Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis. Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer. 1) Asendiisomeer 2-bromobutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2-- Br CH3 -- CH2 -- CH --CH3 1-bromobutaan | Br 2) Ahelaisomeer 1-brom...
2 KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Dolomiit, tsementfibroliit, pesubetoon, ehitusteras, puitkiudplaat, polümeriseeritud bituumen, kergkeraamika, lubjakivi, keraamiline plaat (glasuuritud), EPS, normaalbetoon, keraamiline plaat, mullbetoon, aknaklaas, tsementkiudplaat, silikaattellis, XPS, polüetüleenvill, klaasvill, graafiline betoon, graniit, keraamiline telliskivi, silikaattelliskivi. 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Joonlaud; elektrooniline kaal (täpsusega 0,2 g); vasktraat; sulatud parafiin. 4 TÖÖ KÄIK Ehitusmaterjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali, koos pooride ja tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000 V br , [kg/m3] Valem nr:1 kus m – katsekeha mass (g) Vbr – katsekeha ruumala (cm3) 1.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Proovikeha mass määratakse kaalumise teel. Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1)
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse nä...
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
Keemilised nähtused 7 Keemiliseks nähtuseks nimetatakse protsessi, kus muutub aine koostis, tekib uus aine. Näited. vask + õhuhapnik = vaskoksiid Esimesed ained erinevad üksteisest värvuse, koostise ning muude omaduste poolest. Keemiliste nähtuste puhul kulgevad keemilised reaktsioonid. Keemiliste ja füüsikaliste nähtuste koosesinemine Küünla põlemisel sulab küünla parafiin, sula parafiin imbub mööda tahti üles ja põleb leegis. Seejuures tekib süsihappegaas ja veeaur. Sulamine ja imbumine on füüsikalised nähtused aga põlemine on keemiline nähtus. Raua kuumutamisel tekib raua pinnale oksiidikiht. Hiljem kui raud on vedel hakkab see jahtuma, need protsessid on füüsikalised nähtused, raudoksiidi tekkimine on aga keemiline nähtus. raud + sularaud(füüsikaline nähtus) sularaud + õhuhapnik = raudoksiid(keemiline nähtus)
· hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. 5. Mis on elektriahel? Elektriahel on elektritehniliste seadiste kogum, mis on ette nähtud voolu juhtimiseks läbi nende. 6. Mis on suletud elektriahel
· hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengu-kandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid; · ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium. 3. Mis on isolaator (dielektrik)? Isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht. Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan, parafiin, kummi, õli jt. 4. Mis on pooljuht? Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus sõltuvalt tingimustest oluliselt muutub väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni. Pooljuhtidel esineb: oma- ja lisandjuhtivus. Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium, räni, seleen, paljud keemi-lised ühendid ja enamik looduslikke mineraale. 5. Mis on elektriahel? Elektriahel on elektritehniliste seadiste kogum, mis on ette nähtud voolu juhtimiseks läbi nende. 6. Mis on suletud elektriahel
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia süsiniku ühendite keemia. 19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui sü...
JOIK esinduspood asub Tallinnas, kuid nende tooteid müüvad ka osad apteegid, kaubamajad, Rosalindi poed, Ökopoed jne. Küünlad ja seebid JOIK küünalde valmistamiseks kasutatakse 100% puhast sojavaha. Sojavaha saadakse pressmeetodil sojaubadest ning erinevalt parafiinist on see läbinisti looduslik ning taastuvatest loodusvarudest. Sojavaha on keskkonnasõbralik, kuna loodusesse sattudes laguneb see täielikult. Parafiin eraldab põlemisel rohkem kahjulikku tahma kui sojavaha. Sojavahast küünlad kestavad kuni 50% kauem kui samaväärsed parafiinküünlad. Sojavaha on täiesti lõhnatu, seega puudub tal kõrvallõhn, mis on tihtipeale omane just parafiinküünaldele. Lisaks on JOIK sojavaha küünalde jääke lihtne eemaldada olemuselt on tegemist rasvaga, piisab soojast veest ja pesuainest, et vaha eemaldada. JOIK klaaside sisse valatud küünaldega on küünlarasva kuhugi sattumine
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel ...
määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes. Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse keskele tuleb pidamismääre , uisku sõites aga üle terve suusa. Parafiini tuleb suusale alla kuumutada, jälgides, et raud ei oleks liiga kuum. Õiged temperatuurid on parafiinipakkidel kirjas, keskmine kuumus on 130 kraadi
ja lõhna püsimisele. Sellele kategooriale on kõige tüüpilisemad EDTA soolad. 3.2.10 Vahad Neid kasutatakse õlifaasi paksendamiseks ja seeläbi stabiilsuse suurendamiseks. Lisaks vähendavad vahad sünereesi (lahusti eraldumist) ja aitavad kõrge õlisisaldusega toodete õlifaasis ära hoida n-ö ,,õli lekkimist". Vahad võivad ka mõjutada/parandada emulsiooni levitust. Emulsioonides on tüüpilised vahad karnauuba, tseresiin, parafiin, rasvalkoholid, kandelilla- ja mesilasevaha. 3.2.11 Silikoon Neid on emulsioonides kasutatud kaua, kuid viimase viie aasta jooksul on nende kasutamine järsult tõusnud. Silikoonidel on lai kasutusala, nt dimetikoonid võivad toimida ka pehmendajatena. 1% juures toimivad nad I kategooria nahakaitsena. Dimetikoonide kasutamisel tuleb nad kaasata õlifaasi, kuna nende lahustuvus on piiratud. Samuti võib nende emulgeerimisel olla mõningaid probleeme
Peatükk 16 16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid; Abileht ,,kompleksühendite nomenklatuur" 16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere; Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br hüdraatisomeerid [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] · Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid. 16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt eristada; Peatükk 18 18.1 Eristada alkaane, alkeene, alküüne ja areene nendes esinevate sidemete, struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud...
Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge (a, b, h) kolmest erinevast kohast, seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad
f. Amiinid, R-NH2 g. Amiidid, R-CO-NH2 h. Nitroühendid, R-NO2 (CH CH NO -nitroetaan) 3 2 2 i. Karbonüülühendid: - aldehüüdid, R-CHO - ketoonid, R-CO-R 3. RÜHM 4. L 5. TÄ 6. NÄIDE 7. Märkus Õ HIS P P 8. Alkaanid 9. - 10. R- 11. parafiin - C-ahel koosn 4eedrilistest C a - Hüdrofoobsed a - Keem. Passiivsed n - Pürolüüs ja oksüdeerumine - Kov side; mittepolaarne 12. Eetrid 13. - 14. R- 15
Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid
hüdrosüsteemides petrooleum 160 - 250 10 - 16 valgustuspetrooleum, kütus, raketikütus diislikütus 250 - 360 16 - 20 mootorikütus raskõlid 350 -500 20 – 30 määrdeõlid ja kütus vaseliin, parafiin > 300 (vaakumis) >25 määrdeained, kosmeetikatööstus bituumen 500 35 teekate, katusepapp Toornafta fraktsioneeriva destilatsioonisaaduste hulgas on kõrgekvaliteetseid kütuseid vähe, seetõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Nii saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid.
ehitisted, teedeehituses. Sillikaattellis Sillikaattellis on hall materjal, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Selle materjali kivinemine saab toimuda kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu juures st. vajatakse autoklaave jne. (Raado) 3 Kasutatudtöövahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm kaal täpsusega 0,1g vasktraat (materjali parafiini sisse kastmiseks) parafiin materjali ämber veega Töökäik Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Töö esimeses osas määratakse kergbetooni ja kergkeraamika tihedust. Alguses materjale mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0.01g täpsusega. Edaspidi leiakse materjalide tükkide ruumalat lähtudes tükki mõõtmetest . Teades massi ja ruumalat arvutakse materjali tihedust kasutades valemi : m P= ∗1000 Vbr Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm.
võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa. Naftast toodetavad produktid Omaduste ja kasutusalade järgi jaotus: 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes? "Naftasõltuvus" nii tavatsetakse nimetada seisundit, milles minusugused Lääne inimesed elavad. See võib ju ollagi tõsi kodanike puhul, kes liiklevad kesklinna ja magalate vahet hiiglaslike linnamaasturitega, kuid mina sõidan autoga haruharva ja pealegi on minu oma pisitilluke. Pole ometi võimalik, et mul oleks naftasõltuvus.
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
Üks täishäälik aktsionär kontrolör musketär sekretär alkohol koridor palagan semafor apelsin kormoran pelikan seminar brigadir leegionär pensionär sumadan etalon makaron personal talisman formular martsipan portselan terminal följeton materjal restoran tribunal inventar medaljon revisjon tärpentin komissar miljonär sanitar veteran Kaks täishäälikut agronoom inventuur margariin silikoon arhivaar magistraal panoraam sutenöör giljotiin mandariin parafiin suveniir huligaan mandoliin plastiliin trikoloor hüperbool maniküür poroloon vaseliin interjöör mannekeen rezissöör vitamiin VEAOHTLIKUD SÕNAD Sõnades aktsionär, leegionär, pensionär on võimalik kahesugune hääldus: [-si-o-] ja [-sjo-], [-gi-o-] ja [-gjo-]. Kahesilbilise nimetavaga sõnad Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus oleneb enamasti rõhust. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik
Plastse määrde struktuur kujutab endast tahkemas komponendist moodustunud võrku, mille vahed on täidetud vedela komponendiga. Selline süsteem läheb hõõrdumisel üleni vedelasse, õlitaolisesse olekusse, hõõrdumise lakkamisel aga esialgne struktuur taastub. Seda nähtust nimetatakse tiksotroopiaks. Tahkeks komponendiks on enamasti mitmesugused seebid. Naatriumseepida kõrval kasutatakse liitium- ja baariumseepe. Mõnikord on tahkeks komponendiks ka parafiin. Vedelaks komponendiks on mitmesugused õlid. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4. Katlakütused ehk kütteõlid. 5 Vedelaid katlakütuseid kasutatakse soojusenergia tootmisel keskküttekateldes, aurukateldes ja mujal. Üks tähtsamaid katlakütuseid on masuut, mis jääb nafta destillatsiooni jäägiks. Kütteõlidena kasutatakse ka mitmesuguseid muid vähem
Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 7.5Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud. Seepärast kasutatakse tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. Rõhuta paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tavaline
alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine alkoholiks krakkimisel või destilleerimisel
Raseduse ajal tekkiv kõhukinnisus on tingitud soole kompressioonist suurenenud emaka poolt ja soolelihaste lõõgastumisest progesteroonide toimel. Rauapreparaatide manustamine võib kõhukinnisust soodustada. 26. Millised lahtistid sobivad rasedale? Soole mahtu suurendavad lahtistid – hemitselluloos Osmootse toimega lahtistid – Lactulose-MIP, Duphalac, Lactecon Kontaktlahtistid – Guttalax, Laxygal Muud – vedel parafiin, Microlax. RASEDUSE AJAL TULEB HOIDUDA STIMULEERIVA TOIMEGA LAHTISTITE KASUTAMISEST! Miks? Mõjutab aktiivselt emakat – sooleperistaltika käivitab emaka ja tagajärjeks võib olla raseduse katkemine. 27. Kõhulahtisuse põhjused? - Sooleinfektsioonid ja põletikuline soolehaigus kutusvad esile põletikulise tekkemehhanismiga kõhulahtisust - Sooletegevuse kiirenemine jämesooles - Võib kaasneda mõne muu haigusega. Kilpnäärme liigtalitlus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE TOURESTI KÜLASTUS Vastuvõtutöö alused Tallinn 2014 Touresti külastus 1. Millised Eesti hotellid olid esindatud. Loetleda ja iseloomustada iga hotelli 6-10 lausega. 2. Miks on kasulik Eesti hotellidel olla Tourestil esindatud? 3. Iseloomustus eksponendi kohta, kes Sulle endale messil kõige rohkem meeldis. Millega tegeleb. Millega oli esindatud. Milline nägi välja boks. Miks ta messil esindatud oli. Miks ta Sulle kõige rohkem meeldis. Tallink Hotels Tallink Hotels on hotellikett ning Eestis asub neli hotelli. Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel, Pirita SPA Hotel ja Tallink Express Hotel. Tallink City Hotel - Asukoht Tallinna südalinnas, äri- ja kaubanduskeskuste vahetus läheduses, mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel muinasjutulisest vanalinnast, teeb Tallink City Hotel'ist mugava majutuspaiga nii...
MINU KODUAPTEEK 1.Palavikualandajad: NB! - Ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Solpadeine Üks kihisev tablett sisaldab 500mg paratsetamooli,8mg kodeiinfosfaathemihüdraati, 30 mg kofeiini. Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: Vajadusel 2 tabletti lahustatuna vähemalt pooles klaasitäies vees 3..4 korda ööpäevas. Ibuprofen Täiskasvanud, eakad ja üle 12- aastased noorukid: IBUPROFEN'it tuleb kasutada minimaalses efektiivses annuses võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ravimit kasutatakse rohkem kui 10 päeva või kui sümptomid halvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga. Operatsiooni- või traumajärgne valu, hambavalu, äge lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400...600 mg kolm kuni neli korda päevas, ägeda valu ravi korral 800 mg kolm korda päevas.Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päe...
(rahustav ja põletikuvastane toime); porgandiõli (pehmendab ja kaitseb nahka kuivamise eest); oliivõli (pehmendab, niisutab, põletikuvastane): maisiõli (vitamiinid, antioksüdandid). Kosmeetikatoodete koostisained Loomsed õlid: kalamaksaõli (ravib rasust nahka ja aknet); platsentaõli (sisaldab aminohappeid, vitamiine, mineraale, aga Eestis ja Euroopas ei tohi kasutada): veelindude liigeserasv Sünteetilised õlid Mineraalid: vaseliin, parafiin Emulgaatorid: trietanolamiin (puhastavad, niisutavad nahka ning liidavad koostisaineid) Kosmeetikatoodete koostisained Säilitusained (salitsüülhape, sidrunhape, E- vitamiin) – takistavad bakterite vohamist, toodete mikrobioloogilist riknemist Lõhnaained Värvained Vitamiinid Rahustavad ained: bisabolool (saadakse kummelist), roheline tee, taruvaiguekstrakt Kosmeetikatoodete koostisained Toime- ehk mõjuained on:
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............. 8. Kuidas kõvendatakse küllastamata polüestervaike? 1) Kõvendamine on ristsidemete tekitamine. Stüreeniga kõvenevad (parafiini-sisaldavad): kiirendina kasutatakse V2O5, initsiaator: peroksiide või hüdroperoksiide; inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga) isolaator: vahad, parafiin (takistavad kõvendi aurustumist) Akrüülestritega kõvenevad (parafiini-vabad): *keemilise initsiaatoriga (keemiline) *fototundliku initsiaatoriga (füüsikaline) bensoiini rühma ühendites UV-kvandi toimel dissotseerub C-C side. Tekkinud vaba radikaal kutsub esile põiksidemete tekke polüestervaigus tüüpilise radikaalpolümerisatsiooni. Kasutamine: mööblitööstuses, konstruktsioonmaterjalina, maatriksvaiguna klaasplastide tootmisel, kõrgläikega
11 35,49 22 13,5 2629 1,9% 12 72,36 45 27,4 2641 1,5% 13 44,29 27,6 16,7 2652 1,0% 14 78,01 49 29 2690 -0,4% Tabel 5-3 Poorse ebakorrapärase keha mass ja ruumala leidmine Pr Katsetatav Proovikeha mass (g) Keha Parafiin Keha Keha Poorsus 6 maht i ruumal Õhus Vees parafiinig tihedus k ruumala a
Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse.
). Valentselektronid on küllalt tugevalt seotud elektronkihtidega Molekulaarkristallid - Moodustuvad van der Vaalsi sideme mõjul. Sidet tekitavaid jõudusid nimetatakse ka dispersioonmõjuks. Orbiidil tiirlevat elektroni ja tuuma võib vaadelda pöörleva dipoolina. Naaberaatomite / dipoolide tiirlemisel tekib nende vahel mõningane “kooskõlastatus”. Aatomite vahel tekib suhteliselt nõrk side. Näited: lämmastik, argoon, hapnik, neoon, parafiin ja paljud teised orgaanilised ained 2.8. ELEKTRONIDE ENERGEETILISED SPEKTRID Et elektronide võimalikud orbitaalid aatomis on kvanditud, siis vastab igale orbitaalile ka kindel energia. Seda saab kujutada energiadiagrammina. Normaalselt asub elektron madalaimal võimalikul energianivool (valentskihis). Kui elektron saab väljast energiakvandi, mille suurus võrdub kahe võimaliku energianivoo vahega, siirdub ta sellele teisele energianivoole, st ergastub
ühtemoodi. Õigekeelsussõnaraamatus on iga sõna juures number, mis viitab ühele raamatu alguses esitatud tüüpsõnale. Tüüpsõnast on antud kõik olulised vormid. 8. Võõrsõnade õigekiri (õp lk 63+) Võõrsõnad, mille õigekirjas sageli eksitakse: apelsin, mandariin, privilegeeritud, tärpentin, talisman, intervjuu, interjöör, inventuur, mannekeen, margariin, parafiin, rezisöör, tsellofaan, konkreetne, finants, mansett, taburet, traagiline, korrespondent, likvideerima, anneksioon, dirigent, abiturient, entsüklopeedia, materjal, materiaalne materialism, materialistlik, periood, orienteeruma, funktsioon, variant, illusioon, seeria, potentsiaalne, familiaarne, evolutsioon, kotlet, pankrot, piiskop, sigaret, fokstrott, siluett, konstateerima.
· Koostiselt keerukas süsivesinike segu. · Erinevad ühendid on ca 1000 · Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostisega · Puudub kindel keemistemperatuur, MIKS? · Kuumutamisel eralduvad koostisained kõrgematemperatuuriga suurenemise järjekorras. · Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. Keemia 2012 Keemia 2012 · Marsuut fraktsiooneerimisjääk : määdreõlid, parafiin. · Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi: Bensiini fraktsioon, perooleeter, aviobensiin,autobensiin. · Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks · Bensiini osakaal suureneb 50-60%-ni AUTOBENSIINID. NÕUDED. · Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus · Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindrisse kiirusega 25...35m/s · Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500....2000m/s. Sellist
Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 6.3 Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud. Seepärast kasutatakse tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. rõhuta paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tavaline
5.Raske gasoil (C18-C25) - krakkimise tooraine, kütteõli reaktorisse 3, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on orgaanilisi produkte, mida toodeti 1920.a. Standard Oil'i 6.Määrdeõlide fraktsioon (C26-C38) - saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse poolt pilootkatseseadmel ja mis nõudis rohkem kui ühte masinate ja autode määrdeõlid, medits. parafiin, vaha produktid aurustisse 4, kus rõhku alandatakse kuni reaktsiooniastet. 1995.a. toodeti teda USA-s miljonites 7.Jääk (> C38) - katusekatte- ja veekindlad materjalid, 1000 kPa. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. tonnides aastas.
nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta, grafoprojektori kiled,
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. K...
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemiseleb(Klaasid / Keraamika · Kummid · Parafiin · Õhk) Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku (Distsilleeritud vesi · Piiritus)' Indutseeritud ja summaarne väli elektriku sees, dielektriline läbitavus. Indutseeritud laeng mittepolaarses dielektrikus tekib tänu neutraalsete molekulide polarisatsioonile (erinimelised molekuli osad nihkuvad erinevates suundades, osaliselt deformeerudes molekuli) ja nende järgenvale ümberorienteerumisele
Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³. 3. Kasutatud töövahendid Nihik (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks Joonlaud (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks. Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katse meetodid 4.1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Kõiki suurusi mõõdeti kolm korda ning arvutustes kasutati kolme mõõtetulemuse aritmeetilist keskmist. Saadud mõõtmistulemused kanti tabelisse 5.1
aeg määrimine ette võtta. Määrdeid on kahte tüüpi libisemis- ja pidamismäärded. Klassikasuusale määritakse peale pidamismääret, vältimaks suusa tagasilibisemist. Pidamismääret kantakse suuskadele saapa kannast alates suusanina poole umbes 5060 sentimeetri pikkuselt. Libisemismääret on kaht tüüpi nn laisamehemääre ehk kiirmääre, mis hõõrutakse suusale alla ja võimaldab kohe sõitma minna, ning parafiin. Parafiinegi on eri sorti olenevalt fluorisisaldusest ja sellest, kui külma ilmaga kasutamiseks on määre mõeldud. Mida suurem on fluorisisaldus, seda kiirem on suusk niisketes oludes. Klassikalist stiili sõites tuleks libisemismääret kanda ainult suusa otstesse keskele tuleb pidamismääre , uisku sõites aga üle terve suusa. Parafiini tuleb suusale alla kuumutada, jälgides, et raud ei oleks liiga kuum. Õiged temperatuurid on parafiinipakkidel kirjas, keskmine kuumus on 130 kraadi
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
ärahoidmine ning neid kasutatakse seal, kuhu pole võimalik õli juhtida või kus ebapiisava tihenduse tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele. Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta