vahel. Niisked merelised õhumassid, liikudes Atlandi ookeanilt itta, toovad merelähedastele aladele rikkalikult sademeid. Suvised sademed moodustavad meil suurema osa aasta sademete hulgast, olles eriti tähtsad põllumajanduse seisukohast. Sademete hulgad saartel ja rannikul on väiksemad, suurenevad sisemaa poole. Maksimaalne hulk sademeid langeb Lõuna-Eestis otepää ja Haanja kõrgustikul ning Kesk-Eestis Sakala ja Pandivere kõrgustikul. Talvel on sademete erinevused palju väiksemad. Sajupäevade arv on küllaltki suur. Kuni 200 päeva aastas on sajused, sademete hulgaga 0,1 mm ja rohkem. Sajupäevade hulk on üldiselt sisemaal suurem kui saartel. Külmal aastaajal on sademed suhteliselt nõrgemad võrreldes suvega. Sajupäevi on keskmiselt kõige rohkem hilissügisel ja talve I poolel. Seevastu langeb tugevamate sademetega (10 mm ja rohkem) päevade maksimum enamasti augustikuule. Auramine Eestis.
tõusujoones liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud "vanu" talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Veel mõned põlvkonnad tagasi oli eestlaste põhiliseks tegevusalaks põllumajandus. Tänapäeval on põllumajanduses hõivatud 3% töötajaist ning siit tuleb vaid pisut enam kui 3% kogutoodangust ja 1,7% SKP-st. 1990ndate alguse majandus- ja omandireformi tulemusel kadusid Eestist kolhoosid ja sovhoosid ning tekkisid talud ja ühistud. 1990. aastate üleminekuaeg oli põllumajandusele raske,
taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod. Aridifikatsioon e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon muldade katmine. Ehitusdegradatsioon muldade katmine. Masindegradatsioon mulla tallamine. Keemiline degradatsioon muldade saastumine. Maastik 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust.
nende vanuse järgi. Põhjavee ülemised kihid on magedad, sügavamal soolsus suureneb (10-20 mg/l). Kuni 30 m sügavuseni on temp 6-7 ºC, mis aasta jooksul kõigub 1-2 ºC võrra. Sügavuse suurenedes temp. tõuseb, Narva ümbruses on juba 200-300 m ning Kagu- ja Loode-Eestis 400-500 m sügavusel temp. ca 15 ºC. Eestis on ligikaudu 3000 allikat, suuremad on Pandivere kõrgustiku jalamil vooluhulgaga 200-300 l/s.. Põhjavee üheks liigiks on mineraalvesi, ehk loodulik vesi, mis mõjub inimorganismidele soodsalt. See vesi erineb magedast veest kas mineraal- (või orgaaniliste) komponentide (ioonid, molekulid) või gaaside suurema sisalduse või mingite füüsikaliste omaduste (kõrge temp, radioaktiivsus) poolest. Piiriks on mineraalsoolade sisaldus 2 g/l.
2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.
mate pärandiga, samuti looduskaitselise temaatikaga. Olukord, kus kohalikku looduskeskkonda ning eesti rahvuslikku identiteeti ähvardas üks ja seesama oht, nimelt nõukogude suurtööstus ning sellega kaasnev võõrtööjõu sisseränne, tõi kaasa looduskaitseliste ja rahvuslike ideede tugeva põimumise. Selle kujukaimaks näiteks on keskkonnateadlikkuse demonstratiivne kulmineerumine 1987. aasta fos- foriidisõja aegu; toonane retoorika rõhutas rohkem Pandivere piirkonna hoidmist ja säilitamist kui näiteks fossiilsetele kütustele jm maavaradele alternatiivide otsimist. Nii on üsna loogiline, et ka globaalsete problee- mide käsitelu, mida meie looduskirjanduses kohtab siiski suhteliselt harva, viib eesti autori tüüpiliselt tagasi tema kodupaiga probleemide ja isiklike kogemuste valda. Keskkonnaalase teadlikkuse tõusu võib eesti looduskirjanduses tähel- dada 1970. aastaist alates. Selle kandepind ühiskonnas oli kindlasti
2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
2. Leetjad mullad KI. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtiv mullatekkeprotsess: lessiveerumine ja savistumine. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Sarnaste omadustega nagu leostunud mullad ja esinevad looduses tihti koos. Hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa. 3. Gleistunud pruunmullad. Omane ajutine liigniiskus. Kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjavetest tingitud liigniiskuse mõjul (gleistunud leetjal mullal ka pinnaveest). a) K0g gleistunud leostunud muld. A-Bmg-Cg. b) KIg gleistunud leetjas muld. A-ELg-Btg-Cg. Hästi kasutatavad kultuurrohumaadena ja kuivendatult põllumaadena.
(3) Lumekoormuse hulka kuulub ka lume sees või all olev vesi ja jäide. Projekteerimise alused 57 (4) Kui puuduvad täpsemad statistiliselt põhjendatud andmed lumekoormuse suuruse kohta, võib EV Keskkonnaministeeriumi ettepanekul võtta maapinna lumekoormuse normsuuruseks võtta a) kõikjal Eestis, väljaarvatud lõigetes b ja c toodud aladel sk = 1,5 kN/m2; b) Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul sk = 2,0 kN/m2; c) Lääne-Eesti saartel sk = 1,0 kN/m2. Märkus. Ajutiste ehitoste, kasvuhoonete, laohoonete, milles inimesi tavaliselt ei viibi ja muude selliste ehitiste projekteeimisel võib tellija nõusolekul lähtuda ka väiksemast maapinna lumekoormusest, kuid mitte alla 1,0 kN/m2. Sel juhul peab olema projektis nõue, et ülemäärane lumi tuleb katuselt maha ajada. 5
Siiski elab meil rahvast tihedamalt kui Põhja-Euroopa riikides ning suuremas osas Venemaal. Ka mujal maailmas leidub palju Eestist hõredamalt asustatud alasid. Eesti rahvastik paikneb võrdlemisi ühtlaselt, meil ei ole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud piirkondi. Eesti maarahvastiku paigutuse üldjooned kujunesid välja juba keskaja lõpuks. Siis sõltus see väga tugevasti põllumaa viljakusest. Tihedasti olid asustatud Tartu- ja Viljandimaa, Pandivere kõrgustik, ka Saaremaa (seal on rahvastiku tihedus hiljem märksa langenud) ja praegune Võrumaa. Hõre oli asustus soode-rabade ja suurte metsade maastikes: Alutaguses, Peipsi, Võrtsjärve ning Pärnu nõos ja Kõrvemaal. Maarahvastiku tihedus oli tollal umbes sama, mis praegu, kohati kõrgemgi. Kuid tollal polnud Eestis peaaegu üldse linnu. Viimase 2 sajandi jooksul on Eesti rahvastiku paigutus järjest rohkem hakanud sõltuma linnade asukohast ja suurusest
Normjäitekoormused I (N/m) määratakse põhimõtteliselt piirjäitekoormuste alusel lähtuvalt valitud töökindluse nivoole vastavast kordusperioodist Jäitekoormuste määratlemisel võtta jäite paksuseks: - liinidel pingega 110 kV 10 mm - liinidel pingega 330 kV ja üle selle 15 mm EE võrgustandard (ka EEE) sätestab normatiivse jäitekihi paksuse kordus- perioodiga 10 a: Põhja- ja Kesk-Eestis ning Hiiumaal 10 mm, Pandivere ja Haanja kõrgustikul kuni 15 mm, mujal 5 mm (vt kaart EEE-s). Kui liini ulatuses on klimaatilised ja atmosfääri tingimused erinevad, tuleb teda vaadelda üksikute lõikudena. Normjäitekoormus pikkusühiku kohta Ik (N/m) leitakse valemiga: Ik = π kI kd b (d + kI kd b) ρI g 10-3 kus ki, kd – tegurid, mis arvestavad jäiteseina paksuse muutumist sõl- tuvalt kõrgusest ja juhtme läbimõõdust (tabel 5)
üliõpilaste looduskaitsering (juhendaja Jaan Moskva keskvõimu poliitikale. Fosforiidisõja ühe mererannikul. ELF algatas Eesti põlismetsade esitas oma ettepanekud üle-euroopalisse Eilart), mille kasvandikud osalesid aktiivselt tulemina moodustati Pandivere veekaitseala. inventuuri. kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000. Eesti looduskaitse seltsi tegevuse käivitamisel. 1988 võeti ülemnõukogus vastu ,,Vabariiklik 1998 ilmus ,,Eesti punane raamat". 2006 kaitsealade administratsioone ümber 1960 ilmus TA LKK väljaandena Eesti keskkonnaprogramm", mis käsitles ka
1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 “Fosforiidisõda” 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon
koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. saart, sangleppa. Kased sageli Iseloomulikud samblad ja samblikud - Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi palusammal. sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku sageli esineb tormiheidet. turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. metsadest 5%. paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja 1
veehoidla. Eesti jõed on valdavalt lühikesed ja veevaesed ning seetõttu reostustundlikud. Enamik Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Ebasoodsate ilmastikuoludega esineb Läänemeres ja Peipsi järves vetikate vohamist. Läänemere seisundit mõjutavad klimaatilistest teguritest kõige enam tuuled ja temperatuurimuutused. Tuultest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja hoovused Eesti rannikumeres
Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 32
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
(OÜ Katusõkatja, OÜ Ökokatused, FIE Jüri Metsalu, FIE Mart Hommik, OÜ Tani Mets, FIE Jaanus Salm, OÜ Impel jne.), tuleb vaid aegsasti ennast töödejärjekorda panna. Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katusekonstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kPa so. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel. Katusel oleva lumekoormuse juures arvestatakse lumekoormuse kujuteguriga, mis sõltub katuse kaldest ja katuse kujust ning on üldiselt vahemikus 0…1,6. Võimalikest tuulest kantud lumehangedest (nn. lumekott) võib normatiivne lumekoormus olla kuni neli korda suurem maa- pinnal olevast lumekoormusest. Lamekatustel on normatiivne lumekoormus üldiselt 0,8..1,2 kPa, mis võrdub seisnud lume puhul ligi 40…60 cm paksusega
Samblarinne: katkendlik, selle moodustavad: metsakäharik, laanik, palusammal, lehvik- sammal. Raiesmikel: Kesk-Eestis kasvavad maasikas, külmamailane, lillakas, naat, harilik kastehein, punane aruhein; Lääne-Eestis on rohkesti metskastikut, longus helmikat, mägitarna. Raiestikud kattuvad tiheda ja kõrge rohuga ning põõsastega. 33 Levik: kõige ulatuslikumalt levinud Pandivere kõrgustikul ja sellest lõuna pool paiknevates metsades; väiksemate pindaladena Põhja- ja Lääne-Eestis. Tähsaim taimekooslus: sinilille kuusik. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades? 2. Kirjeldage nende muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Loetlege laanemetsades kasvavaid samblaid! 7
naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt. LU puhul toimub puuliikide vaheldus halli-lepa, kase ja haavaga. Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Lh, istutades kuni 1000 tk ha-le, Ts, istutades kuni 1700 tk ha-le või Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le. Kasvukohatüüp on kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, vähem Põhja-Eestis, moodustades riigimetsadest 3,9% ja kogu metsamaast kuni 10,5 %. 22. Salu- ja soovikumetsad Salumetsad Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. A1 horisont tüse, huumuserikas. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas, ka kuusikuid
kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel). Biogeograafia on tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust (moodustavad maastiku tuuma). Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (näit. Pandivere kõrgustik). Biogeograafilisel rajoneerimisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid: üldine liigiline koosseis; endeemsete liikide arv; teatud looma- või taimerühmade puudumine;' iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
