Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"papa" - 241 õppematerjali

papa on hallipäine suure habemega mees.
papa

Kasutaja: papa

Faile: 0
thumbnail
4
docx

Adios papa raamatu ülesannete vastused.

1. a) De la desaparición un chico que vive con su padre b) en un barrio de una ciudad al norte de España c) Policíaca 2. Un resumen. El padre estaba preocupado por la desaparición de su hijo y pidió ayuda de la detective. Él no quería ir a la policía porque sabía que amigos de Javier asociados con drogas. Para rescate a su hijo, entrega Fernández tiene que pagar dinero o ellos cortaron los dedos de Javier, y luego matarlo. Al final resulta que esto es engaño a causa del odio de su padre. Y Javier no ha muerto, y se pasó a vivir con una novia. Capítulo I 4. a) 3 ­ la acción tiene lugar en martes 3 de octubre b) 6 ­ 6 de la tarde, Javier sale de su habitación con una bolsa en la mano. c) 17 ­ Javier tiene 17 años d) 9 ­ La cena es a las nueve, como todas las noches e) 11.30 ­ 11.30 de la noche, Javier no ha venido a cenar 6. Razones: Se ha escapado de casa porque está cansado de vivir con su padre....

Hispaania keel
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Greteke Sachmeier

Greteke Sachmeier Greteke Sackmeier on 14 aastat vana,kaalub 64 kg ja on 160 meetrit pikk. Sachmeierite perre kuuluvad: papa , mamma, tirts, hansuke ja muidugi greteke. Kõik nad on veidi tüseda võitu. Samuti on neil kõigil mingi kiiks. Papa tegi oma vuntsidest küsimärke ja hüümärke, greteke näris juukseotsi, mamma sikutas alailma oma kampsunit allapoole ja hansuke toppis oma vasakukäe näpu paremasse ninasõõrmesse. Ainult tirtsukesel polnud mingit veidrust. Sachmeierite pere käib iga nädalavahetus vanaemal külas. Ühel nädalavahetusel pidid Sachmeierid vanaema juurde sõitma ilma mammata,kuna mamma läks klassikokkutulekule. Seal kohtas ta oma endist klassiõde ,kes oli hirmus kõhnaks muutunud ja ka mamma tahtis...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
6
odt

ISA GORIOT

” (Pr Vauquer) “Kaunid hinged ei või jääda kauaks sellesse maailma.” (Eugene de Rastignac) 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant ? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon ?kuhu läksid kõik pansionärid,miks? 1. Mis oli kirjutatud Vauqueripansioni sildile? Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? „ Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama “.9. Millest unistas Vautrin ? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine , kui viimasel oli vaja 6000 fran...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Johann Voldemar Jannsen

1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. 12 000...

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti tähtsamad heliloojad

JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...

Muusika
144 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD ­ saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja ­veini näol). IV PIHTIMINE ­ pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE ­ surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE 5. Paavstlus ja paavstiriik. a. Paavst ­ katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: · Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. · Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. b. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: · 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel ­ Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. c. Paavstiriik: · Tekkis 756.a...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Lydia koidula

Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884,...

Kirjandus
269 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15...

Muusika
171 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lydia Koidula elu ja looming

Töötoas on Jannseni pronksist kuju, mis sarnaneb väga tema päris olemisega. Järgmine ruum on kunagine söögituba, mis nüüd aga kajastab Pärnu ­ Vändra ajalugu. Nurgas on pisike laud, kus kõrvale on kirjutatud Lolla (Lydia K. hüüdnimi väiksena). Seina peal on aga Koidula tunnistus ning pilte koolimajast, kus ta õppis. Küll aga oli see Kõrgeim Tütarlastekool, oli see siiski väga vä ike. Selles toas on veel näha Papa Jannseni mütsi ning Emilie ja J.V.Jannsenite elulugu. Järgmine ruum on tuba mis kujutab endast Taru ajajärku. Selles toas on kirjutuslaud, raamaturiiulid ja diivan. Samuti on seal näha ka palju kirju, mis on seotud I Üldlaulupeoga. Kuna see on Tartu periood, siis sellel ajal oli Koidulal palju muutusi: esiteks abiellumine, teiseks luulekogude väljaandmine ning isa asendamine ,,Eesti Postimehes''. Järgmine tuba on kui Kroonlinna-periood. Selles ruumis on rohkesti maale ja skulptuure...

Kirjandus
101 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Londonis pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja veel teisi teoseid. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse (1794­1795). Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Haydn suri 1809. aastal Viinis. LOOMING Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas:...

Muusikaajalugu
279 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

(Josquinile on iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm). 4. Zanrid ­ Missa, motett, ilmalik laul, reekviemmissa, poeteetiline ood. **** 1. Neljas põlvkond. (Meistrid sündinud 1500. paiku, tegevusaeg 15201560). 2. Heliloojad ­ Üks peamisi meistreid oli keiser Karl 5. Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa , Adrian Willaert. 3. Muusika iseloomustus ­ Valdava neljahäälsuse kõrval esineb ikka rohkem ka keerukamat viiehäälset kompositsiooni. Muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja maneerlikumaks , sellele järgens siiski veel ilmekam ja jõulisem manerism sajandi algul. 4. Zanrid ­ See ei puudute mitte üksnes peenemaitselistes haritlasteringide viljeldunud ilmalikku...

Muusikaajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Suguvõsauurimine

See pataljon hävitas kõik viimase, mis hävitada veel oli vaja. Siia kanti jõudes olid need pataljoni mehed mingi usimasti mõju all. Nad liikusid edasi Pringi suunas. Enne venelaste tulekut oli Eesti maameestel ära peidetud kuulipilduja. Maamehed hakkasid sellest hävituspataljoni tulistama. Otepää kandis tuntakse seda lahingut Pringi lahingu nime all. Selle lahingu ajal läksid Viiding Paul, August Tints ja papa Girill Saar maja juures olevale kõrgele mäele. Papa Girill ja August ronisid puu otsa ja nägid et Pringi pool on suur tolmupilv üleval ja nad kuulsid ka laskmist. August ja papa võeti kinni sest kaevati et nemad olid hävitsupataljoni lasknud. Kui papa oli sellises olukorras, siis muutus ta enesele kindlaks ja vastas ausalt. August aga hakkas kogelema ja mõisteti süüdi. Kuna kõik teadsid, milles asi seisis, siis papa...

Uurimistöö
322 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klassitsism

sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...

Muusika
52 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

Hiljem, 1860. aastal, andis Koidula samas koolis ka eratunde. See oli tol ajal tõeline erand, sest haridusele vastavat tööd oli naisel väga raske saada. (Mihkla 1965: 75) Isa eeskuju järgides alustas L. Koidula kirjandusega tegelemist juba õige varakult, kusjuures esimesed suleproovid kirjutas ta saksa keeles. 17aastaselt hakkas tütarlastekooli kasvandik juba oma isa "Pärnu Postimehe" toimetamise töös aitama ning kui papa Jannseni parem käsi haigeks jäi, oli vanem tütar Lydia see, kes tema etteütlemise järgi artikleid üles kirjutas. (Mihkla 1965: 69) Lisanime "Koidula" sai ta ärkamisaja tegelaselt Carl Robert Jakobsonilt, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi - see tähistas "koidu" aega (Lydia Koidula. WWW). 1861. aastal kirjutaski ta oma esimese eestikeelse teose,...

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti interpreedid

Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...

Muusika
23 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Wikmani poisid

k.õp) oli aga vaimustunud (armastas Eiffeli torni) ja tahtis nelja panna. Lõpuks sai Penn siiski kolme. Pärast eksamit läksid paljud Maria juurde, kuid Jaak mitte. Enne koolimajast lahkumist vestles poisiga veel Ambel, kes tahtis, et Jaak läheks suvel Aadu Vöölmanni (kõrge papa kolmelist poega) õpetama, et see saaks sügisel järeleksamid tehtud. Jaak ütles, et peab kodus asja arutama. Kodused ootasid ärevusega, mis hinde Jaak sai. Kui poiss rääkis ettepanekust repetiitoriks (õpetajaks) olla, oli isa sellele kategooriliselt vastu, sest ta ei tahtnud, et noormees oleks samuti Vöölmanni lõa otsas nagu tema ise. Ema arvas, et võiks siiski minna, et varakult endale häid tutvusi sobitada. Siiski jäi isa sõna peale....

Kirjandus
1911 allalaadimist
thumbnail
5
doc

RENESSANSS

o Missatsüklid, motetid, ilmalikud laulud · IV o Madalmaade koolkond hakkas lagunema o Hinda läks individuaalsus, tugev isikupära o Musica reservata . väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika o Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa , Adrian Willaert o Motetid, madrigalid · V o tõusid esiplaanile itaallased o kujunesid uued koolkonnad o värvirohke, jõuline, isikupärane väljendus o iseloomulikud on eksressiivsus ja dramatism o Philippe de Monte, Orlandus Lassus...

Muusikaajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Victoria" Knut Hamsun - kokkuvõte

Õhus oli sädet no. III. Läks jälle linna õppima ja tööle(ehk kirjutama). Kohtus linnas Viciga, ütles et kõik luuletused on temast ja ta armastab teda. Vicil oli 1 ta luuletus põues ja lõpuks ta ütles ka, et armastab Johi. Vic suudles Johi. IV. Joh äratab jälle naabrimehe oma öise laulmisega. Elas öiset elu, kõndis toas edasi- tagasi ja kirjutas. Vic ütleb talle, et Papa ei lubaks neid kokku. Joh on meeltesegaduses. Pidi algul Seierite(peaaegu uppunud tüdruku perekond) kutsel vastuvõtule minema, aga kui Vic kirjutas et tuleb ka ja selgitab pikemalt seal nende suhteid, ütles Joh kutse ära. V. Vic sõitis koju, Joh üritab oma raamatut kirjutada, aga mõtted lähevad mujale. Tahab surmast kirjutada, aga ikka kirjutab ilusat lugu lõpuga, kus Vic mingile mehele(ehk siis Johile) ,,Ei" ütleb...

Kirjandus
383 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Franz Joseph Haydn

Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Londonis pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja veel teisi teoseid. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse (1794­1795). Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Haydn suri 1809. aastal Viinis. Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat...

Muusika
80 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ristiusu kirik 1.-15.saj

Osa piiskoppe hakkavad ennast pidama peapiiskoppideks. 311.a. deklareerib Rooma piiskop, et tema on kõige tähtsam. Väide tugineb sellele, et Rooma on impeeriumi suurim linn. Roomale aitas kaasa ka Peetruse pidamine esimeseks piiskopiks. Peetrus oli ka Jeesuse lemmikõpilane. Kuna imperiaalne valitsus on nõrk, saavad piiskoppidest Rooma tähtsaimad mehed; tähtsamad, kui nad oleksid tugeva keisri ajal. Ladina keeles papa ehk isa, algselt kõikide piiskoppide nimetus, saab hiljem Rooma piiskopi ainunimeks. Sellest eesti keeles paavst. Paavst LEO I Suure ajal on esimesed tõsised vastuolud Konstantinoopoliga. Leo I teeneks peetakse, et Attila ei rüüsta Roomat. Varase kiriku mõjukaim paavst oli GREGORIUS I Suur (590-604). Tema ajal suureneb kristlaste hulk. Levib Benedictuse reeglistik. Kesk-Itaaliast sai paavstide peamine tugiala ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks...

Ajalugu
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun