Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne.
Paradigma kunstiajaloos Kunst on olnud üks kõige enam levinuimaid väljendusvorme läbi aegade. Läbi paljude zhanrite- maali,- tarbe,- ehituskunsti ja veel loendamatu arvu teiste vormide on kunstnikud ja ka mittekunstnikud püüdnud edasi anda enda nägemust maailmast ning meie ümber toimuvast. Ammustel aegadel ja ka tänapäeval on kõigil vabadus kujutada läbi kunsti ükskõik millist pilti, kuid on olnud ka aegu, kus loomulikuks peeti vaid ühte nägemust. Rooma riigist kuni 20. sajandini domineerisid kunstistiilid, mis rõhutasid kujutletavat pilti võimalikult reaalsena. Nende hulka kuuluvad nii barokk, klassitsism, romantism kui ka muidugi realism, mis eraldi kunstivooluna kujunes välja 19.saj keskel. See kõik aga muutus impressionismi levikuga Prantsusmaal alates 1870. aastast. Impressionistid üritasid jäädvustada muljet, mida nad püüdsid ümbritsevast elust ja loodusest. Kui varasematel aegadel olid maalid n...
käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente
reaalsuse adekvaatne tajumine avatus kogemusele tippelamused eetililine teadvus · südamlikkus (honesty) huumor identifikatsioon inimkonnaga olemuslik armastus (B-love) inimeste aktsepteerimine · vabadus kõrge privaatsusvajadus sõltumatus loovus spontaansus · eneseusaldus (trust) missiooni tunnetus mittekonformsus probleemide lahendamise suunatus enesekindlus, eneseusaldus transpersonaalne psühholoogia (transpersonal psychology) Humanistlik paradigma Kliendikeskne lähenemine Carl Ranson Rogers (1902 - 1987) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine
käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium Kaidi Adamberg 11b Kognitiivne paradigma Mälu Õpetaja: S.Elving 2 Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. LÜHIAJALINE MÄLU...........................................
docstxt/14767819368501.txt
inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks
Religioon religioon uskumused, käitumised, sotsiaalsed intuitsioonid, mis seonduvad teemadega: universumi algus ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimeses...
Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov
· Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine
Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov
· Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine
(või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav." Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. [5] Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimali vaadelda.[6] Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust. Kuhni paradigma mõiste: Paradigma mõiste seob filosoofilist ja teaduslik-teoreetilist lähenemist. Alates Kuhni`st on paradigma mõiste täitunud erinevate tähendustega. (Kuhn, 1970) Paradigma on üldiste vaadete, meetodite, kriteeriumite kogum, millest teadlaste kogukond antud valdkonnas lähtub. Nt füüsikas klassikaline e Newtoni füüsika. Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub
Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest eeldusest lähtub hermeneutika (Kreitzberg, 1992). Hermeneutika haridusparadigmana lähtudes ka E. Graubergi poolt käsitletud kultuuriparadigmade käsitlusest tahab anda ka 3 koolis inimesele vabadust ja hingamisruumi. Kõigile ja kõigele on võimalik leida
sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau, Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach. Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS, TROTS, EITAMINE. 3 2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui
ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid muidugi ei õnnestu, aeg-ajalt esinevad lahknevused ootustega ei häiri teadlasi
ja “paradigma”? Normaalteadus tähendab seda, et tegeletakse juba olemas olevate hüpoteeside põhjal uute nähtuste uurimisega. Antud teadus ei tegele mingite julgete hüpoteeside arendamisega, pigem mõeldakse nö kinnisesse kasti ja seal ka tegeletakse. Selletõttu võivad jääda mõned tähtsamad avastused tegemata, kuna normaalteaduse puhul teadlased ei tegele sellega, mis on väljaspool põhi-hüpoteesi. Paradigma puutub sellesse, kuna see tähendab eeskuju ja just sellele ka ehitatakse uued hüpoteesid ja arvamused. Iga normaalteadus põhineb mingisugusel paradigmal. 2. Mis on ja millist rolli mängivad anomaaliad mingis teaduses kriisi tekitamises Kuhni järgi? Anomaaliad on mingid nähtused, mis ei mahu paradigma raamistikku. See tähendab, et anomaaliad on midagi, mis ei puutu kokku paradigmaga ja võib puudutada hoopis teist valdkonda
asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat paradigmasse suruda ning jättes tähelepanuta paradigma välised nähud. Ühel hetkel kuhjub paradigma välist aga sedavõrd palju, et teaduses toimub revolutsioon ja paradigma vahetatakse välja. Kuhn läks veelgi kaugemale, öeldes, et maailma mõistmine ja katsete ja vaatluste läbiviimine on alati teooriast koormatud. Me näeme maailma alati läbi teoreetiliste prillide ja tõde ei ole paradigmade eristamisel alati võimalik esile tuua.
Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse Moraal – väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses Eetika – moraali puudutavad arutelud hea ja halva, õige ja vale suhtes
2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Matching’u paradigma ehk joon-faktor (trait-and-factor) lähenemine Karjäärinõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui vastavalt positivistliku maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema inimeste testimise ning tööalase sobivuse määratlemisega. Selline lähenemine sobis hästi industriaalse, Tayloristliku keskkonnaga, kus masstootmise arenedes oli efektiivsuse tagamiseks vaja sobivaimate omadustega tööjõudu. 1909 ilmus
tulevik sündmushetk järgneb vaatlushetkele lähiminevik sündmushetk oli hiljuti täna-tulevik sündmushetk tuleb millalgi tänase päeva jooksul mineviku tulevik minevikulisel vaatlushetkel on sündmushetk tulevikuline (nt was going to study) Morfoloogilised kategooriad Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. jaatav kõneliik e afirmatiiv eitav kõneliik e negatiiv Paradigma Paradigma e vormistik on sõna kõigi muutevormide kogum, nt sõna maja paradigma on järgnev. maja majal majadmajadel maja majaltmajade majadelt maja majaks maju/ majasid majadeks majasse/majja majani majadesse majadeni majas majana majades majadena majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega Paradigma Sõna elama paradigma (kindel kõneviis): elan elasin olen elanud olin elanud
mida teadlased ilmutavad normaalteaduse probleemide vastu( lk56). Eesmärk peaks olema normaaluurimise probleemi lõpuleviimine, kuid selleni jõuavad vähesed, sest see on tunduvalt keerulisem kui lihtsalt probleemi leidmine, sest see nõuab keeruliste instrumentaalsete, kontseptuaalsete ja matemaatiliste mõistatuste lahendamist. Kuigi normaalteaduse mõistet käsitleb Kuhn kõige esimesena, on mõiste "paradigma" sellest isegi tähtsam, olles normaalteadusega ka tihedalt seotud. Paradigma Kuhni essees tähendab põhimõtteliselt teooriat, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ka ettekujutus teaduslikust tegevusest (näiteks milliseid väärtusi tunnistatakse) Sellised paradigmad on näiteks: Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika jne. (http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Teadlased, kes sama teooriat pooldavad, moodustavad teadlaskonna. Normaalteadusest rääkides peavad eksisteerima paradigmad, ilma
Alternatiiv: naturaliseeritud teadusfilosoofia. Püütakse võimalikult täpselt kirjeldada seda, mis teaduses aset leiab. Ratsionaalus ei ole a priori ratsionaalsus, vaid hüpoteetiline, neid võib ka kummutada. Teadusrevolutsioonide struktuur (KUHN) – ei ole muud autoriteeti, kui teaduskogukondade arvamus. Küps teadus – rutiinne töö, pildi kokku panemine, mille juures põhiprintsiipe ei vaidlustata, see tegevus on omamoodi elu vorm, kultuuriline tervik, mille tegevuse aluseks paradigma. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on TRADITSIOON (Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika) 2) kui väärtuste, hoiakute ja maailmapildi kompleks. Paradigmad ühendavad mingit (teadlaste) kogukonda!!1 alati kellegi paradigma Teaduse arenguskeem: eelteadus – normaalteadus – kriis – paradigma raames ei ole võimalik anomaaliaid seletada. revolutsioon – paradigma vahetus
Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja pidev debatt fundamentaalsuste üle. Paradigma: tekkimine ja omaksvõtt uurimistöö paradigma raames (3 faktoloogilise uurimistöö fookust ja normaalteaduse teoreetilised ülesanded) 44. 3 faktioloogilise uurimistöö fookust – 1
REVOLUTSIOONID KUI MUUTUSED MAAILMAPILDIS Uue paradigma juhtimisel võtavad teadlased kasutusele uusi instrumente ja pööravad pilgud uutesse kohtadesse. Mis veelgi tähtsam, revolutsioonide ajal näevad teadlased uusi ja erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed
halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda
Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik ehk arengu paradigma Konstruktivistlik paradigma Karjäärinõustamise sünnilugu Karjäärinõustamise (kutsenõustamise) algus 20. sajandi esimestel kümnenditel Tööstuse ja masstootmise areng tekitas vajaduse efektiivsuse tagamiseks sobivate omadustega tööjõu järele Esimesed testid töö jaoks sobivate omadustega inimeste määratlemiseks Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Matching eesmärgiks leida ideaalne sobivus
Pöördumine ja apostaasia Konversioon Pöördumise sisu on ühene-inimese pöördumine Jumala poole Transformatsioon,või teisenemine-mistahes,isiksusliku maailmapildi muutumine Coe käsitlus (1916)- pöördumine, see on muudatus inimese selfis ehk identiteedis Materjal netis Apostel Paulus!-tabelist eksimiks Richardson: Meetodiks oli meta-analüüs(selle põhjal, teiste töö põhjal) Pöördumise vana paradigma ja uus paradigma 8 erinevat tunnust Vana paradigma: 1.ootamatu 2.emotsionaalne 3.isik passiivne 4.usk-käitumine 5.selfi muutus 6.ühekorde 7.teismeliseeas 8.Pauluse tüüpi(tugev, müstiline) Uus paradigma: 1.järk-järguline 2.ratsionaalne 3.isik aktiivne 4.humaniseerumine 5.käitumine ->usk 6.korduv 7.täiskasvanueas 8.prototüüp puudub Apostaasia-äralangemine, religiooni võõraks saamine(dekorversiooni üks alaliike) Dekorversioon-(äralangemine), usulise pühendumise muutumine(üldisem)
objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine. 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? v: Et kui teadlane käitub teadust tehes määratud reeglite alusel, siis saab ta objektiivsuse vastavalt nende reeglite raames. Pos: teised teadlased saavad nende alusel kontrollida ; neg: reeglid võivad innovatiivsust arvesse võttes olla piiravad 3
mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. · Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest. T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003 (1962) Lükkas ümber tavaarusaama teaduse kumulatiivsest arengust ja tõestas, et teadus areneb läbi teadusrevolutsioonide. Iga revolutsiooni tulemusena võetakse teaduses kasutusele uus paradigma. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel
üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal aga pööratakse rohkem 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse
· psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad
· psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad
o tunded kogemuse o kujutlused Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele W. James "Principles of Psychology" 1890 tsiteeritakse siiani. PARADIGMAD Paradigma - orientatsioon, milles teatavad seisukohad, mille kaudu uuritakse käitumist. = uurimuse orientatsioon Paradigmasid: o Bioloogiline paradigma käitumise bioloogiline determineeritus o Kognitiivne paradigma vaimsete protsesside uurimine (vaimsete protsesside ülesehitus) o Humanistlik paradigma inimese võime ennast teostada. Teadvus on isiksuse ainusuunav jõud. Motivatsioon ennast teostada. (self-actualization). Inimene ise valib, midaa teeb o Psühhodünaamiline paradigma teadvustamata motiivid (sexi- , surmatung) ja konfliktid (nt Oidipuse konflikt). Freudi rajatud o Biheivioristlik paradigma Õppimine
PARADIGMA VEAD/PUUDUSED (5) MAADEAVASTUSTE PARADIGMA · Liiga palju kirjeldusi · Kirjeldusi ei osatud enam kaardile kanda · Kaardid muutusid ebaülevaatlikuks · Suurem osa kohtadest sai kiiresti avastatud ning hakati uurima
Kuidas me mõistame tegelikkust sümbolite abil*arvan,et subjektiivselt, sellest on tingitud ka erinev käitumine? Mida tähendab multikultuursus*koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud? Kirjeldage kultuuride koostöö ja pinged (assimilatsiooni, integratsiooni, getostumise ja koloniseerimise põhjal). Mida tähendab paradigma*õpetlik näise,eeskuju,musternäide,näidis? Kes on paradigma autor? Kuidas toimub paradigma vahetus ühiskonnas (millised etapid ehk tooge ja seletage kolm paradigma seisundit (eelparadigma, normaalteadusanormaalne seisund, kriis ja revolutsioon). Mida tähendab teooria.*faktid ja nähtused,reaalsuse mudel,täpne,tõestatud,falsifitseeritav? Tooge selle põhitunnused. Mida tähendab positivism (tooge selle tunnused). Kes on positivismi rajaja.*August Comte? Seletage lahti mida tähendab funktsionalism:objektiivsus:struktuur/süsteemist tulenev tegevus,roll,ülesanne,staatus ehk kokku
funktsioone. 3. normide puudumine, identiteedi kadumine. Muutuse ja individualismi negatiivne käsitlus isolatsioonist ja sotsiaalse ühtsuse kadumisest. 4. dominantsus. Ühiskond võib olla üleintegreeritud ja ülereguleeritud, mis viib välja tsentraalse kontrolli ja konformsuseni. Sotsiaalsed muutused. Kolm põhi elemendi: kommunikatsiooni tehnoloogia ning meedia sisu ja võim, muutused ühiskonnas, arvamuste, väärtuste, kogemuste levik elanikonna hulgas. Paradigmate areng. Domineeriva paradigma kujunemine. Domineeriv paradigma ühendas endas käsitlused mõjuvõimsat massimeediast, massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüpilised uurimismenetlused. Domineeriva paradigma on ühtviisi nii kommmunikatsioniuuringute tulemus kui ka nende seletaja. Domineeriva paradigma on omane ühiskonna normatiivne käsitlus. Käsitlus eeldab , et eksisteerib ,,hea ühiskond,, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik. Domineeriva paradgma teoreetilisi eelemente ei
Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonise välja juhtimisega karjäärinõustaja vastava väljaõppe ja kogemustega nõustaja, kes aitab inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching'u paradigma eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut,
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab morfeemide ja morfide suhet 14. Sõna kiskja muutevormid on kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on
" Teadlaste poolt mingisuguse hinnangu andmine uuritava objekti suhtes. Teaduslik tegevus, mis on seotud konkreetsete teadlastega teatud ajastul ja teatud ühiskonnas. Mingisugune teooria, millest lähtutakse, ettekujutus teadlikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mottele (see oleks paradigma filosoofiline tähendus). Tehnoloogiline paradigma tööstusharudes kasutatavad tehnoloogilised uuendused. Erinevad seadmed, masinad, tehnika jne. Näiteks vanasti lüpsis lehma inimene käsitsi, tänapäeval on selleks pumbad, mille inimene paigaldab lehmale ning piima pumpamine toimud kiiremini ja tõhusamalt (hoiab kokku aega ja inimresurssi), mobiiltelefonide areng ( oli aeg kus telefone ei tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei
Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel sõltub ruumiskaalast Koosluste levik ruumis Märgati, et tainekoosluste levik ruumis sõltub mullast ja kliimast. Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena. Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi. Koosluste levik ruumis Kontinuaalne e pidevust rõhutav paradigma: kooslus on oma olemuselt lõdvalt seotud süsteem, tema komponendid (so liigid) reageerovad keskonnale üksteisest sõltumatult. Tsönokliin – koosluste pidevalt muutuv rida. Muutumine on tingitud keskkonnateguritest (gradient analüüs).
Revolutsioonide lahendus Paradigmaga puutume kokku uurimistöö käsitlemisel, suudaksime mõista tekkivate küsimuste hädavajalikkust. Tehes uurimustööd tähendab see enda proovilepanekut, mia aitab paremini mõista erinevaid vaateid ja paradigmasid. Paradigmade arusaamine tähendab ümbritseva maailma tõdede mõistmist, mis võib alguses olla raske. Selleks uuritaksegi erinevaid paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas paradigma on tõene või lihtlabane väljamõeldis. Oli ka teadlikke pettusi, millega püüti aga
artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria
Riigi erinevad poliitikad võimaldavad pidevalt uuendada suhtelisi konkurentsieeliseid 12.Võrdle omavahel kontseptsioonide ,,paradigma", ,,tehnoloogiline paradigma" ja ,,tehnoloogilis-majanduslik paradigma" sarnasusi ja erinevusi, too näiteid. ,,paradigma"- teadusliku arengu aluseks ei ole järkjärguline teadmiste lineaarne kuhjumine, vaid on mõjutatud perioodiliste revolutsioonide poolt nn "paradigmaatiline muutus". ,,tehnoloogiline paradigma"- Tehnoloogiline paradigma esindab nö kirjutamata kokkulepet asjaosaliste poolt, mis on heakskiidetud arenemissuund (search direction) ja mida võib pidada parendatud või parimaks toote/teenuse/tehnoloogia vormiks. Näide: Uued suunised uute toodete, produktiivsuse ja turgude osas (1950 1960ndatel nt sõiduautod ja lennukid enam suuremad, samuti kiiremad. 1960ndate lõpp ja 1970ndad mikroprotsessorid (ja neil põhinevad tooted) loodetakse olevat enam kiiremad, väiksemad, võimsamad, odavad. 1
muutuse: metadiegeetilisest diegeetilisse (või pseudo-diegeetilisse). Tegelaskuju võib minna ,,temast" ,,minasse", ilma (narratiivi-) instantside kihistumine kaoks (nt Santeuil´i Recherche ´sse ) Kui narratiivis määratleda ,,jutustaja" staatus narratiivi taseme (extra- või intradiegeetiline) ja ja tema suhtesse looga (hetero-või homodiegeetiline) järgi, saab esitada 4 eri tüüpi jutustaja staatust: (1) extradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Homeros, esimese astme jutustajana, jutustab lugu, millest ise puudub. (2) extradiegeetiline - homodiegeetiline paradigma: Gil Blas, esimese astme jutustaja, räägib oma loo. (3) intradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Scheherazade, teise taseme jutustaja, kes räägib lugusid, kust ta ise täielikult puudub. (4) intradiegeetiline - homodiegeetiline paradigma: Odüsseus (IX-XII) teise astme jutustajana, räägib oma loo. 3
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus.
Tallinnas tegutses juba 1920-ndatel aastatel kirjeldamine muutuda pea võimatuks, kuigi näiteks kutsenõustamiskabinet, kus testiti peamiselt USA tööministeeriumis on tema elukutsete koodide postitöötajate ja autojuhtide kutsesobivust, aga kus sõnaraamatud olnud kasutusel aastakümneid. tegeldi ka juba kooliõpilaste kutsevaliku Hollandi Self Directed Search on tõlgitud ka eesti küsimustega. Matching’u paradigma nimetus keelde, kuid sellega kaasas käivat koodide tuleneb selle lähenemise eesmärgist - leida sõnaraamatut pole kunagi korralikult adapteeritud ideaalne sobivus (match) in ja töö vahel. Seda ega kaasajastatud. lähenemist isel järgmised teoreetilised Humanistlik paradigm- Arenes koos seisukohad: psühholoogia ja nõustamise arenguga. Tõi 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
