, et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. 7* riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu 8* riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast 9* riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine 10* riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) 23* tööjõu puudus: 11* kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus 12* mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) 13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
turundus. ● Turunduse makrokeskkonna elemendid (marketing macroenvironment forces) Majanduslik keskkond Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid. Eriti suur on sõltuvus majandusliku arengu faasist. Languse ja madalseisu faasis nõudlus väheneb, millega kaasneb turu ahenemine ja paljude ettevõtete senisest tegevusest loobumine või pankrotistumine. Kuna sissetulekud on madalad, pööratakse suuremat tähelepanu esmatarbekaupade ostmisele. Järgnevas kasvu ja õitsengu faasis toimub kõik vastupidiselt: tootmine intensiivistub, tekivad uued töökohad, toodete ja teenuste tarbimine kasvab. Teiseneb ka nõudluse struktuur: kulutused toidule ja eluasemele asenduvad järjest rohkem kestvuskaupade ostmisega. Majandusliku keskkonna näitajad on: tarbijate ostujõud, SKT
Eratarbimine väheneb, ettevõtete kaubavarud suurenevad,mis viib tootmise vähenemiseni, järelikult ka SKP vähenemiseni. Ettevõtete investeeringud vähenevad ning pika langusperioodi korral vallandatakse osa töölisi,mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv. Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad, mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil. Langenud nõudluse tõttu alanevad ka toorainehinnad. Tsükli põhjas toimub konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine ning tehnoloogiline hüpe teistes ettevõtetes st amortiseerunud füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelpoolkirjeldatud protsessid toimuvad vastupidises suunas. Majandustsüklite aluseks olevaid sokke on kolme tüüpi: Nõudlussokid erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Toiduainete hindade langust maailmaturul püüdsid Eesti põllumehed korvata küll ekspordi suurendamisega, kuid see ei suutnud tulude vähenemist kompenseerida. Pealegi kehtestas enamik riike peagi põllumajandussaaduste sisseveole kaitsetollid. Eestis lõi põllumajandussaaduste ületootmine alla hinnad ka siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Talupidajad ei olnud võimelised tegema uusi investeeringuid, paljud talud läksid aga hoopiski haamri alla. Kriis mõjutas loomulikult teisigi majandusharusid: sagenesid pankrotid, koondamised nii tööstuses,kui ka teeninduses (eriti panganduses). 1932. aastaks oli tööta 32 000 inimest, kellele riik püüdis pakkuda hädaabitöid. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed
majanduskraanid kinni. Ühe aastaga kukku transiitkaubandus 3 korda. Venemaa tühistas ühepoolselt SOVPRA-OMSE lepingu. Kehtesti nii kerge tollimaks, et enam ei tasunud kaupa Venemaale vedada. 1923. aastal läks Venemaal kõigest 5% väliskaubandusest. Kõik see kokku tähendas seda, et Eesti kaubandus- ja tööstusettevõtted hakkasid üksteise järel minema pankrotti. See sama aktsiaselts Atlanta oli üks esimesi, mis suure pauguga põhja läks, Harju pank. Ettevõtete pankrotistumine tähendas ka tööpuuduse kasvu, elatustaseme langust. Olukorra leevendamiseks üritas valitsus hakkama saada tratsiooniliste, inflatsiooniliste meetoditega - valitsus trükkis raha juurde. Samas raha kattevara loomulikult ei suurenenud, mis tähendas seda, et järgnes inflatsioon. Sellises olukorras Georg Vestel andis Eesti pangale salalise korralduse müüa maha osaliselt kullareservid, mis oli saadud Tartu rahuga. 1923. aasta lõpuks oli 15 mln kullareservis alles jäänud ainult 2,5 mln.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
