Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Valitsejad muutuvad, riik jääb. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kui keskajal kehtis veel universalistlik maailmapilt (Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus), siis varauusajal toimus paradigma vahetus ning hääbusid universaalsete autoriteetide kandjad . Partikularistliku mõtlemise kujunemine: Antiigiideed: Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Seda vormi jätkas keskajal Aquino Thomas: poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. saj. humanistide poolt:
1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaa...
„Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja surma kujutamine – selle keskne lähenemine usundile. Rahvaluule-rahvusideoloogia tugi, rahvapärimus . eestluse elujõu allikas. Loorits on väga rahvuslik. On väga saksavaenulik. Eestlastele ürgomase otsingud, vastandumine saksa (indogermaani) asjadele. Uku Masing
sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma - psühhosotsiaalne arengukäsitlus Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena. Arenguetapid : Sündides psüühiliselt eikeegi, tal on suur hulk valmidusi ja ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis ,,Mina" e. isiksuseosa , mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust.
rohkem osta. Majandus tasakaalustub, mõlemad pooled kohanevad, oleme tagasi täishõives. Ei ole vaja riiklike sekkumisi. II VARIANT Nõudlus kasvas üle maj potentsiaalse tootmisetaseme-laenuraha tuli sisse, Euroopa raha lisandus, palgad kasvasid. Lühiajaliselt on see võimalik- tööpuudus u 5%, ressursid on suuremas hõives kui tavapäraselt. Meil on olemas nõudlus. Ei kesta kaua, sest tekib hinnasurve, kaubad hakkavad kasvama. Tööjõupuudus suurendab palku. Keinsistlik paradigma muutus 1930-ndad Majanduse enda reguleerimine on piiratud Majanduskriis 4 a seisis paigal. Tasakaal (seisak) ei saabu potentsiaalse tootmismahu tasemel, vaid ka tööpuuduse tingimustes. Palgad ja hinnad jäigad. Inimesi ei saanud lahti lasta-kokkulepped. Lilla joon on tööpuudus. Kogunõudlus on: C; I; G Et vähendada tööpuudust, peaksime mõjutama neid tegureid. Eratarbimist C saab mõjutada maksupoliitika läbi (makse alandada: hinnad läheksid allapoole)
paradigmat, mis tähendab mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmist. Laps ei ole täiskasvanule võrdne partner, väidab klassikaline pedagoogika. Sama kinnitab ka menuraamatu "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" autor Michael Winterhoff (2010). Oma paarikümneaastase psühhiaatritöö kogemusele toetudes kirjeldab ta, kuidas partnerlus lapsega röövib lapsepõlve ja sünnitab türanne ning vihkajaid. Keda uskuda? Võidan-võidad paradigma on tegelikult täiskasvanud inimeste, küpsete iseloomude pärusmaa. See on empaatilisele suhtlemisele ja loovale koostööle rajatud vastastikuse sõltuvuse paradigma, mis on hästi ära seletatud Stephen R. Covey (1999) ülipopulaarses juhtimisalases raamatus "Väga efektiivse inimese 7 harjumust". Vastastikust sõltuvust saab ehitada ainult tõelise sõltumatuse vundamendile! Ent kas laps on sõltumatu ja kas ta on oma tegude eest võimeline vastutama
2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Muutused tulenevad keelemärgi asümmeetrilisusest. Sergei Karcevskij 1884-1955(Praha Lingvistiline Ring) väidab, et keelesüsteemi evolutsioon toimub tänu tähistaja ja tähistatava lahknevale liikumisele: keelemärgi asümmeetria. See asümmeetria ilmneb erinevates sfäärides: 1. süsteemis -- võrreldavate lülide ebaühtlases arengus (nt üksikute sõnade paradigma mittetäielikkus -- pluralia tantum (ainult mitmuses, nt püksid), ajavormide puudulikkus vk Karcevskij tähistaja/tähistatava asümmeetria 2. struktuuris -- tähistaja ja tähistatava vahelise üksühese suhte rikkumine 2.1 paradigmaatikas (polüseemia ja sünonüümia) 2.2 süntagmaatikas väljendus- ja sisuplaan jaotub erinevalt , mille tulemusena 2.2.1 tekivad analüütilised moodustised (rida tähistajaid seostub ühe tähistatavaga, nt temata/ilma
tagajärgi näidata. 18./19.saj näidatakse, kuidas keha välimus alkoholi mõjul muutub. Hiljem näidatakse juba seda, kuidas see rikub siseorganeid (nt ärajoodud maks). Näiteks siseelundite rõvedate piltide kaudu püütakse samamoodi šokiefekti saavutada. Kõige suurem šokk on see, et alkoholi ja kehadeformatsioonide tõttu kaotab inimene elu. „Mäeküla piimamehes“ joob Tõnu Prillop end täis ja jääb saani magama, kus külmub surnuks. ühiskondlik paradigma. Mõisnikule polnud kasulik, kui talupoeg ei jõua tööd teha, kui ta pole füüsiliselt võimeline rehte peksma, põldu kündma. Kahtlemata mõjutab alkohol füüsist ka. Alkohol mõjutab ka pereelu. Nii Kreutzwald kui ka Manteuffel räägivad, kuidas perekonnas tekivad alkoholi mõjul tülid ja lahkuminekud, kuidas mees laostab kogu majapidamise (võlad, põleng). Mõisnikud realiseerivad oma mõisa viinaköökides tehtud alkoholi eri kõrtsides, mille klientuur ongi talupojad. See on
mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: 1) Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; 2) Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu. Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris
antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi väärtushinnanguliselt kõige neutraalsem määratlus (ei eristada kultuuri ja mitte kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1
Nende organisatsioonide struktuurid ja piirid (boundaries) olid muutunud liiga jäikadeks. Seega muutused, mida organisatsioonid on asunud ette võtma omavad ühist eesmärki muuta organisatsioon paindlikumaks, keskkonnamuutustele kiiremini reageerivaks, mis võimaldab saavutada edu uues 21.sajandile omases ettevõtluskeskkonnas (Ashkenas et al., 2002). Ettevõtte edukuse paradigma muutustest annab ülevaate tabel 1. Tabel 1. Ettevõtte edukuse uus ja vana paradigma (Ashkenas et al., 2002). Vanad edutegurid Uued edutegurid Organisatsiooni suurus Kiirus Rollide selgus Paindlikkus Spetsialiseerumine Integreerimine Kontroll Innovatsioon Lähtudes vanadest edufaktoritest pidasid juhid ja juhtimisteoreetikud efektiivsuse ja edu saavutamisel olulisimaks õige organisatsioonistruktuuri valikut
1) uurida olemasolevaid tõendeid 2) püstitada hüpotees 3) paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta 4) koguda vajalik andmestik 5) analüüsida tulemusi 6) otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi 7) pakkuda välja esialgne järeldus 2 3 POLIITIKA"TEADUS"? Kriitika poliitika kui teaduse kohta: 1. Paradigma vähesus Paradigma on raamistik, mis annab teaduslikule uurimisvaldkonnale orientatsiooni ja suuna. Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi: a) Kontseptsioon (concept) annab vastuse mis küsimustele. b) Teooria on süstemaatiliselt seotud üldistuste kogum, mis annab selgitusi ja ennustusi erinevate mõistete seotuse kohta. Vastab miks ja kuidas küsimustele. c) Tõlgendamise reeglid, millele tuginedes saab väita kas ennustamine ja selgitamine
- Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu)
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
YUV-mudeli teiseks eeliseks on see, et see vorgus ka voimaldab vahendada marsruuteri rollis. AP kasutus AP voib olla kasutuses ,et uhendada kasutajaid vaga vaikeseks ja analoogsignaal muutub kaabelvorku praktiliselt ,voi olla lihtsalt ,,repeater" rollis ,ehk laiendada kõlbmatuks juhtmeta Paradigma nihe vorgu leviala voi hoopis olla bridge rollis ehk Ühendatud võrgus teenused pole piiratud võrgu uhendada uhte tüübiga, vaid ühendatud võrk pakub kõiki kaabel vorgus asuvat PC labi juhtmeta uhenduse teenuseid teist Praegusel ajal (täna) on erinevad teenused katte kaabelvorgus asuva arvutiga. saadavad labi
Klassikaline uurimus (Williams jt, 1995) uurimaks, kuivõrd hästi saavad patsiendid aru neile kirja pandud informatsioonist? Nukrad tulemused: # näiteks ei saanud 42% patsientidest aru instruktsioonist võtta ravimit tühja kõhuga # 26% patsientidest ei suutnud neile antud info põhjal aru saada, millal nad peavad järgmisel korral arsti juurde minema 6 - ISIKSUSE BIOLOOGILISED ALUSED Kenn Konstabel Sisukord · Päritavus · Reduktsionism; Eysencki paradigma ja Zuckermani kilpkonnamudel · Isiksuseomadused loomadel · Ekstravertsuse psühhobioloogia · Neurootilisuse psühhobioloogia Päritavus · Mida tähendab, et mingi isiksuseomadus on "päritav" (heritable)? ·Päritavus on kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Valem : h2=Vgenetic/Vtotal=Vgenetic / (Vgenetic +Venvironmental) Päritavuskoefitsiendi tõlgendamine · Päritavus käib populatsiooni, mitte üksikindiviidi kohta!
· Käitumuslik · Kogemuslik Dünaamiline suund · Inimese käsitlus · Hädade käsitlus · Teraapia eesmärk · Terapeut-kliendi suhe Käitumuslik suund · Inimese käsitlus · Hädade käsitlus · Teraapia eesmärk · Terapeut- kliendi suhe Kogemuslik suund · Inimese käsitlus · Hädade käsitlus · Teraapia eesmärk · Terapeut- kliendi suhe Psühhanalüütiline paradigma Võtmekuju: Sigmund Freud 1.Klassikaline psühhoanalüüs (S.Freud) 2.Analüütiline psühhoanalüüs (C.G.Jung) 3.Individuaalpsühholoogia (A.Adler) 4.Ego-analüütiline (E.Erikson) 5.Kultuuriline (K.Horney) 6.Interpersonaalne (H.S.Sullivan) 7.Sotsio-psühhoanalüütiline (E.Fromm) 8.Objektsuhete teooriad (D.Winnicott, W.R.D. Fairbairn) · Psühhoanalüüs: Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria.
(Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Teatud mõttes konstrueerib inimene oma maailmapildi. Inimpsüühika teabetöötlus kui arvuti tarkvara programm. Õpetus sellest kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. (Endel Tulving) Informatsioonitöötlus Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis-
(Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti. Kognitiivne psühholoogia tänapäeva juhtiv suundumus kujunes välja 1950.-1980. aastatel. Eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma. Helmholtzi ratsionalistlik käsitlus psüühikast. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Teatud mõttes konstrueerib inimene oma maailmapildi. Inimpsüühika teabetöötlus kui arvuti tarkvara programm. Õpetus sellest kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. (Endel Tulving) Informatsioonitöötlus Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning
Samas tuleks neisse allikatesse suhtuda kriitiliselt, sest need arvestavad oma ajastu konteksti, nimede panijad olid muulased, kirjapanemise eesmärk polnud kirja panna eestikeelseid nimesid, paljud dokumendid pole originaalid ja nimedel on kirjalikuna omadus kivistuda (ei näita kohapealset hääldust). 9) Kohanimed on kaasa teinud kõik häälikuseaduslikud muutused mis keele üldsõnavaragi, aga isegi järjekindlamalt, sest neid ei takistanud paradigma ühtsust säilitavad kontrollid. Kohanimedel on ka eriarenguid: ebareeglipärased lühenemised (Hanijõest on saanud Anija, Uuekülast Uugla), rahvaetümoloogia (algne nime vorm on ähmastunud ja nimele püütakse anda uut seletust, muutes teda mõne tuntud sõna või nime sarnaseks), kantseleietümoloogia (moonutuse tekitab asjatundmatu kirjutaja/ametnik, kes tegelikku nime tundmata laseb käibele etümoloogiliselt või vormiliselt usutavama nime). 10)
kehalisest patoloogiast o 4 kehavedeliku doktriin ideaalne temperament kui 4 tasakaal o Melanhoolia kui musta sapi liigne eritus o Raviks kas aadri laskmine, oksendamine või kõhulahtisus, kaaniravi. - Pime aeg 13.-16. saj demonoloogia taassünd, nõiajaht o 15.17 saj spetsiaalsed varjupaigad vaimuhaigete isoleerimine, kuid seal olid ka suguhaiged, vangid jne - Humanistlik paradigma 18. saj o Julgeti öelda et vaimselt haiged inimesed on ka normaalsed inimesed o Raviks: moraalne teraapia kaastundlik ja lugupidav kohtlemine, värske õhk, liikumine, tööteraapia - Kaasaegse mõtlemise algus 19. saj lõpp o Rõhutas psühhogeensete tegurite tähtsust, uurisid ja ravisid hüsteerilisi seisundeid o Hüpnoos - Meditsiiniline mudel
Hinnatakse esimesel ja 5 eluminutil. Vajadusel veel 10 minutit ja 15 minutit jne. Rahuldav hinnang on 7-10.Näitab füsioloogilistel näitajate tulemusi. Brazletoni skaala (1973) on psühholoogilistel näitajatel põhinev test (kuni 2 kuu vanusele lapsele). Eesmärgiks mõõta võimekust, kohanemisvõimet ning aidata lapsevanemal last paremini mõista. Vaadeldakse vastsündinu maharahustamise kergust, ärrituvust, aktiivsustaset, sotsiaalsust ning teisi temperamendile iseloomulikke jooni. Paradigma muutus lastele hakati omistama psühholoogilist võimekust. Leiti, et imikutel on kõrgem võimekus mõista ümbritsevas toimuvat ning suhelda, et kontrollida keskkonda (selleks, et kohanduda) ning, et nad on sotsiaalsed olendid. Kaasasündinud ehk kongenitaalsete reflekside abil hinnatakse lapse kesknärvisüsteemi seisundit on seotud lapse ellujäämisega, eelneb tahtelistele liigutustele: Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud
Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid eksperiment - võimaldab kõige paremini mõista põhjuslikke seoseid: teatud tingimuste kontrollimine mõõtmaks nende mõju indiviidi psüühilistele protsessidele korrelatiivsed uurimused Kas psühholoogia on teadus? 1. Kontrollitud vaatlus 2. Objektiivsus 3. Teoreetiliste ennustuste kontrollimine 4. Falisfitseeritavus e. kummutamise potentsiaal 5. Korratavus 6. Paradigma rakendamine e. enamiku poolt aktsepteeritud üldine teoreetiline suundumus. Eksperiment on viis, mille abil kontrollitakse mingi seletuse või oletuse (hüpoteesi) õigsust. 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises. Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist.
läbi kaubanduse ja suurenenud konkurentsi. Küll aga Ricardiani mudel ei võtnud arvesse kaks asja. Esiteks 1990ndad olid tehnoloogilised läbimurded ning see muutis industrialiseerimise olemust. Teiseks mudel eeldas et majanduslikud inegratsioonid on väga sarnased ja tulemuseks pakuvad samu majanduslikke strateegiaid. Uus info-ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva tehnoloogilis-majandusliku paradigma on esile kutsunud tootmisprotsessi muudatused peaaegu igas tööstusharus. Muudatused on kaasa toonud suure tõusu välismaiste investeeringute näol kui industrialiseerimise. Muutuvate tehnilis-majanduslike paradigmade tõttu tundub et Ida-Euroopa riigid spetsialiseeruvad tegevustle mis pinnalt paistavad kõrge kvaliteedi omadustega kuid reaalsuses langevad tihti madala kvaliteedi alla. Majanduse integratsiooni taksonoomia
Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See
järeldada, et territoriaalne kogukond ei ole traditsiooniline organisatsioon, vaid protsess, mida juhivad ja mõjutavad muudatused paradigmades. Alljärgnevalt mõned selgitused Slaid 16 joonise juurde: kui liikuda joonise kohaselt protsessi algusest (ringi alumises keskosas) päripäeva ja hinnates paradigmaga seonduvaid staadiume, siis esmalt tuleb rõhutada iga alguse puhul teatud kohanemise staadiumi, mille tulemusena tekib pre8 ehk eelolek. Uue paradigma evolutsiooniline areng viib meid hic et nunc9 staadiumisse ehk tavaolekusse. On võimalikud ja iseenesest ka loomulikud nii kriisid kui (revolutsioonilised) muutused (näiteks kasvõi kohaliku volikogu või külavanema valimised, mis võivad kaasa tuua kriise ja viia oluliste, sh revolutsioonilisteks nimetatavate muudatusteni). See omakorda viib meid post 10 ehk järeloleku staadiumisse, millele järgneb kohanemise periood, mille edukal läbimisel protsess jätkub ja algab uus ring
~4cm/aastas. Vulkaanipursete etteennustamine on paremini arenenud kui maavärinatel. Vulkaanipurskeid tavaliselt ennustatakse 1-2 päeva ette. Mida pudedam on pinnas (liiv, muda), seda suurema amplituudi saavutavad pinnalained, ja seda suuremaid kahjustusi maavärin põhjustab. Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär. Passiivne : self(uppunud maismaa), mandrinõlv, mandrijalam. Aktiivne : lisaks veel ookeanisüvik ja vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär (kurdmäestik)
ja pika kestusega protsesside (longe duree) poolt juhitud sündmustekulust, kus üksikisikutel pole pea mingit rolli. Mikroajaloolastele muutus indiviid taas oluliseks, kuid erinevalt varasemast peamiselt tuntud tegelastele, poliitikutele ja väejuhtidele keskendunud ajaloost, pöörati tähelepanu tavainimestele ja ka mingil põhjusel ühiskonna äärealadel seisvatele gruppidele, erinevatele heidikutele ja teistele sarnastele. Indeksiaalne ehk jälje paradigma: - detail on vihje millelegi suuremale (Freud, Morelli, Sherlok Holmes) GIOVANNI LEVI (s.1939) Koos Ginzburgiga üks esimesi mikroajaloo teoreetikuid. Kirjutanud ühe tuntumatest mikroajaloolistest uurimustest: "Nähtamatu pärand: ühe 17. sajandi Piemonte eksortsisti käekäik" - Raamat analüüsib ühe Piemontes asuva väikese Santena küla vaimuliku Giovan Battista Chiesa elu ja vaateid 17.sajandil, eeskätt läbi tema suhete teiste külainimestega
teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
"transtsendentaalne skeem", mis fikseerib meie maailmas olemise kahemõttelisuse. Olulisemad selle mudeli aspektid: esteetiline tekst kui kommunikatiivne akt esteetiline tekst kui märgilise funktsiooni laboratoorne mudel kunstiteos kui epistemoloogiline metafoor Kuna viis, millega on struktureeritud kunstilised vormid, peegeldab viisi, mille abil teadus ja tänapäeva kultuur võtavad vastu reaalsust, niivõrd peaks "avatud teose" mudel peegeldama paradigma muutust, kinnitama uue koodi. Kuna informatsioon on vastupidine entroopiale ja range koodi, ainukese korra sisseviimine piirab informatsiooni kättesaadavust, siis on Korratus isegi kasulik (seda enam, et korratus on ta suhtes algsesse organisatsiooni, aga uue diskursuse suhtes on just see -- kord). Avatud teos välistab ühelise dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda.
Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste.
probleemiks on see, kuidas neid ressursse kõige paremini ära kasutada. 33. Turumajandusele üleminek ja industrialiseerimine Inglismaal (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 8). 34. Prantsusmaa majanduse areng 18. ja 19. sajanditel (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 9). 35. Saksamaa majanduse arengu iseloomulikud jooned (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 10). 36. Milles väljendub klassikaline paradigma ja kahaneva piirkasulikkuse seadus (Hardo Pajula artikkel „Isereguleeruv turusüsteem“). 37. Alfred Marshalli majandusteoreetilised põhiseisukohad, hinna- ja väärtusteooria. Alfred Marshall (1842-1924) Kasutas W.S.Jevonsi töös esitatud seisukohti (lõppkasulikkuse teooriat). Pidas eeskujuks D.Ricardot ja J.Milli, arvestas matemaatilise koolkonna sisukohtadega ning ajaloolise konna esindajatega. 1890. aastal ilmus Marshalli „Ökonoomika printsiibid” (Principles of Economics).
psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
näidata mitut erineva tunnust või nende kompleksi. 6. Klassifitseerimine on üks loogika osa: ühikute või nähtuste rühmita- mine ja rühmadele nime andmine. Klassifitseerimine lähtub suhete olemas- olust objektide vahel. Klassifitseerimine on kommunikatsiooni-, suhtlemis- vahend inimeste vahel: tohutu arvu üksiknähtuste liigitamine väiksemaks arvuks klassideks võimaldab nendest ülevaadet saada, neis orienteeruda. Nii on klassifitseerimise aluseks teatud paradigma olemasolu ja inimeste prak- tiline vajadus. 13 6.1. (Aristotelese; 384-322 e.m.a.) loogika järgi on liigitamine mõiste (= esemete või nähtuste klassi) mahu avamine nende jaotamise teel (alam)klassideks. Liigitamise aluseks on tunnus ehk atribuut, liigitamise tulemuseks on liikmed). Loogiliselt korrektse liigitamise puhul peab sellel olema üks alus; mõiste maht peab hõlmama kõik liikmete mahud; liikmed pea-
psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja.Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet
Analüütika järgib Kanti traditsiooni, aga nõrgendab pretensiooni, kus proovitakse leida ratsionaalseid aluseid, aga ei püütud lõplikku põhjendust leida. (3). transtsendeeriv, „kõiki ruumilisi ja ajalisi piiranguid ületav“. Selline filosoofia, kus räägitakse tajudest jm, samas kui pragmatistlik ja hermeneutiline – ratsionaalsus on olemas küll, aga see on vastavalt praktikas, keeles, kultuuris (subjektist väljaspool), ja mis loob subjekti elumaailma. Paradigma muutus, keelelinepööre, objektiivne vaim (Dilthey), kommunikatiivne mõistus (Habermas). (4). Kohahoidja(5). On teatud filosoofiline element teaduste sees ja see on see, millega filosoofia peaks tegelema (kui juttu on teadusfilosoofiast). Jutt on eriteadlastets, mitte filosoofidest, aga nende panus teadusesse on, et neil on filosoofiline võte, mille nad tõid sisse ja osutus see viljakas (Durkheim, Mead jne). lk 2605. Näited sellest. Poleemika Carnapi ja loogiliste
Sots.demokraatide ,,saatuseusk" Rootsis: kuna kapitalismi surm on ette määratud, on kapitalismi abistamine depressiooniajastul vasturevolutsiooniline tegevus, kuna just töölised kannatasid kriisi ajal võtsid sots.demokraadid 1930.aastate alguses omaks plaanimajanduse, kus riik sekkub majandusesse aktiivse sotsiaalpoliitika abil. Tööliste ja talurahva ajalooline kompromiss: heaoluriigi ehitamise algus Sotsiaalse paradigma muutus kapitalismi kummutamise asemel eesmärgiks selle allutamine demokraatlikule kontrollile, vaja teha parlamendis koostööd: kõikides põhjamaades kujunes koostöötelg sotsiaaldemokraatide ja talurahvapartei vahele (Taanis ja Norras talurahvaparteiks liberaalne venstre). Nn depressiooniajastu lepingud mainitud parteide vahel Taanis ja Rootsis 1933, Islandil 1934, Norras 1935 ja Soomas 1937. Tulemus: poliitilisi äärmusi kommuniste ja
Isiksuseomadused Emotsionaalne distants, eksperdiks olemine. Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine. ja oskused Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni Terviklikkus, teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus mõistmine Väljundid Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine. Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse tekitamine Organisatsiooni stabiilsuse tagamine Paradigma Ühetaolisus Mitmekesisus Stabiilsus Muutatused Konkurents Koostöö Asjad Inimesed ja suhted Kontroll Võimustamine 7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel)
............................. 75 Hoiakute mägi................................................................................. 78 Karjäärinõustamine 5 Sissejuhatus Põnev on jälgida karjäärinõustamise arengut ja korraldust Eestis ja mujal maailmas. See, kuidas testimisele keskendunud matching’ust lähtuv paradigma, vahepeal humanistlikest nõustamistuultest tagant lükatuna, on jõudnud tänapäevaste konstruktivistlike lähenemis- teni, on loomuliku arengu tulemus. Ja Eesti karjäärinõustamine, tänu riiklikule nõustamis süsteemile või süsteemist hoolimata, on uusi tuuli kiiresti püüdnud, olnud neile vastuvõtlik ja avatud. Nii et rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel pole meil oma teadmiste ja kogemuste koha pealt midagi häbeneda. Mingid asjad aga on klassika
· Gladue (1991) arvab, et 20 - 25 % agressiivsusest tuleneb sisenõresüsteemi teguritest Meeste ja naiste soolised erinevused · Kuigi enamus kuritegusid sooritatakse meeste poolt, näitavad uurimused, et agressiivsuses on meeste ja naiste vaheline erinevus väike · Buss & Perry (1992) leidsid, et meestel oli naistest veidi kõrgem sõnaline agressiivsus ja vaenulikkus, palju kõrgem füüsiline agressiivsus ning võrdne vihatase · Korduvalt on näidatud, et õpetaja ja õpilase paradigma põhjustab meestel rohkem agressiivsust ja rohkem agressiivsust meeste vastu. · Naised leiavad, et agressiivsed teod on häbiväärsed ja et meeste agressiivsus on olemuselt halvem kui naiste oma · Mehelikumad mehed on avalikult agressiivsemad kui teised · Agressiivne seksuaalne käitumine meestel seondub ümbersuunatud agressiivsusega ema vastu · Soost sõltumata peavad vanemad ja haritumad inimesed agressiivsust taunimisväärseks
riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kommunikatsioon kujutab oma olemuselt vähemalt kahe olulise dimensiooni kooseksisteerimist – jagamine ja levitamine. Õe topeltloomusest globaliseerumise tingimustes Õ TL kontseptsioon seob endas nii Õe reaalsed kui ka Õe ideaalsed dimensioonid – Õe reaalne külg- Slikkus. Ideaalne -õiglus, moraalsus, moraalne Õ
Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19.saj II poolel ja 20.saj alguses tekkis Lääne-Euroopas põhiseaduslik riigikord ja parlamentarism. Lääne-Euroopas keskklassi poliitiline kaal oluliselt kasvab. Tekib tugev keskklass, mis on hiljem demokraatia garantiiks. Ka Saksamaal on keskklass, aga nende enesemääratlemine on teistsugune nemad ei oma poliitilist kaalu. Saksamaa ühendati aastal 1871 etnilise rahvusliku paradigma alusel. Kui Preisimaa eestvedamisel otsustasid aristokraadid ühinenud Saksamaa heaks, siis tegurid olid peamiselt keelelised ja kultuurilised. Seal tekkis ka probleem, et kas Austria kuulub Saksamaa alla, etnilise ja rahvusliku ühendamise tõttu jäeti Austria siiski Saksamaast eraldi Taheti keelelist ja kultuurilist puhtust. Saksamaal oli enne keeleideoloogia, alles selle järgi kujundati riigi piirid keele alusel. Sama oli ka Itaalias. 19saj Saksamaa rahvusaate mõjul hakkavad ka teised
romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud) meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon süntees antitees paradigma süntagma metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim genitaalne/falliline polümorfne paranoia skisofreenia
oluliste tunnuste arvu. Kuid igasugune liigendamine pole ainult teatud diferentseerimisprintsiip. Nende binaarsete liigenduste vastastikune määratlemine loob diferentseerimiskimbud. Osutudes identseiks tegelastega, muutuvad need kimbud karaktereiks. Tegelase karakter see on tegelase teistele tegelastele (teistele gruppidele) kõigi tekstis antud binaarsete vastanduste kogum, st diferentseerivate tunnuste valik. Niisiis, karakter on alati paradigma. Invariantsel kujul on karakter lülitatud süzeelisse põhiopositsiooni. 17 Tegelane ja karakter. Kunstiline kuju formeerub mitte ainult kui teatud kindla kultuuriskeemi realisatsioon, vaid ka kui temast erikorrastuste teel loodavate oluliste hälvete süsteem. Kasvades sedamööda, kuidas avaldub põhiline seaduspära, muudavad need hälbed ühelt poolt informatiivselt oluliseks tema säilimise, teiselt
Uus tähistus toob paremini esile muutunud ja selle uue tunnetushuvi ja selle parim tähistus ongi õiguse teooria. Nii nagu üldine õpetus õiguses, peab ka õiguse teooria lõppastmes lähtuma õiguspraktikast. Selline õiguspraktika primaarsuse välistab juba eos mingid omalaadsed tähendused. Märkisime, et sisuline murrang selles õiguse mitmetasandilises tundmaõppimises sai alguse 60. teisel poolel. Sellel muutusel on oma backround, kus paradigma vahetus on seotud 20. saj keskpaigaga. Mitte ainult tunnetushuvi muutus, vaid ka selle huvi muutumise tulemusena kaasatoodud argumentatsioon muutus ka. Mandri- Euroopas on nii praktikud kui teoreetikud kinni hoidnud oma aja ära elanud õigusest, ei tunnetata või ei teata uutest tunnetamisvõimalustest. Tuleb vaadelda! Tuleb täehele panna seda, millisel määral loeb jurist end seotud olevaks kehtiva õigusega. See peaks (vähemalt esimel 3 tasandil selge olema). Õiguslik praktika
on seda distsipliini nimetatud ka "kriminaalse kätimise psühholoogiaks" või "kriminoloogiliseks psühholoogiaks". Kohtupsühholoogia puhul pannakse rõhk vaimsele tervise küsimustele ja tegeldakse kurjategijate kliinilise hindamise ja/või kohtlemise probleemidega. Teiselt poolt vaadatuna võib kriminaalse käitumise ja kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimaalse käitumise kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimonoloogia ühe paradigma – psühholoogilise kriminoloogia – raames. Kuritegevusega tegelev kriminoloogia ehk teadus, on juba rohkem kui sajandivanune, kuid selle teadusdistsipliini aine, uurimisvaldkonna ja meetodite suhtes ei olda sugugi üksmeelsed. On väidetud, et kriminoloogia ei olegi üks konkreetne teadus, vaid rokem interdistsipliinaarne uurimis- ja rakendusvaldkond, mis rajaneb paljudel teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel
võimalikud mõjude allikad religiooniloo ning mütoloogia vallas. Mõlemad valdkonnad olid tema jaoks ülimalt olulised, kuna üks tema psühholoogia olulisi komponente, nimelt arhetüüpide mõiste, kasutab äärmiselt palju allikmaterjalina müüte, religiooniloolisi tekste ja muinasjutte. Töö algupoole on ära toodud Jungi poolt kasutatavate mõistete lahtiseletus. Nagu kõik mõjukad mõtlejad, on ka Jung loonud tervikliku paradigma. See hõlmab ennekõike psühholoogilist maailmatõlgendust, kuid ka teatud mõistete süsteemi. Jungi poolt kasutatud mõisted on tavaliselt sõnastatud küllaltki elulähedase ning praktilise täpsusega. Samas on nende tähendusväli üksjagu avar, voolav ning koherentne tema üldise paradigmaga. Seetõttu olen pidanud paratamatuks lähemalt kirjeldada nii Jungi maailmanägemise põhijooni kui ka olulisemaid mõisteid, mida ta kasutab. Osa kontseptsioone on ta ise välja töötanud, luues
Neid asjaolusid toetas Eesti soodne geopoliitilise asend ja meie transpordiinfrastruktuuri ja superstruktuuri konkurentidest kiirem areng, mis oli orienteeritud põhiliselt tooraine (ka teravili, väetised jm) ning energiakandjate (vedelkütused, masuut, kivisüsi) transiidile läbi Eesti. Vene Föderatsiooni jõuline tegutsemine transpordi-ja transiidipoliitiliste eesmärkide saavutamisel on oluliselt mõjutanud transiitveoste mahtu läbi Eesti sadamate. Transiitvedude vana paradigma enam ei tööta, tuleviku stsenaariumite väljatöötamisel pole mõtet kopeerida Soomet ja Lätit, on vaja koostada ida-lääne ja põhja-lõuna suunaliste vedude võimalikud lõimimise mudelid (merevedude ja raudteevedude koostoimemudelid); Konteinerterminali ja konteinervedude aktuaalsus Läänemere logistikasüsteemis. Väljakujunenud konteinervedude skeemide (HUB sadamad ja fiidervedude sadamad) muutmise vajalikkus ja võimalikkus;
millega saavutati tööviljakuse tõus. Taylor rõhutas tööliste valiku ja õpetamise olulisust ning juhtide rolli niisuguse organisatsiooni kujundamisel, mis toetaks töölisi ja aitaks neil saavutada parimat tulemust. Ta oli veendunud, et omanike ja töötajate huvisid saab ja peab ühildama. Taylori teooria põhiprintsiibid toimivad ka tänapäeval, kuigi nende rakendamisel on tehtud olulisi korrektiive47. * Paradigma püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite kindel järjestus (VS) 45 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 30 46 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 24 47 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 32 Teadusliku juhtimise rajajate hulgas on üks tuntumaid autotööstur Henry Ford, kes arendas tootmisprotsessi, mis tipnes masstootmise süsteemi (konveieri) loomisega ning uute tehniliste võtete ja juhtimismeetodite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
