Kiri: lineaarkiri A Lineaarkiri B ei osata lugeda! Lossid:kindlustamata,luksuslikud, Kindlustatud, tugevad müürid, sõjapealikude Kanalisatsiooniga,basseiniga,sambad, keskused Kultuuri- ja majanduskeskus, Kunst:puudub sõjakas joon,kujutatakse naisi. Elurõõmus,rahumeelne Usund: kultusloomad (härjad) mütoloogilised Siit saab alguse jumalate panteon Legendid. Linnad: rahvarohked, kindlustamata Kõrgendikel,kaitsevallidega, väiksema arvulised. Kreeta-Mükeene religioon. Kreeta religiooni kohta võib teha oletuslikke järeldusi arheoloogilise aines, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Piltide ja kujukeste põhjal arvatakse et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Polis
Rooma Arhitektuur: · eeskujuks etruskide ehitised · valitses lihtne templitüüp, mis meenutas kreeka templit, aga proportsioonid olid teistsugused · võtsid kasutusele ehitamisel sideained · ladusid suurepäraseid võlve · alguses ladusid tavalisi kaari, pärast silindervõlve. Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid · Panteon: seal on üks suur ümar ruum, mis on kaetud suure kupliga. Sees sambad, poolsambad ja pilastrid. Pühendatud kõigile rooma jumalatele. Olemas peasissekäik. Lagi kaetud kassettidega. Kaunistusmaterjalina kaotati marmorit. Ehitis on kompaktne ja terviklik. Ehitati 10 aastat. · Colosseum: ehitatud tavalisele siledale maapinnale. Ehitatud Rooma südalinna. Otstarve nõupidamisteks, teatrietendusteks, võistlusteks.
Õigus apelleerida(kohtu otsust edasi kaevata) keisrile. Jaga ja valitse s.o riikide ajamine vastuollu, et ärritaja tunneks end turvaliselt, jääks puutumatuks, samal ajal jagelevad teised omavahel. Akvedukt, kannab vett. Vee juhtimise otstarve. Term, sauna kompleks, see oli suhtlemiskeskus ja vaesed said seal soojas olla. Amfiteater gladiaatorite sõdimise jaoks. Kõigi jumalate tempel Panteon. Perekonnad olid patriahaalsed. Religioon, algselt teistelt võetud usundid. Kreeka jumalad > Idamaa usundid > Ristiusk (Hakkas levima kuningriigi ajal) Ida-rooma keisririigi õitseng seisnes võimutugevuses, sõjaväe tugevuses, heas maksusüsteemis, ristiusu tugevnemises. optimaadid kaitsesid senati võimu populaarid tuginesid rahvakoosolekule
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti. · Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid. · Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti iseseisvumine. · Keiser Nero ajal ( valises54-68) sai kunsti kogumine ja nautimine elunormiks. · Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus keisri villa. Asusid ka teised paleed, raamatukogud, teatrid, termid ja palestra. Aedades oli sammaskäike terrasse, basseine ja palju skulptuure. · Rooma riigi igas linnas oli foorum e. kohtu ja koosoleku väljak. Selle ääres seisis Kohtu ja ärihoone basiilika. · Suurim teater Colosseum · Triufikaared ja sambad · Aastal 79 jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla Pompeji ja Herculaneum.
Väga tähtsal kohal olev astronoomia (tähetarkus) oli tihedalt seotud astroloogiaga (taevakehade järgi ennustamine). Egiptus- Osad jumalad kehastasid loodusnähtusi, kuid enamus olid inimese keha ja looma või linnu kehaga. Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju. Usuti surmajärgsesse ellu. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Itar, ning Marduk. Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga.
seisuste vahel kehtis ,,Silm silma, hammas hamba vastu" reegel. 12. Mesopotaamias kujunes kiilkiri (arenes Sumerite piltkirjast). Pehmele savitahvlile vajutati märgid kiilikujulise otsaga pulgaga. Palju märke tähistasid silpe. 13. Mesopotaamia teadus oli eelkõige tarvilike teadmiste ja võtete kogumine. Ei tehtud teoreetilisi üldistusi. Matemaatika (kuuekümnendüsteem, numbrite järjekord). Astronoomia (taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks -> kuukalender). 14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure perekonnana, kes elas rikaste moodi. Aga neil oli surematus ja üliinimlik võimsus. Kaitsesid inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistasid ülekohtuseid. Igal jumalal oli lemmiklinn. 15. Tänapäval paikneb Mesopotaamias Iraak. 16. Hetiidide võimu ajal hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Leiutati
mälesuseks püstitatud skulptuur v. ehitis. Arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini.
umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Forum Romanum Rooma linna lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Colosseum Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja. Saun Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Carcalla valitsusajal. Tituse võidukaar Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel" Vatikan Seal asub ka Euroopa üks Click to edit Master text styles Second level kuulsamaid muuseume Third level Vatikani Muuseum, kus Fourth level Fifth level on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo Click to edit Master text styles
marmoriga. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri ruume ja katta need silindervõlviga. Et saavutada ümar lagi, ehitati kuppel. Igas Rooma linnas pidi olema foorum, mis on kohtu- ja koosolekuväljak. Foorumi kõrval asetses ka kohtuhoone basiilika, mille järgi hakati ehitama hiljem kirikuid. Tähtsaimad ja kõige kuulsamad Vana-Rooma ehitised on nt Rooma Panteon, Colosseum ja Carcalla termid. Colosseum on aga oma aja kõige suurem amfiteater. Amfiteatris tõusevad reeglina pingiread astmetena üles ja seal viidi läbi rahva koosolekuid ja meelelahutustegevusi. Roomast sai alguse ka triumfikaarte püstitamine. Need püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaeti reljeefidega. 11. Rooma Pantheon 12. Colosseum 13. Carcalla termid Skulptuur Kõige tuntumad skulptuurid Roomas olid portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid.
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel joonia sambad ja kolmandal korintuse sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid. Colosseumi interjöör koosnes areenist ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast. Kirjelda basiilikat! Rooma antiikarhitektuuris mitmelööviline hall, mida kasutati ilmalikel eesmärkidel nt turuhoonena Kirjelda Panteoni! Rooma Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel ühendab endas nii etruskide pärandit kui roomlaste ehitustehnika uuendusi. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja nagu ümmargune saal, mis toetub 18 roosale ja hallile egiptuse graniidist sambale. Lagi on valmistatud kassettidest, mis on valmistatud
maju ehitada. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid keisrid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Keisrid lasid endale püstitada triumfikaari ja obeliske. Palatinuse künkale kerkisid aga keisrite paleed (Kõiv 2006: 160). Suurejoonelist ehitustegevust arendati Julius Caesari ajal. Ta alustas uue foorumi ehitamist Venus Genetrixi templiga, ehitas uue amfiteatri, Basilica Julia ja laiendas suurt tsirkust (Circus Maximus) (Vaga 1999: 111). Itaalia ehituskunsti arengust vabariigi ajastul annab ülevaatliku pildi a. 79 pKr vulkaani Vesuuvi laava alla maetud Pompei Lõuna-Itaalias
sümmeetriliselt. ehitismälestised Trajanuse foorum - uhkeim sümmeetrilise ülesehitusega ja range planeeringuga foorum. Basilica Ulpia - väljaku tagaküljel asunud suur hoone, raamatukoguna kasutatud hoone. Basiilika oli ehitustüüp , mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosoelkuid. Fortuna Virilise tempel - Panteon - üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. väga hästi säilinud. Panteon oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Võib arvata, et just see õigustas templi katmise taevalaotust meenutava kupliga. Circus Maximus - Colosseumi kõrval suur vaatemängude paik, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. kaar - võlv - kuppel - silindervõlv - Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. ristvõlv - kahe silindevõlvi ristumine
Pildil kasutatakse sellist võtet nagu · Kuldlõige · Sfumato · Rakurss · Massaccio · Giovanni Bellini · Fra Angelico · Perugino "Veenuse kevad" · Giorgione "Puhkav Veenus" · Botticelli "Veenuse sünd" · Bramante "Flora nümfidega" · Botticelli "Kevad" · Giorgione "Tantsivad nümfid" · Bramante Tempietto · Palladio Villa Rotonda · Raffael Padova kabel · Rooma Panteon · Firenze katedraal · Peetri kirik Filippo Brunellesschi Andrea Palladio Donato Bramante Pildil on kasutatud kompositsiooni ülesehituse juures · Diagonaali · Ringi · Kolmnurka Kolmnurk-kompositsioon pildil tähendab · Kolme tegelast · Isa poeg püha vaim · Neitsi Maarja Kristus Ingel Leonardo da Vinci · Püüdis alati lahendada kunstilisi probleeme
Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike n...
roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest suurema kupli
13. Avalikud mängud keisrite aukohus, hobukaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlus elu ja surma peale. 14. Ehituskunst kõrgem tase kui kreekas. arenedus teedeehitus. aatriumelamu, pompej (vulkaan). 15. Skulptuur marmorportreed, pronksist ratsakujud, võidusambad ja reljeefid. 16. Kultuuri õitseng Augustuse ajal pikk rahuperiood. metseen. kirjanduse kuldne ajastu (poeet vergilius) 17. Rooma varasem religioon looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena. jumalate panteon (jupiter zeus). vesta(neitsid) 18. Kristluse tekkimine ja levik Jumal saatis oma poja maa peale, et inimeste patte lunastada. kristlasi kiusati taga. ristiusu võidukäik tõi juurde kristlaste arvu kiire kasvu. keelate mustsed usupidustused.
7. Nim. kuulsaim akvedukt. Prantsusmaal asetsev akvedukt e. veejuhe Pont-du-Gard (säilinud tänase päevani). 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Marsi väljakul asuv Panteon (see oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Tähtsal kohal just sisevaade). 10. Mis on Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, asukohaga Roomas. See mahutab ligi 70 000 inimest. Neljakorruseline kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (e. arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega (e. neljakandiliste seinast eenduvate pool[seina]sammastega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel
Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. · Panteon Roomas. Kõikide jumalate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117-138) ajal. Ümmargune ehitis, Ø ja kõrgus 43,4 m. Esimene nii suur kuppelehitis, oli eeskujuks renessansile. Aknaid pole. Võimas ruumimõju. Eeskoda (viil ja 8 sammast) on ehitatud hiljem, 2. saj. · Caracalla termid Roomas. Keiser Caracalla valitses 211-217. Säilinud on varemed. Oli võimas kompleks külm ja soe saun, riietus- ja jalutusruumid, basseinid,
Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii...
kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Üle Seine'i viib 33 silda. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik , Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak , klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak , kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou
tänapäevani (juuliuse kalender). Argipäevane riietus- tuunika, pidulik - tooga. Sandaalid. Vaesemad sõid leiba, jahust valm. putru (harva ka kala, juur- ja puuvilju), rikkad liha. Rooma elamu: 1korruseline, nelinurkne, kivist. Keskmes aatrium - avatud katusega, bassein, pere- või elutuba, varasemal ajal võõrustati ka külalisi, piirasid magamistoad. Roomas elanike arvu tõttu palju lohakalt tehtud elamuid jms., keisrite ajal see muutus. Foorum - linna ja imp. keskus, pidulik. Panteon - kõigi jumalate tempel. Keisrite palee. Suur äravoolukanal -> arenes kanalisatsiooni süsteemiks. Akveduktid - varustasid linna veega. Termid - avalikud saunad, ka vaestele; massaaz, erootilised teenused, raamatukogud. Amfiteatrid, hipodroomid. Sport ebaoluline; vaatemängud! - võidusõidud, võitlused. Keisri aukohus korraldada. Suurim hipodroom Circus Maximus. Võidusõit u 4 km. Ohtlikud tagasipöörded tulba juures. Kaarikujuhid, gladiaatorid - orjad.
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
Indias kõige levinum religioon. Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Hinduismis käisitlevad maailmakorda nn jumalad maa peal, õhus kui ka taevas. Selleks tuli neil võidelda pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes lisaks maailmakorda lõhkuda tahavad vaid ka inimkonna hävitada. Kuid hiljemalt VI saj eKr hakati uskuma, et inimene ei pääse surma järel taevasse vaid on loodud uuesti sündima üha uues ja uues kehas. India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujutisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe. Aarjalaste jumalad seevastu on meile veedade kaudu hästi tuntud. Raido Niggulis 10a 5
põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning orjad, gladiaator elukutseline mõõgavõitleja, amfiteater ringi või ovaalse kujuga monumentaalne areen, Circus Maximus suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel, akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun, Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks
Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos Usk Roomas-Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil.
võis orjaga teha,mida soovis;vahel võis orja positsioon olla üsna heavastutusrikkad ülesanded,peremehega sõbrunemine,omale elatise teenimine.Sageli lasti orje vabaksraha eest,ustava teenistuse eest või heast südamest.Vabakslastutest võisid saada rikkad ja mõjukad inimesed. Gladiaator mõõgavõileja,kelle veriseid võitlusi roomlased armastasid. Amfiteater ringikujuline või ovaalne areen, tuntuim Colosseum Roomas. Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon kõigi jumalate tempel. Termid avalikud saunad,kus pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid, samuti võisid seal olla raamatukogud ja lugemisruumid. Aatrium siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise
VANA- KREEKA JA VANA- ROOMA EHITUSKUNST: SARNASUSED JA ERIPÄRAD STILISTILISELT JA EHITUSTEHNILISELT. Vana Kreeka varaseimal perioodil jälgiti egeuse ning eriti mükeene ehituskunsti traditsioone. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid arenesid siiski peamiselt välja arhaika perioodil (7.- 6. saj. eKr). Kreeka ehituskunst on tugevalt konstruktsiooni keskne ning tähtis on välisarhitektuur. Rooma arhitektuur on suuresti üle võetud kreeklastelt, mida kasutati ainult dekoratiivselt. On kreeklaste kui ka etruskide arhitektuuri jätkuks. Nendelt võtsid nad üle ehitiste tüübid, konstruktsioonid nii kohandades kui ka täiustades neid. Vana- Rooma ehituskunst on dekoratsioonipõhine. Kreeka tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul. Nagu Kreekas, nii on templid Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. E...
Direktooriumi ajastu- Malmaisoni interjöör, seinamaalingud omased Pompeile, lihtsam ja rangem Ampiir ajastu- luksuslikus ja rikkus, baldahhiin voodi, kasutatakse ära vorme, ntks kreeka vaasi kujulised urnid Ameerika Ühendriigid loodi 1775. Klassitsismi soosis president, kes oli ka arhitektuuri õppinud. On loonud ehitisi Virginias. (Virginia osariigi esinduskogu hoone ja ülikooli hoone.) 1790.aastal hakati ehitama Valget Maja- Kapitoolium. Prantsusmaa Louis XVI ajal ehitati Pariisi panteon, millest pidi saama kirik ning nüüdseks saanud Mõistuse tempel. Väike drjanoon ehitati Louis XVI ajal. Ampiirstiili ajal ehitati Madelaine kirik, mis jäljendab täpselt kreeka remplit kuigi on kristlik kirik. Lasti ehitada tähe võidukaar. Peterburg *klassitsism on vene arhitektuuri õitseng, sest keisri võim oli sel ajal suurim. Paljud arhitektid olid välismaalased. *Varaklassitsism- kunstiakadeemia hoone; vanim kaubamaja; Marmor palee; Smolnõi instituut. *19
ROOMLASED VANAL AJAL. Roomlaste usust: Usuti, et maailm on täis vaime ja hingi. Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid ...
kreeklastest pidasid roomlased amfiteatrites enamasti gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi . Märkimisväärseks saavutuseks saame lugeda sel ajastul rajatud sildu , teesi ja veejuhtmeid. Agoraa asemel oli Roomas foorum. Samuti erinesid roomlaste ehitised jumalatele. Roomlastel oli jumalatele pühendatud üks eriline tempel . Eriline oli ta just oma kuju poolest . Kuna enamus maju olid neljakandilised siis see hoone oli ümmarguse põhiplaaniga, maailma suurim kuppelehitis - Panteon . Rooma keisririirig ajal sai alguse ristiusk , mis hakkas levima Palestiinas . Keisririigi hiliseks perioodiks tõusis esile üks ja ainus jumal ning keisreid ei tunnistatud enam jumalatena . Kristlus kuulutati ametlikuks riigiusuks. Samuti hakati paganaid taga kiusama . Mina arvan , et kreeka kultuuri mõjutused olid vältimatuks . Seetõttu ,et enamus alistatud rahvaid olid samuti kreeka kultuuri mõjutustega, kreeklaste massilise rändamise tõttu hellenismiperioodil .
poolkerakujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid (neljatahulisi poolsambaid) jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Panteoni hiiglaslik 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5-meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Võrreldes kreeka arhitektuuriga torkab peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja
13. Inimestele anti veenev ruumilisus ja kehalisus, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Teostel kujutati usutavalt tundeid ja emotsioone. 14. Tuntuimad Itaalia arhitektid 16.sajandil olid Bramante, Michelangelo Buonarotti, Andrea Palladio. Bramante tuntumad ehitised- Tempietto, väike kabel. Samuti pidi ta ehitama ajakohasema Rooma Peetri kiriku, mille järgi pidi kuppel tulem apoolkerakujuline nagu vanade roomlaste Panteon. Michelangelo- jätkas Bramante'i tööd Rooma Peetri kiriku kallal. Palladio- San Giorgio kirik Veneetsias ja Villa Rotonda Vicenzas. 16.sajandil sai arhitektide püüdluseks suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldsmuljesse. Suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa. 15.16.sajandi alguse kunsti nimetatakse kõrgrenessansiks. 16. Leonardo da Vinci töötas sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrvalt tegeles
Alus oli ruudukujuline, põhiliselt puust hoone, 2-3 pühakoda ja suur eeskoda Ehitusmäletised Roomas Monumentaalskulptuur - Vana ja uus arhidektuur segunesid. - Keisrivõimu kehtemisega kaasnesid korapärased ehitised. - Foorumitele lisas iga põlvkond ehitise. - Basiilikates peeti poliitilisi koosolekuid. - Rahu altar legendid Rooma linna asustamisest - Monumendid muutusid oluliseks Marcus Aureliuse ratsamonument. - Triumfikaared Constatinuse - Fortuna Virilise tempel, Panteon, Circus Maximus Rooma skulptuur ja maalikunst - Portreeskulptuuris austati esivanemaid, kujutasid neid realistlikult. Arvati, et see kindlustab nende hinge kohalolekut. - Maalikunst on vähem säilinud, seal on jäljendatud erinevaid materjale, kasutati ka mosaiiki. - Pompeji seinamaalidel jäljendatakse loodust. - Rooma majade keskel oli aatrium - Temaatika mütoloogiast, kirjandusest - Tahvelmaalikunst maaliti portreesi ja pandi need hauda kaasa Ristiusu moju kunstile. Katakombid
Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Jär...
triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. - Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. - Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. - Üheks oluliseks muudatuseks ehitusmaterjalide vallas oli rooma betoon. See koosnes kiviklibust, mis segatud vulkaanilise tolmu ja veega. Mass kivistus, oli veekindel ja võrdlemisi tugev. Koostis aga polnud vedel, seega ei saanud seda valada vaid pidi tõstma. - Teine oluline nähtus olid võlvkaared
Seisnes praktiliste ja sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakkasid lapsd koolis käima, rikkamad pered võtsid lastele koduõpetaja. Noormehed suundusid edasi mõne sugulase juurde väeteenistusse. Juuliuse kalender Uus kalender, mille järgi on aastas 365 päeva ja iga 4 aasta tagant 1 lisapäev. Tuunika Roomlaste igapäevane alusrõivas. Tooga Rooma meeste pidulik pealisrõivas. Tähtsamad ehitised : · Panteon Kõigi jumalate tempel. · Foorum Linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. See oli linna poliitiline- ja ärikeskus ning kohtu asupaik. · Keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. · Akvedukt Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. · Termid Avalikud saunad. · Amfiteatrid korraldati gladiaatorite võitlusi. ( Colosseum ) Rooma piirkonnad : Kreeka kultuuri mõjutused :
Oluline Maalikunst: Vähem säilinud Elumajade esinduslikumad ruumid täideti maalingutega Elutruu Ruumilisust anti edasi valguse ja varjudega Värvid looduslähedasemad Taotleti ka silmapetet Tahvelmaal Portreemaal Silmad maaliti suurimalt – ilmekad Lihtsad, realistliku Rooma Panteon (läbimööt üle 40 meetri) o Kreeka sambad o Kasutati poolsammast ja pilastrit Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari o Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid o Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne o Adveduktid Monumente oli Rooma linnas palju. Neid püstitati tähtsamatele isikutele, kes olid midagi suurt saavutanud
Vahemere saared ja rannamaad ning Egiptus (Sudaan ja Etioopia) hellenid – oli hõim Põhja-Kreekas, kuid alates 5.saj. eKr. hakati helleniteks nim. kõiki kreeklasi barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas hegemoon – Kreeka juhtiv jõud spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks Euroopa - panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele pühendatud templit dionüüsia - viljakuse ja veinijumala Dionysose jaoks peetav usupüha pankraation – ühendas maadluse ja rusikavõitluse retoorika – kõnekunst filosoofia – Vana-Kreekas sündinud viis mõtestada, selgitada ja süstematiseerida maailma(ruumi) ning õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. M...
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin e...
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erin...
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
(kohtuhoone, kus sõlmiti äritehinguid ja peeti koosolekuid), mitu templit, riiklik arhiiv ja kartseri nime kandev vangla.Foorumi kõrval Kapitooliumi küngas. Peajumala Jupiteri uhke tempel. Lihtrahvast Kapitooliumile ei lubatud. Roomlased ehitustehnikas nii kaugel, et hakkasid esimestena kasutama sideainena lubjamörti. Põletatud tellis. Ehitus odavnes ja hiiglaslikud hooned. Ristvõlv, kuppel. Igavene linn. Arhitektuuri parimad näidised Panteon ja Colosseum. (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele. Akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad. Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia.
Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste majutuseks. Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias. Maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi. Keisrite ajal hakati tegelema Rooma väljaarendamise ja kaunistamisega. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi keskus omandas piduliku ilme. Lisandus palju uusi templeid, muu hulgas ka kõigi jumalate tempel Panteon. Linna ehtisid keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared, ühe silmapaistvama ehitisena kerkis Palatiumi künkale Keisrite palee. Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal.. Sajandite jooksul arenes sellest maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid, mis olid avatud ka vaestele roomlastele
6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2. Mille poolest vastandusid teineteisele itaalia barokkmaali nn. Naturalistlik ja idealistlik suund?
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
Selle rajasid ahhailased. Kõrgkultuur kujunes alles 15 saj eKr. Kreetalaste kiri kohandati LINEAARKIRI B-ks. Kasutati majapidamisaruannete jaoks. Ka selles kultuuri labürindisarnased lossid, mis seekord kindlustatud. Ümbritsetud KÕRGETE müüridega. Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga. 1100 eKr hävis ka Mükeene kultuur DOORLASTE rünnaku ja vallutuste pärast. KREETA-MÜKEENE KULTUURI TÄHTSUS Pole otseselt seotud edasise Kreekaga seotud. Jumalate panteon siiski pärineb Kr- Mük, nagu ka vaimne pärand. Oli primaarne tsivilisatsioon. VANA-KREEKA riik ja ühiskond Linnriigid e POLISed. Oli sõltumatu kodanikupõhine keskkond, võisid suured olla. Elanikud eri kihtides. Kogukond tervikuna oli DEEMOS (kr k rahvas). Sealt eraldus suursugusemate kiht, keda nimetati PAREM (aristoi). Ühe linnriigi rahvas = deemos. POLIITIKA oli polise asjadega tegelemine, sellega tegeleti rahvakoosolekul valiti ametnikud ja moodustati nõukogu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
