.6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid....................................................................................20 3.3
aasta lõpus 115 miljonit eurot. Välisvaluutareservist enamiku moodustavad võlakirjad, mida on soetatud 100 miljoni euro väärtuses. Väiksemas mahus ehk 15 miljoni euro väärtuses on tehtud aktsiainves-teeringuid. Välisreserve omavad kõik euroala liikmesriikide keskpangad ja neid reserve saab vajaduse korral rakendada eurosüsteemi vahetus-kursipoliitika huvides. Lisaks on kulda Eesti Pangal 8250,171 untsi ehk 233,3 kg. · Euroalaga liitumisel 2011. aastal kandis Eesti Pank Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi 100 miljonit eurot, mille kohta on Eesti Panga bilansis nõue Euroopa Keskpanga vastu. Rahapoliitika (1) · Turumajanduses ei saa keskpank otseselt reguleerida kommertspankade intressimäärasid, · Keskpank saab neid mõjutada kaudselt, diskontomäära ja raha pakkumise kaudu. · Rahapoliitika jaguneb: Range rahapoliitika on raha suhteliselt vähene pakkumine võrreldes SKP kasvuga. Tulemuseks
Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ka valdava osa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997
PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise kõrge risk või siis soov neid paremini kasutada. Pankade eelkäijad hoiustajate, laenude andjate, raha vermijate ja vahetajatena tekkisid arvatavalt muinasaegadel
MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade - turundus - kliendiväärtuse loomine (miks?) turunuds - reklaamitegevus (kuidas?) turundus tähendab mõista kliendi vajadusi, soove ja ootusi paremini, kui ta ise Ettevõtte turundusmeetmestik: Tarbija poolne vaade: ...
Tänu majanduse stabiliseerumisele oli elukindlustusmaksete aastakasv positiivne juba kõikides 2010. aasta kvartalites. Kahjukindlustuses näitab riskide juhtimise võimekust ja tegevuse tulemuslikkust netokahjusuhe, mis aasta lõpus langes alla 60%. Tavatingimustes peaks kahjusuhe olema alla 6070%. Finantsriskidest on nii elu- kui ka kahjukindlustusseltsidele suurim intressirisk. Kasutatud materjal 1. Finantsstabiilsuse ülevaade. Eesti Pank. http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/finantsvahendus/_2011_1/fsy_ 111.pdf (2011)
valuuta puudujäägi tõttu, mis tulenes 1929. aasta majanduskrahhist. Taolise süsteemi loomise idee ei pärinenud mitte Paul Enz'ilt ja Werner Zimmermann'ilt, vaid ühelt vahetuse ja sularahata arveldamisega tegelevalt organisatsioonilt, mis paiknes Skandinaavias ja Baltimaades. Kuigi alguses oldi massiliselt WIR-süsteemi vastu, kasvas see suure kiirusega ning 1935. aasta alguseks kuulus sinna üle tuhande konto omaniku, kes tegelesid aktiivselt toodete ja teenuste vahetamisega. WIR pank on iseseisev lisa-valuuta süsteem, mis teenindab väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Tegu ei ole pärisraha asendava süsteemiga, vaid sellega paralleelselt toimivaga, mille tõttu mõlemad rahasüsteemid üksteist toetades tagavad senisest sujuvamad majandustsüklid. "WIR" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring), see nimi meenutab osalistele, et majandusring on ka kogukond. WIR
Wir panganduse ajalugu ja tänapäev Sissejuhatuseks Sveitsi WIR pank rajati aastal 1934 Werner Zimmermanni ja Paul Enz'i poolt WIR pank on iseseisev lisavaluuta süsteem, mis teenindab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid "Wir" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring) WIR kannab endas Sveitsi ideaali: "Selleks, et püsida koos nagu kogukond, tuleb kaitsta indiviidide huve" WIR pank ei taotle kasumit, vaid teenib klientide huve Ajalugu WIR'i ühistu rajati 16.10.1934 Zürichis 1935 moodustati kohalikud WIR grupid ka teistes Sveitsi linnades näiteks Baselis ja Bernis 193942 oli organisatsiooni jaoks raske aeg, püsima jäädi tänu ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank
..........................................................................................2 2. Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3 3. Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4 4. Kivimid ja kivistised..........................................................................5 5. Tuntuimad pangad...........................................................................6 5.1 Panga pank............................................................................6 5.2 Ninase ehk Tagaranna pank..................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik.
Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9'235 krooni b. *? 9'524 krooni (see tundub õigem) c. 10'000 krooni d. * 10'500 krooni 60. Mis on krediitraha? a. * krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib c. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud d. krediitraha on raha, mis on välja laenatud 61. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a. * 112,5 miljonit krooni b. rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni c. 1500 miljonit krooni d. 5000 miljonit krooni e. 2000 miljonit krooni 62. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on a. struktuurselt töötu b. tsükliliselt töötu c. * arvestatud tööjõu hulka d. välja arvestatud tööjõu koosseisust 63
Autorid: Aleksander Tarakanov Õppejõud Jüri Piiper Peamised ekspordi finantseerimise vahendid: Kaubanduse finantseerimiseks on mitmeid võimalusi. Peamised neist on akredatiiv, garantii, inkasso, laofinantseerimine ja faktooring. Akredatiiv Väliskaubanduses peamiselt levinud ja tuntud arveldamise viisiks peetakse akredatiivi. Akredatiiv on arveldamise viis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba või teenuse eest. Akredatiiv on väga väärtuslik vahend kuna aitab vähendada erinevaid riske ning lisaks sellele võimaldab teha äri suurema riskiga piirkondades. Minu arvates on kõige suurem pluss akredatiivi juures see et antud instrument aitab vältida ettemakset. Akredatiivtehingu käik Kõigepealt lepivad ostja ja müüja kokku, et kauba eest maksmiseks kasutatakse akreditiivi.
Finantsvahenduse küsimused EESTI PANGA SEADUS 1) kellele annab aru- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. 2)Eesmärk ja ülesanded (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel. (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist. (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat.
Finantsvahenduse kodutöö: akreditiiv, inkasso ja faktooring Akreditiiv Akreditiiv on panga kohustus maksta kauba müüjale välja akreditiivi summa, kui müüja on täitnud akreditiivis määratud tingimused ja esitanud panka tingimuste täitmist tõendavad, akreditiivis loetletud dokumendid. Akreditiivi algatajaks pooleks on ostja, kes määrab ka akreditiivi tingimused. Akreditiivi avamisega võtab ostja pank kohustuse tasuda müüjale tema poolt saadetud kauba või osutatud teenuse eest akreditiivis määratud tähtajal. Kui kõik akreditiivis loetletud tingimused on müüja poolt täidetud, st kaup on tähtaegselt lähetatud ja nõutud dokumendid pangale esitatud, ei ole akreditiivi avanud pangal õigus maksest keelduda. Sealjuures ei laiene pangale ostja ja müüa vahel sõlmitud lepingust tulenevad kohustused, panga kohustus on kontrollida ainult dokumente. Akreditiiv on tagasivõtmatu
stiliseeritud rukkilille kujutis. Nii esi- kui ka tagaküljel on rukkilille kujutisel puhtad ja värviga täidetud alad, mis paigutuvad täpselt kohakuti. Pangatähe vaatamisel vastu valgust kattuvad need alad esi- ja tagaküljel täielikult ja moodustavad tervikliku rukkilille kujutise 50 EEK 1993. aastal otsustati käibele lasta uue nimiväärtusega pangatäht 50-kroonine. Selle pangatähe puhul kujundus - võistlust kavandi saamiseks välja ei kuulutatud, Eesti Pank pöördus tellimusega kunstnik Vladimir Taigeri poole. Pangatähed trükiti 1994. aastal Suurbritannia rahatrükikojas Thomas De La Rue and Company Ltd. Esikülg Pangatähe esiküljel on kujutatud helilooja, organist ja koorijuht RUDOLF TOBIAS (18731918). Hiiumaal Käinas sündinud Tobias omandas Peterburi konservatooriumis esimese eestlasena nii helilooja kui ka organisti erihariduse. Ta tõstis eesti heliloomingu professionaalsele tasemele. Üks
1.Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus 2.Raha funktsioonideks on olla 3.Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: 4.Raha pakkumine on 5.Raha pakkumine väheneb, kui 6.Sümbolraha täidab kõiki raha funktsioone, kuna ta on 7.Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. 8.Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist.
akreditiivi summa, kui müüja täidab akreditiivis määratud tingimused. Pangad käsitlevad akreditiive kooskõlas Rahvusvahelise Kaubanduskoja väljaande nr 600 (UCP 600), ,,Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", 2007. a redaktsiooniga. Akreditiivi eelised, kui olete müüja Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal. Kui esitate pangale akreditiivi tingimustele vastavad dokumendid, maksab ostja pank Teile akreditiivis määratud summa kindlasti välja. Müüja ei sõltu ostja majanduslikust ega maksja asukohariigi poliitilisest olukorrast, vaid üksnes panga omast. Akreditiiviga saate rahavooge paremini juhtida. Kinnitatud akreditiivi alusel võite anda ostjale pikema maksetähtaja ja samas ise makse endale sobival hetkel diskonteerida. Akreditiivi eelised, kui olete ostja Väldite ettemakset
TTÜ 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED...................................................................4 1.1Swedbank...........................................................................................................................4 1.2SEB Pank...........................................................................................................................4 1.3Nordea Bank AB Eesti filiaal.............................................................................................5 1.4Danske Bank Eesti filiaal...................................................................................................5 2KONKURENTS TURUL...............................................................................................
ee/aktilisa/4041/0201/4026/Arengukava%202015-2018.pdf) 3.FLEXA EESTI AS visioon – Tuua välja iga lapse parimad võimed. Paljudele kohalikkele inimestele tööd andev ja lastesõbralik, edukas ettevõtte. (http://www.flexaworld.ee/flexa/flexa-margi-vaartused.html) 4.SEB - Teie kodupank visioon – Olla usaldusväärne partner edasipüüdlikele klientidele. Visioonist jääb kõlama positiivsus ja optimismi aidates edumeelseid kliente. (http://www.seb.ee/seb) 5.Swedbank AS visioon - Olla pank, mis toetab inimeste, ettevõtete ja ühiskonna arengut. Swedbank - beyond financial growth. Kas ta just arengut toetab aga avardab võimalusi oma ideede teostamiseks ja Eesti edu edenemiseks. (https://www.swedbank.ee/about/contact/start/vision?language=EST) 6.AS LHV pank visioon - LHV visioon on Eesti, kus inimesed ja ettevõtted julgevad suurelt mõelda, ette võtta ja tulevikku investeerida. LHV väärtused on: lihtne, toetav, tulemuslik.
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
lõppenuks lugeda. Võimalikud vaidlused avaja- ja kinnitajapanga vahel temasse enam ei puutu. Stand-by akreditiiv - Standby -akreditiiv on oma olemuselt garantii. See tähendab, et akreditiivi saaja nõuab raha vaid siis, kui akreditiivi taotleja jätab oma kohustused täitmata, näiteks ei maksa ostja rollis olles kauba eest. Ülekantav akreditiiv - Vahendaja ostab kauba sama akreditiiviga, millega ta selle ostjale edasi müüb. Back-to-back- akreditiiv - Akreditiivi avab pank vahendaja taotlusel tarnija kasuks. Aluseks on pangale ostja poolt vahendaja kasuks avatud akreditiiv. Red clause -akreditiivid - Seda tüüpi akreditiivid võimaldavad müüjal saada enne kõigi tingimuste täitmist osa akreditiivi summast ettemaksena kätte (kauba soetamiseks või tootmiseks, veokulude katteks vms). Uuenevad akreditiivid - Uueneva akreditiivi puhul saab kauba müüja perioodiliselt või mingi
eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult? Kui suur oleks Juku poolt Ilmapanga kontolt teenitav intressisumma samal ajal? b) Milline peaks olema Kullerkupu Investeeringute Ühingu poolt küsitav intressimäär selleks, et laenu kulutusi oleks täpselt võimalik finantseerida Ilmapanga deposiidiga? 3. Te kaalute oma raha paigutamist pangadeposiiti ning selleks on kaks võimalust. Kalameeste pank pakub intressimääraks 6,55% kuid seda arvutatakse iganädalaselt. Põllumeeste pank pakub seevastu intressiks 6,61% kuid seda arvutatakse (intress kapitaliseeritakse) kaks korda aastas. a) Millist raha paigutamise viisi Te eelistaksite? b) Leidke veel, millist intressi peaks küsima Swedbank, kes soovib pakkuda sama efektiivset tulu (EAR) mida osas a) leitud parim pank, kuid intressi arvutataks kord kvartalis. 4
- PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. • Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107) • Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank • Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb
Mis on akreditiiv? Akreditiiv see on maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel. Unikaalsus Akreditiivi unikaalsus seisneb selles, et kohustuse müüjale kauba eest tasuda ei võta endale mitte ostja, vaid neutraalne pool pank. Akreditiiv on tagasivõtmatu Seda ei saa ilma müüja nõusolekuta muuta ega tühistada. Müüjale annab see kindluse, et ostja ei saa enam tehingu suhtes ümber mõelda ega tingimusi ühepoolselt endale sobivamaks muuta. Ostjale ja avajapangale paneb akreditiivi tagasivõtmatu iseloom vastutuse avada kohe selline akreditiiv, mille muutmiseks või tühistamiseks ei tekigi vajadust. Kontroll ja tingimused Pangad kontrollivad ainult dokumentide vastavust
Lääne Viru Rakenduskõrgkool XXX ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: XXX 2012 VISIOONID JA MISSIOONID 1. Swedbank AS visioon - Meie visioon on olla pank, mis toetab inimeste, ettevõtete ja ühiskonna arengut. Soovime olla enamat kui pank. Swedbank - beyond financial growth. 2. LHV Pank visioon - On olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. LHV Pank missioon -Arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Kommentaar Visioon on kindlasti teostatav kuid, et pank oleks esimene ja eelistatuim peaks see tegelema ka igapäevatehingutega. LHV-l on olemas küll internetipank, kuid sellel puuduvad näiteks sularahaautomaadid. Samuti puuduvad LHV-l sellises ulatuses kontorid nagu näiteks Swedbank-il ja SEB-l. 3. A le Coq visioon - A.Le Coqi eesmärgiks on olla kõige atraktiivsem ja
1. Tulirelvade areng (lk 9) Keskaja lõpu poole õpiti metalli töötlema. Sellest tulenevalt hakati peagi valmistama tulirelvi. Vanimad tulirelvad olid veel algelised ja rasked ning nende laskekaugus ning täpsus jätsid soovida. Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehitus...
1 Punktid: 1 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 33,6 mln € 250 mln € 300 mln € 3,6 mln € Kui 12% on 30 mln €, siis on vaja leida 100% väärtus. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 2 Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust.
c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine; c) Panganduse järelvalve; d) Kõik eelpool mainitu on keskpanga ülesanded. 7) Mida valuutakomitee tohib teha majanduse reguleerimiseks? a) Anda laenu riigile ja kommertspankadele; b) Müüa reserve; c) Väljastada raha, mis pole välisvaluutaga kaetud;
1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1
Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PANGA PANK Click to edit Master text styles
eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused
Tunnitöö 4 ÕPILASE TÕÕLEHT Ülesanne Mardi igakuine sissetulek oli 1200 eurot. Pank pakkus Mardile võimalust kasutada 900 euro piires lisaraha (arvelduskrediiti). Lepingut pakkus pank 1 aastaks. Lepingu sõlmimise tasu oli 10 eurot ning intressimäär aastas oli 15% kasutatud laenulimiidilt. Mart sõlmis lepingu ning kulutas kogu arveldukrediidi limiidi uue pesumasina ja teleri ostuks. Kuna Mart võttis iga kuu kohe palga sularahas välja ning kulutas kuu jooksul ära, siis oli ta igakuiselt oma konto saldoga miinuses 900 euro ulatuses. Aasta pärast pakkus pank lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot intressimääraga 18%. Lepingu pikendamise tasu oli 10 eurot
saab klient seada endale eesmärgi(d), kui palju ja millele soovib raha kulutada ning jooksvalt jälgida, kuidas prognoositud summa tegelikult kulutatud saab. Kulude ja tulude tabeli abil arvutab veebirakendus valitud perioodi säästetud raha või hoopis hoiatab liigsete kulutuste eest. Lisaks on võimalik igale kulule juurde lisada selle tähtsus, tänu millele saab rakendus soovitada mittetähtsaid kulutusi edaspidiselt vähendada või vältida. Süsteemi saab samuti kasutada pank. Panga klienditeenindajad saavad vaadata kliendi rahalisi kohustusi ning usaldusväärsust pakkumaks neile sobivaid pangateenuseid(nt. laenud, kindlustused, hoiused, pension, investeerimisvõimalused jms.). Klientidel on võimalik panga juurdepääs oma andmetele täielikult keelata või osaliselt piirata. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Organisatsiooni eesmärgid on pakkuda klientidele neutraalset abi eelarve koostamisel ning
poliitiliste üldeesmärkide saavutamiseks. Nimetatud dokumendid on aluseks panga tegevusele ja et tegevused oleks kooskõlas dokumentidega, tuleb need esitada ka Eesti Pangale, kes saab teostada järelevalvet nende täitmise üle. Pangapoliitika ja sellest tulenevad strateegiad ning rakendatavad hindamiskriteeriumid peavad võimalikult täpselt ja üheselt mõistavalt edasi andma järgnevat: a. Pangapoliitika - see tähendab, mida peaks pank tegema ning millest lähtuma panga peamistes finantsjuhtimise valdkondades. a. Strateegia peab selgitama, kuidas peab pank käituma, et püstitatud poliitilised eesmärgid saavutatakse. a. Juhtimise hindamissuurused ehk kriteeriumid peavad selgitama, milliseid hindamisaluseid kasutatakse panga poliitiliste eesmärkide saavutamise edukuse hindamisel. Panga finantsjuhtimises võib eristada viit põhivaldkonda: 1
Meil on tegu edasilükkuva tingimusega Pädevus - TsÜs § 105 (1) tingimus pidi tekkima raha maksmisel ja aegumine ei ole oluline. Heausksust ei ole mõtet kontrollida, kuna omandit ei ole üle antud. 3) § 95 ? - 4) § 110 ? - 5) O valdab asja ? + 6) Õiguslik alus ? VÕS § 208 (1), § 233 (2) II lause. Vastus: M saab nõuda vaipa AÕS § 80 (1) OÜ Osavad Poisid OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu. Laenu tagatise suhtes lepivad pooled kokku, et OÜ Osavad Poisid koormab talle kuuluva kinnisasja AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga. Peale hüpoteegi seadmist maksab pank ka laenu välja. Hiljem selgub, et OÜ Osavad Poisid oli kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kantud pettuse teel ning kinnisasja tegelik omanik K laseb ennast edukalt kinnisasja omanikuna uuesti kinnistusraamatusse kanda. Kinnisasja tegelikule
panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2. Seleta, miks pangal peavad olema rahalised omavahendid? · Et vältida riskantseid pangatehinguid ja pankrotiohtu, peavad panga omanikud paigutama panka ka oma raha. Seda raha nimetatakse panga omavahenditeks. · Kui panga tegevus peaks mingil põhjusel andma kahjumit, korvatakse see kahjum esmajärjekorras just panga omavahendite arvelt. Kommertspanga funktsioonid Keskpanga funktsioonid
1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. 4 EESTI PANGA FUNKTSIOONID JA TÄHTSUS Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga tähtsus seisneb hinnastabiilsuse tagamises Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid:
Liiduga. Hansa kaupmehed jõudsid juba varakult järeldusele, et kindla ja kiire kaubanduse edendamiseks on vajalik kasutada meretransporti ning kasutusele võeti koged. Koge on kõhukas ja enamasti ühe mastiga kaubalaev. Suurenenud kaubavedu erinevatesse sihtkohtadesse tõi endaga kaasa vajaduse pidevalt suurendada lastiruumi ning selleks olid koged justkui loodud. Ühte kasutuses olevasse kaubalaeva mahtus kuni 24 tonni kaupa. (4) Eesti Panga funktsioonid Eesti Pank tegeleb: (1) Eurosüsteemi ühtse rahapoliitika otsuste tegemises ja nende elluviimises (2) Raharingluse korraldamisega (3) Finantsstabiilsuse tagamisega (4) Nõustab ja teeb koostööd majanduspoliitilistes küsimustes (5) Teeb statistikat Eesti finants- ja välissektori kohta (6) Investeerib kinnisvara Eesti Panga ülesandeks on tagada, et ettevõtted ja majapidamised saaksid oma tehingutes ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale
kasutusele, teha selle klausli dispositiivsete üksiksätete osas muudatusi, mis vastavad 8 Tarneklauslid Incoterms. Kasutajajuhis antud lepingu konkreetsetele tingimustele. 4. Selgitage akreditiivi mõistet, toimimise skeemi ja eeliseid ostu-müügilepingu osapooltele. Milles seisneb reeglistiku "Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", UCP 600, olemus ja tähtsus? Akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse või muu sarnase eest. See on üks kõige mitmekülgsematest ja turvalisematest vahenditest rahvusvaheliselt tegutsevatele ettevõtetele. Toimimise skeem: 1) Kõigepealt lepivad ostja ja müüja kokku, et kauba eest maksmiseks kasutatakse akreditiivi. 2) Seejärel läheb ostja oma panka ja taotleb müüja kasuks akreditiivi avamist. Kuna
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks sularahaga tehinguteks Arveldamise ohud: sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus). Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid: arveldussumma suurus siduva krediidilepingu olemasolu lepinguosaliste teineteise tundmise tase Peamised sularahatu arveldamise vormid: akreditiiv maksekorraldus tsekid pangakaardid Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel,
Kassasse raha laekumise vormistamise aluseks on kassa sissetuleku order. Raha väljamaksmisel kassast vormistatakse kassa väljaminekuorder. Kõik kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastatakse kassajääk päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot. Maksete teostamise korral panga kohustis ettevõtte ees väheneb ja pank debiteerib firma pangakontot
Eesti keskpank,ajalugu Eesti pank asutati 24.veebruar 1919.aastal(millega kinitati panga põhikiri) Lühike ajalugu: (1919-panga esimene president Mihkel Pung1927.a.Eesti pank reformiti iseseisvaks) 1989-1991-Oli Eesti ajaloos kaks suurt pööret-liitriigiga vägivaldselt ühentatud osast taas iseseisvaks riigiks saamine ja üleminek plaanimajanduselt turumajandusele. (venemaa) 1990 a.algul oli olukord Eesti Majanduses vilets,SKT kahanes.Igapäevaelus tõhendas see alalist ja kõikehõlmavat toidu-ja tarbekaubadefitsiiti.(toidu ja tarbekaubad muutusid defitsiidiks.Puudus oli sularahast,palkade ja pensionite maksmine hilines,mõeldi välja ostutsekid ja tsekiraamatud)
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingu...
RANNIK Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugus...
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused. Tuleb ka ära mainida, et vaatluse alla on võetud ainult erakliendile pakutavad hoiustamisvõimalused. Swedbank pakub oma eraklientidele kolme hoiustamisvõimalust: kogumishoius, tähtajaline hoius ning investeerimishoius. Kogumishoiuse plussiks on see, et alustada saab väikeste summadega
Deebetkaardiga saab tasuda kliendi kontol oleva rahaga. Krediitkaart võimaldab kliendile panga poolt krediiti, mis on põhimõtteliselt protsendita laen, mis nõutakse kliendilt hiljem välja. 2.1 Deebetkaart Deebetkaart on lihtsaim ja levinuim pangakaartide liik. Deebetkaardi kasutajal on ööpäevaringne juurdepääs oma pangakontol olevatele vahenditele. Kaubandus ja teenindusettevõtetes kaupade ja teenuste eest kaardiga tasumisel broneerib pank pangakontol tehingu summa ning peab selle tehingu sooritamise õigsuse kinnituse saamisel kinni. Sularaha saamiseks sularahaautomaadist tuleb jälgida ekraanile ilmuvaid juhiseid ning sisestada PIN kood, mis on deebetkaardi personaalne identifitseerimisnumber ja mille pank väljastab koos kaardiga. Sularahaautomaat võimaldab saada konto väljavõtet pangakontol olevate vahendite kohta ning saada teavet varem broneeritud summade kohta.
9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon? Maismaa ja mere vaheline piir 2 Mis on rand? Rannajoonest maismaa poole jääv ala 3 Mis on rannik? Hõlmab ranna koos selle naabruses oleva merega 4 Mis on laugrannik? Madal rannik, kus merest kaugemal olev maismaa kerkib 5 Mis on pank? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis klint 6 Mis on klint? Mitmekümne meetrine paekivist püstloodne sein. Sama mis pank 7 Mis on pankrand? Rand, kus mööda randa jookseb pank ehk klint. 8 Mis on rannikumadalik
Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus. Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks. Maksudeklaratsioon 1 kord kuus 10-ndaks kuupäevaks. Majandusaasta aruanne 1 kord aastas 30-ndaks juuniks. 7 3. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1. Pangakontod ja nende arvestus Üldjuhul teostatakse kõik rahalised operatsioonid pankade arvelduskontode kaudu, mis toimuvad Swedbanki (Hansapank AS) ja SEB Pank AS-i vahendusel. Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvelduskontode ja valuutade lõikes. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites. Panga väljavõtete järgi sisestatakse raamatupidamisprogrammi "HansaWorld" kõik laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga
Omavastutus on 5000 krooni 2 14. Liisingulepingu loovutamine 14.1 Liisinguandjal on õigus loovutada käesolev leping kolmandale isikule, jäädes seejuures edaspidi ise Liisinguvõtja kontaktiks. 14.2 Liisinguandja teatab käesoleva liisingulepingu sõlmimisel, et loovutab lepingu koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega AS-le Sampo Pank. Lepingu loovutamisega kaasneb liisingueseme omandiõiguse üleminek AS-le Sampo Pank. Pärast liisingulepingu loovutamist toimub liisingumaksete tasumine AS-le Sampo Pank. Vaatamata lepingu loovutamisele võib Green IT OÜ saada AS-lt Sampo Pank antud lepinguga seotud informatsiooni. AS- Sampo Pank on õigus loovutada antud leping liisinguperioodi jooksul või selle lõpus tagasi Green IT OÜ-le. 15. Liisingulepingu muudatused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
