Pani tähele, et osa happeid võib reageerida nn. alustega. (Hape = binaarne ühend.) Väävelhape esines sellisel kujul: SO3. (Alus = binaarne ühend.) Hapete ja aluste reageerimisel tekivad ühendid, mis sisaldavad kolme elementi soolad. Tõi välja ka aluste omadusi. Andis hapnikule nime (oxygenium happe tekitaja). Hapnikteooria võeti tasapisi omaks (eriti nooremate teadlaste poolt). Sellest lähtudes sai teha juba uusi hüpoteese. (Toimus üks oluliseim paradigma muutusi!) Esimene, kes hakkas seda teooriat toetama oli Martin Heinrich Klaproth (1743 1817). Ta avastas koobalti, nikli, mangaani, molübdeeni, uraani. Ta oli praktiline keemik. Peetud ka analüütilise keemia isaks. Tema hakkas tegelema (revolutsiooni eel 1789) keemia nomenklatuuri põhimõtetega. Üks kaaslane: Berhollet. Aine nimetus peaks võimaldama võimalikult hästi otsustada selle üle, millest ta koosneb ja millises vahekorras. Terminid: sulfaat, sulfit, sulfiid
hulkumist ja kerjamist. Enam või vähem edukalt panid oma valdustes riigi tasandi sotsiaalhoolekandele aluse Karl V, Francis I ja Henry VIII. Märksa ulatuslikumad muutused käivitusid seoses reformatsiooniga alates 16. sajandi 30. aastatest, sest seisukoht taevariiki pääsemise osas muutus radikaalselt. Protestantliku eetika kohaselt ei sõltunud patust vabanemine lahketest annetustest, vaid rangest, töökast ja jumalale meelepärasest elust. Seetõttu hakkas formeeruma uus paradigma -- tsiviilühiskond hakkas järk-järgult võtma enda kanda kõigi abivajajate aitamise kohustust. Selle võidukäigule aitasid kaasa ühiskonna moderniseerumisega kaasnenud industrialiseerimine, linnastumine, sekulariseerumine ja bürokratiseerumine (Roosileht, lk 269). 6 Sotsiaalala hõlmab suurt hulka olulisi küsimusi -- töö, perekond, lastekaitse,
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Teadusrevolutsioonide struktuur, mis ilmus 1962. aastal. Sel ajal oli veel laialt levinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt (ld cumulatio kuhjumine), st et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse nö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus sugugi nii. Pigem leiavad teaduse arengus aegajalt aset revolutsioonid, mille käigus lammutatakse kogu teaduse ehitis ning luuakse uue vundament. Teadusrevolutsiooniga kaasneb paradigma (kr paradeigma näidis, eeskuju) vahetus. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika
teadmist saada. Thomas Kuhn’i sõnadega öeldes: “Otsus kasutada teatud aparaaditükki ja 2 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kasutada seda teatud viisil toob kaasa eelduse, et esile kerkib vaid teatud asjaolusid.” (Kuhn, 1962, lk.59). Teadus ei ole läbinisti objektiivne ettevõtmine. Oluline on paradigma valik. Paradigma e. kontseptuaalne võrgustik e. mudel on lähte-eelduste kogum, mille raames teadlane töötab. Paradigma määrab, milliseid mõisteid peetakse õigustatuiks ja milliseid meetodeid kasutatakse andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks. Ehk teisiti öeldes, missuguseid probleeme uuritakse ja kuidas neid uuritakse. Seega on teadusele loomuomane tendents näha teatud tegureid ja mitte näha teisi tegureid. Kui psühholoogia on teadus, siis kehtib nii ülalmainitud võimetus kui tendentslikkus ka
Liigid on üksteisega kohanenud ja sõltuvad üksteisest. Clementsi ideed: Viisid koosluste klassifitseerimiseni GLEASON: Individualistlik. Kooslus pole tervik, vaid pigem seda moodustavate liikide omadused määravad lihtsalt selle, kes seal keskkonnas hakkama saab. Liigid käituvad keskkonna järgi, ei moodusta süsteemi. Gleasoni ideed: Viisid ardenatsioonini. Liike saab järjestada/võrrelda sarnasuse alusel. 1. Koevulutsioneerunud süsteem – organistlik paradigma CLEMENTS – Euroopa Clements vaatles taimekooslusi kui diskretseid ja koevolutsioneerunud süsteeme, millel on algus ja lõpp. 2. Liikide konsfomeraat - Individualistlik paradigma GLEASON – Ameerika. Mõlemal on natuke õigus, mõlemad natuke eksisid. Gleasoni maailmapilt oli ökoloogiale nurgakiviks. Preerias diskretseid kooslusi ei leiagi. 58
Hans Jürgen Eysenck- 1916-1997 Isiksuseomaduste ja intelligentsuse päritavus Isiksuseomaduste klassifikatsioon; Arvas, et peaks olema vähem faktoreid- 3 "superfaktoriga" mudel (PEN). Ekstravertsus, neurootilisus, psühhotism Isiksuse bioloogiline mudel- võime isiksuse omadusi seletada aju mehhanismidega ja biol protsessidega; ekstravertsuse psühhobioloogia HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) Marvin Zuckerman- Avshalom Caspi- Kognitiivse paradigma algus -Watson, Skinner, Dollard, Miller- biheivioristid - sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck ...) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse
Goffmann, 1967 toimetuleuoskused ja interpersonaalsed oskused Parsons, 1964 inimene ei saa end lihtsalt kokku võtta Kliiniline psühholoogia teemad psühhopatoloogiate süstemaatika psühhopatoloogiate teooriad kuidas neid ravida Psüühikahäirete seletuste ajalugu 1) Demonoloogiline 2) Somatogeenne Hippokrates (ebanormaalne aju patoloogia) 3) 13-16. sajand Pime Aeg demonoloogia, haigete isoleerimine 4) 15.-17.sajand spetsiaalsed varjupaigad 5) Humanistlik paradigma (18. saj) Pinel, Tuke: normaalsed inimesed, kellel vaja kaastunnet ja mõistvust 1824. esimene varjupaik Riias 1880. psühhiaatria TÜ-s 6) Kaasaegse mõtlemise algus (19.saj lõpp) Emil Kraepelin 1883. psühhiaatria käsiraamat, dementia ja maniakaal-depressiivne psühhoos Mesmer ja Charcot psühhogeenne oluline, hüsteeria ravimine Breuer vaimsete häirete psüh. Ravi ja teooria nurgakivi Kaasaegsed paradigmad: Analüütilis-dünaamilised Freud, Fromm, Jung;
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
17. Vladimir Iljits Lenin konfliktiparadigma, Marxist mõjutatud. Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad neid aitama. Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, ekspluateeritakse riikidevaheliselt. Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria
eristuvad konkurendid ei paku midagi säärast, 3) üleolek kasu, mida tarbija võib saada ka teistest kaupadest- teenustest, tuleb siit paremini esile, 4) esitletavus erinevust on kerge tutvustada ja ta on "nähtav" tarbijatele, 5)ülevõetavuskonkurentidel on erinevust raske kopeerida, 6) jõukohasus erinevuse kinnimaksmine on tarbijatele jõukohane, 7) kasumlikkus firma suudab erinevuse juurutada kasumiga. 18. Toote defineerimine. Toote paradigma e. toote 3 tasandit (toote ideena, reaalne toode ja toode lisanditega). Toote paradigma lähenemise praktiline tähtsus. Tootena võib käsitleda kõike (füüsilised kaubad, teenused, organisatsioonid, kohad, ideed), mis kujutab potentsiaalset väärtust sihtturu jaoks, pakkudes tarbijatele kasu või rahuldades nende vajadusi. Toote kolm tasandit: 1) tuumiktoode põhiline kasu, teenus, 2)
suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored. •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest. Viimane kujutas endast noorte poolt elu jooksul tehtavad valikud: koolides, koolist tööle, pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980. teisel poolel olid idabloki noorsoouuringud institutsionaliseerunud ja hästi rahastatud. Kommunistlikud valitsejad edendasid rahvusvahelist koostööd eesmärgiga reklaamida riikliku noorsoopoliitika edukust. • Ida-Lääne koostöö õilmitses vaatamata erinevatele takistustele – erinev poliitiline ja kultuuriline kontekst, erinevad uurimisteemad ja teooriad, erinevad metodoloogiad: Idas
Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist? Religioon on praktiliselt kasulik eelarvamus. Tekkis probleem: kuidas leida materiaalses maailmas koht eesmärkide reaalsusele, inimkäitumise vabale algele, inimelu tähtsusele, mõtte hindamisele. RENE DESCARTES (1596-1650) oli ratsionalist - filosoofia alused on mõistuses. Mitte ainult filosoof, vaid tuntud matemaatik, analüütilise geomeetria leiutaja. Mis on tõene tunnetus? - uus paradigma - eelkõige teaduslik tunnetus. Meie meeled on meie tunnetuse alused. D. küsib, kas meeled on piisavalt usaldusväärsed. Ta oli metoodiline kahtleja. Ta ei olnud skeptik, sest kahtlus ei olnud talle eesmärgiks, vaid vahendiks, et selgitada, mis on tõde. Metoodiline kahtlus. Niipea kui milleski saab kahelda, ei ole see teadmine. Seab kahtluse alla iga asja, ühte ta aga kahtluse alla seada ei saa, see on kahtlus ise. Meeled pidevalt petavad meid
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest 12. Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut? Neokoloniaalse sõltuvuse teooria Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu Ebaõige paradigma teooria Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus. Neoklassikaline kasvuteooria
Aristoteles koostas 355. a. eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Aristotelese “Retoorikas” on retoorika juba omaette aine – siin on varasemale materjalile antud juba filosoofilisem vorm, standardiseeritud mitmed retoorika mõisted, sh eetos, logos ja paatos kui veenmise põhivõtted ning entümeem ja paradigma kui retoorilise argumendi kaks vormi. “Retoorika” 1. raamat tegeleb inventsiooniga (stleiutamise, väljamõtlemisega); 3. raamat annab süstemaatilise käsitluse stiili ja järjestamise kohta, stiili juures käsitletakse ka metafoori ja võrdlust. “Retoorika” avaldati alles 1. sajandil e.m.a, aga Aristotelese teooriad said tuntuks ta õpilaste kaudu. (Kennedy 1998) Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles
erisuguste soovide ja vajadustega tarbijatele kujundatakse erinev turundusmeetmestik Sihtturg konkreetsest turust lähtuv toodete turundus Segment Konkurentsieelis Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel. Eristumine Positsioneerimine toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses Toote paradigma (toote kolm tasandit) Kvaliteet toote võime rahuldad tarbija vajadusi ja soove. Mugavustooted Valiktooted 16 Spetsiaaltooted Mitteotsitavad tooted Tabutooted Sortiment (sh kaubagrupp) Tootekompleks (sh tooteseeria) Toote elutsükkel Kaubamärk Bränd Otsene turustuskanal (otsekanal) Kaudne turustuskanal (kaudne kanal) Hind Hinnalisand Hinnamarginaal Kasumilävepunkt
Arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest 12. Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut? NEOKOLONIAALSE SÕLTUVUSE TEOORIA Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu EBAÕIGE PARADIGMA TEOORIA Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? UUSKLASSIKALINE LÄHENEMINE Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus. NEOKLASSIKALINE KASVUTEOORIA
nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt (nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (lõi) ja looma (loom os.). Homonüümia Homonüümne tähendab 'samakujuline aga eritähenduslik', nt puur (linnu/looma elupaik) ja puur (puurimisriist) on homonüümsed sõnad, nimetav see puu ja omastav selle puu on homonüümsed vormid. Seega on ka grammatilist homonüümiat ehk homonüümseid vorme ühe paradigma piires. Homonüümia on samakujulisus, aga eritähenduslikkus, homonüümidevaheline suhe, nt sõnade aas (silmus) ja aas (rohumaa) vahel valitseb homonüümia. Homonüümia ja polüseemia Ilma lingvistiliste teadmisteta vahel raske eristada. Tuleb arvestada, et homonüümid on täiesti erineva tähendusega sõnad, mille kujugi võib olla kunagi olnud erinev, aga keele ajaloolise arengu käigus samastunud: - Nt kakk (leiva- ja saiapätsike) ja kakk (lind).
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Tüpologiseeriv lähenemine oli tuntud juba antiikajal, mil eristati nelja temperamenditüüpi ja millest hiljem arendati välja analoogilisemad uuemad teooriad: 1) SANGVIINIK – aktiivne, positiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga tüüp 2) KOLEERIK – energiline, tasakaalutu, muutliku meelega tüüp 3) FLEGMAATIK – aeglane, rahulik, tugev, tasakaalustatud tüüp 4) MELANHOOLIK – nõrga närvikavaga, ärev ja ebakindel tüüp Tunnusjoonte paradigma raamesse kuulub ka hetkel ülemaailmselt mõjukaim isiksusepsühholoogia käsitlus – nn suure viisiku teooria ja sellega seoses olevad testid(nt NEO-PI) isiksuseomaduste mõõtmiseks. 4.2 ISIKSUSEOMADUSTE MÕÕTMINE Vaimne võimekus väljendub mitmesugustes oskustes, nende hulgas on nt arutlusvõime, numbrilise teabega opereerimise võime, sõnaline voolavus, tajuvõime, ruumilne ettekujutlusvõime jne. Inimese vaimset võimekust mõõdetakse sageli intelligentsustestide abil.
head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõtlemise sisu (kaldutakse mõtlema ainult toidu hankimisele) jne. Seda saab laiendada nii füsioloogilistele kui ka psüühilistele võimetele, oskustele või funktsioonidele. Ehk siis kui inimene on näljane siis ollakse seda läbi ja lõhki ning seeläbi erinevad ka indiviidina sellest, kes nad on tavaliselt. Motivatsiooniliste seisundite paradigma. Nälg on pigem eriline kui üldine motivatsiooni näide. See on ebatavalisem kui teised ajendid ning erineb neist teadaoleva kehalise aluse osas, mis on motivatsiooniliste seisundite puhul harvaesinev. Aga millised siis on kõige tavalisemad otsesed motivatsioonid? Neid saab leida enesejälgimise abil ühe tavalise päeva jooksul. Teadvuses vilksatavad ihad kõige sagedamini riiete, autode, sõbralikkuse, seltskonna, kiiruse, prestiiži ja muu sarnase järele. Neid
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne -Eesti küla puisniitud...
Turunduse mikro- ja makrokeskkond Lõpptarbija Äritarbija Ostuosalus Võrdlusrühm Arvamusliider Taju Väärtushinnang Hoiak Ostuprotsess Tuletatud nõudlus Sihtturundus Sihtturg Segment Konkurentsieelis Eristumine Positsioneerimine Toote paradigma (toote kolm tasandit) Kvaliteet Mugavustooted Valiktooted Eritooted Mitteotsitavad tooted (võõrtooted) Tabutooted Sortiment (sh kaubagrupp) Tootekompleks (sh tooteseeria) Toote elutsükkel Kaubamärk Bränd Otsene turustuskanal (otsekanal) Kaudne turustuskanal (kaudne kanal) Hind Hinnalisand Hinna marginaal
enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet. Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason - kooslused koosnevad sôltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26
_ Eluvormide levik erineb praegu oluliselt sellest mis oli 5000 või koosluse või populatsiooni struktuuris, ressursside Saarte biogeograafia (Mac Arthur and Wilson, 1967) 10000 aastat tagasi. kättesaadavuses või füüsilises keskkonnas. _ Pikka aega valitsenud paradigma kirjeldamaks organismide levikut _ Pregused looma ja taimeliigid moodustavad vaid osa kunagi _ Leiab aset suhteliselt lühikese ajaperioodi. ja maastiku mosaiiksuse rolli selles. eksisteerinud liikidest (ca 2-2,5 milj 10 miljonist Maa ajaloos Võivad olla: _ Aluseks looduskaitse meetmete väljatöötamisel.
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest 12. Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut? Neoklassikalise sõltuvuse teooria: · arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku nind arengumaad on perifeeriaks · teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu Ebaõige paradigma teooria: · arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. · Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja
Business" 1982 Teooria 80-90-ndatel 1980-1990 veelgi teravam konkurents, vähenenud marginaal turuosa suurendamise otsingud kasvu finantseerimise võimalused vähenenud konkurentsieelise otsimine, positsioneerimine ja segmenteerimine - SJ segunemine turundusega SJ horisont lühem Kvantitatiivne analüüs - kvalitatiivne analüüs Struktuuriökonoomika (1980), SCP (structureconduct-performance) paradigma Organisatsiooni ressursipõhine vaade (RBV resourse based view) (tuumkompetents): kasumlikkus peitub () organisatsioonis, mitte keskkonnas Tehingukulude ja agenditeooria Peamised autorid 1. Jay Barney "Firm Resources and Sustained Competitive Advantage" - 1991 2. Gary Hamel ja C. K. Prahalad "Competing for the Future" - 1994 3. Henry Mintzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" - 1994 4
Art and Aesthetics in Early Childhood Education TÕLGE Irving B. Weiner . Handbook of Psychology, Educational Psychology. 2003 lk 288-290 The very concept of artistic development and some long-standing models developed to describe it (e.g., Gaitskell, Hurwitz, & Day, 1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) have in fact become a subject of criticism in recent years. Four particular issues have been identified in this collective body of criticism. First, questions have been raised about the appropriateness of unilinear conceptions of development in explaining a wide range of pictorial imagery produced by children. adolescents, and adults. Second, a disparity has been noted between the breadth of the world of art and the narrowness of the focus on visual realism that has served as the endpoint in these developmental models. Third, cultural biases that mark these models have been identified theoretically and empirically. Fourth, i...
ei liigitu vabaolu alla. Kõik, millel on kohustuslik element. Kuidas eristada töö ja vaba aeg kaks dimensiooni on: Tegevuste valik diskretsionaarsus. Ei ole sunduslik. Tööga seotus määrab töövälise aja ja tegevuste iseloomu. Osaleja ise hindab oma tegevuste tähendust ja otsustab, kuidas ta end neis tunneb. vabadus /piirangud nauding/kohustus. Nt lastega koosolemine tegeuvste kontekst enamus vaba aja käsitlusi psühholoogilised. Töö ja vabaolu lihtsustatud paradigma. John Kelly Diskretsionaalruss kas on ise valitud või määratletud väliste tegurite poolt. Kooskõlastatud kui võtta ametid, siis see on pigem valgekraelistele töölistele omane. Täiendav mis rollis olete, mis ametit peate. Nt golfimängimine võib potentsiaalselt avada taetud uksed või võin sela kohata pontentsiaalseid äri partnereid. Ühiskondlikust positsioonist sõltuv. Kosumine ja ettevalmistus seotud valdavalt sinikraeliste tööga. Füüsilisest kurnatusest taastumine
enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed komponentide liitumisel ilmneb mingi uus kvaliteet. Liigifond liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja võimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid. Nad koosnevad üksteisega kohastunud liikidest. On diskreetsed. Omavad sarnaseid optimume. Euroopalik. Gleason kooslused koosnevad sõltumatute liikide segudest. Liigid ei koevolutsioneeru. On pidev. Ameerikalik. Paradigmade vastuolu avaldub viisis, kuidas taimkattetüüpide eristamise ja uurimise metoodike on erinev Ameerikas ja Euroopas. 26
Kultuurikooslusi on palju erinevaid sümbioos, kus erinevad kultuurid eksisteerivad rahulikult koos; assimilatsioon, kus üks kultuur muutub teisega sarnaseks jne. Muidugi on ka globaalseid kultuurinähtusi, nagu jõulude puhul kingituste tegemine. Kultuuride suhtes saab tunda vaimustust, neid saab kritiseerida ning sünteesida. 14. Määratlege modernsus vastanduses modernismiga. Millised on modernismile tüüpilised kultuuripraktikad? Modernsus kui uue maailmanägemise paradigma. Modernsus toetub mõistuslikule maailmapildile, pürib universaalse tõe poole samal ajal kui modernism peab mõistuskeskset maailma küsitavaks, toetub isiklikule ilmakogemusele; apoliitiline. Modernsus aga esitab poliitilisi programme. Modernism on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik- kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19
Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine
® (Public) Administration (avalik) haldus, juhtimine, administratsioon ® (Public) Management (avalik) juhtimine ® Bureaucracy bürokraatia ® Executive täitevvõim Poliitilise süsteemi sisu Eastonil Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd:
Mis on kummastamise eesmärk? Mis on Brechti võõritusefekti eesmärk? - Lähedane on saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti võõritusefekt (Verfremdungseffekt) kui tehnika, ,,mille abil võib kujutatavatele sündmustele anda ,,silmatorkavuse, selgitamisvajaduse, mitte- endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri." Selgitas mõistet traktaadis ,,Vaseost", mis valmis 1930ndate lõpuks.) 44. Mis iseloomustab strukturalismi kui mõttevoolu? - Strukturalism on paradigma, mille kohaselt kõik kultuurinähtused on taandatavad neid määratlevatele struktuuridele (Rein Raud). Struktuur on terviku koostisosade asetus ja liitumise või seostumise viis ehk siseehitus (EKSS). 45. Kuidas strukturalist loeb ja uurib kirjandusteost? Võrrelge uuskriitikat ja strukturalismi. - Strukturalism kirjandusuurimises on tekstikeskne suund, tekstiväliste tegurite vastu huvi ei tunta. Tekst kui elementide omavaheliste suhetega kokkuseotud tervik
koloniaalhariduse sõltuvust lääne teadmiste mudelist ja võimust. Postkolonialistliku teadusparadigma üks keskseid küsimusi haakub ka koloniseeriatava vastupanu ja minapildi säilitamise võimalustega koloniaalpäritolu keele diskursuste või narratoloogiliste vormide domineerimise olukorras. Imperialistliku vallutuse aspekt on määranud oluliste protsesside kulgu paljude maailmade rahvaste ajaloos, sh ka Eesti ajaloos ning seepärast võib postkolonialistlik paradigma süvendada ja laiendada paljude koloniaalset kogemust omavate rahvaste kultuurilist ja ajaloolist enesemõistmist, näiteks eesti ja baltikasaksa kultuuri omavahelised suhted, nõukogude okupatsiooni mõjud meie kultuurile. Siiski peab rõhutama, et okupatsiooniajaks oli Eestil välja kujunenud rahvuslik eneseteadvus ja rahvuslik kultuur, oma kultuuri üle tunti uhkust ning venelaste ees tunti küll hirmu, aga mitte allasurutuna ega alaväärstetena
kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. 1) Eetika ehk praktilise filosoofia tegeleb vastavalt paradigmale järgnevate küsimustega: Klassikaline paradigma – Mis on õnn? Milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mida tuleks teha õnnelikkuse tagamiseks? Jne. Uusaegne paradigma – Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas käituda enda ja teistega õiglaselt? 2) Õnn on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks, on tema elu lõppeesmärk. Soov saada õnnelikuks on pea iga inimese loomuses olemas. 3) Hüve on midagi kasulikku, positiivset ja väärtuslikku – samm õnne suunas.
.. mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn? · Milles hea elu seisneb? Mis selle heaks teeb? Milles õnn peitub? · Mida teha, et olla õnnelik? Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn?
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne-
24. Koosluste struktuuri aspektid; a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis b) Liigiline mitmekesisus kui palju erinevaid liike koos elab. c) Koosluse horisontaalne ja vertikaallne struktuur koosluse paiknemine ruumis d) Struktuuri muutumine keskkonnagradiendil e) Struktuuri muutumine ajas suktsessioon. 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Organistlik Taimekooslus on superorganism, millel on kindlad arengumehhanismid. Kooslused on diskreetsed, muutuvad hüppeliselt Individualistlik Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt, pidevalt. Gleasoni mudelit saab ordineerida e järjestada. Klassifikatsiooni põhiüksuseks tüübirühm,
· J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 8. 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu
Iva 2000a, 2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201 med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström 1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti murdeliigenduse ja allkeelte üldküsimused (Pajusalu 1992a, 1999a, Pajusalu jt 2002, Hennoste 2000). Murrete uurimisel on hakatud rakendama sotsiolingvistika kvantitatiivse paradigma ja optimaalsusteooria meetodeid (vt Pajusalu 2002). Suurimaks projektiks on koostöös EKIga loodav eesti murrete elektrooniline korpus (selles osalevad TÜ poolt Karl Pajusalu, Ellen Niit, Liina Lindström, Mari-Liis Kalvik, Mari Mets, Pire Teras, Ann Veismann, Eva Velsker, vt Lindström jt 2001). Aastatel 19922002 on TÜs kaitstud eesti murretest 18 bakalaureusetööd ja 9 magistritööd (Pajusalu 1992b, Sedrik 1994b, Teras 1998a, Parve 1999, Uind 2000, Velsker 2000, Saar 2001, S
mistõttu tekivad luhtlemisraskused Aines edasijõudmist ja edukust tähtsustatakse ülemäära, selmet pöörata tähelepanu suhete kvaliteedile ja lapsele endale Õpetajate eelarvamused ja negatiivsed taustaoletused: see tüdruk käitub hästi, tähendab kodus on kõik korras Eelistused: individuaalset tähelepanu pööratakse ainult kas toimetulekuraskustega või väga tublidele lastele Muutunud paradigma Arenguvestlus Vana: arenguga probleem, mistõttu tulebki korraldada vanematega kohtumine Uus: areng muutus, mistõttu vaja regulaarset ja teadlikku kodu ja kooli koostööd, et igal õpilasel oleksid soodsad tingimused Individuaalne tähelepanu Vana: tegeletakse raskete juhtumitega Uus: iga õpilane vajab tähelepanu ja eneseanalüüsi oskust Motivatsioon Vana: õpetaja vastutab Uus: õpilane on muutumas passiivsest käsutäitjast oma arengut aktiivselt kujundavaks isiksuseks. Õppimine:
professoriks ning kus ta kohtas oma tulevast aatekaaslast ja sõpra, kaastöölist kreeka keele professorit Philipp Melanchthoni (1497 1560). Melanchthonist kujunes reformatsiooni ideelise juhte Lutheri kõrval (kes on samas ajaloos teenimatult Lutheri varju jäänud, kuigi tema osa oli usu-uuenduse sisulises arengus väga suur). Wittenbergi ülikoolil oli täita oluline roll reformatsiooni kui ühe uue usulise paradigma sünnis. Võiks väita, et see ülikool oli toonases Euroopas ilmselt juba teada-tuntud uue, humanistliku ajavaimuga ülikool, kuis muidu võis William Shakespeare rõhutada oma ,,Hamletis", et kirglik tõeotsija ja kahtleja Hamlet ja tema sõbrad õppisid Wittenbergis (kusjuures Poloniuse poeg, võimule kuulekas Laertes õppis Pariisis ülikoolis). Oluline isik renessansiaegse humanismi ning usupuhastuse kontekstis oli Desiderius Erasmus ehk Erasmus Rotterdamist (1466 1536)
Sagedamini kasutatakse säästva riigi või säästva õigusriigi mõistet. Säästev areng: - rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid huve (Brundtlandi aruanne) - keskkonnakaitse tuleb lülitada kõikidesse arenguprotsessidesse (Rio) Keskkonnaõiguse ajalooline häll on naabrusõigus. 20 saj lisandus riikidevaheline naabrusõigus. Säästva arengu paradigma lisab põlvkondadevahelise naabrussuhte. Eristatakse tulevaste põlvkondade õigusi (ei saa olla nendel keda veel olemas pole) ja huve. Põlvkondadevahelises suhtes on kohustuse adressaadiks riik, kes peab nii õigust luues kui rakendades arvestama pika perspektiiviga. Kõige olulisem tulevastele põlvedele valikuvõimaluse jätmine, see tähendab ebakindlusest tingitud tugevusvaru ehk ettevaatusprintsiipi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
