põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma ja sotsiaal-konflikti paradigma Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? - Ümberlükatavus Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi? kas, miks, mis juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline,
Jälgis sotsiaalse struktuuri etteaimatav mõju inimkäitumisele. Reeglid, mis peavad kehtima süsteemile, peavad kehtima ka selle üksikute osade suhtes. Vahe avalike ja varjatud funktsioonide vahel. Düsfunktsionaalne käitumine - mõned käitumismustrid võivad vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. 1.15. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua strukturaal- funktsionalistliku paradigma kohta? Põhihuvi on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Üsnagi optimistlik positsioon. Ühe mudeliga selgitus ei võimalda saada informatsiooni konkreetsest sotsiaalsest probleemist, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. See teooria on liiga abstraktne ja kaugel individuaalse kogemuse tasandist. Sellel teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale,
See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused.Katsed paradigmat liigendada on keerulised kuna paradigma on liialt ebatäpne ja avatud.Paradigmad satuvad kriisi kui sel esineb suur hulk anomaaliaid ja tuleb konkureeriv paradigma. Aga kui kaks paradigmat omavahel võitlema hakkavad siis tuleb mängu hulk omavahel seotuid põhjusi mis paneb teadlase raskusesse hülgama üht paradigmat teise kasuks. Individualismi all mõistetakse tea tud isiku teaduslike veendumusi mis püsivad nende endi peas.Mingi teaduslik veendumus peab muidugi põhinema mingile sellisele, mis on juba tõestatud.Sellega on muidugi see probleem, et sellele otsusele toetudes mis on tõestatavale sobivaks
esimesena negatiivseid tundeid väljendavat nägu. Miks see on nii? Evolutsiooniliselt väljendab negatiivne näoilme midagi halba, mis võib olla inimese elule ohtlik. 9) Schachter-Singeri teooria kohaselt tekivad konkreetsed tunded meil ennekõike tänu sellele, et tõlgendame meiega toimuvaid sündmusi Tõene 10) P.Ekmani kohaselt ei kuulu põhiemotsioonide hulka viha, rõõm ja kurbus. Väär Kontrolltöö 4 1) Sotsiaal-kognitiivse paradigma kohaselt on isiksus midagi, mis on arenemisvõimeline ja isiksuse arengu tipuks tuleks pidada eneseteostust. Väär 2) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine (Costa & McCrae), kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust 3) Jooneteooriatest on kõige tuntum lähenemine, kus isiksuse baasomadusteks peetakse... neurootilisust, ekstravertsust, avatust, sotsiaalsust ja meelekindlust
õigusteadus, inimgeograafia koostöösse lülitudes aga kaotab probleem keskkonnakaitselise iseloomu (neid probleeme ei tajuta keskkonnakaitselistena). II osa INIMGEOGRAAFILISTE IDEEDE AJALUGU Teema liigendus Paradigma - eeskujuna kasitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks. Geograafia ajalugu jaotatakse kolme paradigmaatilisse perioodi. 1. Maadeavastuslik paradigma (antiikaeg kuni uusaeg [19. saj algus]) 2. Klassifitseerimise/regiooniparadigma (19. saj kuni 20. saj algus) 3. Süsteemlähenemise või ruumikorralduse paradigma(d) (alates 1960-datest) VARASEM PERIOOD Geograafia maadeavastuste paradigma aegadel Ptolemaiose kartograafiline meetod. Seadis esimesena maa mudelile koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Võimadas registreeridaja kaardile kanda uut infot. Kaardid
Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks. Tehnoloogilis-majanduslikud paradigmad Analüüsi ja võrdle tehnoloogilise paradigma ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma erinevatest elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsiooni-strateegiatele, too näiteid. Esimeses faasis suudavad teadmiste piiratud leviku tõttu oluliselt paremaid tehnoloogiaid kasutada ja tekkinud uutele turgudele lahendusi pakkuda väga vähesed ettevõtted -> asümmeetrilised turud, kus tooted on unikaalsed, lahendused kaitstud patentidega, toote hind väga kõrge
Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teaduslikult uurida. Kitsas mõttes on paradigma teaduse metoodiline kokaraamat, mille retseptide üle teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku ei ole retsepte uut tüüpi puslede lahendamiseks ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks 3 PSÜHHOLOOGIA PÕHIVOOLU: 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine 2
· "Mulle tundub", "ma arvan" ei ole teaduslikud seisukohad. Tähtis on osata suhtuda tolerantselt teistesse teooriatesse ja väidetesse, mis meie omadega kokku ei sobi ja kui need on paremini põhjendatud, oma ekslike seisukohtade kaitsmisest loobuda. Selektiivsus · Teaduses on tuhandeid erinevaid probleeme, andmeid, meetodeid, mis pakuvad erinevaid võimalusi. Valida nende seast need, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni. Paradigma Paradigma on teooria, millest lähtutakse teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse , kuidas teadustööd korraldatakse. T. Kuhn Positivistlik paradigma Maailm on väline ja objektiivne · Uurija on sõltumatu uuritavast objektist · Teadus ei sõltu uurija hinnangutest · Uurija keskendub faktidele
Valitsemine Governance- mitmetasandiline, destsentraliseeritud-toimub valitsemine mitmes kohas, mitte ühes kohas. Reguleerib end ise.Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale. Rõhk protsessil, pidevalt toimub poliitikate ümberkujundamine. Goverment-tsentraliseeritud-ühte kohta koondatud. hierarhiline, valitsusasutused tipus, palju strandardiseeritum, riik otsustab mida vaja on. Kodanikel üks juurdepääs poliitikale. Rõhk poliitika sisendil ja väljundil. Valitsemise eesmärgid: 1. Pakkuda kokkulepitud mehhanism prioriteetide määratlemiseks ja võistlevate prioriteetide vahel valiku tegemiseks. 2. Koorideerimine. Koordineerida ja selgitada igapäevavalitsemises hea halduse tagamiseks poliitikaid, mis seoses demokraatliku poliitilise konkurentsiga on ebaühtlased. 3. Rakendada poliitikaid, sisuliselt majandust ja ühiskonda juhtida. [sotsiaalpartnereid üha rohkem, seega jääb keskne suunav roll avaliku võimu in...
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja - toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad · matching'u paradigma (kokkusobitamine): Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Efektiivsuse taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. Oluline on testimine · humanistlik ehk arenguparadigma: Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul.
reaalsuse adekvaatne tajumine avatus kogemusele tippelamused eetililine teadvus · südamlikkus (honesty) huumor identifikatsioon inimkonnaga olemuslik armastus (B-love) inimeste aktsepteerimine · vabadus kõrge privaatsusvajadus sõltumatus loovus spontaansus · eneseusaldus (trust) missiooni tunnetus mittekonformsus probleemide lahendamise suunatus enesekindlus, eneseusaldus transpersonaalne psühholoogia (transpersonal psychology) Humanistlik paradigma Kliendikeskne lähenemine Carl Ranson Rogers (1902 - 1987) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine
!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust sihipäraseid liigutusi organiseeriv süsteem II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste teaduslike teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest. Põhjuslikkuse teooriaid on erinevaid; vastavalt saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse ,,paradigmad" Mis see paradigma on? [...] suuremalt jaolt on selles raamatus terminit `paradigma' kasutatud kahes erinevas tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teiselt poolt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud ülejäänud normaalse teaduse puslede lahendamise reegleid (Kuhn, 1969, p. 175).
looduse seisukohalt m6istlikku!) kasutamist uuriva teadusena, siis ei tajuta neid probleeme enam keskkonnakaitselistena, vaid majanduslike v6i poliitilistena, m6nikord koguni regionalistika-alastena. Keskkonnakaitselise probleemi lahendus jaab alati poolikuks, kuid ta lõpetamist, mille juures ka inimgeograaf saab anda oma panuse, ei tajuta enam keskkonnakaitselise tööna. AJALUGU Filosoof T.S.Kuhn väitis, et igas teaduses kehtib tavaliselt üldiselt omaksvõetud paradigma, eeskujuna käsitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks -milliseid teemasid käsitleda, milliseid küsimusi esitada, millist teavet koguda, kuidas seda töödelda ja mis eesmärgil, mida seejuures vaikimisi eeldada, kuidas aru saada poolikutest ja ebatäpsetest definitsioonidest jne. 3 suurt perioodi: · -antiikse geograafia periood maadeavastuste paradigma alusel kuni XIX sajandi keskpaigani;
Lasteaedade föderaalprogramm. TH reform (2010). Sissemakse määrade tõstmine (15,5% tööandja + töötaja kokku). Merkeli uus grosse koalition al. 2013 (koos SPD) ◦ Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline?: Mida kõrgem hõive seda väiksem koormus HRile. Hõivemustrid on seotud peamiste sotsiaalprogrammide olemusega- kindlustus. Jobless growth- HR peab kohanema asjaoluga, et on pidev töötus, madalam produktiivsus. Kuidas HR saab nende väljakutsetega hakkama? HR hõivetrajektoorid (Esping-Andersen 1990)
omastav ja mitmuse omastav. Verbi põhivormid ja nende alusel moodustatavad vormid. Verbi vormistiku moodustamisel on põhivormidena rakendatud mainfinitiivi (seda vormi on viimasel ajal nimetatud ka supiiniks), da-infinitiivi, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1. Pööret ja ta/d-partitsiipi. 22. Käändkondade üldjaotus. 23. Pöördkondade üldjaotus. 24. Morfoloogiline paradigma (definitsioon ja iseloomustus). Käändsõna paradigma kui kahe arvu ja 14 käände kombinatsioon. Pöördsõna paradigma. Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma
täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele. Tõesus on õige tulemuse saamine, täpsus selle korduv tabamine. 3) Kirjelda kvantitatiivse ja kvalitatiivse paradigma olemust. Kvalitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi, luues mitmetahulise ja tervikliku pildi sõnade abil esitades infoallikate detailseid vaateid loomulikus keskkonnas. Konstruktivistlik, naturalistlik ja tõlgendav. Pilt võib olla millest tahes. See ei pea olema „pilt“ vaid andmed näiteks maakonna ajaloost, rahvastiku uuringust vmt millest “silmade ette luuakse pilt” Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn S...
2. Ainult sotsiaalset dünaamikat 3. Ainult sotsiaalset tehnoloogiat 4. Nii sotsiaalset dünaamikat kui staatikat * 18. Renessansi ajal rõhutati kolm alust, mis moodustasid selle ajastu tähtsamaid sotsioloogilisi seisukohti. Milline alltoodust ei kuulu nende hulka? 1. Jumala ideest loobumine 2. Kollektivism * 3. Humanism 4. Ratsionalism Mida tähendab Thomas Khuni järgi paradigma? Mõistab paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks. Miks paradigma on oluline teaduses? Sest paradigmal rajaneb uurimine ja õpetamine tänu oma püsivale ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemile. Mis näitab kõige paremini ja täpsemalt valitsevat paradigmat? Feminism Mida tähendab normaalteadus? Normaalteadus on selline uurimistöö, mis tugineb
ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers.
sõbramehekriitikale, ülimuslikkuse taotlusele ja laiskuse-ülistusele ainult ähmastavad tervikpilti. Tegelikult on Sütiste kuri kallalekargamine arbujate luulele see akt, mille soome luules sooritasid 1950. aastate modernistid, kes heitsid luulest välja range vormi, sümbolistliku kujundikäsituse, lineaarse arenguloogika. Arbujate ja soome 1930. aastate luules on suuri erinevusi, sarnane on aga eksaktse vormi primaat. Esimene rünnak ennast kinnistava paradigma vastu jõudis Sütiste artikli näol Eestis toimuda, kuid asjade edasist loogilist arengut takistas maakera pöördumine itta. Nii oli arbujalik paradigma olnud lähenemas tipule, saanud ka esimese põhimõttelise vastulöögi - ja jäänud ometi loogilise lõpuni välja arenemata, sest vahele segasid kunstivälised asjaolud. See paradigma jäi eesti luule arenguloo kõikide järgnevate käänakute juures nö kohalolevaks ja varjatud mõjuriks, omalaadseks iseseisva Eesti Vabariigi sümboliks
käsitletakse või saavutada tahetakse), metoodika aga määrab nende prioriteetide parendamine, kvaliteedisüsteemi töös hoidmine. realiseerimise konkreetsema viisi ( KUIDAS saavutada). 37. Standardite liigid Tootestandardid, teenusestandardid, protsessistandardid, 7. Koolkond (näited) Traditsioonilise paradigma piires eristatakse tavaliselt kolme põhistandard, kavandamisstandard, ohutusstandard, sõnavarastandard, koolkonda: klassikaline, humanistlik ja juhtimisteaduslik. Klassikaline ja humanistlik katsetusstandard liidesestandard, liigitusstandard. said alguse 19.saj. lõpul ja kolmas koolkond sai alguse pärast II Maailmasõda. 38. Klientide liigitus (näited) Siseklient teine töötaja organisatsioonis.
nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas. Sõda, mida nad peavad, on rohkem mõjutatud traibalismist kui religioonist. Oleks vaja lisada võrgustiku ja teistele domineerivatele paradigmadele hõimu paradigma, et püüda leida parimat poliitikat ja strateegiat, kuidas hakata vastu sellele vägivaldsele nähtusele. Vastavalt uusimatele ideedele on Al Qaeda praegu tähtsam ideoloogiana kui organisatsioonina, võrgustiku kui hierarhiana ja liikumise kui rühmitusena. Ta on kasvavalt amorfne, kuigi algselt tundus ta tihke moodustisena. Osama bin Ladeni tuumikgrupp võib olla praeguseks isegi liiga nõrgestatud, et see veel üldse tähtsust omaks.
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud.
Modernism ja postmodernism Modernism Postmodernism suletud vorm avatud vorm eesmärgipärasus mäng kavatsuslikkus, plaanipärasus juhus hierarhia anarhia (kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance loomine/terviklikkus taasloomine/dekonstruktsioon zanr/piir tekst/intertekst valik kombineerimine üldkeel individuaalne keel määratletus ebamäärasus rom...
kasti mudel; 3) ühiskonna teooria muutus - indiviidid atomiseeritud, isoleeritud, vastastikku anonüümsed. (ühiskond kui aatomitest koosnev kogum) Tegeledes ühiskonna stabiilse olekuga ja analüüsides ühiskonna osi, mis aitavad selle terviku säilimisele ja arengule kaasa, jäävad paradigma fookusest välja konfliktid ning ka muutust ei suudeta selle abil piisavalt seletada ja põhjendada. (Konfliktide ja muutustega tegeleb teine paradigma, alternatiivne meediauuringute paradigma). --- Süsteemiteoreetiline lähenemine - väga erinevate meediakanalite, väljaannete, programmide jne jne olemasolu on kompleksses ühiskonnas oluline kogu selle komplekssuse haaramiseks ja struktureerimiseks (lk 65). Rühl väidab, et meediastruktuurid kujutavad endast tegelikult lihtsustamismehhanisme, mis seisavad kommunikatsiooni hõlbustamise teenistuses. Seega on massimeedia roll seda olulisem, mida keerulisemaks muutub ühiskond (lk 66)
Selliseid asju on meeldivam lugeda. Põnev oli ka tutvustus normaalteadusest (Kuhn). Normaalteadus tähendab mingil ajal ja mingis teadusvaldkonnas valitsevat ja üldtunnustatud teadmiste ja teooriate süsteemi, mida esitatakse vastava aja teadusõpikutes või teadusklassikute teostes. Seda süsteemi on Kuhn hakanud nimetama ka paradigmaks ja see termin on muutunud üldkasutatavaks. Normaalteaduse perioodid annavad teadlastele võimaluse arendada teooria üksikasju. Töötades paradigma raames, enesestmõistetavate eelduste alusel, saavad nad teha nõudlikku ja vajalikku eksperimentaalset ja teoreetilist tööd, mis viib vastavuse paradigma ja tegelikkuse vahel veelgi kõrgemale astmele. Normaalteadus ei tohi paratamatult olla ülearu kriitiline. Kui kõik teadlased teeksid kriitikat oma kogu aeg tehtava töö põhiraamatu kohta, ei jõutaks üldse detailse tööni. Autor nimetab Kuhni relativistiks, kuigi Kuhn ise eitab end seda olemast
inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism. Tsiviliseerumisteooria ja normi · Hoiaku funktsioonid ja struktuur. Hoiaku kujunemine. Hoiak ja internaliseerumine. Individualiseerumisprotsess. käitumise ennustamine
Inimeste majandusliku tegevuse paiknemine · poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograafilisest ruumist *uus põhiteema *ruumiline korraldus *regioonide vahelised suhted, mitte ainult regioonid *ei pea tegelema miteme erineva nähtuse vastastikmõjuga korraga. Karuteened *vale siht ja vale loosung- geograafia matematiseerimine
Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks õde, õe, õesse, õed, õdede on ühe sõna eri vormid, sest neis kõigis säilib sõnatähendus `kellegagi samadest vanematest sündinud naissoost isik', aga nende kasutusvõimalused lauses on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus) ning käändekategooria 14 liikmega (nimetav, omastav jne). Pöördsõna vormistik on palju suurem, kuna verbil on eesti keeles viis morfoloogilist kategooriat: tegumood, kõneviis, aeg, pööre ja kõne liik. Morfoloogia pole kõigis keeltes ühesuguse ulatusega. Seda, mida ühes keeles väljendatakse
43. Koosluste struktuur *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 44. Koosluste levik ruumis erinevad paradigmad *Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena *Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi. Kooslusi peeti hästi piiritletud üksusteks, mida sai kaardistada *Kontinuaalne e pidevust rõhutav paradigma: kooslus on oma olemuselt lõdvalt seotud süsteem, tema komponendid (so liigid) reageerivad keskkonnale üksteisest sõltumatult *Tänapäevane paradigma sünteetiline paradigma koosluste ruumimuster on valdavalt pideva iseloomuga
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG Intensiivs ed Arengu arengu- ...
Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest. Hiljem uuriti ka kaupade tootmisvõimalusi päritolumaal. Hakkas tõusma ka maakasutuse ja arendamise parem planeerimine. USAst levis regionalistika: linna- ja selle ümbruse planeerimine. Geograafias tekkis suur mõra kahe koolkonna vahele: Humboldti järgijad tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks. Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid.
Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest. Hiljem uuriti ka kaupade tootmisvõimalusi päritolumaal. Hakkas tõusma ka maakasutuse ja arendamise parem planeerimine. USAst levis regionalistika: linna- ja selle ümbruse planeerimine. Geograafias tekkis suur mõra kahe koolkonna vahele: Humboldti järgijad tahtsid uurida loodusnähtuseid, vidalistid aga inimeste elulaadi, mis oleneb loodusest. Tollase paradigma probleemid ja puudujäägid: Avastati kurbusega, et pole olemas üldgeograafilist regiooni. Klassifitseerimine oli kui meetod, mitte eesmärk! Näitas kohta antud ajal, ei aidanud ennustada, mida oli aga vaja planeerimiseks. Alahinnati oma spetsiifilist ala uurivaid süsteemigeograafe, neid nähti kui vaid info hankijaid, alamaid. Regioone vaadati suletud süsteemidena ei osatud käsitleda nendevahelisi suhteid-sidemeid.
• Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“ • Personifikatsioone on väga vähe: • -“tuul puhub“ Kõlakujundid • Contra kasutab oma luuletustes väga palju riime, mis on ka väga puhtad. Luulekogus „ Tuul kägistab ust“ oli väga vähe luuletusi, mis ei olnud riimis. • Näiteks:Ah kus oli narr aktiivne • Kõikjalt leidma narratiive • Avastas ta vana tibla • Igaltpoolt ka paradigma Kokkuvõte • Lugedes Contra luuletusi läheb tuju heaks, sest selliseid puhtaid riime nagu ta loob on lausa lust lugeda. Lihtsalt üks väga naljakas teos, mis tekitab elevust, hasarti. • http://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Luulekogud • http://www.teataja.ee/et/article.php?87.0
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
ülekohtut, sest märkamatult samastub inimene ohvriga. Õigluse heuristilise teooria kohaselt seisab töötaja dilemma ees, kui ta ei saa piisavat informatsiooni või ta ei tea täpselt, keda usaldada. Õigluse teooria väidab, et õiglus on seotud sündmustega, mis käivitavad automaatselt meie sees emotsioone. Kuid praegused teooriad on liiga lihtsad, on vaja koostada teooria, mis suudab hinnata kõiki töötaja ja organisatsiooni nähtusi ja omadusi. Praegu liigutakse uue paradigma poole, kus individuaalsust käsitletakse kogumine ehk on pandud kokku kogum, kus saab keskenduda iseendale. Praegu keskenduti sellele, kuidas saab töötaja end ise ravida. Kui eelnevalt räägiti sellest, kui erinevad on indiviidid, siis nüüd vaadatakse, kuidas erinevad grupi tasandil õiglussuhted. Sellest järeldub, et sarnased inimesed suudavad luua paremaid töögruppe. Uuringud näitavad, et kui organisatsioonis on pikka aega sama juht ja tööprotseduurid, siis see hõlbustab õigluse
vigadest õpitakse. Niiet oma varasema õpituga ja hetkel õpituga saab paralleele tõmmata küll. Raamat on väga huvitav ja loetu muutis mu arusaamist valdkonnast. Lugemine oli igatahes jällegi väga huvitav ja kindlasti sain ma väga endale omandatud jällegi hulgaliselt huvitavaid teadmisi, mida teistega jagada. Väga huvitav seisukoht oli minu arvates see, kus autor kirjutas: " Vana juhtpiisoni paradigma kõrvale tuleb luua haneparve liidrirolli mudel. Et saada juhtpiisoni staatusest vabaks, peab õppima, kuidas uhkust tunda terve ettevõtte kollektiivsete saavutuste, mitte ainult enda isiklike võitude üle ning ohtlikult lihtne on keskenduda eilsele edule, selle asemel et keskenduda tänastele väljakutsetele." Rännaku juhtimise süsteem- piisonikarja muutmine metshaneparveks. Rännaku juhtimise mudel põhineb neljal juhtimistegevusel: 1. Fookuse ja suuna määramine 2
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega. Need kriteeriumid aitavad kaasa teooriate täiendamisele ning tänu sellele toimub teaduses pidev areng. Teooriaid käsitles kui struktuure ka Thomas Kuhn, kes tegi teaduse ja ebateaduse vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale
üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria - ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt stabiilsete aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) - Teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma - grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas seda tuleks uurida. Teaduslik revolutsioon - kui üks hetkel domineeriv paradigma asendub teisega. Revolutsioonide vahepeal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele. (ülalpool nimetatud 10 probleemi). 1. Funktsionalistlik paradigma - Ühiskond on isereguleeruv süsteem, mille peamiseks eesmärgiks on enesesäilitamine ja mis püüdleb tasakaalu poole. Ühiskond on nagu elav organism. Erinevad ühiskonna osad on vajalikud
urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste sotsioloogiateoreetikute ühiskonna ja keskkonna vaheliste suhete käsitlused jäid tähelepanu alt välja. - 20. saj. I poole valitsev sotsioloogiline paradigma: inimühiskonna erisus. Antropotsentrismi võidukäik -arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt kliimamuutused ei mõjuta ühiskonna toimimist. - 1960-70ndate USAs suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimtegevuse negatiivsest mõjust keskkonnale: energiakriis USAs, kõrbestumine, võõrliikide mõju.
Tegemist on kompleksete meetoditega, milles on ühendatud erinevate meetodite (vaatlus, vestlus, demonstratsioon jne) fragmendid. Nõustamine - ülevaate andmine võimalustest valiku tegemisel sh ressursside hindamisel. Osakoormusega õpe - õppur täidab aastas vähem kui 75% nimetatud perioodiks õppekavaga ette nähtud mahust. Paradigma - püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigma on uskumuste, vaadete, tõekspidamiste süsteem, millest inimene ei pruugi ise teadlik ollagi, kuid selle alusel võtab ta vastu, tõlgendab, hindab õigeks- valeks, võimalikuks-võimatuks informatsiooni, fakte, sündmusi jne. Paradigmat ei valita. Paradigma vahetus on äärmiselt vaevaline kui üldse võimalik. Paradigma vahetub revolutsiooniliselt või lihtsalt sureb eelmine põlvkond oma maailmanägemusega välja.
ja suhtlemisoskused, oma mõtete ja ideede edastamise veenvus jt. Liidril on töötajate hulgas suur mõjuvõim ja ta on teistele eeskujuks ja autoriteediks. Tänapäevane teooria väidab, et liidri sünnipärased eeldused pole määravad ja liidriks sündinuid on vähe. Sama kehtib eestvedamise kohta. Küll aga on võimalik liidriks saada pideva enesetäiendamise kaudu. Juhtimise uus ja vana paradigma Juhtimise vana paradigma industriaalajastul: 8 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp · ühetaolisus · stabiilsus · konkurents · asjad · kontroll Eestvedamise uus paradigma infoajastul · mitmekesisus · muudatused · koostöö · inimesed ja suhted
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest. Paradigmad kui siduvate rühmaseisukohtade kogumid Kõik rühmaseisukoha kogumid tähistatakse paradigmadena, selle osa või süsteemidena. Need moodustavad terviku ja funktsioneerivad koos. Osade ülesmärkimine selgitab lähenemisviisi ja nende komponente nimetatakse sümbolüldistusteks, millele võib anda loogilise kuju, mida nimetat...
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info
teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. Ajal mil ilmus Kuhni raamat "Teadusrevolutsioonide struktuur" oldi üldiselt arvamusel, et teadus areneb kumulatiivselt (ld. cumulatio - kujunemine): uued teadmised lisanduvad vanadele ja niimoodi toimub pidev teadmiste kasv. Kuid Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt. Teadusrevolutsioonidega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). Mõiste paradigma kasutuselevõtt on Th. Kuhni teene. Mis siis on paradigma? 1) See on teooria, millest lähtutakse. 2) See on ettekujutus teaduslikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? 3) Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mõttele (see oleks paradigma filosoofiline tähendus).
Suuremad tuulejaamad Eestis Paldiski tuulepark Narva tuulepark Aulepa tuulepark Aseriaru tuulepark Viru-Nigula tuulepark 42. Säästva arengu mõiste ja definitsioonid. Säästev areng - areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajaduse 43. Milline on säästva arengu seos keskkonnapoliitikaga? Majanduskasv ja keskkonnakaitse on võimalikud üheaegselt 44. Miks muutus säästva arengu paradigma kiiresti populaarseks 45. Miks on kontseptsioon vaesemate riikide majanduse järeleaitamisest keskkonnale ohtlik? Selgitada Kuznetsi keskkonnakõvera abil. 46. Milline on säästva arengu ja inimarengu indeksi seos? Kas kõrge inimarengu indeks garanteerib säästva arengu? Tooge näiteid. 47. Milline on subjektiivselt tunnetatud õnne ja säästva arengu seos? 48. Ökoloogiline jalajälg mida see tähendab ja mida sellega mõõdetakse? Mis on ökoloogilise jalajälje kõige olulisem osa
aastal ilmunud essee, mis käsitleb turundust. „Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast“ on 2008. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb keele, kirja, kultuuri, looduse ja Eesti identiteedi seoseid. "Teoreem" on 2011. aastal ilmunud raamat, mis koosneb kahest ebatavalisest novellist „Jänsesekapsa teoreem“ ja „Nõia teoreem“. Need pajatavad haarava loo inimese rännakutest ja eksirännakutest. „Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi“ on Valdur Mikita 2013. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb eestlaste ja Eesti identiteedi, keele, kultuuri ja looduse vahekordi. 2014. aastal pälvis autor tose eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, Virumaa kirjandusauhinna ning aunimetuse Tartu kultuurikandja 2013. aasta kultuurisündmuse kategoorias. 2009. aastal pälvis Valdur Mikita August Gailiti nimelise novelliauhinna „Jänesekapsa teoreemi" eest. 2014
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
