Sel hetkel oli majandus kokkukukkumise äärel. Algasid mitmesugused sammud. 17 sept 1992 kolme suurema panga tegevus pandi seisma (Tartu kommerts pank, balti ühispank ja põhja eesti pank) ja juhtimine võeti üle. 92. aastal oli 42 pank ja 92 aasta lõpuks oli alles 22 panka. Tartu kommertspank oli puhtalt enda tegevuse tõttu, ülejäänud kaks toimetasid palju nõukogude liiduga. 18. Sept otsus tartu kommertspanga sundlikvideerimiseks, läks pankrotti. Kaks ülejäänud. Tuli teha VEB fond, kuhu pandi 800 miljonit võlapaberit. Nendele anti sertifikaadid, mille aluseks on võlapaber, mis on valitsuse võlakiri. Põhja eesti pank ja balti ühispank liidedi kokku. Temast sai Põhja Eesti pank. Väikseid pankasid pandi järjest ja järjest kinni. Majandus läks käima, VEB fond ja pangakriisi lahendus. 533 anti nendele ettevõtetele, kellel oli mingid hoiused NESSEKA PANGAS?!?!?!?!?!? Ei ole maksujõuetu,
(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 29 (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tegevuse lõppemisel ja pankrotiga. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
andnud raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa. Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. Tegevusluba antakse, kui: 1) ettevõtja ja tema esitatud dokumendid vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2) füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule või äriühingu juhatuse liikmetele või teistele juhtima õigustatud isikutele ei ole välja kuulutatud pankrotti, neid ei ole karistusregistri andmete kohaselt süüdi mõistetud esimese astme kuritegude eest, majandusega ametialaste kuritegude eest ega kuritegude eest töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonnas ega üle kahe korra raudteeliikluse ohutusega seotud väärtegude eest ega väärtegude eest sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
tulemusena lasti palju töötajaid lahti. Uued töölised ei osanud koostada registrit, st rakendati alles 2004, mitte 2003. aastal. Unustati teavitada ka maksumaksjaid. Polnud vastavat dokumentatsiooni, puudusid deklaratsioonid. Maksu tasumine toimus alles 15.juuli 2004. Tegemist on kvartaalsemaksuga. Esimene tasumine oleks pidanud toimuma 15.jaanuar. Teine oleks pidanud olema 15.aprill. tänu edasilükkamisele, pidi maksma kõik korraga. Väiksemad ettevõtted läksid pankrotti. Kõige rohkem kannatasid FIE-d. Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid. Veotransporditöötajad tõstatasid konflikti- ei maksustatud reisjatevedu. Oleks tõstnud piletihindu, aga majanduslik seis oli halb ja ei saanud seda teha. Maksu nimetus raskeveokimaksu seadus. Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega. · Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto
York, London ja Tokio neis asuvad suurimate pankade peakorterid ja böesid. international (transnational) company 2. Mis on riigile, kuhu rajataklse tütarettevõte hea ja halb tulemus: hea: tekib töökohti juurde riigile laekub rohkem makse sisse tuuakse moodsat tehnoloogiat koolitatakse tööjõudu halb: tekitatud jäätmed jäävad riiki firma kasum läheb Eestist välja kohapealsed ettevõtted võivad konkurentsi tõttu minna pankrotti. 3. Miks rajavad rahvusvahelised kergetööstusfirmad oma allettevõtteid arengumaadesse? 1 Tootmiskulud, seega ka omahind on madalam. Omahinda mõjutab- tööjõud odav (töölistele ei pea niipalju maksma, kui arenenud maades), tooraine lähedus (transpordikulud jäävad ära) Kergetööstus ei vaja tingimata teadusasutuste juuresolekut (on traditsiooniline tööstusharu) ja kõrge haridusega töötajaid. Osa toodangust tarbitakse kohalikul turul.
eduga skulptorina, kuid tuberkoloosi tõttu oli tal raske töötada pideva tolmu keskel. 1. LAPSEPÕLV Amedeo Modigliani sündis 12. Juulil 1884 Itaalias Livornos juudi perekonnas. Tema vanemateks olid Flaminio ja Eugenia Modiglian. Amedeo oli oma perekonnas neljas laps ja ühtlasi ka pere noorim.Modiglianide suguvõsa pärines samanimelisest maakohast Roomast lõuna pool. Enne A. Modigliani sündi jõudis aga nende perekonna puidu ja söega kauplev ettevõtte pankrotti minna ning nende perel ei olnud majanduslikult kerge elu. A. Modigliani ema töötas pere majanduse parandamiseks eraõpetaja ja tõlkijana. Just emaga oli A. Modiglianil väga lähedane suhe ja ta sai ka oma innustuse temalt. Tänu ema prantsuse päritolule sai ka noor A. Modigliani üsna varakult selgeks pantsuse keele, mis talle ka hilisemas elus palju kasuks tuli. Isaga aga tal kõige soojemad suhted ei olnud ning Amedeo suhtus temasse üsnagi ükskõikselt.
Oluline on võimalikult palju vähendada võlausaldajatele tekkivat kahju ja võimaluse korral säilitada võlgnikule edasise ärilise tegevuse võimalus.3 1.3. PÕHJUSED Füüsilise isiku pankroti põhjuseks võib olla liiga suure laenukoormuse võtmine, samuti kui ta on kohustuste käendajaks sellistele juriidilistele isikutele, milles võlgnikul on osalus või mille tippjuhina ta töötab. Kui ettevõte, mille käendajaks on ettevõtte juht, läheb pankrotti ja ettevõtte varast võla tasumiseks ei piisa, võib võlausaldaja esitada kohtule avalduse kuulutada ettevõtte juhi suhtes välja füüsilise isiku pankrot.4 Füüsiline isik võib maksejõuetuseni jõuda ka näiteks siis kui ta ei tasu õigeaegselt isikliku sõiduauto liisingu- või korteriostuks võetud laenumakseid või tal on tekkinud võlgnevused maamaksu tasumata jätmisest. Võlgnevused ei kao, vaid suurenevad ning olukord ei paista tulevikus paranevat.5 Juriidilise isiku puhul saab
ilmneb et üks või teine pank ei suuda raha välja maksta neile kellel raha hoiul, kuna nad olid liiga palju välja laenanud. Vähendavad hoiuste teenustasu, et saaksid kliente juurde, kelle rahaga edasi 1 mängida. Midagi see aitas. Lõpuks jõudis hind hoiustamise eest nulli ja samuti hakatakse hoiustamise eest peale maksma. 1500 saj lõpp ja 1600 saj lagus hakkab massiliselt panku minema pankrotti. Kujunevad välja Keskpangad. Kui ei toimi finants asutused siis on see kahjulik kogu riigimajandusele. Samuti haaras valitsus ise võimu pankade üle, et stabiliseerida olukorda. Ja juhtimise saavad üle tugevamad kommertspangad, kes on selle üle elanud. Kes omakorda saavad aru, et neil ei ole mõtet kommertstegevusega tegeleda, kuna see on riskantne, et laenud ei pruugi tagasi tulla. Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha
1920 ndatel Majandus Eestii oli vene impeeriumis üks enim arenenud piirkondi võrreldes euroopaga oli eesti majandus nõrk 1919 võeti eestis kasutusele mark 1919 võeti vastu ka maa seadus millega riigistati mõisnikele kuulunud maad 56000 asunikutalu-> väikeomanike kiht Osa maid jäi riigile Majanduslik tõus 1920-1924 Sest eesti oli venemaale ainukeseks vahendajaks läände Kui venemaa oma turu sulges siis läksid paljud eesti ettevõtted pankrotti Tähtsamaks haruks põllumajandus ja lõpetati tööstuse eelisarendamine, loodi maapank mis andis asundustaludele ja teistele põllumeestele laenu asutati masina ühistuid, eesti või ja peekon leidis turgu inglismaal ja saksamaal. tööstuses suleti hiigel ettevõted mis olid tootnud venemaale kaupu loodi uusi väiksemaid ettevõtteid tähtsamad tööstusharud 1. kütusetööstus 2. keemia tööstus 3. puidu tööstus 4. puidutööstus suureks probleemiks jäi tööpuudus
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
kaupa. Riigi osalus oli vale, nad hoidsid laenuintressid madalal. Üksikult ei oleks need kriisi toonud, kuid koos põhjustasid languse. 1928 ja 1929 olid head viljaaastad, talupidajad olid võtnud laenu, kuid kuna viljahinnad olid madalad, ei suudetud laene tagasi maksta. Lisaks oli hea teraviljaaasta Lõuna-Ameerikas, turule tuli odav Argentiina nisu. Venemaa alustas sõjatööstuse arendamist, mille tõttu nad vedasid välja rohkem vilja. Paljud USA väiketootjad läksid pankrotti ja pidid oma maa pangale andma. Ettevõtted läksid pankrotti, mis põhjustas inimeste töötuse. Oli palju vaba tööjõudu, siis sai langetada tööliste palka. Inimestel ei olnud enam raha ja ostujõud oli madal, nii langesid hinnad madalamaks. Hindade langetamine ei tasunud enam ära, põhjustades järgmiste ettevõttete pankroti ja inimeste töötuksjäämise. Demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel
valitsussektori eelarve reageerib majanduse muutustele, mõjutades sellega erasektori majanduslikku käitumist Diskreetne stabiliseerimine - ehk situatsioonikohane fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. - Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi - Diskreetse stabilisaatori näiteks on maksude alandamine Riigvõlg - Tekib siis, kui eelarve lasta miinusesse - Ettevõtted satuvad liigse võlakoorma tõttu pankrotti - Riigid pankrotti minna ei saa, kuna riigil on kasutada veel mitmeid abivahendeid olukorra parandamiseks Meetmed riigivõla vähendamiseks: - Maksude tõstmine - Riik suurendab raha pakkumist - Võla taasfinantseerimise võimalus s.t. et valitsus laseb välja uusi võlakirju, et varem võetud võlgu kustutada. Riigivõla kulu - Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil on riigile kulukas intresside tõttu
praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks? Erinev riigi sekkumise määr. Vähem sekkub Tsiviilõiguses, ühinguõigus on keskel ja kõige rohkem sekkub majandusõiguses. Riigil suurem huvi erinevates valdkondades. Riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes). Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid. • Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab). • Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Tsiviilõiguse alla kuulub:
E.Savisaar, Tiit Made ja neljas. Imeprogramm andis võimaluse hakata üle minema oma rahale. 27.märts 1991 moodustati rahareformikomitee. 17.juuni 1992 otsustati alustada rahareformi. Rahareform algas 20.juuni 1992 kell 04.00. Novembris kuulutatakse 11-kümne panga pankrott. 1992. aasta kriis Põhjused 1. Puudus panganduskogemus 2. Puudus piisav kontroll 3. Liigne laenutegevuse aktiivsus 4.Vale korrespondetntpankade valik 18.nov 1992 blokeeriti kõikide 11 pankrotti läinud pankade kontod väljamakseteks. Kõikidele nende pankadele kuulutati välja maratoorium.(Maratoorium – krediidiasutusi üritakse veel päästa, antakse periood, mille jooksul on võimalik oma majanduslike näiteid parandada.) Ükski nendest pankadest ei saanud maratooriumi vältel oma seisu parandada. UBB panga peamiseks pankroti põhjuseks oli vale strateegia. Pank tegutse läbi Moskva Väliskaubanduspanga, vaatamata sellele, et Venemaa suhtus Eestisse halvasti
1938/39 toodeti Eestis piima ühe elaniku kohta 870 kg, mis oli suhteliselt kõrge näitaja. 1939. a. sai Eesti põllumajandusest ülalpidamist 625 000 inimest (55% kogu elanikkonnast). Samaaegselt oli põllumajanduse kaubalisus üldiselt madal. Statistilised andmed sellest perioodist näitavad, et ajavahemikul 1930 1939 ei katnud piima realiseerimise hind ühelgi aastal tegelikke tootmiskulusid (selleni oleme nüüd taas jõudnud). Sellise majandamise tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Pankrotti või võlausaldajatest sõltuvusse sattunud majandid, eriti väikekohapidajad ei suutnud laostumisest pääseda. Üha massilisemalt sattusid nad oksjonihaamri alla. Statistika näitab, et 1933. a. oli Eestis välja kuulutatud 1388 kinnisvaraoksjonit, 1934. a. juba 1649 ning 1938.a. 1434. Eesti põllumajanduses valitsenud olukorra kohta kirjutas 1936. a. ajalehes "Meie Maa" Eesti Maapanga tollane president V. Johanson: "Varisesid talundid ja töökaid perekondi paisati tänavale inimesteks,
Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika.................................................................................9 11 lk 4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts........................................................................
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.10 Töö Ludiidid masinpurustajad Inglismaal John Ludd nägi, et tööstusrevolutsioon ajab väikesed käsitöölised pankrotti. Rahvamäss töökorralduse vastu. (1811 1817) Durkheim, Marx, Weber vaatlevad tööstuse arengut kui patoloogiat. - Marx: Töös nähti inimese eneseväljenduse vormi, mida kapitalistlik tootmine ei lasknud arendada. Aga leiti ka, et see teeb töö ebainimlikuks. Töö muutub võõraks. Võõrandumine: 1. Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv
kuuluvad eraisikutele, mitte riigile. Õigus eraomandile ajendab firmasid ja loodusvarasid ja kapitali efektiivsemalt kasutama, kuna siis suureneb eraisiku kasum, See on tegutsemine omakasu eesmärgil; hinnasüsteem - hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida (toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5. Segamajandus - Turg otsustab, kuid valitsusel on tähtis osa.(USA) 6) 6. Robinson Crusoe - Isoleeritud ühiskond, kus nõudmine ja pakkumine on esindatud ühes isikus 7) Üleminekumajandus - kauboikapitalism jne 11. Majandussubjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor.
rasedusega ja väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus- Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu. töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus- Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. Töötajat esindama valinud
Oma olemuselt on KP-d tavaliselt ettevõtted, mille eesmärgiks on samuti kasumi saamine. Kasumit saavad KP-d oma käsutuses olevate rahaliste vahendite otstarbekast kasutamisest, millest näib, et pangad on ettevõtted, kes tegelevad rahast raha tegemisega. Tegelikult KP-d osutavad teenuseid. See aga tähendab, et nad ei tohi kasutada raha ainult oma huve silmas pidades. Selleks, et KP oma ülesannet täidaks, kehtestab riigi keskpank neile teatud normatiivid, et pangad ei läheks pankrotti ega kasutaks raha ebaausalt. Kui pangad ei suuda neid normatiive täita, kehtestatakse neile moratoorium, mille käigus püütakse selgusele jõuda, mida raha kasutamisel on pank valesti teinud ning kuidas on võimalik tehtud vigu parandada, et pank oleks jällegi usaldusväärne. Kui ilmneb, et see ei ole võimalik, siis kuulutatakse välja pankrot. Pank ei ole aiult inimestelt saadava raha säilitaja, vaid ta taoteb ka kasumit investeerides hoiustatud raha, millest ta saabki kasumit.
suurtesse massidesse. Ja niigi kallid aktsiad läksid veel kallimaks.. mõeldi, et nii see jätkub, aga see oli juba vale väärtus, lihtsalt mull, sest reaalväärtus oli palju väiksem. Peale selle oli tootmine liiga suur. Müüdi ka Euroopasse, aga kõik oli juba täidetud. Ületootmine . 24.okt. 1929 mull lõhkeb. Oli olnud hea viljaaasta. Kõik tahtsid müüa, aga lääneriigid lubasid et hinda alla ei lase. NSVL aga paiskad odavat vilja lääneturule. Ning hind lasti alla. Paljud läksid pankrotti. Inimesed jäid töötuks ja ei suudetud enam osta. Seetõttu väheneb ka tootmine. Kui kuuldake, et firmad koondavad, hakkavad inimesed aktsiaid ära müüd, seetõttu läheb nende hind väga madalaks. Pank aga tahab välga ja intressi tagasi. Usa pani tollid peale, et väljapoole mitte laene anda. Pangandus tõmbab kaasa kogu Euroopa. Raha pidi hakkama devalveerima. Välja tulemine. Uue kursi oluliseks osaks oli põllumajandus poliitika
vallutus on ainus alus omandi ja pärandi õigusele (seega omandit kritiseerides eitatakse ka pärandit), mis võimaldavad "masside ekspluateerimist väheste huvides, seaduslikustavad selle ning hoiavad masse viletsuses ja harimatuses" (Bakunin 1964: 143; Goodwin 1994: 577). Karmilt öeldud, ent ajad olid ka teised: 8-tunnisest tööpäevast ei olnud sellal veel võimalik unistadagi ning vabrikant, kes seda kord eksperimendina proovis, läks omadega pankrotti. Ka Kropotkin leidis, et riik, lisaväärtus ja palgatöö moodustavad sõltuvuse, mis tuleb hävitada. Kuidas seda saavutada, selles osas ilmnenud erimeelsustest marksistidega on mainitud eespool. Eripärane on ka anarhistide vabadusekäsitlus. Üksikisiku vabadus on nende ideaaliks, see toetub võrdusele, koostööle ja solidaarsusele. Vabadust käsitletakse kui võimu vastandit. Bakunin mõistab vabadust kui teadmiste abil saavutatud välismaailma
Z-seis = 6,56 x 0,03781 + 3,26 x 0,000098248 + 6,72 x 0,100467 + 1,05 x 0,97485 = 1,94704 Altmani Z seisu valemit kasutatakse selliste firmade korral, mille aktsiad ei ole turul vabalt kaubeldavad. Kordaja väärtust tuleks interpreteerida järgmiselt. Kui Z väärtus on suurem, kui 2,6 siis on ettevõtte olukord hea. Kui Z väärtus on vahemikus 2,6 kuni 1,1 siis on firma olukord ebastabiilne. Kui Z väärtus on alla 1,1 siis on suur oht, et firma satub pankrotti. Kordaja väärtus võib oleneda näiteks sellest, milliseid andmeid on arvutamisel kasutatud. Näiteks varade all võib mõista nii nende raamatupidamislikku väärtust kui ka tegelikku turuväärtust. 2006.a. ja 2007.a. võib öelda, et AS Tallinna Lennujaama olukord on ebastabiilne ja 2008.a. on Z väärtuse osas oht pankrotile. 24 SWOT analüüs Sisemised Tugevused Nõrkused a
Vanaisa oli olnud pärisori, kuid suutis end ülestöötada ja sai pere orjusest vabaks osta. Tütre kinkis mõisnik veel pealekauba. Tsehhovi isa oli väikekaupmees. Isa olevat olnud võimukas ja väga karm. Teda pigem austati kui armastati. Ema oli leebe, tagasihoidlik kunstnikuhing. Isa harrastas kirikus koorilaulu ta oli musikaalne. Tsehhov õppis kohalikus gümnaasiumis, kuid õppetöö oli talle vastukarva (kool range!). Tsehhovil tekib suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. Isa läheb pankrotti, pere kolib Moskvasse. Tsehhov jääb Taganrogi, et gümnaasium lõpetada. Paralleelselt töötab ta koduõpetajana ja raha saadab perele. 1879. a. suundub Moskvasse, astub ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, huvi kirjanduse vastu endiselt tugev. Tsehhov ütleb, et meditsiin oli tema abikaasa, kirjandus tema armuke. Alustab lühijuttude kirjutamist ajakirjandusele. '80ndate teisel poolel muutuvad tema teosed tõsisemaks.
i) puudub repressivaparaat i) ulatuslik repressiivaparaat, et karistada võimule mittekuulekaid inimesi (NL-s NKVD, Saksamaal salapolitsei Gestapo). 2. Millal algas Suur majanduskriis, millised olid selle põhjused, olemus ja tagajärjed Suur majanduskriis algas 1929. a New Yorgi börsilt tänu aktsiatega spekuleerimisele. · tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, · vallandati töölisi ja vähendati tootmist, · inimeste ostujõud langes, vaatamata kaupade hinna langetamisele ei suutnud nad ikkagi midagi osta Tegemist oli ületootmiskriisiga - s.t kaupu oli toodetud rohkem (tänu uutele masinatele oli alanud kaupade masstootmine) kui oli rahval raha nende ostmiseks. Tööstusest kandus kriis ka teistesse majandusharudesse ja sealt edasi ka juba teistesse riikidesse, sest maailmakaubandus oli tihedalt seotud USA majandusega.
saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 14 ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase, suurenes tööpuudus, palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (nt natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride kehtestamine Eestis ja Lätis 1934). 3.4. Keinsianistlik majanduspoliitika: USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi
(3: §88) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: tööandja tegevuse lõppemisel; 11 tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (3: §89 lg 1-3) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. (3: §100 lg 1)
d. suure hulga samalaadsete väike-ettevõtete konkureerimine turul Tootmisharu ülese kartelli eesmärgiks on a. tegutseda koos sektori tootmsikulude ühtlustamise nimel b. tagada igale ettevõttele võrdne turuosa c. tagada kartelli liikmetele võimalikult suurem kasum d. soodustada uute toodete tulekut turule Monopolistliku konkurentsi tingimustes ettevõtte reklaamikulude suurendamine a. muudab ettevõtte toodangu nõudluskõvera rohkem elastseks b. viib kindlasti ettevõtte pankrotti, sest niigi majanduslik kasum puudub c. on suunatud tema nõudluskõvera nihutamisel paremale ja seega tekib võimals saada majanduslikku kasumit d. on mõttetu, sest ettevõtte ei saa niigi majanduslikku kasumit Missugune seos on õige? a. MPS=1/(MPC+1) b. MPS=1/MPC c. MPS=1-MPC d. MPS=1 + MPC Kuna eksport ja import on riigi puhul tasakaalus, siis nad ei mõjuta SKP lõppsuurust. - Vale Klassikalise ja keinsistliku koolkonna peamine vastuolu seisneb arusaamas: a
romantismi vahel midagi sellist pole. Romantilisi jooni on ka kolme Viini klassiku teostes. Nüüd saavutas ilmalik muusika võidu vaimuliku üle, homofooniline polüfoonilise üle. Lihtne on ka rütm: valitsesid motoorsed rütmid. Klassitsismi ajal on esikohal instrumentaalmuusika. Armastatud muusika liigid olid ka laul ja koomiline ooper opera buffa. 18.saj algul valitses Euroopas Itaalia tõsine ooper opera seria. Klassitsismi ajal läks opera seria pankrotti. 1728. Aastal lavastati Londonis palju kõmu tekitanud "Kerjuste ooper", mis oli opera seria mahategemine. Tegelasteks olid põhjakihi esindajad, kelle abil naerdi välja barokkooperi üles puhutud paatos. Vaheldusid tuntud laulud kõne ja tantsudega. (Bertrolt Brecht tegi 1928 "Kerjuste ooperi" ainel näidendi "Kolme krossi ooper"). Esimene klassikaline opera buffa on Pergolesi "Teenija käskijanna" 1733. See oli aastakümneid rändnäitlejate kavas
tuuakse kaup Tartu piires koju tasuta. Lisaks nendele on Eestis veel erinevaid Interneti kaubandusega tegelejaid. Võib väita, et erinevate Eesti virtuaalkaupluste asukohta Internetis pole sugugi lihtne leida. Tõenäoliselt lähtutakse seisukohast, et kui kauplus on püsti pandud, siis kliendid tulevad iseenesest. Võib öelda, et virtuaalkaupluseid tekib Eestis ja ka mujal maailmas pidevalt juurde ja samas läheb neid ka pidevalt pankrotti. Heaks äriideeks Interneti kaubanduse vallas on pakkuda klientidele selliseid kaupu, mis on raskelt kättesaadavad. Näiteks firma "Reel.com" tegeleb Interneti vahendusel filmida müümise ja laenutamisega, olles spetsialiseerunud kunstiliste, klassikaliste, haruldaste ja raskesti kättesaadavatele filmidele. Interneti vahendusel filmide rentimisel on "Reel.com" peaaegu et ainukene arvestatav ettevõte ( hiljuti lisandus "Bigstar" ). "Reel
a hüperinflatsioon 1926. a võetakse vastu Rahvasteliitu >oluline roll teiste riikide usalduse võitmisel oli G. Stresemannil *demokraatia suur pooldaja *eesmärgiks taastada Saksamaa suurriiklik positsioon *tema saavutuseks Prantsusmaa Saksamaa vaheline lepitus (tunnustati Nobeli preemiaga) ülemaailmse majanduskriisi mõju >majandus oli kosunud tänu USA laenudele, mis nüüd lakkasid, reparatsioone pidi endiselt tasuma >ettevõtted ja talud pankrotti =>tööpuudus =>inimeste silmis langes süü suuresti valitsusele ja parteidele =>kasvama toetus natsidele 30. jaan 1933 Hitler kantsleriks Võimu kindlustamine : *nt 1933 Riigipäeva hoone põlemine =>süüdistatakse kommuniste (tegelikult süütasid ise) *1934 Hindenburg sureb, Hitler võtab endale ka presidendiameti Kolmanda Reichi aeg (al 1934) >1933. a rahvahariduse ja propaganda ministeerium (Goebbels) > 1933 astub Rahvasteliidust välja
alaealine. Absolutistlik monarh võib olla tugev kultuuri metseen (soosija). Näiteks lasi Päikesekuningas rajada Versailles' lossi, kuhu rajati teater ning koondati mitmed tollased kultuuritegelased ja teadlased. Prantsusmaa eeskujul rajati mitmeid paleesid ka mujale Euroopasse nt Talvepalee, Peterhof Venemaal. Samal ajal võib absoluutse monarhi kultuurisoosimine tuleneda vaesema elanikkonna ekspluateerimisest ning viia riigi pankrotti. Samas võib ühest inimesest lähtuv kultuurisoosimine tingida kultuuri kesisuse. Puuduseks uusaegses monarhias olid pidevad sõjad, mis tulenesid monarhi võimuahnusest. Samas kaasnes sõdadega sõjatehnika areng ning kultuuri levimine teistesse piirkondadesse. Eelneva põhjal olen seisukohal, et ei tahaks elada absolutistlikus riigis, sest pooldan kultuuri vaba arengut, olen vastu sõdadele ning ei poolda kogu võimu koondumist ühe isiku kätte.
Honoré lisas sellele aadlipatrikli ,,de". Balzac sai hea koolihariduse, õppides Vendóme'i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik. Ent algul, 1820. aastatel, ei läinud see sugugi ladusalt. Ajavahemikul 1821- 1825 avaldas ta kaheksa õudus- ja seiklusromaani, mis ei äratanud mingit tähelepanu. Seejärel katsetas Balzac äri alal, ent nii kirjastus kui ka trükikoda läksid pankrotti, järele jäi vaid võlakoorem, mida kirjanik püüdis tööga vähendada. 1820. aastate lõpupoole huvitus Balzac Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Prantsuse kirjanikku hämmastas Scotti faktitruudus ja üksikasjade täpne kirjeldamine. Balzac oli selleks liiga ,,kaasaegne", et ajaloolisi romaane kirjutada, kuid esimene talle kuulsust toonud romaan ,,Suaanid ehk Bretagne aastal 1799"
1850.alanud talude päriseksostmine jätkus. -1916.aastaks oli ostetud päriseks 4/5 talumaast, see ei tähendanud sageli talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamik taludest olid ostetud võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust. -Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. -Paljud ostutalud läksid seega pankrotti. -Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. -Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid. -Piimakarja kõrval kasvatati vähesel määral ka rasvasigu ning lihaveiseid. -Loomakasvatuse tõus esikohale ning viljahindade langus sundis nii mõisaid kui talumajandeid järk-järgult asendama toiduteravilja kasvatamist söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatamisega.
2.3. Laenusaaja kinnitab, et tal puuduvad igasugused õiguslikud ja muud takistused Lepingut sõlmida ja täita ning et Laenusaaja toimib Lepingu sõlmimisel ja täitmisel heas usus. 2.4. Laenusaaja kinnitab, et Lepingus toodud andmed Laenusaaja kohta on õiged ja tõesed ning Laenusaaja on Lepingu sõlmimisega nõus ja Lepingu sõlmimine vastab Laenusaaja otsesele, tegelikule ja vabale tahtele. 2.5. Laenusaaja kinnitab, et tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega nimetatud ajutist haldurit, samuti ei kehti ärikeeldu. 2.6. Laenusaaja kinnitab, et Leping loob Laenusaajale täielikult siduva ja tingimusteta kohustuse, mis kuulub täitmisele eelistatud alustel, võrreldes teiste Laenusaaja poolt võetud või edaspidi võetavate kohustustega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.7. Laenusaaja kinnitab, et Lepingu sõlmimisel ei tegutse Laenusaaja tema suhtes raskete asjaolude esinemise tõttu. 2.8
Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu haaranud enda kätte liisalt suure võimu
RAHANDUSE ALUSED 2014 Loe: Zirnask ja Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“. Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikid...
Ida-Aasia 1998 Käesolev/lõppev Kriiside tüpoloogia Kvantitatiivne lähenemine o Inflatsioon (40%) (hüperinflatsioon) o Vahetuskurss suur raha väärtuse langus, vene rubla vs usd, võlad on väliskursis, mis muutub järjest kallimaks o Müntimine mida vähem kulda, seda vähem väärt (sisemiseväärtusega raha puhul) Kvalitatiivne o Pangandus pankade üle ostmine või pankrotti minek. Pangajooks hoiuseid võetakse pankadest välja o Välis- ja sisevõlg sisevõlg vähendamine devalveerimise tõttu pole hull, kuid välisvõla puhul see suurendab seda, kuna välisvõlg on tavaliselt välisvaluutas o Maksebilansi (Balaam & Veseth) jooksvakonto puudujääk on suur Maksebilanss Tehingud riigi ja välismaalima vahel Jooksevkonto o Jooksvad tehingud
Kehv äritegevus, sest ettevõte müüb oma vara ja hangib raha võlausaldajatelt ja/või omanikelt, et elus püsida. 7. Ettevõte kasvab kiiresti ja raha mitteküllaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. 8. Raha mitteküllaldane laekumine põhitegevusest ja võlgade tagasimaksed kaetakse põhivara jm investeeringute müügiga. 14. Pankrot ja selle hindamine (mitte valemi funktsionaalne kuju, vaid nimetus ja mõjutegurid) - Pankrotti ei minda mitte kahjumi, vaid rahapuuduse tõttu. Pankroti pronoosimiseks kasutatakse Altmani Z-skoori, mida leitakse kindla valemi abil. Valemisse on kaasatud mitmed mõjutegurid, mille abil lõplik tulemus saadakse. Nendeks on: NOWC puhaskäibekapital A varad RE eelmiste perioodide jaotamata kasum EBIT ärikasum E omakapital D kohustused 15. Probleemid suhtarvudega analüüsil Võrdluseks majandusharu või ettevõte
riisikot ei kanna OÜ; siia ei saa §§-e tuua. 4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel – OÜ ei oleks lepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et materjalidega varustatus lõppeb ja ta satub pankrotti. VÕS § 97 lg 5 eeldus: Asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine võimalik või ei oleks see teise poole suhtes mõistlik – OÜ-lt ei saa eeldada muudetud lepingu täitmise jätkamist ja õigem on leping lõpetada. Kuna OÜ on pankrotis, siis ta ilmselgelt ei saa tootmist jätkata ja seega puudub ka otstarve äriruume üürida. 3. – 4
Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? § 253 lg 4 kas need tehingud on kehtivad? o ei, § 274 lg 1? kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel? nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni kui läheb pankrotti, saab nõude maha müüa aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb 2 aasta intressid (diskonto määr), lisaks kui on tagamata nõue, siis makstakse võibolla 10%, aga juba see on risk o kas tehing on üldse olemas? 2 poolt kas subjekt (AS) on olemas? TsÜS § 26 lg 2, aga ÄS § 253 st on olemas 2 poolt tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI tehingud jäävad kehtima formaaljuriidilised eeldused on olemas
Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? § 253 lg 4 kas need tehingud on kehtivad? o ei, § 274 lg 1? kas AS vara väärtus langeb nende tehingute tulemusel? nt: seadmete kokkulepitud väärtus miljon krooni kui läheb pankrotti, saab nõude maha müüa aga nõude väärtus 3 aastaga igal juhul väheneb 2 aasta intressid (diskonto määr), lisaks kui on tagamata nõue, siis makstakse võibolla 10%, aga juba see on risk o kas tehing on üldse olemas? 2 poolt kas subjekt (AS) on olemas? TsÜS § 26 lg 2, aga ÄS § 253 st on olemas 2 poolt tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI tehingud jäävad kehtima formaaljuriidilised eeldused on olemas
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tegevuse lõppemisel ja pankrotiga. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
Kahjuks ei kestnud see edu aga lõpmatuseni. 1929 aastal algas Ameerikas majanduskriis, mille põhjuseks oli inimeste kiire soov rikkaks saada, mis põhjustas USA väärtpaberituru kokkuvarisemise; ja massitootmine, kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Ka pangad aitasid sellele kaasa, andes liigseid pangalaenu. Majanduskriis tõi riigis kaasa totaalse kaose: toodangute maht vähenes poole võrra, palgad langesid, ettevõtted läksid pankrotti ja tekkis tohutu tööpuudus, mis tõi endaga kaasa teravaid ühiskondlikke probleeme, nt nälg. Kriisi ajal presidendiks olnud Edgar Hoover jätkas majandusliku liberalismi poliitikat, mis ei viinud kuhugi. Kuid majanduskriisi haripunktis võimule tulnud uus president Franklin D. Roosvelt suutis USA 1933 aastal reformidekavaga kriisist välja tuua. Ameerika majanduskriis mõjutas ka Euroopa riike, sealhulgas ka Eestit.
Nendega paistis eriti silma ajalehe "Valgus" toimetaja Jakob Kõrv. Tartu "Oleviku" toimetaja Ado Grenzstein jõudis lõpuks poliitilise kahekeelsuse ja venestuse õigustamiseni (kaks viimati nimetatut pidid lõpuks kodumaalt lahkuma). 1893. aastal suleti sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Selts ja keelati eesti rahva ajaloost rääkivate jutustuste avaldamine. Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud laevanduse aktsiaselts "Linda". Kultuurielu Hoolimata venestusajast toimusid rahvarohked üldlaulupeod (1891, 1894, 1896). Rahvaluule kogumine jätkus ka hoolimata Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest. Jakob Hurdale saatis kaastööd ligemale 1400 inimest. Mattias Johann Eisen koostas ja andis välja hulga folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste
SISUKORD 1. Valdus...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................
tule see kõne allagi usaldusel põhinevates ja seda müüvates firmades, nagu pangad ja kindlustusseltsid, samuti riigiametid, kus on suured kodanike andmebaasid. Ei ole ka spetsialiste, ja karta on, et isegi kui mõne aasta pärast on esimene "lend" neid ehk valmis, jäävad nad teadlike ja vilunud piraatidega päti ja politsei "mängus" ikka üks samm maasolija rolli. Teisest küljest - on võimalik pidevaid reide tehes firma äritegevust halvata ja ta lõpuks lihtsalt pankrotti viia, nagu oli mõni aasta tagasi analoogne juhus Maksuameti kontrollkäikudega. Kogu see ülim komplitseeritus eeldab väga kõrgel tasemel (nii juriidilisi 8 kui tehnilisi) spetsialiste, kel on ka väga tugev ametieetika. Eesti praeguses olukorras on mõlema reaalsus kergelt kaheldav. Kõigepealt tuleks ehk alustada (mida on ka tehtud)
teine suund - on võimalik ülekurssi kasutada aktsiate fondi emissiooniks. Omakapitalis võib olla ka selline kirje, nagu ,,omad tagasiostetud aktsiad" tresoor aktsiad. Üldiselt ettevõttel on piiratud oma aktsiate tagasi ostmine (et piirata spekulatiivseid võimalusi). Mõnikord ettevõtte ei tahagi omad aktsiad tagasi osta, aga ta peab seda tegema (N: kui mõni ostja on sama firma aktsionär ning ta sattub pankrotti, või on kohustus omad aktsiad tagasi osta kuna nad olid garantiiks mõni võla katteks). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ja nende vahet kasumi või kahjumina. Samuti see on tekkepõhine nii kui ka bilanss. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi netokäive, kasum valuuta tehingutest, põhivaramüük, saadud intressid ja dividendid ja muud tulud.
Eesti on Euroopa Liidu liige. Jaan Kaplinski kirjutab sel puhul ,, Töötuid on Euroopa Liidus 20 miljonit ja nende arv ei näita mingit langustendentsi. Sellal kui Euroopa tammub paigal, minnakse mujal, Aasias ja mõlemas Ameerikas kärmelt edasi." Samuti on avaldatud kahtlusi, kas Euroopa Liidus rakendatav sotsiaalpoliitika ei või kujuneda Eestile ülejõukäivaks, sest kui järgida kõiki sotsiaalse kaitstuse seadusi, siis on Eestis vähe ettevõtteid, mis ei läheks pankrotti. Näiteks valitsusnõunik Ardo Hansson on Euroopa Liiduga ühinemise negatiivsete külgedena mainitud bürokraatia suurenemise kõrval ka kulutuste kasvu, mis on seotud Euroopa sotsiaalharta vastuvõtmisega. Tema sõnul saaks riik sotsiaalharta rakendamise läbi endale kohustusi, mis vastaksid rikkamate riikide võimalustele ja hakkaksid Eesti arengut pärssima. Euroskeptikud on üsna üksmeelsed ses suhtes, et Euroopa Liidus valitseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
