" Püsiv ja globaalne "Alati läheb just minul kõik halvasti!" stiil Väline stiil "Mina ei saa sinna midagi parata, sest kõik on ju valitsuse süü!" Mittepüsiv stiil "Noh, seekord ei tulnud välja, mis siis ikka!" Küsimus 2 Osaliselt õige 0,60 punkti 1,00-st Teine küsimus on pisut vale, kui oskate ise õigesti panna, siis otsige kuskilt Küsimuse tekst Pange vastavusse isiksuse uurimise paradigma kohase käsitlusega inimese isiksusest. Psühhodün Inimese isksuse määravad seesmised, inimese jaoks teadvustamatud konfliktid ning see, kuidas ta nendega toime tuleb. aamiline lähenemine Humanistli Inimese isiksuse kujunemisel on oluline roll ümbritsevatel inimestel, sest isksus kujuneb läbi suhtlemise teistega. k lähenemine Sotsiaal- kognitiivne
1) Ei kehti sellistele konsonantühenditele nagu sp st sh- muutust nendes ei toimu! aster- star- Stern piscis- Goth. fisks 2) Sellistes ühendites nagu kt, pt muutus ainult esimene häälik nox, noxtis- Nacht neptis- OE nift (niece) 3) Verneri seadus Minevikuoleviku verbid – (Can/could etc...) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida kasutame olevikus jaoks; minevik had to- paradigmas auk!) (6kl) 5 können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Pa...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
keskasulad (väikesed tulud, suured kulud); visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned). MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism. Töökohtade vähenemine -> teenindusasutuste klientide vähenemine -> väljaränne ja mitte tagasipöördumine (vähene valikuvabadus, vajadus minna õppima)-> rahvastiku vähenemine -> vananev vanuskosseis -> vähenev sündide arv Vana ja uue maakohtade arengu paradigma võrdlus. Vana lähenemine Uus lähenemine Eesmärgid Võrdsustamine Maakohtade Farmide sissetulekud konkurentisvõime Farmide Kohalike arengueelduste konkurentisvõime väärtustamine Kasutamata ressursside
Soome keeles on eri paradigmavorme umbes 150. Eesti keelega võrreldes on see arv suurem põhiliselt possessiivsufiksitega vormide, aga ka kliitikute arvelt. Lisaks on soome substantiividel umbes 1500 erinevat paradigmavälist vormi. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, neid lihtsalt ei ole olemas. Sellisel juhul on tegemist defektiivse muutmise ehk vaegmuutmisega. Puuduvad vormid on paradigma augud, eesti keeles nt puudub pronoomenitel üksteise ja teineteise nimetav kääne ja mitmuse vormistik. Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames). Mitmusevormide puudumisel on üpris selged semantilised põhjused: kõnesolevaid mõisteid ei ole reaalses maailmas rohkem
õppinud õdede arvel. See on laiendanud õendusala perspektiive, selle asemel, et õenduse distsipliini siirata teistesse distsipliinidesse. Õed on kaasa läinud ka filosoofilistes suundumustes toimunud muutustega ja see on andnud laiema vaatenurga teistest distipliinidest, teadusest ja teadmistest üldiselt. Selle aja jooksul on muutunud ka filosoofia ja ideed, mis kujundavad teaduse mõistet on samuti muutunud. Kuhn (1962) tutvustas mõistet paradigma kui teaduse iseloomulikku tunnust. Ta väitis, et teadus paistab silma faktiga, et teatud distsipliini teadlased töötasid raamis, mis oli juhitud valitsevast ”paradigmast”. Teooria olemasolu ei paistnud teaduses eriti oluline olevat. Kuhni järgi paradigma funktsioneeris kui ”distsipliini maatriks e. raamistik” ja sisaldas kontsepte ja reegleid, mis tulenesid distsipliini liikmete intellektuaalsel tööpanusel. Kuna teooriat nähti kui teadusliku protsessi produkti, esitas
Mis mõjutab väikeste asurkondade geneetilist mitmekesisust? Generatsiooni/ põlvkonna pikkus; rajajate arv; asurkonna kasvamise kiirus; stabiilse asurkonna suurus; rajajate esindatus; lähisuguluspaljunemine; sugude vahekord; asurkonna suuruse kõikumine. Mis on evolutsiooniliselt oluline üksus? Väga raske määrata, peab olema sigimise mõttes märkimisväärselt isoleeritud ja peab olema oluline evolutsiooniline pärand. Mis on väikeste asurkondade paradigma? Keskendub neile kaasasündinud riskidele, mis on väikestel asurkondadel nende väiksuse tõttu. Lähtub eeldusest, et väikesed asurkonnad on ohustatud sisemiste faktorite tõttu tänu sellele, et nad on väikesed. Tugineb suuresti tehisasurkondade ja saareliste asurkondade käsitlemisele. Väikeses asurkonnas on iga üksiku isendi osatähtsus suurem kui suures asurkonnas. Keskendub ja tähtsustab järgmiseid komponente: demograafiline stohhastika; geneetiline stohhastika;
sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll.Kuhni lähenemisel on nõue,et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama.Kuhni pildi teaduse edenemisest võib kokku võtta järgmise skeemiga: eelteadus- normaalteadus- kriis-revolutsioon-uusnormaalteadus-uuskriis Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine, enne kui on võtnud kuju teadus, saab struktuuri ja muutub juhitavaks, kui teaduskonnas kinnistub teatud ühine paradigma . Küpset teadust valitseb ühene paradigma, mis esitab valitsetavale teadusele õiguspärase töö standardid.Normaalteadlane tunneb end paradigmale alluva hästipiiritletud ala sees turvaliselt. Paradigma annab talle teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul ta on kindel, et need on lahenduse leidmiseks adekvaatsed.Kui aga tuleb ette ebaõnnestumisi, mis võivad lõpuks muutuda nii tõsisteks, et hakkab arenema tõsine paradigma kriis, mis võib lõppeda
4) Vertikaalne struktuur (3 mõõdet) taimkatte rinded (Vihmametsades pole rindeid.) 5) Struktuuri muutumine ja koosluste vaheldumine KK-a gradientidel kuiv -> märg : niiskusgradient 6) Koosluste suktsessioon koosluste suunatud mittesesoonsed ajalised muutused, mille jooksul taimkate ise muudab KK-tingimusi ja valmistab ette pinda uute liikide tulekuks 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Paradigma - üldiselt omaksvõetud baasteadmiste hulk, mille üle ei vaielda. Ajalooliselt on taimekoosluste ökoloogias võidelnud: 1) Organitsistlik paradigma (Clements) kooslused on vaadeldavad superorganismidena ehk koevolutsioneerunud, organiteks on erinevad liigid, üksteisega kohastunud liigid (olemas teatud tööjaotus ja väljakujunenud ressurside
vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka.
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad
mitte ainult loodusega, vaid ka enda poolt loodud sotsiaalsete, kultuuriliste ja muude väärtustega. Uue otsimise ja loomise käigus sageli ilmnev hoolimatu suhtumine vanadesse väärtustesse, samuti nagu traditsionaalse eelistamine kõigele uuele kahjustab lõppkokkuvõttes inimeste (ühiskonna) arenguvõimalusi. Ka kultuuris, sotsiaalsfääris, poliitikas ja majanduses ilmneb üha teravamalt inimese ja tema elukeskkonna suhete ümberhindamise vajadus. Seetõttu on mõistetav jätkusuutlikkuse paradigma suhteliselt kiire kasutuselevõtt väga erinevate valdkondade arengukäsitlustes. Koosluste või nähtuste jätkusuutlikkusele võib läheneda positivistlikult, iseloomustades objektiivsete näitajate alusel selle tugevnemist või hääbumist, aga samuti muutusi esilekutsuvaid tegureid. Positivistlik lähenemine jätkusuutlikkusele ei paku ühiskonna ja looduse teadusliku tunnetamise senise protsessiga võrreldes midagi uut. Nähtuse või koosluse
Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud rahvast. Samas nad ei näe ennast eliidina, kuna see side pole kindel ja nad on seda ainult Jumala armust, mida tuleb pidevalt vöita, omada, aga igaveseks ei saa. Jumala valik on äraseletamatu, seepärast ripub Iisrael pidevalt Jumala küljes ja hoolitseb selle eest, et see side ei katkeks. Ja see tähendab eelköige seda, et hoolitsetakse aj...
nõelravi tõhusust või selle puudumist. Üldiselt ollakse üksmeelel, et nõelravi on ohutu, kui manustatakse hästi koolitatud ravijate poolt ning kasutades steriilset nõela. Samuti leiti, et edasised uuringud on vajalikud täpsema ülevaate saamiseks. Lao L, Hamilton GR, Fu J, Berman BM (2003). 5 Traditsiooniline Hiina meditsiin Traditsiooniline Hiina meditsiin põhineb eelteaduslikul paradigma ravimil, mis on välja töötatud mitu tuhat aastat tagasi ja hõlmab kontseptsioone, mis ei ole vastuolus tänapäeva meditsiiniga. Hiina meditsiinis käsitletakse keha kui ühte tervikut, mis koosneb mitmetest süsteemidest. Need süsteemid on oma nime saanud erinevate organite järgi, kuigi organid ja süsteemid pole omavahel otseselt seotud. Yang süsteemid on seotud tahkega ning yin süsteemid elunditega nagu maks, samas fu süsteemisd on seotud õõnes yang elunditega näiteks sooled
Emotsionaalsed teemad Konkreetsed tulemused ja tegevused Kohene kahju, mõju 13. Infodefitsiidi mudel ja selle puudused keskkonnakäitumise seletamisel 14. Konsumerism ja selle levik Eestis 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel 18. Praktikate lähenemine: keskkonnakäitumist mõjutavad tegurid 19. Kaasamise tasandid Informeerimine: riigiasutus annab huvirühmadele ja avalikkusele infot plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes)
6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) 1. Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: KUMULATIIVNE ALLAKÄIGUSPIRAAL: 1a. Töökohtade vähenemine: • Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents 2a. Väljaränne ja mitte tagasipöördumine: • vähene valikuvabadus • vajadus minna õppima 3a. Vähenev sündide arv: 4a. Teenindus-asutuste klientide vähenemine: 2. Vana ja uue maakohtade arengu paradigma võrdlus: Vana lähenemine: farmide sissetulekud ja konkurentsivõime; põllumajandus; subsiidiumid; riikide valitsused/farmerid. Uus lähenemine: maakohtade konkurentsivõime, kasutamata ressursside kasutuselevõtt; erinevad maamajanduse sektorid; investeeringud; kõik valitsustasandid. VÕIMALIKUD MAAELU SUUNDUMUSED JA ARENGUVÕIMALUSED: 1) Haldusreform 3) Põllumajandustootmise laienemine 5) Roheline energia. 6) Mahetootmise laienemine 7) Muude ressursside kasutuselevõtt: muld jms
metodoloogilisi, metoodilisi ja organisatsioonilisi jt aluseid) ja küllap ka nendel inimestel, kes tahaksid kujuneda haritud inimeseks ja säilida haritud inimestena hoolimata sellest, et kõik ümberringi üha kiiremini muutub. Seega tuleks tõesti ükskord ometi tõdeda, et täiskasvanute õpe on vähemalt sama tähtis kui laste õpe. Praegu on Eestis täiskasvanute õppe korraldus ja sellele osutatav tähelepanu pehmelt öeldes naeruväärne. Veneaegse paradigma, (üli-)koolikeskse mõtlemisviisi ja samade võtmeisikute võimu jätkumise korral on olukorra normaliseerumist raske uskuda. Elukestev õpe (NB! mitte haridus!) on ühiskonna- ja kultuurifilosoofiline kontseptsioon, mille tähendust ei ole võimalik ülehinnata. Inimeste elukestva õppe problemaatika ei alga pärast igaliiki koolide lõpetamist vaid ammu enne kooliikka jõudmist ja kestab elupäevade lõpuni. Haridus kui eneseleidmine, eneseloomine ja enese ületamine
gruppides Sümboolse interaktsiooni paradigma- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad teineteist ja määratlevad seda, kes nad on ning mida nad ühiskonnas teevad · Maailm tuleb filtreerida läbi individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada valikute ehk tahte läbi. · Need sotsiaalsed mustrid, mida arvame seisvat meist väljaspool ja piiravad meie käitumist on ise inimestevaheliste interaktsiooni tulemus · Sümboolse -interaktsionistliku paradigma juures alluvad sotsiaalse korra reeglid alati muutustele ja muutmisele · Sotsiaalse elu jälgimisel säilib ebakindluse ja püsimatuse element; inimesed ei ole lihtsad süsteemi strukturaalsetele nõudmistele reageerivad vaid pigem tähenduste aktiivsed loojad Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Keel ja taju: Sapir-Whorfi hüpotees oska selgitada, milles see hüpotees seisneb.
Greenbergi universaal 29: Kui keeles on inflektsioon, on selles ka derivatsioon. omadus derivatsioon inflektsioon semantiline mõju oluline väike sõnaliik mõjutab ei mõjuta produktiivsus piiratud piiramatu opositsioonide ei ole on paradigma semantiline ei on ennustatavus koht seespool väljaspool Tuletus on nt sööma-söötma. Inflektsiooni puhul sõnaliik ei muutu (tegusõna jääb tegusõnaks nt) kui võtta inflektsioon nt verbi näitel, siis paradigma olemas (et pöörded jne), sõnaliik ei muutu, kui pöörad nt (jääb ikka verbiks), saab kõiki tegusõnu pöörata (aga sõnast kõiki tuletisi ei saa teha) 16
Kuhn kuulus eksternalistide alla. Tugines teaduse ajaloole ning pakkus välja oma mudeli, kuidas teaduste areng toimub. Proovib leida vastust, miks uued teooriad tulevad. Esialgu arvati pigem, et teaduse areng on kumulatiivne (on teadmiste kogum, mille peale aja jooksul kuhjuvad uued). Kuhn tuli aga lagedale teooriaga, et teaduse areng on revolutsiooniline e uued teeoriad lükkavad vanad ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida peetakse ainuõigeks, hõlmab väga paljut, selle abil proovitakse kõike seletada) vahetus. Mõni paradigma võib jõuda tõestuseni hiljem, nt Darwini teooriat pole 100% tõestatud. Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele
12. Kuidas selgitavad rahvusvahelise sõltuvuse mudelid majanduse arengut? Neokoloniaalse sõltuvuse teooria: _ Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse keskuse ning arengumaad on ääremaaks. _ Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu. Nende arvates on tarvis maailmamajandus ümber korraldada ja vabastada Kolmanda Maailma riigid erenenud maade otsese ja kaudse kontrolli alt. Ebaõige paradigma teooria: _ Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. Põhjuseks on arengumaade majanduse lähteseisundi ebapiisav tundmine ja nende omapära arvestamata jätmine. 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine _ Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi
peaks kajastama organisatsiooni sees toimuvaid protsesse ning nende protsesside nii organisatsioonis kui ka väliskeskkonnas avalduvaid tulemusi. Seoses organisatsiooni väliskeskkonas toimuvate kiirete muutustega ning vajadusega nende muutustega võimalikult kiiresti ning väikseimate kuludega kohaneda, vajavad organisatsioonide juhid aina rohkem infot ka organisatsiooni väliskekkonnast. Tänu eespoolnimetatule võib öelda, et viimase paarikümne aastaga on toimunud arvestuses paradigma muutus. Arvestus kaasaegses tähenduses ongi eelkõige olulise info (nii finants kui mitte finantsinfo, nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse info) selekteerimine ning selle integreeritud analüüs ning edastamine (Pärl, Juhtimisarvestus ...). 4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS Juhtimisarvestus (ingl. k. Management accounting) ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (ingl. k
kultuurilises kontekstis teaduslike teadmiseid. Neid puudusi on püüdnud ületada positivismi esindajad teaduses. Postpositivism tekkis 20. saj 60ndatel. Mõiste "postpositivism" hõlmab neopositivismi, asendades selle laiema mõistega. Postpositivism ei esine ühtsust: paljudes küsimustes, on "sisemine" arutelu. Väljendades ühe oma tuntumima esindaja Thomas Kuhn'i mõtteid, paljudes küsimustes esineb sisemine paradigma. Võib välja tuua kaks peamist valdkonda (muidugi tekib vahel teisitimõtlejate kogukondi): relativistlik, esindaja Thomas Kuhn, Paul Feyerabend Michael Polanyi, ja fallibilistlik, see grupi eest peaks vastutama eelkõige Karl Popper ja Imre Lakatos ja J. Watkins, J. . Agassi, J. Fetzer. Esimese esinadajad veenavad hetkeseisu suhtelisust, tavalisust, teaduslike teadmiste olukorrast olenemist, omistavad suurt tähtsust sotsiaalsed tegurite mõjule teadusele. Teise filosoofia põhineb teaduslike
oskusi või varasemaid kogemusi. Oluline pole mitte tulemus, vaid loomise protsess ise, mille käigus toimub pingete vabanemine, hinge ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine.(www.kunstiteraapiad.ee) Kunstiteraapia nagu ka teised loovteraapiad kujutavad endast uut paradigmat ravikunstis. Nad on vastukaaluks meie ühiskonnas valitsevale masinlikule lähenemisele, mis on (ka meditsiinis) suunatud ainult lühiajalisele edule. Kunstiteraapiad on uus paradigma nii meditsiini kui ka üleüldse meie ühiskonna jaoks, nõudes inimestelt aktiivsust, mis paneks neid tegutsema, elust rõõmu tundma ja ahvatleks uusi projekte alustama. Kõik see ergutab kujutlusvõimet ning tugevdab vaimujõudu ja kehatunnetust nagu ka tundlikkust inimsuhetes. (Petersen,P;2004) 1.1 Kunstiteraapia meetodid · Joonistamine: Võimaldab väljendada mõtteid, tundeid, hirme ja soove. Joonistades tuleb nähtavale see, mis oli varjatud, sealhulgas ka alateadlik materjal
(lavalise kaksuse seadus toimuda saab ainult dialoog; aktiivselt saavad suhelda vaid kaks tegelast, kolmanda olemasolule on tegemist passiivse tegelaskujuga) Oskar Kallas (1868-1946): - 1901 kaitses Helsingi Ülikooli juures oma doktoritööd Die Wiederholungslieder der Estnischen Volkspoesie (korduslaulud eesti rahvaluules) 20. sajandi algus 1920ndad - teadusharude vaheliste piiride selge väljajoonistumine - Institutsiooniline iseseisvumine - Domineeriv paradigma soome koolkonna vaade I Teadusharude iseseisvumine - Rahvaluule folkloor (folkloristika) - Muinasteadus arheoloogia - Rahvateadus etnograafia/etnoloogia II Institutsioonide iseseisvumine - 1909 Eesti Rahva Muuseum - 1919 eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu Ülikoolis o prof. Walter Anderson (oli baltisaksa päritolu, kuid TÜ eesmärk oli luua rahvusülikool) o M. J. Eisen Walter Anderson 1885-1962:
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
( Purju 1998 ) Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing. Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile tuua? 1. AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU JUHTIMISE ERINEVUSED Uue avaliku halduse paradigma raames on avalikus sektoris püütud rakendada ärisektori juhtimisvõtteid organisatsioonidevahelise konkurentsi soodustamist, omatulude teenimist, organisatsiooni põhieesmärkide hulka mittekuuluvate funktsioonide väljadelegeerimist jne. Organisatsiooni teoreetikud jagunevad avaliku ja ärisektori organisatsioonide võrdlemisel kahe pooluse vahel: ühed leiavad, et tegu on võrreldamatute objektidega, teiste arvates on need võrreldavad ning isiklikult nõustun viimastega
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
kehtivust eksistentsiaalselt kontrollitakse. 4) Eesmärk - väljendab, milleks mängu vaja on. 5) Rollid - ei ole mina-tasandi näol tegemist mitte rolli, vaid nähtusega. 6) Dünaamika - kõiki mängujuhtusi ajendavate psühhodünaamiliste jõudude määratlemiseks. 7) Näited - lapsepõlvest pärinevad mängu alged või selle lapselikud prototüübid ja õpetlikud, tasub formaalse kirjelduse koostamisel selliste liigikaaslaste otsimine end ära. 8) Transaktsionaalne paradigma - transaktsionaalne analüüs, mis annab varjatud transaktsiooni nägemiseks sotsiaalse ja psühholoogilise tasandi. 9) Käigud. 10) Hüved - seisnevad mängu tasakaalustavas (homöostaatilises) funktsioonis. 7 Käigud: 1) Juhtnööride andmine - Nõustumine. 2) Juhtnööride andmine - Protest. Mängud on loomult imiteeritavad ja et tavaliselt algatab neid lapse isiksuse Täiskasvanu (neopsüühiline) vaatenurk.
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest Eliidi teooriatest on tuttavlik lähenemine, mis jagab inimesed ühiskonnas laias laastus kahte lehte: eliidiks ja massiks. Ehkki Le Bon ei jaga oma käsitluses inimesi otseselt säärase määratluse järgi, viitab temagi eelnimetatud dualismile, kus mass otsib instinktiivselt liidrit, kes juhiks avalikku sfääri ja korraldaks süsteemi. Le Bon`i järgi ei ole mass suuteline eliidita eksisteerima: arutlema, kontrollima oma impulsse, arendama kultuuri (Hartmann 2007); säärast suhtumist eliidi vajalikkuse osas võiks pidada varasemas kirjanduses, mis käsitleb eliidi temaatikaid, valdavaks. Täpsema massi ja eliidi määratlusega tuleb välja Mosca, kes kirjeldab protsessi, kus igas ühiskonnas (olenemata selle arengutasemest) eristub kaks peamist klassi: valitsev ja valitsetav klass. Valitsev klass on alati väiksem, täidab poliitilist funktsiooni, monopoliseerib võimu ja naudib hüves...
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus...........................................................................
olukordadele.Tihti nimetatakse lihtsalt ,,Bürokraatiateks ,, 17. Henry Fayoli juhtimisprintsiibid. 1) Tööjaotus ; 2) Õiguste ja vastutuste tasakaal ; 3) Distipliin ; 4) Käsutamise ühtsus ; 5) Tegutsemisühtsus; 6) Isiklike huvide allutamine üldistele; 7) Õiglane tasu; 8) Tsentraliseerimine ; 9) Alluvusahel ; 10) Õiglus ; 11)Kord ; 12) Personali stabiilsus; 13) Algatusvõime; 14) Ühtekuuluvus. 18. Juhtimismudelite üldistustaseme gradatsioon Paradigma,Koolkond,Kontseptsioon,Metoodika,Meetod 19. Alluvusjada? Alluvusjada on ettevõtte juhist kuni lihttööliseni kulgev mitme ülemus- alluva jada kui tööde hierarhia,mis määratakse õiguste jaotusega.A on alluvussuhete formaliseeritud ahel,mis määrab õigused,vastutuse ja kommunikatsiooni seosed.Suhete keerukuse tõttu ei tohiks keegi saada otseseid käske rohkem,kui ühelt kõrgema tasndi juhilt. 20. Võimu allikad. 1) Kasul põhinev võim. 2) Karistusel põhinev võim
Elemendid on süntagmaatilistes suhetes nende elementidega, millega neid saab ühendada lineaarseks järjendiks. Ühe tasandi elementide järjend on süntagma. Näiteks, hunt on neljast foneemist koosnev süntagma, hunt ulub kahesõnaline süntagma. Elemendid on pragmaatilistes suhetes nende elementidega, millega ta on asendatav. Sellist teoreetilist asendusoperatsiooni nimetatakse kommutatsiooniks. Näiteks ,,...uu" ( puu, luu, muu, suu, kuu...). Asendussuhetes olevad elemendid moodustavad paradigma. Näiteks foneemiparadigma. Vaadeldavad nähtused on alati mingil määral varieeruvad. Üksikjuhtu nimetatakse esinemisjuhuks. Kaks teineteisest erinevat juhtu on erinevate kategooriate ( invariantide ehk muutumatute ) esindajad, kui esinemisjuhtude erinevus on funktsionaalne ehk distinktiivne (eristatav). Need elemendid on opositsioonis. Erinevuste võimalik distinktiivsus annab võimaluse eristada tähendusi. Näiteks, häälikute s ja p erinevus on distinktiivne, kuna sõnadel
Laguahel - doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1); 26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3); Individualistlik paradigma (seostatakse Gleasoni nimega gliisoniaanlik maailmanägemus) Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Tema joonis: igal liigil on oma ökoloogiline amplitud (oma gaussi kõver ja iga kõver vastab ühele liigile) liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil pole mingit mõtet, klassid on kunstlikud. Kui nt uurida kolme riba ] . diskreetsed piirid puuduvad
arvamuste ja veendumuste spektri kajastamine · Saated vähemuste jaoks · Huvitumine rahvuslikust kultuurist, keelest ja identiteedist · Poliitilise süsteemi vajaduste arvestamine; põhimõtteline tasakaalukus ja erapooletus konfliktiküsimustes · Erineval viisil defineeritud kvaliteedi hoolikas jälgimine 28. Normatiivsed paradigmad kaasaegsetes meediateooriates. Liberaal-pluralistlik paradigma. Põhineb vanale liberaalsele teooriale, rõhutades üksikisiku huvi ja defineerides avalikku huvi sellena, mis avalikkust huvitab. Aruandlus ühiskonna ees saavutatakse meediaturu ja minimaalse eneseregulatsiooni teatud vormide kaudu, riigi roll on minimaalne. Sotsiaalse vastututuse pradigma. Publitseerimisvabadusega kaasnevad isiklikku huvi ületavad kohustused laiema ühiskonna ees. Visandatakse vabaduse positiivne tähendus, mis sisaldab teatud sotsiaalseid eesmärke.
-) Kuhn sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. *) Teda hakkas huvitama küsimus, miks ühed teooriad asenduvad teistega. -) Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt, millega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). *) Kuhn: "Ma mõistan paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks." *) Paradigma on teooria, millest lähtutakse. See on ettekujutus teaduslikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mõttele.
läbi viies. See on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele. LISAKS: A typical example or pattern of something; a model. A worldview underlying the theories and methodology of a particular scientific subject. Paradigmad põhinevad filosoofilistel maailmavaadetel. Sellest tuleneb omakorda näiteks sotsiaalse tegelikkuse mõistmise viis. *Vahel näib, et igal semiootika suurkujul oleks kui oma paradigma. Andersoni (1990) kolm maailma käsitlust · Premodernne universum kui muutumata hierarhiline kord. Kõigel on eesmärk, inimene on struktuuri osa. Teadmine põhineb usul. · Modernne on olemas üks tõde, mis ei sõltu tõlgendustest. Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine.
Need teosed aitasid eestlastel mõista esindamata rahvaste saatust ning arendada meie identiteeti. Lennare Meri olihingelt kunstnik, kuid tema kreks osutus poliitika.lennarti puhul kehtib tõde, etkõikidest loomingu liikidest ülim on looming elus eneses sellest suurimaks osutub ajaloo uurimine. Seepärast võime öelda, et Lennart Meri maalis Eestist oma elu kunstiteose. Lennart on alati toonitanud, et kunstniku ja harituse roll on olla rahva teejuhiks. Lennart lõi riigitegelasena meile uue paradigma, toona küll uue ja mõistmatu. Laiemas olustikus aga aitas 10 Lennart üksikisikuna haruldasel määral Eesti vabanemisele ning arengule. Seetõttu tõusis pikaks ajaks eestlaste enesetunne ja eneseväärikus.taasiseseisvunud presidendi üle Kitsamalt vaadates tõi ta au eesti loometegelastele ningvaimueliidile. Lennart merd jääb meenutama "Hõbevalge" Hõbevalge on reisikiri tuulest ja muinasluulest
See oli persoon, kes lõi käitumisstandardi talle järgnevatele rõhujatele ja diktaatoritele, nii punastele kui pruunidele. Kommunism on kahtlemata inimajaloo võikaim ideoloogia, kui arvestada ainult kahjusid inimohvrites või rahanumbrites. Rääkimata traditsiooniliste ühiskondade ja kultuuride purustamisest, mida see totalitaarsus kaasa tõi. Ainuüksi Nõukogude Liidus suudeti ajaloo prügikasti pühkida pea sada rahvust. See on paradigma, mida "ületada" on üliraske. Kuid ärgem unustagem professor Pipes'i osutust selle kohta, et ei ole võimalik teha selget vahet sotsialismi ja kommunismi vahel. Kes olid Lenini taga? Alles viimasel ajal on hakanud ajaloolased sõlmima sügavamalt lahti kommunismi mõistatust ja seda, kes võisid olla kommunismi ja selle revolutsionääride taga. Silmapaistva Austrias elava
Arengumaade vahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest aga arengumaade ja arenenud riikide vahelised erinevused tulenevad valdavalt rahvusvahelistest teguritest. 12. Rahvusvahelise sõltuvuse mudelid: Neokoloniaalse sõltuvuse teooria Arenenud riigid moodustavad maailmamajanduse tuumiku ning arengumaad on perifeeriaks. Teooria pooldajad näevad arengumaade alaarengu peasüüdlasena arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu. Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvasvaheliste nõuandjate ebaõiged ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13. Neoklassikalised mudelid: Uusklassikaline lähenemine: arengumaade mahajäämuse põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. Vabaturu teooria: vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja. Ühiskondliku valiku teooria: poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid
vajalik riistvarapõhises programmeerimises. Kuigi põhimõtteliselt C++ keeles on olemas terve rida vahendeid (konstruktorid ja destruktorid, standardsed mallid, viited), mis lubavad vältida käsitsi mälu eraldamist ja ohtlikke viitade operatsioonide kasutamist. Kuid siin peab juba olema kõrge programmeerimise kultuur, seevastu Javas on see realiseeritud automaatselt. · Programmeerimise paradigma. Keel Java on puhas objektorienteeritud keel. Seevastu C++ keeles on säilinud ka puhtprotseduurse programmeerimise võimalused (klassivabad funktsioonid ja muutujad). · Tüüpide dünaamiline info. C++s puudub käitusajal tüüpide täisväärtuslik info RTTI (Run-time type information - see on spetsiaalne objekti tüübi määramise mehhanism käitusajal). · Eelprotsessor. C++ on säilinud C eelprotsessor, sealhulgas on olemas võimalus lisada
vigade parandus. Paljusid kriisivõimalusi nähti ette juba aastail 1990-1991, kui hakati eurot looma, ent Tupitsa hinnangul on oluline olnud finantssektori lühinägelikkus. Peamine probleem oli see, et Euroopa Liitu nähti tervikuna ja sarnasena USA-le. Ka riske hinnati mitte riikide, vaid terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette. 9 Siinkohal joonistub jällegi välja ajaloost tuttav paradigma – tõusuperioodil ei mõtle keegi langusele. USA – s kasvas võlausaldajate usaldus laenusaajate vastu nii palju, et ei mõeldud adekvaatselt, mis saab, kui hiljem teatud põhjustel tagasi maksta ei suudeta ja see viis lõppkokkuvõttes finantskriisisni ja eelkõige kinnisvaramulli lõhkemiseni. Eurost rääkides leiab poliitik ja ajakirjanik Martin Helme, et ühisraha kasutuselevõtt pole kunagi olnud majanduslik projekt, ta on alati olnud poliitiline projekt
naiskirjandusest oma erilise valdkonna vältimaks meheliku maailma väärtusi, on oht luua eriline naiste geto, kust naiste hääl ei kostu kaugemale kui enne." (Rojola, 148) Prantsuse feministlikud teooriad püüavad väljuda sellest ummikust omal kombel. Nad rõhutavad küll erinevust, kuid samas püüavad muuta erinevuse mõistet ennast. Feministliku diskursuse järgi varjub ratsionaalse ja autonoomse mina- käsitluse taga tegelikult mehe kui (üld)inimlikkuse esindaja paradigma. Küsimus erinevusest ei taandu bioloogiliseks erinevuseks, vaid samavõrra on oluline, kuidas seda erinevust taasluuakse kultuurilisel tasandil. Nii seostub seksuaalse erinevuse mõiste küsimusega erinevusest keeles, subjektiviteedis ja identiteedis. Luce Irigaray ja sugudevahelise erinevuse filosoofia L. Irigaray on belgia päritolu, Prantsusmaal ja Itaalias elanud filosoof, psühhoanalüütik ja keeleteadlane. 1984 avaldas ,,Sugudevahelise erinevuse eetika".
ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente. uued kogemusjutud kohandati luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid) Keskaegsed ilmutusjutud "muutusid" väljamõeldusteks tõsilugude kõrval. 11.10.11 Rahvausund Usundiuurimine ajaloolises ja tänapäevases võtmes. Igasugune vaade minevikku on problemaatiline usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome-keskne 50ndatel ja 60nendatel hakkas laugaste ja tema õpilased On paradoksaalne, et püsivad motiivid, värsid, värsimõõdud, kui tekst minevik on meile veel fragmentaalne, kuna minevikust valitakse ja uuritakse neid, mis on olevikus hetkel oluline, aktuaalne. Peale valikulisuse on minevik mälu tõttu. Osad dokumendid on
märkide poolt vahendatud. Ökosemiootika mõiste: Winfried Nöth (1996) kirjeldab ajakirjas Zeitschrift für Semiotik ilmunud artiklis Ökosemiotik ökosemiootikat kui kõigi organismi ja keskkonna vaheliste suhete semiootilisi aspekte uurivat semiootika haru. 1998. a Kalevi Kulli artikkel Semiotic ecology: diferent natuures in the Semiosphere täpsustab ökosemiootikat kui inimkultuuri ja keskkonna semiootiliste suhete uurimisega tegelevat paradigma ning pakub välja täpsema loodustüüpida jaotuse. 23.09.15 Semiootilist lähenemist võiks huvitada kõik kvalitatiivsed andmed, nt signaalid, mida organismid üksteisele saadavad; organismide agentsus keskkonnas jne Ökoloogilised tegurid Populatsiooni mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välimisteks. Sisemised tegurid nt organismide sigivus, kasvukiirus, eluiga, suremus, populatsioonisisene konkurents ja muud omadused.
Autori arvates see on äärmiselt halb valik, mis jätab firma konkurentidest selja taga nii pea, kui autonoomsus jõuab massidesse (vt. joonis 5). Joonis 5. Automultimeedia kolm põhitegelast (allikas: Goldman Sachs Global Investments Research, 2015) 4. KOKKUVÕTTE Täna Toyota on suurem maailma autotootja kuid maailm muutub kiiresti. Mobiiltelefonide paradigma muutmisega Nokia, kes omas üle poole maailma turuosast jäi kiiresti kaotajaks ja hääbunud. Autotööstus ka seisab paradigma muutumise äärel. Sisenemisbarjäärid sektorisse vähenevad (elektriauto tootmine oluliselt lihtsam), tarbijate vajadus omada isiklik auto on muutumas seoses jagamisteenuse tulekuga, tarbijad ei hinda enam pikaajalist kvaliteeti vaid autos ajaveetmisviise (autonoomsed autod). Selleks, et olla edukas selles uues autotööstuse paradigmas Toyotal olemas kõik eelised – pühendunud töötajad ja organisatsiooni kultuur, hea ja usaldusväärne tarnijate võrk ja arenduskeskused üle maailma
tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism:
Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
