Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress
Pangad ja teenused PANGAD Lae Arveldu Klienditu Krediitkaa Investeerimishoi Pensio n s gi rt us n SEB + + + + + + DANSKE + + + - + + SWEDBAN + + + + + + K BIGBANK + + + - - - LHV + + + + + + Kommertspangad eestis: BIGBANK Citadele Banka Eesti Filiaal Danske Bank A/S Eesti Filiaal DNB Pank Krediitipank LHV Pank Nordea Pank SEB Swedbank Tallinna Äripank Versobank
EESTI PANGAD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Pankade kadumine Eesti pangandusturult 1990-2009................................................................ 1 Kunagised suuremad pangad.......................................................................................................5 1.Aktsiapank Eesti Hoiupank..................................................................................................5 2.Hansapank............................................................................................................................5 3.Ühispank.............................................................................................................
Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid? Mis on nende praegused määrad? · Tulumaksusüsteem: proportsionaalne ja astmeline tulumaks · Mõiste: ühishüve Rahandus ja pangad (üldiselt, mis on pank, millega tegeleb keskpank, mis on suuremad ja olulisemad kommertspangad) Tööturg · Tööealine rahvastik ja selle jagunemine · Eesti tööturu põhiprobleemid · Tööpuudus Korrakaitse · Alates 2010 politsei struktuur muutus. · Praegu tegutseb politsei- ja piirivalveamet. o Ühtse juhtimise alla koondati endised Politseiamet, Keskkriminaalamet, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsus- ja migratsiooniamet.
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arenduste...
Kuidas muutis konveieri kasutuselevõtt tööliste tingimusi? Töö muutus tervist kahjustavaks, võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja tõhusamaid töövõtteid. Mida peetakse suure depressiooni põhjuseks? Kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Roosevelti reformid: Panganduses: kehtestati kontroll panganduse üle. President sulges kõik pangad ja keelas nende taasavamise. Põllumajanduses: riik hakkas reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja selle eest maksti neile hüvitist. Tööstuses: võeti vastu seadus, mille alused üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotusi, sissetulekuid jne. korraldati ka hädaabitöid. Sotsiaalhooldekandes: riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione. Toetati ka vaesemaid peresid.
Kuigi baasintressimäärade tõus tõenäoliselt jätkub, ei avalda see pankade laenukvaliteedile väga suurt negatiivset mõju. Uued laenumaksevõime riskid on seotud eelkõige välisnõudluse võimaliku halvenemisega. Eestis tegutsevate pankade krediidirisk on vähenenud. Eesti ettevõtete ja eraisikute finantskäitumine on jäänud konservatiivseks ning uusi laene on võetud väga ettevaatlikult. Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud. Selline olukord loob head eeltingimused selleks, et pangad saaksid oma laenuriske uues kasvutsüklis paremini juhtida. Laenukvaliteedi paranemine on võimaldanud pankadel hakata vähendama võimalike laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve. Lisaks sellele loovad baasintressimäärade oodatav tõus ning intressikulu kokkuhoid piisavad tingimused puhta intressitulu mõõdukaks kasvuks. Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori
siis raha väärtus langeb. + raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on arukas investeerida ettevõtlusesse või tarbida. -kulud ületavad tulusid, liigne sularaha käibele laskmine, maksud suurenevad Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevate raha ostujõu tõus. Esineb sügavama majanduslanguse perioodidel. + tõuseb ostujõukus -finantsraskused, pankade intressid tõusevad, laene raske tagasi maksta Raharingluse reguleerimine. Pangad. Laenamine. Ükskõik milliseid tehinguid me päeva jooksul teeme, kas ostame toitu vms, kõik on seotud pangaga. Raha põhiülesanne on vahendada omandisuhete edasiandmiseks kaupade ja teenuste puhul. Nagu vere liikumiseks on veresoonte võrk, nii on raha liikumiskanaliteks ja ajutisteks settebasseinideks pangasüsteem.
Kaubanduse ja töönduse arenedes koondus üksikute rikaste kätte üha enam raha. Raha oli laenatud varemgi, kuid keskaja lõpus hakati raha üha rohkem laenama. Laenati intressiga see tähendab, et kui sa pidid tagasi maksma märgatavalt rohkem raha, kui olid laenanud. Nii ei seisnud raha kasutult, vaid teenis kogu aeg raha juurde. Tekkisid pangad, kes hakkasid raha hoiustama ning laenama (intressidega), teenides seejuures kasumit. Pankades töötasid pankurid, kes raha laenasid. Pangad hõlbustasid majanduslikku tegevust. Kui näiteks mõnel kaupmehel jäi raha puudu, siis ta sai pangast laenata raha juurde, et saada minna kaubareisile. Kaubareisilt tulles sai kaupmees maksta raha tagasi ning see oli kasulik nii pangale kui ka kaupmehele kaupmees sai käia rutem reisil, saades ise ka kasumit, ning pangad said intresside pealt raha. Rikkad inimesed paigutasid raha pankadesse, kus ka neile tiksus intressi. Pangad võisid kahju
TEST nr 10.2: Pangandus 1) Kuidas mõista seda, et suurem osa panga varast on võõrvara? a) pangad kasutavad inimeste hoiuseid; b) osa panga rahast on reservis; c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde;
Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. (Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6
juurdevool, mis omakorda suurendas sisemaist nõudlust. Vahendite ülekülluse tõttu valitses pankade vahel karm konkurents, mis takistas ratsionaalsete krediidiotsuste tegemist. Ebaproportsionaalselt suuri summasid kulutati majanduslikult põhjendamatute projektide, eratarbimise ja aktsiaturul laenukapitaliga teostatavate tehingute finantseerimiseks. Pangad Tallinna väärtpaberibörsil 1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs. Börsil noteeritud pangad esitasid finantsnäitajaid igakuiselt, et teenida Balti börsidel suuremat tulu. Tegevuse tulemusena kasvasid aktsiate hinnad tohutu kiirusega. Sellise tegevusega eirati reaalseid majandusnäitajaid ja tulemuseks oli 1997. aasta sügise börsikrahh, millega TALSE kaotas oma tipptasemest 62% Aasta 1997 Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui hoogustus majanduskriis Aasias. Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997
finantstegevuse arenemisega (3 lk 10). 2.1 Anglo-saksi majandusmudel Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile (Joonis 2). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku, pangad olid siiski omanud
Seega, valitsuse väärtpabereid... müües majandust jahutatakse ning intresse tõstetakse ostes toetatakse majanduskasvu ning alandatakse intresse Diskontomäär Diskontomäär keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär Diskontomäära muutused Keskpank tõstab diskontomäära see mõjutab kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid:
Globaliseerumine · On ülemaailmne majanduslik ja kultuuriline läbipõimumine: riikide ja kontinentide integratsioon, kaubavahetus, infovahetus, inimeste liikumine · Globaliseerunud on eelkõige inforiigid, vähem tööstusriigid, kuid vaesed riigid (Aafrika) ei ole globaliseerunud Näide globaliseerumisest praegune globaalne finantskriis · USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad jäävad võlgu Euroopa pankadele, sh SEB ja Swedpank --> Euroopa pankade rahavood vähenevad, osad pankrotistuvad --> pangad ei raatsi / ei suuda madala intressiga laenuraha väljastada --> Euroopa, sh Eesti inimesed ei saa soodsalt laenu võtta --> inimeste elujärg
meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid Rannavallid on kujunenud laine kuhjava tegevuse tagajärjel.Rannavallid on valdavalt mõne meetri laiused ja 2-3meetri kõrgused. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallid on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine kulutava tegevuse tagajärjel. Pangad on kõrged ja järsu kallakuga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Pankasid esineb palju Põhja-Eesti paekalda merelähedastes lõikudes ning Muhus, Saaremaa põhjaosas ja Sõrve poolsaare läänerannikul. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele (Tamme paljand) ja Peipsile (Kallaste paljand). Põhjavee tekkelised pinnavormid
Kindlustusfirmad Dollari tekkimine Koloniaalmaade mündid (Hispaania) Bartertehingud (riis, tubakas, loomanahad, rumm) 1776. USA iseseisvus, alustas põhiseaduse kirjutamist, lõi valitsuse. 1792. lõi Ameerika Kongress rahandussüsteemi, kuulutades dollari peamiseks rahaühikuks. 1794. Esimene dollar. Väärtus kõikus. Finantssüsteem Iseseisev USA majandus on maailma suurim Dollar on maailma baasvaluuta Wall Street on USA ja maailma väärtpaberikeskuseks Suured pangad ja finantsinstitutsioonid on USA majandusega tihedalt seotud Pangasüsteem 1) Üle 7300 panga 2) Tegutsemisluba on vaja valitsuselt või osariigilt 3) Seadus ei võimaldanud pankadel tegutseda rohkem, kui ühes osariigis 4) Riik määras hoiuseintressidele limiidid, et eristada investeerimis ja kommertspanku 5) Ühe keskpanga asemel on riigis 12 föderaalreservi panka Föderaalreservi süsteem Ehk USA keskpanganduse süsteem Asutati 1913. aastal.
RM16 „Kodukandi raamatupidamise- ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine“ 1. Nimeta oma kodukant – LINN, VALD TARTU LINN ÜL 1: Loetle oma kodu-piirkonna raamatupidamis- ja finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid klassifitseerides need kui aktsiaseltsid (AS), osaühingud (OÜ), täisühingud(TÜ), usaldusühingud (UÜ) tulundusühistu (TuÜ) ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Nimeta ka mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA). Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE): Kersti Gross FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Meelika Siilsalu FIE- Raamatupidamine, maksualane nõustamine. Tarmo Leheste FIE-Auditeerimine-Audiitorkogu on Eesti audiitorite kutseühendus audiitorite kutsetegevuse korraldamiseks ja audiitorite õiguste kaitsmiseks. Audiitorkogu kui avalik- õiguslik juriidiline isik loodi 1999. aastal. Enne seda täitis samu ülesandeid Rahandusministeeriumi juures asuv organ - Audiitortegevuse nõuk...
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max
ettevõtete kontroll, ettevõtete restruktureerimine ehk kokkuvõtlikult kapitali efektiivne kasutamine eesmärgiga maksimeerida aktsia hinda. Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile. Kapitaliturud ja rahaturud säästjad Pangad Emitendi d Tänapäevane finantsvahenduse mudel: Raha pakkujad Raha ja Kommertspanagad, Kapitaliturd Investeerimispangad, Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse.
tehingute ajalugu tagasiulatuvalt 15 kuud. v Rahavoogude juhtimine ülevaade panga ning teiste pankade poolt säilitatud arvelduste tasakaalust ning nende summeerimise võimalus. v Teavituse tellimise võimalus pangast kasutaja e mailile ja SMSsõnumina mobiiltelefonile (nt info oma konto seisu kohta). Turvalisus: Internetipank on turvaline keskkond, kuid seda ainult panga ja kliendi koostöös. Ohtude vältimiseks on pangad võtnud tarvitusele järgmised meetmed: v Krüpteeritud ühendus v Kasutajatunnus, parool, koodid v Sessiooni aegumine v Kasutaja blokeerimine Turvalisuse tagamiseks peaks klient omalt poolt tegema järgmist: v Hoidma oma kasutajatunnust, parooli, koode v Määrama tehingutele limiidid v Kaitsma arvutit ja selle tarkvara v Internetipangast õigesti väljuma
Igas majandusharus tekkis ületootmine. Ebamajanduslik käitumine, suur börsikrahh/osteti odavalt aktsiaid ja müüdi kallilt maha. Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et tehaste pankrotti minek, sest selle tagajärjel ostujõud vähenes. 2.Roosevelti reformid. Täida tabel. Panganduses President sulges kõik pangad ja keelas taasavamise vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tegti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisti. Tööstuses Üritati luua hädaabitöid, et töötud saaksid taas
eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi. USA alustas sõda. Sõja ajal aga tavaliselt tõstetekse makse, USA langetas makse ja ei tõmmanud ka kulusid kokku. Tänu sellele tekkis puudujääk ja selle laenasid nad Hiinalt, kellele nad jäid võlgu umbes 4 biljonit dollarit. Tänaseks on see summa kasvanud umbes kolmekordseks-14 biljonit dollarit. Kokkuvõttes USA rahakott aina tühjenes. Ka pangad laenasid inimesetele sisuliselt piiramatus koguses raha, uurimata laenuvõtjate tausta ning nende tagasimaksmise võimalusi. Laenuvõtjad elasid laenatud raha eest luksusliku elu, osteti uhke maja ning sõideti kalli autoga. Piltlikult oligi kõik väga hästi, sest inimesed elasid ju vabalt, said endale kõike lubada ning majandus aina kasvas. Tegelikult oli see kõik ainult roosa unistus, sest reaalsuses polnud nendel laenuvõtjatel
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli
Tulu võivad valitsus ja keskpank reguleerida. Niisamuti on ka panga ja kapitali andja (tänapäeva pangandussüsteemis on need hoiustajad) vahel kokkulepe, mille järgi saab kumbki 50% kasumist, või saab pank 60% ning kapitalifondide andja või hoiustajad saavad 40%. Esmapilgul võib see kokkulepe keeruline tunduda, kuid kui see süsteem on juba tarvitusele võetud ja praktilises elus toimima hakkab, muutub see sama mehhaaniliseks ja rutiinseks kui tänapäeva süsteem, kus pangad võtavad teatud hoiuste kategooriatelt kõrgemat intressimäära ja samas ei maksa teatud tüüpi hoiustajatele nagu jooksevkonto omanikele mitte midagi. Panga kasumiks on saadava intressi ja hoiustajatele makstava intressi vahe. Samamoodi on intressivaba panganduse muutunud raamistikus nii, et ettevõtjad ja pank jagavad kasumit kokkulepitud protsentides või suhtes, suurem osa läheb ettevõtjale pankade vastas ja hoiustajad jagaks väiksemat osa sellest, mis pankadele läheb
aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest, kui seda on praegu miinimum. Vähesed teavad, kui palju miinuseid ümbrikupalgal siiski on, nimelt ei saa deklareerimata palgalt töötaja töövõimetuskoondamis ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid.
pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad). 11. Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank )- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. 12. Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi "Krediidiasutuste seadusega" (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib
Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisi Tööstuses Üritati luua hädaabitöid, et töötud
läbipaistvad. TransferWise viib valuutavahetustehingud läbi tegeliku keskpanga kursiga. Kui Eestis on pankade tasude määrad veel suhteliselt madalad, siis võrreldes suure hulga teiste riikide pankadega suudab TransferWise pakkuda kuni 10 korda soodsamat rahavahetusteenust. See võimaldab näiteks 1 000-euro vahetuse pealt säästa kuni 45 eurot. Alles hiljuti avalikustas firma, et nende kaudu tehtud suurima ülekande summa on eurodeks vahetatud 8 miljonit dollarit ning millest pangad oleks endale vahetuskursi sisse peidetud teenustasudena kasseerinud üle 200 000 dollari! Võimalused TransferWise pakub võimalust viia läbi vahetustehinguid 234 erineva valuutakombinatsiooni vahel, ettevõtte ärimahud kasvavad jätkuvalt 20-30 protsenti kuus. Nende teenust on nüüd võimalik kasutada lisaks USA-le ka Kanadas, Brasiilias, Malaisias, Filipiinidel ja Nigeerias. Ohud TransferWise`i turuosa kasvu kardavad kõige enam elektroonilist valuutaülekande teenust pakkuvad
Millist rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel Neljapäev 24. Oktoober 1929. Aastal oli New Yorgi börsil must päev kõik tahtsid oma aktsiaid maha müüa. Põhiliseks põhjuseks oli, et USA suurendas oma laenuprotsente. Mõni päev hiljem, nimelt 29. Oktoober levis majanduskriis üle riigi ja Ameerika börss meenutas kukkuvat lennukit. Üheks suuremaks alguspõhjuseks oli see, et pangad otsustasid tõsta oma laenuprotsente ja selle mõjul kaotasid aktsiaomanikud hirmsaid summasid. Üheks kindlaks algpõhjuseks oli veel ületootmine. Inimesed ei jõudnud enam ületoodetud kaupa osta ja nii jäi ületoodetud kaup ladudesse seisma. Enam ei aidanud isegi järelmaksuga tootete müümine ega reklaam, kuigi raha kaupate tootmiseks oli juba kulutatud. Ajaloo teadlaste arvates on aga majanduskriisis süüdi ebamajanduslik käitumine. Näiteks
1795 loodi USA rahapada ZIIROPANK tegutses 16. ja 17. sajandil Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes. Ziiropangad teostasid ka sularahata ülekandeid. Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. I revolutsiooniline pööre panganduses: pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses: pangad hakkasid ise raha emiteerima. Kaasaja pank raha koondav raha säilitav laenu andev laenu võttev klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Pangad jagunevad: erapangad riiklikud pangad segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: suurpangad keskmised pangad väikepangad
a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus
Üksikisik,kelle käes oleks võim, suudaks teha vajalikke kiireid otsuseid. Sellega kaasneks majanduskasv ja elu kvaliteet muutuks paremaks. Maailma majandus on madalseisus,nii ka Eestis. Igapäevaga pankrotistub ettevõtteid ning sellega kaasneb tööpuudus.Inimestel on vaja tööd, et toime tulla endale võetud kohustustega nagu laenude ja maksude maksmine, pere ülalpidamine-rahata ei saa seda teha.Kuidas oleks saanud seda krahhi ennetada? Majandussurutis algas sellega, et pangad jagasid liiga kergekäeliselt laene, veendumata inimse maksesuutlikusest. Pangad peaksid olema riigi võimu all, siis oleks võimalik kehtestada range järelvalve.Sama tehti Ameerika Ühendriikides 1920ndate lõpus, kus riigistati pangad ning sellega tuldi raskest majanduslikust olukorrast välja.Teine suur põhjus, miks ettevõtted pankrotistuvad on turu puudumine.Inimestel pole raha, et tarbida.Firmad rajasid odava tööjõuga riikidesse ettevõtteid ja teenitud kasum viidi riigist välja
Arhitektuur 19 sajandil 1) Klassitsism hääbus lõplikult 19 saj. 40datel. 2) Jaotus *romantiline etapp 19saj. 30-50dad *stiilipuhas etapp 19saj. 50-70dad * eklektiline etapp 19saj. öõpukümnendid 3) Ehituatüübid: pangad, teatrid, koolid, haiglad, kaubamajd, sakraalehitised 4) Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi 5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja metalltarindid 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Hoiuse tähtaja pikendamine: Koos intressi hoiustamisega Ilma intressi hoiustamiseta 14 SEB - investeerimishoius Hoiuse pikkus 2 5 aastat Intress oleneb hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest Riskipreemiaga ja riskipreemiata investeerimishoius 15 SEB - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 16 Teised pangad Danskepank Kasvuhoius Tähtajaline hoius Investeerimishoius Kapitalihoius LHV Pank Tähtajaline hoius 17 Teised pangad Nordea Pank Kogumishoius Tähtajaline hoius Reservhoius Lastehoius Krediidipank Kasutushoius Tähtajaline hoius Investeerimishoius Lastehoius 18 Kasutatud allikad https://www.swedbank.ee http://www.seb.ee http://www.danskebank.ee http://www.lhv.ee http://www.nordea.ee
populaarsed välis- maalaste hulgas.Viimastel aegadel on seal teenin- datud rohkem välismaalasi kui kohalikke. Pangandus Pangandus kujutab endast majanduse vereringet,tagades raharingluse Inimesed hoiavad pankades oma sääste ning pank omakorda laenab seda raha teistele eraisikutele ja ettevõtetele Eestis tegutses iseseisvuse algusaastail üle 40 panga kuid nenede arv on pidevalt vähenenud kuna konkurents on suurenenud.Suuremad pangad Eestis on Hansa- ehk Swedbank ja Ühispank ehk S.E.B. Pankade üle teostab järelvaadet Eesti Pank,mis on Eesti riigi keskpank Eesti Pank pole reaalne pank mis laene annab vaid nagu selle hoiused on teised pangad.Sealt saavad laenu äärmisel juhul vaid pangad Puhkemajandus ja turism Puhkemajandus ja turism tegelevad puhkuse korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk
USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008.aasta finants- ja majanduskriisi on inimesed ning ka pangad hakanud kulutamise asemel hoopis raha säästma ja oma sääste pigem hoidma. Ka 2012.aastaks polnud midagi eriliselt muutunud, inimesed ei kulutanud ja pangad püüdsid laene mitte välja anda, hoides oma reserve pigem USA Föderaalreservis, kuna laenamiseks ja investeerimiseks olid riskid jätkuvalt liiga kõrged ning risk säästude hoidmises pangas oli madal. Oli täiesti arusaadav, et nõrga majanduse ja kõrgendatud ebakindluse tulemusel inimesed hoidsid raha pigem, kui kulutasid seda
KONTROLLTÖÖ 10.KLASSILE: KESKAEG Vasta järgmistele küsimustele põhjalikult ja argumenteeritult: 1. Mis olid ristisõdade sügavamad põhjused ja mis oli ajend? 2. Sõnasta rüütlieetika juhtmõte. 3. Milline oli ühiskonna suhtumine rüütliturniiridesse? 4. Miks võib öelda, et talupoegade ellusuhtumine oli konservatiivne? 5. Kuidas tekkisid keskajal pangad? 6. Iseloomusta paastuaega keskajal. 7. Miks võib öelda, et Innocentius III valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke? 8. Kuidas suhtuti keskajal reliikviatesse? 9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused. Tuleb ka ära mainida, et vaatluse alla on võetud ainult erakliendile pakutavad hoiustamisvõimalused. Swedbank pakub oma eraklientidele kolme hoiustamisvõimalust: kogumishoius, tähtajaline hoius ning investeerimishoius
2012 SISUKORD: 1. Sisukord...........................................................................................2 2. Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3 3. Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4 4. Kivimid ja kivistised..........................................................................5 5. Tuntuimad pangad...........................................................................6 5.1 Panga pank............................................................................6 5.2 Ninase ehk Tagaranna pank..................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus
Näiteks paberraha, võeti kasutusele Hiinas 11. ja P- Ameerikas 17. saj. Kindlustunde annab siin tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Krediitraha Krediitraha on kaupa esindavast rahast samm edasi. Krediitraha vahetamise kohustust riik enam enesele ei võta. Seega võrreldes olukorraga, kus pangad peavad iga hetk olema valmis kuldmünte välja andma, on krediitraha võrratult odavam. Krediitraha korral kasutame e - pangandust, paberraha ja odavat metallmünte. Kuld- ja hõbemüntide tootmine ja hoidmine on kulukas, transport tülikas. Krediitraha on üsna uus nähtus. Suurem osa arenenud riike kasutas kullastandardit kuni 1930. aastateni, lõplikult loobuti raha sidumisest kullaga alles 1970. aastatel. Krediitraha eest saab omandada kaupu ja teenuseid ainult siis, kui ka teised
· Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. 15. Pankade tekkimise eeldused (itaalia keeles banko ehk banka see tähendab rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti). Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus. Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida, pakkusid garantiisid säästudele. Usutegelaste seas oli levinud kirjaoskus, mis võimaldas raha hoiustamisega tekkivaid võlad ja/või omandisuhteid fikseerida jne. Tänapäevastega sarnased pangad hakkasid tekkima alles 14. ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades.
ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud maakoor- maa pindmine kivimitest koosnev kith platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid
Krediitkaarte üldjuhul väljaspool hotelle, supermarketeid ning häid restorane ei aktsepteerita ning teenuste eest tuleb tasuda sularahas. Sularahaautiomaate leidub ohtralt igal pool, enamik neist kuuluvad Bank of China'le või Industrial and Commercial Bank'ile. Enamikest automaatidest saab sularaha võtta väikese kindla tasu eest. Kui automaat nõuab 6-kohalist pin-koodi, tuleb 4-kohalise koodi ette sisestada 2 nulli. Pangad on avatud E-R 9:00 16:00/ 17:00. Mõned pangad on suletud lõunavaheajaks 12:00 13:00. Valitud kettide pangad suuremates linnades on kohati avatud ka õhtuti ning nädalavahetuste Toit Hiina toit on kogu maailmas väga populaarne. Igas Euroopa ja Ameerika nurgas on võimalik leida restoran, mis pakub Hiina kööki. Kuid tõelisi Hiina hõrgutisi saab maitsta just Hiinas. Siin on uskumatu toitude valik. Inimene, kes otsib teravaid ,eksootilisi elamusi leiab need
Euroopa liidu majanduskasv peatuda juba sel aastal. Majandusseisak või tervenisti majanduslangus süvendaks eurolala probleeme veelgi ja tähendaks tõenäoliselt Kreeka hävingut. Riigi hiigelsuur võlg ja ka seal aset leidvad rahutused andsid tugeva löögi globaalsetele turgudele. Nimelt tabas sel aastal maailma aktsiaid madalseis mille taolist polnud nähtud väga pikka aega. Ilmselgelt kardavad potensiaalsed investorid poliitilisi rahutusi Kreekas. Suure languse elasid läbi Euroopa pangad. Pole üllatav, et kõige rohkem kannataasid konkreetselt Prantsusmaa ja Saksmaa pankade aktsiad, kuna just need riigid on Euroopa liidust enim Kreekas toimuvaga seotud. Saksa tehnoloogiakontsern Siemens, võttis hiljuti Prantsusmaa pangast välja viissada miljonit eurot, kuna oldi mures raha stabiilsuse pärast. Sellised sammud tekitavad paljudes inimestes veelgi rohkem ebakindlust Kreeka taastumisvõimes. Tänaseks päevaks pole
1. Dividendidega seotud otsused Seega on finantsjuhtimise oluliseks rolliks see, kuidas suudetakse kaasata ressursse ning kuidas neid paigutada, et maksimeerida kasumit. Kõikide nende tegevustega kaasnevad erinevad riskid, sest iga finantsjuhtimise otsus on seotud suuremate või väiksemate riskidega. Finantsjuhtimise otsused peavad alati lähtuma kasumlikkuse motiivist, kuid võttes arvesse võimalikke riske. Erinevalt muudet ettevõtetest pakuvad pangad finantsteenuseid ja nende pakkumine nõuab erilisemaid nõudeid. Seetõttu on finantskeskkonna tegevused küllaltki spetsiifilised võrreldes tavalise äriettevõttega. 1. Peamiseks erisuseks on see, et enamikus tootmisettevõtetes on finantsjuhtimise vastutusala seotud vaid tootmistegevuse ja finantstegevuse juhtimisega, seevastu pankades, kus pakutakse finantsteenuseid, on määravaks finantsplaneerimine, sest
a. hinnad tõusevad. b. on tegemist kuluinflatsiooniga. c. on tegemist kaupade ja teenuste ülepakkumisega. d. on tegemist kõige ülaltooduga. _c__ 9. Kes saab kasu tõusvatest hindadest kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10. Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? a. Rahaasutused osutavad teenuseid kasu saamise eesmärgil. b. Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. c. Pangalaenud on rahamassi täiendus. d. Rahaasutuste keskne funktsioon on laenu andmine laenuvõtjatele. _d__ 11. Pangareservid on a. summad, mida pangad laenavad teistele pankadele. b. summad, mis on tuleviku investeeringute tarvis kõrvale pandud. c. klientide tähtajaliste hoiuste kogusumma. d. tähtsajaliste hoiuste protsent, mille pank peab kõrvale panema. __c_ 12
Eestis sellise devalveerimispaanika, on probleemid laenudega. Et Eestis on kõik raskused (või vähemalt nii näevad asja kindlasti laenuvõtjad) veeretatud laenajate õlule, siis tekitaks devalveerimine laenudele tohutuid probleeme, alates laenumaksete kallinemisest, lõpetades kõikide nende probleemidega, mis tulenevad sellest, kui juba praegu raskustes olevad perekonnad saaksid tunda ka oma laenukohustuste juurde tulemist. Pangad on aga esimesed, kes ei soovi näha krooni devalveerimist. Eriti Rootsi pangad Eestis on agaralt võitlemas devalveerimisohu vastu, mis kusjuures ei ole üldse nii aktuaalne, kui rahvas seda usub. Põhimõtteliselt võib öelda, et selline teema on üles kerkinud üldse avaliku arvamuse mõjul, sest poliitikud ei võta loomulikult devalveerimist veel tõsiselt olukorras, kus Eesti majandus pole üldse nii halvas seisus, kui on mõned teised riigid, mis samuti pole oma valuutat devalveerinud.
nõrgestamiseks. McKinley , Roosevelt, Taft, Wilson. Theodore Roosevelt: ·võitlus trustidega ·looduskaitse ·rajati rahvuspargid ·veeressursside kontroll ·veterinaar kontroll William Taft: ·viis Vab. Partei lõhenemisele Woodrow Wilson: ·trustide vastane seadus:1.keelati aktsiate kokkuost2.direktorite vastastikune vahetamine3.keelati määrata erinevatele ostjatele erinev hind4.rajati pankade pangad ehk reserv pangad SAKSAMAA: Euroopa mandri esimene tööstumaa. 19 sajandi lõpuks oli saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent oli Inglismaa. Suuremad firmad: A.Kruppi ja A.Thysseni omad metallurgias, AEG elektroonikas. BBB ( Berliin , Bosporus , Bagadad ) raudtee. Majandusvallutus. Maksupoliitika - tõsteti makse, toiduained ja kaubad. Vähemusrahvaste rõhumine teravad suhted vähemusravhastega , eriti Poolaga. Bernhard v Bülow. PRANTSUSMAA:
suureneb veel ka 2011. aastal. Eesti tööjõuturg on alates 2009. aasta lõpust tasapisi elavnenud, ent tööpuudus on jätkuvalt väga suur. Eraisikute võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused, millega kohtunikele antakse õigus võlgu vähendada, võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide alandamist ja piirama laenuandmist. Kui see oht realiseerub, on majanduskasv ja tööpuuduse vähenemine prognoositust aeglasem. Eestis tegutsevad pangad on jätkuvalt konservatiivsed ega kipu veel kuigi aktiivselt uusi laene väljastama. Majanduskasvu taastumiseks on oluline laenuturu aktiivsus, mis seni on olnud nii mahu kui ka intressimarginaalide alanemise poolest oodatust tagasihoidlikum. minu kodu asub kauna tänaval,kui ma laps lastaeda viin,siis keeran paremale kuni jõuan veerenni tänavale.mööda verenni tänavat kõnnin kuni vasakut kätt jääb Baltika kavartal,lähen sellest mööda ja jõuan Vana-lõuna tänavale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
