Põhjavesi MarkoEero Kruus Mis on põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks Mis on põhjavesi? Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pandivere kõrgustiku põhjavee skeem Põhjavee võtt aastatel 2004 2006
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944
leevendamiseks ning kaevandamisejärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. Mündi paemurd. 13.20. sajandini kasutatud Raikküla lademe paemurd, mille ligi 7 meetri kõrguses seinas avanevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas, Ehituskivi I, Piibrikiht, Ehituskivi II, Lubjakas dolomiit, Põhjakivi, Põhja paas I, Põhja paas II. Paemurd on AS Jalax valduses ja hästi korrastatud. Väga esinduslikud dolomiidid. ASEND Maakonna Kesk ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga KeskEesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik. Edelasse jääb LääneEesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv. Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.Kultuurimälestisi on seal palju, ühed tähtsamad on Väike-Maarja kirik, Jakob Liivi monument, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m).Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele, aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis
MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD AJA MÖÖDUDES VÕIVAD PURIKAD KOKKU KASVADA, MOODUSTADES SAMBAID JA GALERIISID. TILKEKIVI KASVAB VÄGA AEGLASELT: KESKMISELT 1 MM AASTAS KARSTI MÕJU ALUSELINE JA KARE PÕHJVESI PÕHJVEETASEME SUUR KÕIKUMINE SUUR PÕHJAVEE REOSTUSOHT KARSTIALA ÄÄREALADEL VEEROHKED ALLIKAD (NÄIT. PANDIVERE ÄÄREALAD) LÕHED JA LANGATUSED PINNASES RASKENDAVAD MAAHARIMIST KARSTIVORMIDE ESINEMINE ON EELDUSEKS TURISMINDUSE ARENGULE
Karjäärivõimalused minu erialal Referaat Juhendaja: Järvamaa 2018 Sisukord: 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3.CV1 4.CV2 5.CV3 6.Kokkuvõte 7. Motivatsioonikiri 8. Kasutatud alliakad Sissejuhatus Otsisin sobilike töökohti õppetöö eesmärgil, aga kunagi plaanin kindlasti oma ettevõtte teha. Seasöötade müügikonsultant SF PANDIVERE OÜ Töö kirjeldus Ootame Sind oma meeskonda, kui Sa armastad AKTIIVSET müügitööd ja sul on AKTIIVSE müügitöö kogemus. Tööülesanded: * aktiivne seasöötade müügitöö, söödaratsioonide koostamine * uute klientide leidmine ja nõustamine * kliendi konsulteerimine ning parima lahenduse leidmine * klientide külastamine Nõudmised kandidaadile * müügivaist, sihikindlus ja klientidele orienteeritus * võimeline koostööks erinevate osapooltega, oled hea suhtleja
muldade orgaanilise aine sisaldust, tuleb tõdeda, et orgaanilise aine suured erinevused muldades ei ole tingitud mitte sedavõrd mulda ladestunud surnud orgaanilise aine massi erinevustest, vaid erinevustest orgaanilise aine mineraliseerumises [1 lk 27-33]. 2. Kodukoha mullad Kodukoht kuulub leostnud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade valdkonda. See moodustab kogu Eesti pindalast 12,7 %. Neid muldi on umbes 14,5% valdkonna pindalast. Valdkond hõlmab Pandivere kõrgustiku ja sellega lõuna pool liituva vooremaastiku. Aluspõhjaks on valdkonna põhjaosas ordoviitsiumi ja siluri ajastu karbonaatsed kivimid ja, paas, lõunaosas devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks on peamiselt kollakashall kuni kollakaspruun karbonaatne moreen. Reljeefilt madalamatel aladel on see kohati kaetud jääjärgsete veekogude setetega. Kogu valdkonna ühiseks tunnuseks on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all
setteid, seda kogukamad on mõhnad. Jääpankde asemele aga jäid nõod, mis said jäätumisjärgsel ajal järvenõgudeks. Nüüdiseks on nendest 80 % kinni kasvanud, tekkinud väikesed madalsood. Maastikurajoonid: I Kuhjekõrgustikud: 1. Haanja 2. Otepää 3. Karula 4. Vooremaa II Kulutuskõrgustikud: 5. Pandivere 6. Sakala III Kõrgustikevahelised nõod: 7. Valga 8. Võru-Hargla IV Lavamaad ja lavatasandikud 9. Harju 10. Viru 11. Kesk-Eesti 12. Ugandi 13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15
eelmisel päeval Tallinnast röövitud alkohol. Koorma ülevaatuse ajal väljus veoautost Andrei Iljuhhin, kes avas politseinike pihta tule. Marek Lemming hukkus sündmuskohal, Argo Kivi suri teel haiglasse, Janek Tseljadinov sai tulevahetuses raskelt vigastada, Väino Neido pääses ainsana vigastusteta. Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval. Huvitav teada: Norra allikast 1936. aastal korraldatud mõõtmistel üllatas allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis 36 ämbritäit vett ühes sekundis. Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit Oostriku allikast paremaks veemängu vaatlemiseks on allika kaldale tehtud puust purded.
Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu. Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks: Peipsi järve vesikond 38%, Soome lahe vesikond (v.a Narva jõgi) 21%, Riia laht 32% ja Lääne-Eesti saared 9%. Tähtsaim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik. 7 Rahvastik Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 294 455 seisuga 31. detsember 2011. Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv seisuga 31. märts 2000 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989
Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas. Looduskaitseala moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...................................................................................................... 4 3. HARJU LAVAMAA........................
See kaitsekorralduskava on ministri poolt kinnitamata. 30 Viitina järv Sügis Haanjamaal 31 ENDLA LOODUSKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Kaitseala loodi 25.05.1981 aastal Endla - Oostriku soostiku kaitseks. Nüüdseks on kaitseala piirid laienenud. 2. Asukoht. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala pindala on 7591 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Looduskaitseala moodustati Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: seitse rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood,
suuremad lisajõed. Lihvini (Holsteini) jäävaheajal oli Läänemere kohal Holsteini meri ja Mikulino (Eemi) jäävaheajal nüüdismerest märksa suurem ja soolasema veega Eemi meri. Hilisjääajal, viimasel mandrijää järkjärgulise taandumise ajal oli liustikuserva ees suuri (peaaegu elutuid) jääpaisjärvi (näiteks Lõunabalti Bollingi meri, Karjala meri, gotiglatsiaalne Joldiameri, Lõunabalti jääpaisjärv ja Ramsay järv). Pärast jääserva taandumist Pandivere kõrgustikult umbes 12 000 aastat tagasi ühinesid kõrgustikust idas ja läänes olnud jääpaisjärved Balti jääpaisjärveks. Liustiku taandudes Kesk-Rootsi alale sai paisjärv Närke väina kaudu ühenduse ookeaniga. Tekkis jahedaveeline väga väikese soolsusega preboreaalne Joldiameri. Skandinaavia poolsaare neotektoonilise kerkimise tagajärjel Joldiamere ja Atlandi ookeani vaheline ühendus katkes, Närke väin kuivas ja Läänemere nõos tekkis magedaveeline Antsülusjärv
Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud. Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske. Vähem saart ja tamme. Põõsarinne on kohati tihe ja liigirikas. Lausaliselt esineb põldmurakat ja toomingat. Laiguti
ja Looduskaitse Ministeerium. Samal ajal asutati Eesti Looduskaitse Selts. Lahemaa Rahvuspark (64 400 ha) loodi 1971. a. Kaitsealuste territooriumide koguarv Eestis oli 1994. a. seisuga 488. Sealhulgas on Lahemaa kõrval veel 3 rahvusparki - Vilsandi (16 657 ha), Karula (10 318 ha) ja Soomaa (36 700 ha). Kaitse alla on võetud 303 looma- ja 221 taimeliiki. Pindalalt suurimad kaitsealad on Lääne- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (1 560 078 ha, sellest 400 000 ha maismaal), Pandivere veekaitseala (350 900 ha) ja Matsalu riiklik looduskaitseala (48 000 ha). Maade tagastamine endistele omanikele on kaitsere_iimide suhtes tekitanud huvide konflikte. Bioloogiateaduste varasematel arenguetappidel pöörati põhitähelepanu looduses leiduvate floora ja fauna arvukate liikide inventuurile ja kirjeldamisele. Liikide omavahelised seosed ja sõltuvused muutusid aktuaalseks hiljem, kui selgus, et liigid esinevad omavahel seotud terviklikes süsteemides ehk kooslustes. Järjest
Eesti kaitsealad: • Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. • Looduskaitseala (131) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla • Maastikukaitseala (looduspark) (150) Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki • Programmiala (seire, uurimis- ja haridustöö) Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala 21. Ökoloogiline (roheline) võrgustik ja selle tähtsus. Võrgustiku osad. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud: ökoloogilist, rohelist, kompenseerivate alade võrgustikku.
Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb
10 loomühiku, saavad korraliku mahutavusega sõnnikuhoidla, kaovad põldudelt ka sõnnikulaamad. Sõnniku hoidmine põllul sõnnikuaunas on lubatud sellises mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 meetrit. 3. VEEHOID kudepaikades olev kalamari. Selliste reostusjuhtude võimalikkust kinnitab aeg-ajalt Pandivere allikates esinev suur ammooniumiooni sisaldus ja osade aastate kalade noorjärkude puudumine jõgedes. 3.3 Veeobjektide kaitse 3.3.1 Veeobjektide kaitse veeseaduses Veeseaduses ja selle alamates õigusaktides on määratud veehaarete, veekogude, vee-elustiku elupaikade, allikate ja karsti kaitse nõuded. Veeobjektide kaitse eesmärgiks on vee säilitamine kasutuskõlblikuna (vastavana keskkonnanormidele) ning veekogude ja põhjavee hea seisundi säilitamine.
üliõpilaste looduskaitsering (juhendaja Jaan Moskva keskvõimu poliitikale. Fosforiidisõja ühe mererannikul. ELF algatas Eesti põlismetsade esitas oma ettepanekud üle-euroopalisse Eilart), mille kasvandikud osalesid aktiivselt tulemina moodustati Pandivere veekaitseala. inventuuri. kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000. Eesti looduskaitse seltsi tegevuse käivitamisel. 1988 võeti ülemnõukogus vastu ,,Vabariiklik 1998 ilmus ,,Eesti punane raamat". 2006 kaitsealade administratsioone ümber 1960 ilmus TA LKK väljaandena Eesti keskkonnaprogramm", mis käsitles ka
Samblarinne: katkendlik, selle moodustavad: metsakäharik, laanik, palusammal, lehvik- sammal. Raiesmikel: Kesk-Eestis kasvavad maasikas, külmamailane, lillakas, naat, harilik kastehein, punane aruhein; Lääne-Eestis on rohkesti metskastikut, longus helmikat, mägitarna. Raiestikud kattuvad tiheda ja kõrge rohuga ning põõsastega. 33 Levik: kõige ulatuslikumalt levinud Pandivere kõrgustikul ja sellest lõuna pool paiknevates metsades; väiksemate pindaladena Põhja- ja Lääne-Eestis. Tähsaim taimekooslus: sinilille kuusik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades? 2. Kirjeldage nende muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Loetlege laanemetsades kasvavaid samblaid! 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
