaitset. Looduskaitseseadus § 50 lõike 2 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesas, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks: suur- konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses. §50 lõike 4 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei ole määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava, kaljukotka, merikotka, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning
maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 14 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme. § 54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 14 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib
komisarid on vastavalt kolmeks Lõunasaare Komisjoni liikmeks. Ülejäänud kaks kummagi komisjoni liiget peavad olema sellised isikud, kes ei ole riigiteenistuses ja ei ole Peaassamblee liikmeks, keda hakkab Esindajatekoda aeg-ajalt määrama komisjonide mitteametlikeks liikmeteks. 7.Maa- ja linnaelanike mõiste määratlemine. Valimisringkondadeks jaotamine peale igat rahvaloendust. – 1)Käesolevas paragrahvis, nõnda nagu ka alljärgnevates tähendavad: “maaelanikkond” – igasuguseid elanikke, peale linnade elanikke; “linnaelanikkond” – igasuguseid elanikke, kes elavad linnas või asumis, milles loetletakse üle kahe tuhande elaniku, aga ka igasugust Oukland-City, Kraistser-City, Danidi- City või Wellington-City, ümbritseval territooriumil, peapostkontorist kuni viie miili kaugusel elavaid elanikke. 2)Kahe kuu jooksul peale mingi korralise rahvaloenduse tulemuste
majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. (3) Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine. 21) Ärisaladuse hoidmise kohustus töösuhtes- (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. 22) Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu
12. juuni 1996 ja 12. märts 1997 võeti vastu isikuandmete kaitse seadus ( IKS) ning andmekogude seadus ( AKS), mis sätestasid andmete töötlemise tingimused sh andmete klassifikatsiooni ning juurdepääsupiirangud tagamaks Eesti Vabariigi põhiseaduses (paragrahvides 26, 19 jt) sätestatud privaatsuse kaitse. 15.november 2000 vastuvõetud avaliku teabe seadus (AvTS) sätestab andmete avalikustamise korra ja piirangud, et tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud infovabadus. Mastaapsed muudatused Eesti Vabariigi andmekaitsealastes regulatsioonides jõustusid 01.01.2008, mil jõustus täna kehtiv isikaundmete kaitse seaduse redaktsioon ja andmekogude regulatsioon muutus osaks avaliku teabe seadusest. EUROOPA AKTID, MIS REGULEERIVAD INIMÕIGUSI SH ÕIGUST PRIVAATSUSE KAITSELE JA ÕIGUST INFORMATSIOONIVABADUSELE Inimõiguste Ülddeklaratsioon http://www.vm.ee/?q=node/12958 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon https://www
tarnena. (3) Tootja ei saa toetust elektrienergia eest, mis on müüdud ostukohustust kasutades. (4) Põhivõrguettevõtja nimetatud müüja peab ostma, kuid mitte rohkem kui määratud tarne, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjalt tema taotluse alusel tegelikult toodetud ja võrku antud elektrienergiat: 5) Põhivõrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus põhivõrguettevõtjalt nõuda, et see hüvitaks käesolevas paragrahvis nimetatud ostukohustuse tõttu tekkinud lisakulud. Lisakulude suuruse arvutamise kord, hüvitise maksmiseks vajalikud andmed ning hüvitise tasumise aeg ja kord nähakse ette võrgueeskirjas. (6) Põhivõrguettevõtja maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tootjale tema taotluse alusel toetust võrku antud ja müüdud ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest: 1) 84 senti, kui see on toodetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt;
22. Saladuse hoidmise kohustus (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 4. Kaugtöö tegemine TLS § 6 lg 4 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.
teiste inimeste ja välismaailmaga. Eraelu hõlmab inimõiguste kohtu käsituses ka profesionaalse ja ärilise iseloomuga tegevused, samuti võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumise ja talletamise teabetoimikutes. (Juura 2002, lk 228-229) 3. ERAELU PUUTUMATUSE PIIRANGUTE LUBATAVUS Eraellu võib sekkuda tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvis 26 sätestatud loetelu on kitsam kui EIÕK vastav loetelu. Erinevalt EIÕK-st ei ole lubatud eraellu sekkuda riikliku julgeoleku ja riigi majandusliku heaolu kaitseks. Seega ei tohiks põhiseaduse kohaselt koguda inimeste kohta salaja informatsiooni riigi julgeoleku tagamiseks. Näiteks riigi julgeolek on põhiseaduslik väärtus, mis õigustab põhiõiguse piirangut isegi siis, kui põhiõigust sätestav paragrahv seda otseselt ette ei näe. (Annus 2006, lk 285) 4
võimalik haarata maailma ennast, kui alati jääb midagi maailma ning minu vahele. Nii maadlevadki empiristid lõputult skeptikuga, kes osutab võimalusele, et maailm võiks olla ka teistsugune ning et subjekti teadmistel ei õnnestu jõudagi kaugemale talle antud nähtumusikest vahendajatest. Quine'i epistemoloogia alguspunkt ei asu subjektiivses vaimus. (Traditsioonilise empirismi lükkab ta tagasi käesoleva raamatu kõige esimeses paragrahvis, tekstis, mille äärmine sisutihedus võib pealiskaudsel lugemiselt täiesti märkamata jääda.) Probleem, kuidas me omandame teadmisi maailma kohta, on tema käes teisenenud küsimuseks, kuidas me õpimeosutama asjadele enda ümber. Samas on empiristlik element täiesti alles jäänud. Quine'i järgi on sealjuures olulised kaks koostisosa - need on traditsiooniliste empiristide kogemuse ning vaatluse mõiste naturalistlikud lähendid mõjutused meie närvilõpmetel ehk
Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) §3 1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Muinsuskaitselise ehitise rekonstrueerimise korral ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine. (2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade,
Aastas sai uue kodu üle saja pere. Maaelus loodi täiesti uus olukord. Tekkisid esimesed talud. Ilmus lugusi, kus Eestile antakse suurtes kogustes teravilju, Oli alanud järjekordse istungijärgu ettevalmistamine. Isungijärgu eel selgus, et N. Liidu ja ka meie vabariigi finantsmajanduslik olukord halvenes järjest. Üheksas istungjärk Sündmused arenesid hoogsalt. Istungjärgul oli palju uusi nägusi. Edgar Savisaar tegi ettepaneku teha põhiseaduse 31. paragrahvis parandus. See ettepanek lükati tagasi Põllumajanduse areng oli tagasihoidlik. Kõnelet ka riigieelarve projektist. Esmakordselt esitati ülemnõukogule riigieelarve, kus kulud ületasid tulu üle 101,6 miljoni rubla võrra. Tuli ka välja, et põllumajandus saab riigieelarves raha lausa tonnide viisi. Ajakirjades leidus aga erinevaid arve. Arutati selle kallal, et luua juurde töökohti maal. Põllumeestest saadikud tahtsid teada, mida teeb valitsus et põllumajanduse olukorda arendada
TLS § 20 12. Saladuse hoidmise kohustus Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. TLS § 22 13. Konkurentsipiirang Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta
piire. (11) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (12) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. (13) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes nimetatud isik Omaabi puhul on tegemist hädakaitse erijuhuga, valduse kohtuvälise kaitsega. Lisaks omavoli tõrjumise õigusele on valdajal õigus taas asi oma valdusse saada. Vallasasjade puhul võib valdaja, kui omavoli teostus vägivalla abil või salaja, selle tagasi võtta kui ta tabas omavoli tarvitaja teolt või jälitas vahetult peale teo toimepanekut. Tagasivõtmist ei
jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist
eraldi. Maa-aluste korruste arvu näitava numbri ette lisatakse miinusmärk. • Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. • Hoone osa sissepääsu korruseks on peamine vahetult hoone osasse sisse pääsemise korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid?
Alati ei ole arvu suurus ainumäärav: Mari on töötanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku 25 aastat. Mõõtühikulühendite või –tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega: Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 5 m. Piimaliiter maksis 3 kr 10 s. Protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse koos numbriga: 9% (mitte üheksa %) protsendimäär (mitte %-määr) käesolevas paragrahvis (mitte selles §-s) § 5, §-d 6-9, §-des 16 ja 18 harvem 61. § Arvud 100, 1000, 1 000 000 sõnadega, kui ei rõhutata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest. Piltlikes väljendites: Olen sind sada aastat oodanud. Vii talle tuhat tervist. Arvus 100, 1000 jne numbriga, kui toonitatakse arvu täpsust: Ankeedile vastas 100 inimest. Sõitjat toetati 1000 krooniga. Õige on 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh.
sundlõpetamine, siis juriidilise isiku tegevus lõpetatakse riigi poolt. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. § 14. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. (2) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. TsÜS § 31. Juriidilise isiku organid (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. TsÜS § 24. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või
" On olemas kolme liiki kaasaaitamise viise. Vaimne, aineline ja füüsiline. Vaimne kaasaaitamine on näiteks nõuanded, soovitused jne. Aineliseks kaasaaitamiseks loetakse näiteks relvade hankimist ja rahalist abi. Füüsiline kaasaaitamine on näiteks võimalike takistavate tegurite kõrvaldamine. 4.3 Puutumatus ehk immuniteet Karistuseadusele alluvad kõik füüsilised isikud, kes on toime pannud mingi süüteo olenemata nende kodakondsusest. Vastavalt Põhiseadusele, kus paragrahvis 62 on ära toodud Riigikogu liikmete indemniteedi õigus. See tähendab seda, et oma tegevuses mis on seotud poliitiliste eesmärkidega, võivad nad teha avaldusi, mis vastavad mõnele süüteo tunnusele, kuid see tegu ei saa tuua neile vastutust.14 Riigikogu saadikud, Vabariigi President, valitsusliikmed, kohtunikud jt omavad menetluslikku immuniteeti ehk puutumatust. See tähendab, et neid ei saa vastutusele võtta enne kui neilt on
plaan, mis peab sisaldama: 3.2.1. abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes vajaduse korral arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tööstustegevust,liiklust jm; 3.2.2. abinõusid, mida rakendatakse liiklejate ohutuse tagamiseks ehitusplatsi vahetus naabruses (juhul kui ehitustegevus oma asukoha või tööde laadi tõttu võib neid ohustada); 3.2.3. erimeetmeid tööde kohta, mis kuuluvad ühte või mitmesse paragrahvis 5 loetletud kategooriasse; 4.TELLINGUTE KASUTAMINE JA PAIGALDAMINE. 4.1. Tellingute kasutamine 4.1.1. Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama
põhimõte, sest see näeb ette, et kõik peab käima seaduse alusel. Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht komponenti seaduse ülimuslikkus ja seaduse reservatsioon. Haldustegevuses väljendub seaduse ülimuslikkus avaliku võimu kohustuses juhinduda oma tegevuses põhiseadusest ja Riigikogus vastuvõetud seadustest. Reservatsioonipõhimõte eeldab, et haldustegevuses on võimalik isikute õigusi ja vabadusi piirata üksnes seaduses ettenähtud alusel. Antud paragrahvis on öeldud, et halduse õigusakt ja toiming peab olema propotsionaalne seatud eesmärgi suhtes. See tähendab seda, et kõiki toiminguid tuleb teha kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud. Propotsionaalsust on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-77-14 p 17: ,,HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel ee...
kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale nõusoleku. (5) Kui tööinspektoril tekib 712-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul. (6) Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega käesolevas paragrahvis nimetatud nõusolekuteta, on tühine. 6 (7) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Kerged tööd (1) 1314-aastasel alaealisel või 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha eelkõige järgmisi kergeid töid:
töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale nõusoleku. (5) Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul. (6) Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega käesolevas paragrahvis nimetatud nõusolekuteta, on tühine. (7) Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Kerged tööd (1) 13–14-aastasel alaealisel või 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha eelkõige järgmisi kergeid töid: 1) põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või
ja selle kestvus ajas. Nii töötajal kui ka tööandjal on õigus leping varasema etteteatamise korral üles öelda. Olenevalt asjaoludest võib etteteatamise aeg varieeruda. Tööandja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning töötaja kohustuste ja õigustega seotud. Nii töötaja kui ka tööandja on kohustatud täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi. Kõik ülalmainitu on kirjas ka töölepingu seaduse 190 paragrahvis. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Riigikogu. Töölepingu seadus RT I 2009, 5, 35. (pole veel kasutanud) http://www.riigiteataja.ee/akt/13120899+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 27.10.2012 2. Tööleping https://www.eesti.ee/est/too_ja_ettevotlus/tootamise_alused/tooleping+&cd=3&hl=et&ct= clnk&gl=ee 25.10.2012 3. Töösuhte tekkimise alused ja sisu http://www.tavi.ee/individuaalsed/uuspage-3/uuspage- 12/+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee 25.10.2012 4
vastuvõetava õigustloova akti sätetega. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika varem kehtestatud õigustloovates aktides. 4t L 2t S Kasutatakse konstanteerivat sõnastust- muudetakse, täiendatakse. Kui nii täiendamine kui muutmine, siis kasutatada sõna muutmine, sest see hõlmab täiendamise (pealkirja osas). Eelnõu rakendamissätetes esitatakse täiendamised ja muutmised õigusaktide kaupa, iga õigusakti kaupa eraldi paragrahvis. Lihtseaduse rakendussätetes ei tohiks ette näha põhiseaduslike või konstitutsiooniliste seaduste muutmise sätteid. Esitatakse nende seaduses paiknemise järjekorras (sätteid, mida muudetakse). Kui muudetakse vähemalt 1/3 õigusakti tekstist, tuleb koostada uus eelnõu, mille puhul tuleb ette näha varasema akti kehtetuks tunnistamine (need sätted, mida pole vaja muuta, tuleb lihtsalt ümber kirjutada). Kui tahetakse
(1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, samuti käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 24 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme. [RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002] §54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 24 ja 7 nimetatud kohtuväline
pasuna- aastalsi.indisseal teinegi - Estonia selts. Eriline tfiendus eesti kultuuri edasisele kooridestsaid auhinnavddgverepillimehed David otto Virkhausi iuhatusel. arenguleoli agajust Vanemuisel.SeltsiasutamiselnimetasJannsensellei.iheeesmir- gina laulupeo korraldamist"50aastase priiusepuhul". Laulupeol peetud rohketest k6nedest on ajalukku jiiinud eeskdttJakob Hurda Seltsi sihiseaded on k6nekalt viiljendunud p6hikirja teises paragrahvis: esinemine,milles too r6hutasharidusetfitsust ning innustaseestlasisellesvaldkon- "Sellesinatseseltsi pid hoolekandmine peab kijrll see olema, nelja hiiiilega kiriku nas mitte leppima vdhesega,vaid piirgima iiha edasi. Ta i.itles:"Eestimeesjdigu Eestimeheksigas ammetis, igas seisuses, mad v6i linnas. Eestivend,ole sina kiriku
8) töö tegemise koht; 9) puhkuse kestus; 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Samuti on teavitamiskohustus igasuguste muutuste osas töösuhtes ning eelkõige tuleb järgida seadusest tulenevaid tähtaegu ja vorminõudeid. 16.Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO, selle tähendus Eesti tööõigusele ILO loodi 1919.a
tööülesandeid (tööaeg);töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Tööandja säilitab töölepingu
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vähemalt teist korda või 2) kui sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. 14. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Nuhkvara
Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast t...
1. Mis reguleerib isikuandmete töötlemist EV-s? Isikuandmete töötlemisvaldkonda reguleerivad peamised üldseadused (IKS ja AvTS). Regulatsiooni kohaldamine Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) Valdkondade eriseadused (nt rahvastikuregistri seadus, reklaamiseadus, infoühiskonna teenuse seadus, elektroonilise side seadus jne) 24.oktoobri 1995 Direktiiv 95/46/EC isikuandmete töötlemise kohta EN 1981. a Üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist. Regulatsiooni põhimõte on tagada isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama? Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma...
Kui pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist tuvastatakse, et süüdimõistetu on toime pannud veel mõne kuriteo, liidetakse uue otsusega mõistetud karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistus osaliselt või täielikult. Seejuures ei tohi liitkaristus olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada kahtekümmet aastat. Juhul kui kuritegudeks olid samas paragrahvis ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus. Rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse võib kohus, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, määrata kandmisele ka ositi, määrates korraga ärakantava vangistuse, aresti või rahalise karistuse osade suuruse.
11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; (on reeglid, mis reguleerivad sisemiselt töökorraldust tööandja juures nt. nõuded riietele. Ei pea tööinspektoriga kooskõlastama) 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.(viites näidata kollektiivlepingu sõlmimise aeg) (2) Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. (Need tuleb esitada enne tööle asumist ja on tööandja kohustus. Kõik peab olema esitatud mõistvalt ega võimalda ebaõigeid tõlgendusi, vajadusel keerukamad mõisted ka selgitada töölepingus. Vajalik, et ei tekiks vaidlusi. ) (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.
kooskõlas. Lisaks grammatikareeglitele on vaja tunda ka sõnade tähendust. Kasutatavad mõisted peavad olema selged ja kasutatud sobivas kontekstis. Probleemsed on võõrsõnad ja homonüümid, mis on kirjapildilt sarnased, kuid kontekstist olenevalt omavad erinevat tähendust. Vältimaks selliseid olukordi luuakse mittetäielikke definitiivseid õigusnorme, kus täpsustatakse mõiste sisu.17 Töö autori arvates on antud õigustloova akti õiguskeel täpne. Seaduse kolmandas paragrahvis on defineeritud akti olulisemad mõisted, et akt oleks selge ja üheselt mõistetav. Definitsioonide lisamisega püütakse vältida võimalikku segadust akti käsitlemisel. Leidub ka mõisteid, mille defineerimisel on kasutatud viitamist, näiteks avaliku teenistuja mõiste on võimalik leida Avaliku teenistuse seadusest. Kokkvõtvalt leiab töö autor, et antud seaduses ei esine vasturääkivust ning kõik õiguskeele nõuded on täidetud. Kokkuvõte
tähtsad. Nendes on välja toodud kõik see mis põhiseaduse normide puhul kehtima peaks. Lisaks on vaja põhiprintsiipe selleks, et konkreetsete normide puudumisel mõne spetsiifilise olukorra lahendamiseks oleks võimalik probleem lahendada põhiprintsiipidele toetudes. Printsiipe ei saa hierarhilisse järjekorda asetada. Demokraatia põhimõte on sätestatud ühe peamise põhimõttena põhiseaduse esimeses paragrahvis. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuse ning riigikogu valimise teel. Maruste näeb temokraatia osadena: riigi tahate lähtumist rahvast, pluralismi, erakondade tähtsust, vähemuste kaitset, valimisi, sõltumatut kohust, avalikkuse nõuet ja vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel.
muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält. 12. POLIITIKUTE VÕI AMETNIKE VALITSUS 4 MINISTRI TÜÜPI Ministeeriumi keskne Valitsuse keskne professionaal. professionaal. Lähtub poliitika kujundamisel Lähtub poliitika kujundamisel
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ..............................................
peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Erandina võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkides ja kirjutada suure algustähega, kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav. Viide Euroopa Liidu õigusaktile peab sisaldama viidatava õigusakti andjat või andjaid, akti liiki ja numbrit. Otse viidates välditakse viitamist viitavale sättele ja korduvat viitamist samas paragrahvis. Üldjuhul loobutakse otsestest viidetest ka Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse direktiivile (selles lõikes lühendatult Euroopa Liidu direktiiv). Põhiseadusele võib viidata selle ja Euroopa Liidu akti koostoime avamise või muu seesuguse vajaduse korral. Erandina on lubatud otsesed viited ka Euroopa Liidu direktiividele, mis kuuluvad Eestis üks üheselt kohaldamisele ja mille sätete kordamine
pädevale asutusele; 3. esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes. Tarbijakaitseametil on õigus: 1. teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 2. kontrollida käesoleva seaduse täitmist; 3. lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus; 4. teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse paragrahvis 15 sätestatud ettekirjutusi; 5. kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6. panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist; 7. taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa äravõtmist; 8. teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
