RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad
· nende vaimulikud pidasid jumalateenistusi tavalises talupojarõivas · põhikeskuseks kujunes · Tabor · Plzén Ptk.28 Humanism ja renessanss · Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias · Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus, selle kõige kõrval aga ka pangandus ja liigkasuvõtmine · Kujunesid varakapitalistlikud suhted · Nende alustel kujunes ka noor kodanlus 5 · Linnriikide vabariiklik valitsemisviis oli asendumas monarhistlikuga · Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte · Sellist valitsemisviisi nimetati türanniaks · Tuntuim oli Medicite perekond
Noorelt abiellumist said endale lubada jõukamatest või nimekamatest perekondadest pärit noormehed ja neiud, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni. Linnas oli palju poissmehi ja vabu naisi tekitas tõsiseid kõlblusprobleeme Linnas avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid Rusuvalt mõjusid linna koondunud vaesus ning kõiksugused pahed ja pinged Linnadest alguse saanud pangandus väärtustas omakasu Rahaga võis osta endale soodsa abielu nime hea positsiooni linnahierarhias lunastuse Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kandsid olid haridus arhitektuur kirjakultuur Haridus muutus omaette tegevusalaks Linnad pakkusid rohkem tööd ka arhitektidele ja müürseppadele Romaanistiili hakkas asendama gootika
arvetega; valmistoodang jääb realiseerimata (toodetud lattu). Finantsjuhtimise teoora raskemaks problmeemiks on investeerimis projektide e. äriplaanide vastuvõtmine ja nende rahastamine. Vastavalt erinevate majandusprobleemide tekkimisele ajaloos ja nende tähtsustamise vajadusele on sellega kaasas käinud ka rahanduslik mõtte areng. 1880 - 1900 periood puudub õiguslik regulatsioon. Ettevõttete ja suur ettevõttete moodustamine- Hakkab kujunema investeerimis pangandus. Ja kui juba see hakkab toimima, siis tekib kapitali soetamine. 1900 1920 periood toimub massiline ettevõttete ühendamine (liitumine), mille tulemusel tekivad suur konsernid. Hakkab välja kujunema ärihiiglaste (konsernid) riiklik reguleerimine (esmalt nafta tööstus, autokonsernid jne) 1920 1940 periood majanduslik ebaõnnestumine (massilised pankrottid), maksevõime sai oluliseks näitajaks/kriteeriumiks, väärtpaberituru riiklik reguleerimine,
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alate...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Kreeka majandusarengu analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD 1. ÜLEVAADE AJALOOLISEST KUJUNEMISEST................................................................................3 2. GEOGRAAFILINE ASEND JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE..........................................................4 3. RAHVASTIK...................................................................................................................... ..........6 4. POLIITIKA......................................................................................................................... .........7 5. MAJANDUS....................................................................................................................... .........9 6. INFOÜHISKONNA ARENG.......................................
· kõrggootika(u 12001350) · hilisgootika(u 13501525) · Nimi gootide hõimu järgi. · Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Gooti stiili tunnused · Teravkaar · Roidvõlv · Vähe seinapinda · Gooti hoone on kõrgustesse pürgiv vertikaaljoontele allutatud. · Raidkaunistused on ristikulehte meenutavad siirud Renessanss 14.-16.sajand · prantsuse sõnast renaissance ehk `taassünd' · Arenes kaubandus, pangandus ja manufaktuurid. · Seisuse ja pärilikkuse seotus vähenes · Reformatsioon · Trükikunsti leiutamine · Ameerika avastamine · Uus ellusuhtumine-humanism Renessanssi tunnused · Ümarkaar · Kolmnurkse kujuga sammas-katused · Hakati uuesti tegema alastifiguure,ratsafiguure ja monumente. · Maalid temperavärvides. Leonardo da Vinci `Mona Liza' Raffael `Sixtuse Madonna' Barokk 16.-18.sajand · 'barokk'
· riigikord: föderatiivne vabariik · haldusjaotus 26 kantonit · religioon 41,8% katoliiklasi, 35,3% protestante · president valitakse 1 aastaks Liidunõukogu liikmete seas · suurima välismaalaste osatähtsusega riike Euroopas · 79,5% sveitslasi, 20,5% välismaalasi · 4 põlisrahvast: · 63,7% räägib saksa keelt · 20,7% prantsuse keelt · 6,5% itaalia keelt (Ticinos) · 0,5% retroromaani keelt Majandus · majanduse juhtiv haru on pangandus · tegutseb 342 krediidiasutust · suurimad pangad: Union Bank of Switzerland, Credit Suisse · pikaaegse traditsiooniga on kellatööstus, keskusega La Chaux-de-Fonds Ajalugu · Sveitsi asukaid nimetati eKr helveetslasteks · Rooma riigi koosseisus romaniseeritud · 4. saj ristiusustati kloostrid: St Gallen 614 a. ja Reichenau 724 a. · 1291 sõlmisid kolm metsakantonit Schwyz, Uri ja Unterwalden kaitseks Habsburgide
Polnud ka eriti võlgu, sest makse maksis Saksamaa. NSVL - kriis ei mõjutanud, sest oli teistest kõvasti isoleeritud. Keegi ei investeerinud sinna. Itaalia Kõik oli hullem, sest juba enne I ms oli sealne olukord olnud halb. 10. Roosevelti uur kurss. Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Jutusta II ms käigust! Saksamaa ründab nn Poola koridori ettekäändel Poolat 1. Sept 1939.3. Sept Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad sõja Saksamaa vastu ning alustavad mobilisatsiooniga. 17. sept ründab Poolat NSV
Kapitalismi sünd oligi võimalik ainult sellistes väikestes linnriikides, sest itaalia tervikuna polnud selleks küps. Suur ebaühtsus arengus aga süvendas maa lõhestatust ja selle jäljed on märgatavad tänapäevani. 1.5. Majanduse areng renessansiajastul Uued jooned Euroopa arenenumate maade elus hakkasid ilmnema 13.-14. sajandil. Järk- järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Tekkisid esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Elurütm kiirenes, Euroopa nagu hakkas ärkama pikaajalisest unest ja omaette olekust. Uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki riskantseid merereise, leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika (1492). Uued majandusvormid tekkisid ja arenesid linnades ning nende kandjateks olid linlased. 1.6. Renessanslik moraal 4 Renessansiajastu inimest iseloomustab kirglik teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastamisele
Vanaaeg- ja uusaeg Euroopa ajalugu. 1) Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) lk 34 Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast. 2) Nimeta Vana-Kreeka jumalad? lk 35 Vastus:Afrodite,Apollon,Ares,Artemis,Atena,Temeter,Dionysos,Hephaistos,Hera,Hermes,Pos eidon,Zeus. 3) Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) lk 35 Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel. Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, ...
Iseseisvussõda-17751783, Uus-Inglismaa, keskkolooniad, lõunaosariigid. 1783 Pariisi rahu, Sb tunnistas 13 koloonia sõltumatust. Suhted teravnesid peale Seitsmeaastast sõda, lõppes 1763, lõpetas Pariisi rahu. Suurbritannia ülemvõim peaaegu kogu P-A-le. Kuna sõda oli kurnanud, võttis Briti parlament vastu 1960 ja -70 vastu seadusi, milles kolooniate maksukoormat suurendati ja piirati majanduslikku arengut. P-A-s tekkis mitu kolooniate iseseisvust toetavat võitlusühingu. Tuntuim ,,Vabaduse pojad". Boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine 1773). 1774 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress. 56 saadikut 12-st kolooniast. No Georgia. Õiguste Deklaratsioon kolooniatel on õigus elule, vabadusele ja omandile. Kontinentaalne Assotsiatsioon- kutsus boikoteerima Inglismaa kaupu ja seda juhul, kui Inglismaa ei tühista kolooniate arengut piiravaid seadusi. Lõpetas tegevuse 1774 26. oktoobril. Delegaadid lubasid taas ...
USA Presidendid XX Saj. Referaat Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 USA presidentide nimekiri 1901-2000............................................4 Presidentidest.......................................................................5-9 Kokkuvõte...........................................................................10 Kasutatud kirjandus.................................................................11 Pildid..............................................................................12-13 2 Sissejuhatus USA on olnud läbi aegade üks maailma juhtivamaid riike. Võimsad on olnud ka USA presidendid, üks parem kui teine. Tegelikult ei saa loetleda, et kes oli parem ja kes polnud, kõik olid head presidendid ja andsid oma panuse USA arengule. ...
iseseisvat riiki, kuid kõik nad olid vaesed ja ei suutnud iseseisvalt oma majandust industrialiseerida. Kiiresti arenes tööstus Austraalias ja Kanadas. 4.Miks hakkasid kolooniad 20 saj. iseseisvuma? Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg –eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Suur ülemaailmne majanduskriis pärast II maailmasõda - iseseisvumine 6.Iseloomusta riikide vahelist kaubandust 20 saj. emamaa-koloonia? Emamaa ja tema koloonia (emamaale: tooraine, põllumajandussaadused, kolooniale: masinaid kaupu) Emamaa ja teise emamaa koloonia ei vahetanud kaupu Emamaa ja emamaa (2 erinevate kolooniatega tööstusriiki vahetasid omavahel kaupu)
riiki kirjutas alla, hiljem +48) ei hoidnud uut maailmasõda ära Ülemaailmne Majanduskriis 1. Kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, hinnad langesid, teraviljaturg varises kokku) 2. Ebakindlus ühendriikide aktsiaturul 3. 1929 29. okt New Yorgi börsi turul paanika: hakati müüma väärtpabereid, hinnad langesid kohutava kiirusega, miljonid inimesed kaotasid varanduse, varises kokku pangandus, pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed, elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes veelgi, kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele, kriis jõuab euroopasse 4. põhjused: ületootmine (toodeti rohkem ,kui suudeti osta), vale majandamine (riigi toetusel palju laene), valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud 5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
Konkurents - Konkurents ja koostöö - Turustruktuur Konkurents ja koostöö Spordisõbrad maksavad piletite eest sageli kõrget hinda ja isegi reisivad kaugele maale oma lemmikute võistlusi vaatama. Kel pole reisimine võimalik, võib jätta oma töö või õppimise, et elada kaasa tippspordi tähtsündmustele meediakanali vahendusel. Õnnestumise korral on vaimustus üleüldine ja sellest saadav positiivne emotsioon aitab oma toimetamistega paremini hakkama saada. Üks populaarseim spordiala maailmas on jalgpall ning selles mängus on lisaks ägedale võistlusele oluline pallurite koordinatsioon ja koostöö. Meeskonnas sõltub tulemus kõigi – mängijate, treenerite, arstide, massööride jt – panusest ning harvad pole juhtumid, kus ametlikus reitingus nõrgem alistab endast palju tugevama. Võistlus muudab sportlaste pingutused erutavaks elamuseks ning innustab andma endast parima. Majanduses toimuv sarnaneb spordiga, kus konkurentsivõime sõltub paljuski ko...
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
-1910. a algas majanduses uus tõus tänu sõjatööstusele -impeeriumi majanduselu militariseerimine valmistuti sõjaks, hakati välja ehitama Tallinna sõjasadamat, Kopli poolsaarele ehitati 3 suurt sõjalaevatehast. -tööstuse areng toimus Venemaa huvides, tooraine toodi sisse ja valmistoodang läks Venemaa turule -tööstuse arenemine, talurahva sotsiaalne kihistumine tõi kaasa linnade kasvamise, linna elanike arv moodustas 1/5 kogu rahvaarvust 23. Rahandus ja pangandus Eesti Vabariigis (eelarved, Eesti Panga tegevus, rahareform, laenud) Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919. Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pangast kujunes valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorraldamise funktsioone täitev, laostunud majandust pikaajaliste
13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.).
täitmist. ERANDVALDKONNAD Erandvaldkondades ei ole konkurents võimalik või soovitav. Näiteks "Eesti Energia" Kõigis erandvaldkondades peab riik reguleerima majandust teiste vahenditega. Näiteks hinnakontroll, dotatsioonid, tegevuslitsentsid. Kuna seni ei ole leitud konkurentsist tõhusamat majandusmehhanismi, siis üritatakse kõikjal maailmas erandvaldkondade arvu vähendada. RAHA JA PANGANDUS Raha mis tahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend toodete ja teenuste eest tasumisel. (Paberraha - 99% puuvill; mündid vask/nikkel) Raha kolm funktsiooni: · Vahetus- ja maksevahend · Arvestusvahend (-ühik) · Väärtuse säilitaja Eksisteerib erinevaid ,,rahasid" vürtsid, karusnahad, väärismetallid, mündid, paberraha, elektrooniline raha. (Ideaalse) raha omadused:
mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. 8 2003.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1179 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 949 miljardit SEK-i. Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEK-ini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEK-iga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam e. 106 miljardit SEK-i, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga
9 Tööstus Lisaks naftale, maagaasile ja kivisöevarudele leidub ka tina, rauamaaki, soola, savi, kriiti, kullamaaki, ja pliid, need on peamised maavarad tööstussektoris. Viimasel ajal kõigega enam ei tegeleta, kuna maagis sisaldus ei ole suur ning maaki ei ole palju. Peamised tööstusharud ongi nafta- ja maagaasitööstus, elektroonikatööstus, arvutitööstus, masinaehitus, autotööstus, lennuki- ja raketitööstus, pangandus ja rahandus, must metallurgia, keemiatööstus, tekstiilitööstus, viskitööstus ja ajakirjandus. (Lisa 4) Tööstusettevõtted asuvad enamasti ikka suurlinnade läheduses, kus on kõik vajalik lihtsalt kättesaadav- tööjõud, energia, transport. Samas on vaja ka toorainet, ja kui selle transport on kallis siis tehakse tööstus tooraine hankimiskoha ligidusse. Õnneks on transpordile piisavalt tähelepanu pööratud, alates 1960. aastast on ehitatud laialdast kiirteedevõrgustikku sh.
langust 2002. aastal on börsiindeksid liikunud ülespoole. Maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jones Industrial Average (DOW) ületas 2006. aasta jaanuaris 11 000 punkti piiri, kuid 2006 aasta suvest on DOW liikunud allapoole ning praegune globaalse finantskriisi tingimustes on aktsiaindeks liikunud märgatavalt allapoole (seisuga 1. aprill 2009 oli indeks 7761,60 punkti). Kindlustus- ja pangandussektor USA pangandussüsteem võib Eesti süsteemiga võrreldes tunduda keeruline. Kuna USA pangandus on ajalooliselt tekkinud lokaalselt ning olnud seetõttu ka tugevalt reguleeritud kohalikul tasandil, siis on hoolimata sektori konsolideerumisest viimase paarikümne aasta jooksul föderaalregulatsioonide ja -institutsioonide kõrval endiselt oluline roll osariigi tasandi õigusaktidel ja ametiasutustel. Peamiselt 1970. aastate keskpaigani, osaliselt aga isegi kuni 1980. aastate lõpuni kehtisid USA-s regulatsioonid, mis takistasid üleriiklike või isegi üleosariiklike suurpankade teket.
kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht. Kaubandus ja liiakasuvõtmine panevad aluse rahamajandusele ja pangandusele. Eriti just Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda piisas ka laenamiseks. Kuigi katolik kirik suhtus liiakasuvõtmisesse eitavalt, ei peatanud see liiakasuvõtjate tegevust. Tänapäeva pangandus sai alguse 14. Sajandi Itaaliast. Keskaegse linna kaks olulist tunnust: Linnamüür- põllumajandustoodang tõusis ja rahvaarv kasvas, ehitati müüriga piiratud aa tihedalt täis. Müüriga piiratud ala – all-linn – eeslinnad – külad. Linnaõigus- senjöör andis linnale linnaõiguse st seadustiku, mille alusel linn elu korraldas. Linnaelu korraldus. Põhiosa linnakodanikest olid kaupmehed ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest
Vene oht vähenes. 1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suurimad saavutused: *põhiseadus *maaseadus *rahareform 1928 *Eesti tunnustamine Euroopa riikide poolt Suuremad põrumised: *rahandus, pangandus tegid kergekäelisi otsuseid laenud > majanduskriis *riigipea puudumine > puudus tasakaalustav jõud valitsuse ja Riigikogu vahel *erakondade paljusus, Riigikokku saamisel puudus künnis *Balti Liidu loomise ebaõnnestumine Majanduskriis 1930.a jõudis ülemaailmne majanduskriis Eestisse. Esmajoones tabas põllumehi: langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, tootmist piirati, nõrgemad talud läksid pankrotti
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
Avalik-õiguslikud organisatsioonid? 44. Avaliku halduse kandjad. Riik – läbi riigi asutuste Muud – linn/vald, muu avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud. Riik seadusega pannud funktsioonid, mida peab täitma. Nt: EBS, juriidiline (aga haridushaldus) seadusest tulevana võib anda haridust(avalik) 45. Tsiviilõiguse süsteem. Eraõiguse süsteem? Tsiviilõigus – võla, asja, perekonna, pärimus Kaubandus ja majandus – ühingu, väärtpaberi, pangandus, autori, konkurentsi, tarbijakaitse Tööõigus 46. Füüsilised isikud. Inimesed 47. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Õigusvõime – eelduslikult seaduse järgi kõigil isiksustel. Algab tavakohaselt sünniga. Tsiviilõiguslik teaovõime – isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid – ei ole kõigil ühetaoline. Teovõime (18+) ja piiratud teovõime. 48. Juriidilised isikud, liigid. Seaduse alusel loodud
TÖÖTUSE TEOORIA Klassikaline suund: Teooria eeldused: arvati, et täistööhõive kogutoodangu saavutamiseks ebapiisavat tarbimist ei esine ja kui ka esineb, siis hinna/palga kohanemine toimub kiiresti Say seadus: pakkumine tekitab nõudlust tarbimine ja säästmine on seotud tootmise ja investeerimisega. Tootmismahtude koguväärtus on võrdne sissetulekuga, mis teeniti tootmises ja on aluseks rahvusliku sissetuleku identiteedile. Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine. Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht: Vastandub klassikalisele väites, et kapitalismil ei ole mehhanismi täistööhõive tagamiseks. Töötuse põhjus on valed majandusotsused, täpsemalt säästmis- ja investeerimisotsused. Säästjad ja investorid on eri grupid, kes on erinevalt motiveeritud
saabki küsida kõrgemat hinda. Monopolistliku konkurentsi ehe näide on rõivatööstus ja toitlustus. Neil turgudel on üsna lihtne tegevust alustada kuid konkurents on tihe ning ettevõtted peavad palju töötama, et oma toodetele turul koht luua. Oligopol Oligopol on selline turukorralduslik vorm, kus üksikud (umbes 3-5) suurettevõtted pakuvad suure osa konkreetse turusegmendi hüvistest. Näiteks: pangandus, autotööstus, ravimifirmad, lennukitööstus. Näiteks reisilennukite tootmises on tänaseks enamiku turust endale võitnud kaks suuremat lennukitootjat: Boeing ja Airbus. Oligopoli ettevõtted on hinnakujundajad. Nad püüavad leida parimat hinna ja toodete hulga kombinatsiooni. Kuna turul pole palju firmasid sõltuvad üksteise tegevusest kõik. Kui üks firma 3
o Kaudsed maksud: o käibemaks o lisandväärtuse maks o aktsiisimaks o Otsesed maksud: o füüsilise isiku tulumaks o ettevõtte tulumaks o sotsiaalmaks, tööjõumaks o kinnisvaramaks, omandimaks o kinke-ja pärandusmaksud o saastemaksud o riigilõivud o tollimaksud V loeng, rahaturg ja pangandus o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni: o vahetusvahend o arvestusühik o rikkuse akumuleerimise funktsioon o Raha hoidmise kolm motiivi: o tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend) o ettev aatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks o spekulatsioonimotiiv
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahva...
.......................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus Teadus on süsteemne teadmiste kogum, mis võimaldab inimestel
1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND Referaat Koostajad: Juhendaja: Tartu 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................4 2. Rahvusvahelise Valuutafondi juhtimine .......................................................................5 3. Nõuded RVF-iga ühinevale riigile. ...............................................................................6 4. RVF kvoodid ja hääleõigus...........................................................................................7 5. Rahvusvahelise Valuutafondi tegevus ..........................................................................8 5.1. Majanduspoliitika seire ja konsultatsioonid...........................................................8 5.1.1. Liikm...
28. Humanism ja renessanss · Uus kultuur ja maailmavaade tekkis esimesena Itaalias (Firenze, Veneetsia, Genova jt). · Majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. · Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel, kõige tulusam oli kaubavahetus Idamaadega. · Hakkasid kujunema varakapitalistlikud suhted ja selle mõjul ka noor kodanlus. · Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. · Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte --> türannia. · Linnriikide valitsejad ja nende õukonnad ning rikkad kodanikud võistlesid omavahel kaunite
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suu...
Ungari Greete Liht Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10B Üldiselt on Ungari infrastruktuur on suhteliselt arenenud ja sarnane Lääne- Euroopale. Transpordi infrastruktuur on praegu suuresti rekonstrueerimisel. Valitsus subsideerib uute kiirteede ehitamist, samuti parandatakse raudteevõrgustikku. Ungaris on väga ulatuslik maanteede võrgustik, mitmetes suundades on ehitatud kiirteid. Ungari on mitmele välisriigile kõige parem ühenduskanal Lääne-Euroopa poole Serbiale, Rumeeniale, Bulgaariale. Koostöös Rumeenia ja Horvaatia valitsustega on lähiaastatel kavas ulatuslik maanteede ja raudteede võrgustike uuendamine, laiendamine ja ühendamine. Koostatud on ka üleriigiline kiirteede ehitamise programm. Enamik kiirteid on tasulised. Ühistransport Budapestis on väga hästi arendatud. Ungari peamine rahvusvaheline lennujaam Ferihegy teenindab igal aastal ligi 3 miljonit reisijat. Ferihegy asub asub Bud...
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahe...
TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud langes tootmine vähenes tollimaksud ja laenud Euroopalt tagasi kriis Euroopasse kriis teistesse maailmajagudesse. Põhjused: ületootmine, vale majandamine(laenud, mida ei suudetud tagasi maksta), valitsuste vead(nt. loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrged tollimaksud) Tunnused: tööpuudus, tootmise vähenemine, inimestel laenud Mõju: Riik hakkas senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse
! 3. 1998 2000 aastatel domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud. Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud". Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades. 5. Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas 2005 aastast suhteliselt palju sisse tulema. Sisetarbimine ja import kasvas, kiirenes inflatsioon 6. Aastatel 2008-2010 vähenes "masu" tõttu import ja jooksevkonto vähenes miinimumi. Laenamine kahanes oluliselt. 6 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Jooksevkonto allkontod 1. Kaupade ja teenuste eksport ja import
Presidentuur Roosevelt valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks neljal korral. Esimene ametiaeg kestist aastast 1933 kuni 1937. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh, mis pani väga tugeva põntsu nii Ühendriikide kui ka kogu maailma majandusele. Franklin hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid, mis toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused)7 7 Wikipedia: Franklin Delano Roosevelt [WWW], 11.05.2011 Teine ametiaeg kestis aastast 1937-1941. Roosevelti toetus ühiskonnas oli väga suur, ta võitis uued valimised ülekaalukalt peaaegu kõikides osariikides
kõik konfliktid rahumeelselt. Kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48. Ülemaailmne majanduskriis I kriisinähud põllumajanduses, kus valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandus toodete hinnad hakkasid langema. Kuid hindasid ei alandatud ning vili jäi seisma. 29.10.1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Väärtpaberi hinnad langesid kohutava kiirusega. Inimesed kaotasid suurema osa oma varandusest, ei suudetud laene tagasi maksta, varises kokku pangandus. Pankroti laine tööstuses, ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist veel rohkem. USA nõudis Euroopast tagasi laene, kehtestati sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. Kriis jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Põhjused: 1) Ületootmine 2) Vale majandamine- palju laene, ei suudetud tagasi maksta, laostas panganduse ja kogu rahanduse. 3) Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubandusest, kõrged tollimaksud, sellega loodeti kaitsta
Asemele tuli NEP. NEP uus majanduspoliitika Sellega korraldati ümber majandussüsteem ja poliitiline elu. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. Toimus turusuhete igakülgne arenemine rahvamajanduses ja täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes. Kasutusele võeti turumajandus, taastati eraomandus välja arvatud pangandus, suurtööstus ja väliskaupandus. Teostati rahareform, millega lasti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Väliskapitali kaasati ettevõtetes. Samas säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses. Stalini võimuletulek Peale Lenini surma kerkis esile Stalin. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmere üle, tagades selle juhitavates organites endale meelepärase enamuse. Tänu tema alahindamise tõttu sai tal võimalikuks vastased omavahel tülli ajada
HIINA Hiina suurimateks jõgedeks on Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille tõttu tuli hiinlastel ehitada palju tamme ja kanaleid. Koos rahvaarvu kasvuga hakati põllumaade laiendamisel kasutusele võtma ka mäekülgi, ehitades neile põldude niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada ...
Nõo Reaalgümnaasium REFERAAT Jaapan Anu Saaremäe 12.b klass Nõo 2016 Sissejuhatus Autor valis oma töö teemaks „Jaapani pärast II maailmasõda“, kuna tundis isiklikku huvi selle riigi vastu ning kaalub võimalust tulevikus Jaapanit külastada. Ta alustas oma esitluse tegemist üpris pealiskaudsete teadmistega Jaapani ajaloo kohta ning lootis töö käigus selle teema kohta rohkem teada saada. Autor seadis enne presentatsiooni koostamist endale paar eesmärki, mida ta plaanis täita. Esimeseks neist oli Jaapani, selle kultuuri ja ajaloo kohta rohkem teada saamine. Teiseks soovis ta edukalt saada valmis oma Powepointi esitlus ning seda märtsis klassikaaslastele ette kanda. Autor eeldas, et Powerpointi esitluse jaoks võiks kuluda 1-2 päeva, kuna selle koostamisega tuli tegeleda kooli kõrvalt ning teema oli üpris mahukas. Referaadi koostamine võiks autori arvates minna kiiremini, võttes aega kuni pool päeva, kuna sell...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
