pedagoogilised teadmised; õppekavaalased teadmised, ainealased pedagoogilised teadmised (ainedidaktika); teadmised õpilastest; kasvatusalased teadmised; teadmised hariduse eesmärkidest. Uuemad ideed keskenduvad õpetamise fenomenoloogistele aspektidele ja õpetaja õpetamisele, sest õpetaja mõtlemine ja tunnetuslik protsess avaldab toimet tema otsuste tegemisele. Tunnetuse teaduslikud uuringud käsitlevad teadmisi ja teadmiste struktuuri rolli kogemustes. Walter Doyle esitas 1977 a. paradigma, mille järgi kognitiivsed ehk tunnetuslikud protsessid on õpetamise vahendajaks õpetaja ja õpilase vahel. Seega kasutatakse spordipedagoogikas nii psühholoogia teoreetilisi kui praktilisi seisukohti. Viimastel aastatel on hakatud uurima kuidas õpilased tajuvad õpikeskkonda ja õpetaja tegevust, sest viimane mõjutab suuresti õpitulemust. 2. Spordipedagoogikas kasutatavad uurimismeetodid ja kasutatavad paradigmad Kvalitatiivne uurimismeetod hakkas levima 1980. a alguses. Tunnused:
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
Vokaalharmoonia - ühes sõnas ühte tüüpi häälikud Konsonantühend - mitme kaashääliku ühend 6. Sõna, sõnavorm, lekseem, sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna- Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna, omab tähendust. Sõnavorm Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma. Sõne- statistiline sõna Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Hononüümid- kirjas ja häältuselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. nt baar-paar; ball- pall; müüja- müüa Homograafid- – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel)
väärtushinnangute kujunemist. Eriti kasulikum teha teistega koostööd kui üritada väärtustatakse seda, mida lapsepõlves polnud kogu aeg teisi petta, eeldusel et teised a) Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige vastavad petmisele omapoolse petmisega teha sellist tööd, mis pakub kõrget sissetulekut 4. Millise sotsioloogilise paradigma alla sobib b) Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige ratsionaalse valiku teooria kõige paremini? teha sellist tööd, mis neile meeldib a) Interaktsionism c) Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige b) Konfliktiparadigma teha sellist tööd, kus ei pea palju vaeva c) funktsionalism nägema 5. Millist kapitali liiki uurib võrgustikuanalüüs?
Matching pairs: 2+7=23 -- väide 1+5=kahekordistus -- see on mõtteta lausese Jää tihedus on vee tihedusest väiksem -- väide See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates >>a. nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). b. ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. c. üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erin 23rd of May 3:43 matis Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses >>>a. harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. b. sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. c. võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. 23rd of May 3:44 matis Milline järgmistest lausetest on loogilise positivismi kohaselt pseudoväide? a. Andres ja Külli on teineteisest 10 cm võrra pikemad. >>>b
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
Nüüd innovatsioon on kasvu ja arengu tagaja. Lisaks sellele, viimaste aastakümnete jooksul on muutunud innovatsiooni kontseptsioon. Uue kontseptsiooni kohaselt, innovatsioon ei ole enam ühe firma tegevus, vaid sotsiaalne protsess paljude osalejatega (turg, ostjad-müüjad, riik, ettevõtted, teadlased). Kuna innovatsioon on muutunud keerukamaks, suurenes vajadus selle koordineerimise järele valitsuse poolt. Eespool öeldud tulemusena, muutus kogu regionaalpoliitika paradigma: kui varem selle eesmärk oli sotsiaalne võrdsus ja ümberjaotamine, siis praegu on eesmärgiks regionaalne konkurentsivõime, majanduskasv ja tööhõive. 4 MUUTUSED INNOVATSIOONI ROLLIS EL REGIONAALPOLIITIKAS Nagu on teada, peamine EL regionaalpoliitika vahend on struktuurifondid.
Müümata valmistoodanguga täidetud ladu on selgeks märgiks puudulikust tarne ahelast , eelkõige aga sellest tulenevate kliendisuhete juhtimisest. Samavõrd kahjulik on ka vastupidine olukord, mil ettevõte ei suuda oma võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud). Tarne ahela juhtimine Tarne ahelate juhtimise (SCM Supply Chain Management) paradigma on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omav ahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarne ahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarne ahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarne ahela osapoolte ühist
sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku, mis sisaldab erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest uimastivabaks eluks ja lõpetades tema integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena. Igas riigis on see süsteem erinev ja koosneb erinevatest elementidest. Tõsise sõltuvushäirega inimesed nagu teisedki inimesed, tahavad ennekõike elada toimekat, nii normaalset, rahuldust pakkuvat elu kui võimalik. Uus paradigma keskendub tervisehäirega inimeste rehabiliteerimisel ka õppimisele, töötamisele, iseseisvusele, rahuldust pakkuvatele sotsiaalsetele suhetele ja hea elukvaliteedi tagamisele (Anthony jt 2009). Keeruline on uimastisõltlaste puhul üldiselt eristada ravi ja rehabilitatsioonitenuseid. Andmete saamiseks uimastisõltlaste arvu kohta kasutatakse ankeetküsitlust ja see sisaldab järgmiseid küsimusi: sotsiaal-demograafilised tunnused, erinevate sõltuvusainete tarvitamine,
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decrea...
ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega
Inimene on selline nagu ta räägib. Inimestevahelised arusaamatused tulenevad erinevatest keeltest. (Keel = maailmapilt, mõtlemine). Eristatakse nn. varast ja hilist Wittgensteini. Hiline Wittgenstein eitas seda, mida kirjutas varane Wittgenstein. THOMAS KUHN (19221996) Postpositivist. Põhiteos on "Teadusrevolutsioonide struktuur", mille järgi Kuhni kõige enam tuntakse. 20. sajandil tekkis rahulolematus positivismiga. Kuhn tahtis positivismi ületada. Tema filosoofia keskne mõiste on paradigma (teaduse tegemise näidis, mis õpitakse selgeks kõrgkoolis; kuni viimase ajani on olnud valitsev Newtoni paradigma). Paradigma on 15 muutumatu nn. normaalse teaduse arenguperioodil. Normaalteadus ei vaja filosoofiat. Teaduse revolutsioonilisel etapil toimub paradigma vahetus. Siis on teadlased sunnitud tegelema ka filosoofiaga. Kui tavaliselt usuti, et teadus liigub püsivalt ja katkematult
(väga oluline/olulisem kui pärilikkus/ebaoluline/pole uuritud) EBAOLULINE 33. Ligimesearmastus tuleb moraalist 34. Kuidas sarnaneb antropoloogia sotsioloogiaga? teooriad ja uurimisvaldkonnad, autorid 35. Eestit iseloomustab (kõrge objektiivne, madal subjektiivne heaolu; kõrge objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu; madal objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu???; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38. Milline väide ei ole massikultuurile omane massikultuur on ebapopulaarne 39. Massikommunikatsioonile iseloomulik sotsiaalne ja füüsiline distants 40. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadus S=P1/3 41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus
Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus
väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut Spengler kultuuri. Loogiline positivism: Carnap arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada jt uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi ühe paradigma asendamine teisega teaduses on harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. *arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul).
Lewin. Antud kirjeldav mudel on aga loodud Kurt Lewini poolt, niinimetatud ,,jääkuubiku mudel". Lewin eristab muudatuste läbiviimise protsessi kolme sammu: lahtisulamist, muutumist ja kinnikülmutamist. 5. Innov. Liigid (4P-d, A.Körne) Innovatsiooni liigid: · Produkt toote, teenuse muutmine · Protsess muutused toote/teenuse loomise protsessis, selle korraldamises · Positsioon muutused toote/ teenuse turustamises · Paradigma muutused organisatsiooni tegevuse aluseks olevates mõttemallides Innovatiivsete firmade tegevuse reeglid (A.Köörna, 2005) · Uuenduste vajaduse tunnetamine, intuitsioon Tugev turuorientatsioon: tarbija vajaduste mõistmine ja nende lülitamine arendusse · Soov evitada teaduse ja tehnoloogia uued ideed, arvestades organisatsiooni sise- ja välistegurite kooskõla · Innovatsiooni seadmine firma eesmärgiks, kõigi osakondade kaasamine igas etapis
· masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ...), operandide ja aadresside jaoks saab kasutada nimesid, saab deklareerida andmeid, programmi võib varustada kommentaaridega, ... · universaalsed programmeerimiskeeled (ei sõltu protsessori käsustikust) e. kõrgtaseme keeled, saab liigitada paradigma alusel · keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks Keele muudab arvutile arusaadavaks eriline süsteemitarkvara hulka kuuluv programm - keele translaator: · Kompilaator - tõlgib kõrgtaseme keelest masinkoodi (või mingisse nn. vahekoodi, näit. Java baitkoodi). · Interpretaator - täidab programmi ilma masinkoodi moodustamata; tavaliselt interpreteeritakse vahekoodi, mitte programmi teksti.
Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korvpallikoondis(1909); Kuna Yala lipp(1925); Ananda Marga vapp. Lääne mentaalsus – tegelikkus ei valeta. Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa(tooli näide). Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid. Süütõendite paradigma. Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus. Õpilane oli tal Marcus Aurelius. Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat
lühendamiseks ja pöördtuletuseks ning sel teel võib keelde lisanduda uusi lihtsõnu. 12. Sõnamoodustus on kõige tavalisem sõnavara rikastamise viis. Muud viisid on nt laenamine, uute juursõnade e tehissõnade loomine ja olemasoleva sõna tähenduse muutmine. Tuletamine 13. LEKSEEM on semantiline sõna, millel võib olla üks v mitu fonoloogilist v grammatilist kuju, mis kokku moodustavad selle lekseemi vormistiku e paradigma. Kui SÕNA on lekseem, siis fonoloogiline kuju on SÕNAKUJU, grammatiline väljendusvorm aga SÕNAVORM. 14. Vormitunnustele eelnevat sõnaosa nim SÕNATÜVEKS. 15. MORFEEM on väikseim tähenduslik üksus keeles. Jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. JUURMORFEEMID on leksikaalse tähendusega morfeemid, AFIKSID on kategoriaalse tähendusega morfeemid. Juurmorfeemid võivad moodustada lekseemi üksi või koos teiste morfeemidega.
Sotsioloogia ajalugu Majandusteadus keeleteadus Õigusteadus teoloogia (usuteadus) riigiteadus psühholoogia kasvatusteadused 13. Teadustöö põhimõisted teaduslik fakt, kontseptsioon, seadus, teadusteooria, teadusavastus, paradigma, tõde olemus ja näited. Teaduslik fakt tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav. Kontseptsioon käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Seadus objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö või abstraheerimise tulemusena või idealiseerimise kaudu
eesti vokaalide destinktiivsed tunnused distinktiivne distributsioon (leidubvähemalt üks minimaalpaar) >eri foneemid komplementaarne distributsioon(+sarnasus) > sama foneemi allofoonid Sõna, homonüüm, homofoon, homograaf Sõna Tüüpiline sõna • esineb üksi • liigub tervikuna • omab tähendust ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei sõnavorm sõne – statistiline sõna lekseem – sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt • homonüümid tee - tee • homofoonid müüja - müüa • homograafid palk - palk Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega. • morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles • allomorf – morfeemi variant sõnavorm sõne – statistiline sõna lekseem – sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt Morfeemide liigid
SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS
Sponsorid, Tulemused. Osa II Mõisted 1.Thomase teoreem- "Kui inimesed määratlevad olukordi tõelistena, siis nad on tõelised oma tagajärgedes." 2.Sõna ,,meetod" etümoloogiline päritolu- ,,Tee sinna", kreeka keelest meta- taha, järgi, üle, kuhu; thodos: `tee, käik, minemine. 3.Paradigma- muster, eeskuju, näide, aga ka eelarvamus. viis vaadata maailmale läbi teatud mustri, millega kaasnevad ka konkreetsed retseptid teaduslike probleemide lahendamiseks. Paradigma toetub teatud filosoofilistele ja tunnetuslikele eeldustele. 4.Metodoloogia- õpetus teaduslikest meetoditest, sellest, millistele nõuetele peavad kasutatavad u urimismeetodid vastama ning milline on nende abil saavutatud teadmiste väärtus. 5.Metoodika- uurimuses kasutatavad meetodid. Uurimuse metoodika peab olema metodoloogiliselt põhjendatud. 6.Esimene metodoloogiline nõue- meetodid peavad vastama uurimisobjektile, aga
(1995). Contemporary educational psychology. 5/E. New York: Longman Pub. Kollom, K. (2013). Probleemipõhine ja uurimuslik õpe. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/03/03/probleemipohine-ja- uurimuslik-ope/ Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholooia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. 293-298. Pressley, M. & McCormick, C. B. (1995). Advanced educational psychology. New York: Harper Collins. Rajaleidja. (2014). Konstruktivistlik paradigma. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.rajaleidja.ee/konstruktivistlik-paradigma-2/ Teppan, P. (s.a.). Kaasaaja õpiteooriate lähtepunkt. Külastatud 5. oktoobril 2014, aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/ Wood, D., Bruner, J. & Ross, G. (1976). The role of tutoring in problem solving. Journal of Child Psychology and Psychiatry. Vol. 17. 89-100. Vygotski, L. (1962). Thought and language. Cambridge, MA: MIT Press.
Töötaja tunneb ennast eba- mugavalt ja võtab midagi On võrdsed ette: Püüab suurendada ka enda Töötaja on rahul ja ei tasu muuda käitumist Vähendab jõupingutusi Allikas: / 1, lk 118 / 11 JUHTIMISE UUS JA VANA PARADIGMA Tabel 1 Juhtimise ja eestvedamise paradigmad industriaal- ja infoajastul JUHTIMISE VANA PARADIGMA EESTVEDAMISE UUS PARADIGMA INDUSTRIAALAJASTUL INFOAJASTUL · Ühetaolisus · Mitmekesisus · Stabiilsus · Muudatused
-hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist
Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid; · Taksonoomiline struktuur · Koosluste bioloogiline mitmekesisus ehk diversiteet · Ruumiline struktuur · Muutused keskkonna gradiendil · Muutused ajas ehk suktsessioon 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Individualistlik paradigma Gleason, levinud Ameerikas. Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil puudub mõte, sest klassid on kunstlikud. Kooslustüüpe saab järjestada, ordineerida. Organitsistlik paradigma Clements, levinud Euroopas
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
21. Sihtturg teatud grupp kliente, kellel on ühised soovid ja vajadused, kellele ettevõte suunab enda tooted. 22. Segment- kindel sihtturg, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku. 23. Konkurentsieelis ettevõtte eelis konkurentide ees. 24. Eristumine tegevus või omadus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtustatuks. 25. Positsioneerimine- toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses 26. Toote paradigma (toote kolm tasandit) - toote analüüsimine erinevate tasandite lõikes ehk põhikasu, tegelik toode ja lisaväärtusega toode. Iga järgnev tase suurendab toote väärtust kliendi jaoks. 27. Kvaliteet- toote võime rahuldada tarbija vajadusi ja soove 28. Mugavustooted- sellised, mida tarbija ostab tavaliselt tihti ja kohe, arvestades minimaalselt toote alternatiive ning kulutades ostmiseks minimaalselt aega ja energiat. Madala hinnaga, jaotatud paljudesse ostukohtadesse 29
nagu meie seda oleme harjunud nägema. Raamatut lugedes tekibki tunne, et kas tõesti on senine õpetatu vale ja anutud kirjutis õige. Maie Remmel väidab, et oleme vanades paradigmades kinni ja näeme seetõttu asju valesti. Ühest küljest on antud vaatenurk ja uuring uus ja huvitav, teisest küljest aga tundub see liiga utoopiline. Ta justkui tõestab kõike, kuid see jääb ikka nagu õhku rippuma. Samas ütleb Remmel, et ta ei ürita uue paradigmaga purustada vanu, vaid nihutada paradigma vaatepunkte. Siiski meenutab Mõistatuslik Muinas- Eesti vägisi neid kirjutisi, kus räägitakse, et UFOd on seotud inimkonna tekkega. Esimesel Eesti Vabariigi ajal oleks selle raamatu kohta öelnud ajaloolane Hendrik Sepp järgnevalt:,,Distsiplineerimatul fantaasial ei või ajaloolises uurimistöös paika olla".Kuna Maie Remmel ise on teadusloolane, siis üritab ta oma kogemusi ära kasutada, kuidas teadust kirjutatakse
New Public Management, professionaalsus asendus managerism'iga. Markets Managers ,,risk", ,,maksumus", ,,strateegia" Metrics (mõõtmine) - aluseks neoliberalistlik vaatenurk. PPP avalikud teenused äriettevõtetele. Probleem: me ei saa alati avalikku haldust anda äriettevõtetele, kuna võib tekkida monopoolne seisund ning avaliku halduse organisatsioonidelt ootame pikaajalist usaldust (mida äriettevõtetelt tihti eeldada ei saa). Uus paradigma: eestvedamine (leadership), ka neobürokraatlik mudel. - Uurime, kas bürokraatlik juhtimine on ka karismaatiline. - Kas on võimalik kõiki hääli vahendada? - Märksõnad: ,,local", ,,arendama", ,,tugev"
On illusioon, et teadmisi saab muutumatul kujul kellessegi sisendada. ,,Oleks väär väita, et kogemine on hea ja uuenduslik, kogumine halb ja vananenud, sest nad sisalduvad teineteises." Õppimise mitu tähendust ,,Uuem vaateviis ei näe õppimist mingi erilise iseseisva vaimse toiminguna, vaid osana suuremast tervikust, mis haarab endasse vaatluse, läbielamise, mõtlemise, mäletamise, mõistmise, otsustamise, reflektsiooni." ,,Biheivioristlik paradigma oli 70. aastateni peaaegu ainuvalitsev," üllatas mind, et kas tõesti alles nii hiljuti. Etüüd õppimise ja kogemuse vahemaastikel ,,Inimene, kes teab, see mõistab. Kes mõistab, valitseb iseend ja oma keskkonda ta on vaba. Vaba inimene on teadvel neist viisidest, mis tema vabadust ohustavad, ning loob enesele sõltumatuse ruumi ka ebasoodsates oludes. Vaba olles on inimene vastutusvõimeline." ,,Väärtused kujunevad iga haridusega
Kasvab keskkonna surve tervikuna, mis omakorda nõuab organisatsoonilt täiendavaid kulutusi rahas, tööjõus ja ajas. Mõju juhtimisele: Juht ei saa kätte vajalikku informatsiooni või isegi ei tea, millist informatsiooni tal just vaja oleks. Ei suuda mõtestada keskkonnast tulenevaid signaale, omistada neile tähendust. Ei jõua töödelda keskkonnast tulevat informatsiooni asjakohaseks juhtimisotsuseks. Juhtimise uus paradigma: Organisatsiooni käsitleakse pigem organismi kui mehhanismina(kohandumine uute tingimustega, vastavate omaduste arendamine endas, võime muutuda ja loobuda varasematest edutegureitest). Kõik protsessid ei ole kontrollitavad. Piiratud ajalmiit ei võimalda juhtimisoskuste koondamist vaid tipptasemele. Alluvate kohtlemiselt tuleb üle minna nendega suhtlemisele.
terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teisalt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud ülejäänud normaalse teaduse puslede lahendamise reegleid (Kuhn). Laias mõttes on paraadigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab või ei saa teaduslikult uurida. Kolm psühholoogia paradigma 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine - Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. - Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine. Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne
" · See on metafüüsiline mõtteviis. · See on teoloogiline mõtteviis. · See on positiivne mõtteviis. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates · nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). · ainult sellest, mida ta vaatab: ei saa ju näha seda, mida pole. · üksnes vaatlustingimustest: näiteks võib üht ja sama asja näha erineva nurga alt Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses · harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. · sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast. · võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks järjekindlalt edasi üht ja sama paradigma. Paradigmavahetus on Kuhni sõnul nagu usuvahetus. See tähendab, et · paradigmavahetusega kaasneb alati ka religiooni vahetus.
predikatsioon. Prediteerimine tähendab millegi kirjeldamist mingi omaduse kandjana või mingis suhtes olevana. Termin on mees, predikaat on "ilus". Erinevus on rõhuasetuses. Postmodernismis on sõnast mees olulisem sõna ilus ehk omadus on olulisem kui asi ise. Tänapäeval asi on üldine aga tähenduse sellele annab predikaat (ehk kultuur ja kontekst) L. Wittgenstein: keelemäng, kellele vabadusvõitleja ja kellele terrorist, sõltub kuidas me predikaadi esitame semantiline paradigma: tähendus, objekt süntaktilise paradigma: seos, struktuur, kontekst Hans-Georg Gadamer - hermeneutika: subjekti mõistmine, tuleb uurida inimest, ainult siis saame uurida, mis on tema teksti või väidete sisu, maailma tunnetamine on võimalik vaid subjekti loomuse kaudu *Platon uskus et üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, ideede maailm, kujutame ette mis on laud ja vaatamse kas see laud vastab sellele üldnimele. Idee on kõigepealt ja siis tekivad asjad
Tarneahela juhtimine hõlmab materjalide hankimise ja tootmisega seotud kõiki planeerimis ja juhtimistegevusi, tootmist ja kõiki logistikajuhtimise tegevusi. Hõlmab ka tarne-ja nõudlusahela juhtimist ettevõtte sees ja nende vahel. Tänapäevast tarneahela juhtimise kontseptsiooni võib vaadelda kui äritegevuste integratsiooni lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see tagaks toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile. Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tarneahela juhtimise põhiprobleemiks on logistika kogukulude optimeerimine. TJ põhiküsimuseks on uurida materjali, info ja rahavoogude liikumist alates tooraine hankimisest kuni toodete jõudmiseni lõpptarbijani. Eesmärgiks parandada kauba-, materjali-, ja infovoogude liikumist tarnijalt lõpptarbijani
didaktilise tegelikkuse seletamiseks vajalikud üldisemad filosoofilised ja sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma kummutamise poole ning tahtis luua 9 metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Nüüdseks on Tema teooriad täiendunud ja laialt levinud. Kahju ainult, et Ta seda ise näha ja kogeda ei saa. Kasutatud kirjandus · Liimets, A: Liimets-Sorokin, R; Unt, I; Kala, U. Heino Liimets: Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest. Tal
hindama julgeolekualase koostöö põhimõtteid nii Euroopas kui ka Atlandi-üleselt ning muutis küsitavaks NATO kui sõjalise alliansi identiteedi ja tulevikuväljavaated. Pärast külma sõja lõppu vähenes otsene sõjaline oht ja nn pehmeid julgeolekuriske hakati nägema ka teistes valdkondades, nagu rahvusvaheline kuritegevus, illegaalne migratsioon, keskkond, sotsiaalsfäär, inimõigused jne. Külma sõja lõpp lõi Euroopas väga soodsad tingimused uue, liberalistliku paradigma juurdumiseks, mille põhiülesandeks oli luua julgeolekut koostöö ja normatiivsete põhiväärtuste kaudu. Läänemere regiooni tähtsus Euroopa julgeoleku seisukohast suurenes pärast külma sõja lõppu, kui taasavanesid võimalused piirkondlikuks koostööks Balti riikidega. Pärast külma sõja lõppu loodi arvukalt mitmesuguseid koostöömehhanisme ja -struktuure, et toetada Balti riikide demokraatlikku arengut. Üheks olulisimaks neist oli 1992. aastal loodud
Müümata valmistoodanguga täidetud ladu on selgeks märgiks puudulikust tarneahelast, eelkõige aga sellest tulenevate kliendisuhete juhtimisest. Samavõrd kahjulik on ka vastupidine olukord, mil ettevõte ei suuda oma võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud). Tarneahela juhtimine Tarneahelate juhtimise (SCM Supply Chain Management) paradigma on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika- ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt. Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist
normidest ja muud nüansid. Seega ei ole kuritegevus mitte ainult paratamatu, vaid koguni soovitatav kuritegevuse kadumise või likvideerimise korral tuleks kuulutada kuritegudeks mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994) Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma
· Taksonoomiline mitmekesisus. Mõõdetakse koosluses leiduvate liikide arvu abil. · Ruumiline struktuur. Kahe- või kolmemõõtmeline(taimedel). Horisontaalne ja vertikaalne. Taimkattes esinevad rinded ehk taimkatte kihid, kus valguskliima on erinev. · Koosluste muutumine ökoloogilistel gradientidel(olulised kk faktorid ja nende muutumine ruumis). · Koosluste muutumine ajas(suktsessioon). Kaks sünökoloogilist paradigma. Individualistlik(Gleason) vs organitsistlik(Clements) paradigma. Gliisoniaanlik ja klementsiaanlik paradigma. Clements - Taimekooslused on vaadeldavad superorganismina, mille organiteks on erinevad liigid, kes omavahel on koos evolutsioneerunud(koevolutsioneerunud), kelle vahel on teatud tööjaotus ja see superorganism areneb ka ajas. Suktsessioon teatud aja möödudes liigid vahetuvad. Diskreetsed rühmad ja eristuvad kooslustüübid, mis on klassifitseeritavad.
koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked. Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur- käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika (Industrial Organisation) aluseks on SKT (struktuur-käitumine-tulemus) -paradigma. Selle lähenemisviisi järgi on eristatavad turgude institutsioonilis-poliitilised raamtingimused, tehnilis- majanduslikud põhitunnused ja turustruktuurid (structure), ettevõtjate turukäitumine (conduct) ja turutulemused (performance). Põhiideeks on põhjuslik seos (mõju) ahelas struktuur-käitumine-tulemus. Selle ettekujutuse raames püütakse teoreetiliselt
Ehk must ruut valgel pinnal on XX sajandi modernistliku kunsti ikoon. El Lissitsky Planetaarne suprematism. Proun 1919-1920 Tatlin Kompositsioon, 1916 POSTMODERNISM pole terminina iseseisev, koosnedes eesliitest „post“ ning põhisõnast „modernism“. Seetõttu leidub ka tõlgendusi, mille kohaselt pole „postmodernism“ omaette paradigma, vaid lihtsalt „modernismi“ teatud faas. Termin on sõnastatud negatiivselt. Ajastu toobki kaasa terve kobara sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis),
Väljatoodud on toodud järgnevad tegevussuunad: riik ja kohalik omavalitsus soodustavad nii seadusandluse tasandil kui ka rahaliste vahenditega noorte ja vanade inimeste koostööd; soodustada avalikke arutelusid perekonna osast, innustada perekondi aitama oma eakaid liikmeid, eriti neid, kes elavad üksi; omavalitsused pakuvad toetust perekondadele, kes hooldavad vanurit kodus; tuleb arendada ka tugivõrgustikku (naabrid, sõbrad, vabatahtlikud). Haiguskeskne paradigma on loomas tõrjuvat suhtumist vanadesse inimestesse, nn ageismi. Vanaduse kohta käibivad müüdid on eakatele kahjulikud, pannes neid tihti käituma nii nagu vastaksid müüdid tõele (Tulva, Viiralt 2003). Seetõttu on ,,Aktiivse vananemise ja põlvkondade vahelise solidaarsuse Euroopa aasta 2012" raames ühe teemana välja toodud positiivse kuvandi loomine vananemisest ja eakatest. Mis on oluline integratsiooni ja osaluse tagamisel
Tallinna Nõmme Gümnaasium Milton Freidman Referaat Koostaja: Hando Rand Tallinn 2013 Contents ....................................................................................................................................................2 Contents...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 .....................................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 1. HEAOLURIIK...............................................
enda tooted Segment - kindel sihtturg, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku Konkurentsieelis - ettevõtte eelis konkurentide ees, nt madalamad kulud, ajaulooline taust.. Eristumine - tegevus või omadus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtustatuks. Positsioneerimine - Toote, teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. Positsioonide määramisel on tähtis mõista, millised tunnused ja parameetrid on sihtrühma jaoks olulised. Toote paradigma (toote kolm tasandit) - tähendab, et tootest tuleks mõelda kolmel tasemel- põhikasu, tegelik toode ja lisaväärtusega toode. Kvaliteet - üks toote olulisemaid omadusi, kuna see määrab suuresti ära tarbija rahulolu tootega. Kvaliteeti võib defineerida kui vigade puudumist. Kvaliteet on toote võime rahuldada tarbija vajadusi ja soove. Mugavustooted - sellised tooted, mida tarbija ostab tavaliselt tihti ja kohe, arvestades
(nt Põhisõna on substantiiv) Distributsioon kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda. Süntagmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab ühendada lineaarseks järjendiks. (nt sõna hunt on süntagma). Paradigmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab asendada üksteisega. Kommutatsioon on asendusoperatsioon. (nt foneemid /p l m s k/ ja sõnad puu, luu, muu, suu, kuu) Asendusseoses olevad elemendid moodustavad paradigma. Funktsionaalne ehk distinktiivne erinevus nt häälikute [s] ja [p] erinevus, sõnadel suu ja puu on erinev tähendus. Need sõnad on opositsioonis. Liiane erinevus häälikute erinevus ei anna erinevust tähenduses. (nt poolheliline [h] ja helitu [h] sõnas viha) Suletud keelesüsteem piiratud arv märke. (nt mesilane saab teatada meeallika asukoha ja mee hulga, kuid ei saa vestelda eilsest päevast või surmast) Avatud keelesüsteem ainult loomulikud keeled
asendades selle sõnaga põline kooslus. Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest. [10] See publikatsioon vallandas arutelu ökoloogilise holismi ja individualismi vahel, mis kestis kuni 1970. aastateni. Klementsiaanliku paradigma vaidlustas Henry Gleason, kes väitis, et ökoloogilised kooslused arenevad unikaalsetest ja juhuslikest assotsiatsioonidest. See tajuline nihe asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud. Taimede liigirikkus ruumis ja ajas Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
