Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pandivere" - 325 õppematerjali

pandivere on nitraadi tundlik ala (NO3). Ammooniumnitraat NH4+NO3- Eesti reljeefi suurvormide territoriaalne jõatus Muldade veerežiim • Põuakartlik – sõltub lähtekivimist, kõrgustike jalamitel esineb ka allikaid s.t. leidub isegi liigniiskeid muldi.
pandivere

Kasutaja: pandivere

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Pinnavormide teke

Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere -ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saare...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muld

Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad. Seal kus säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leedemullad tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont....

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ramsari konventsioon

See piirkond on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Endla Looduskaitseala Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla...

Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Loodusõpetuse tasaemetöö

Võrtsjärv ..................................................... Peipsi järv Õpetajale 6 punkti 4. ÜLESANNE Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Pandivere kõrgustik 2) Tartu linn 3) Ruhnu saar 4) Narva laht 5) Suur väin 6) Kõpu poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Millised tegurid kahjustavad linnas kasvavaid puid? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) .................................................................................... 3)...

Loodusõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Eesti geograafia

Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus ­ päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Põhjavesi

Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks vettpidavateks kihtideks, Pinnavesi Eestis Pandivere kõrgustik, kus vihma ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest on Põhja Eestis vähem ja LõunaEestis rohkem põhjaveekihte. Leidumine Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt veekogudes, mullas, organismides, õhus Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas....

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

Kõrgustikud (sh Pandivere kõrgustik) moodustavad 14% Eesti territooriumist ning üle 40% veest saavad põhjaveekihid just kõrgustikelt . Ligikaudu 60% reostusest, mis veekogusid ohustab, on pärit hajureostusest, ohustades nii joogiveena kasutatava põhjavee kvaliteeti, kuid põhjustades ka veekogude eutrofeerumist. Seepärast on moodustatud reostuse vähendamise eesmärgil Pandivere kõrgustikul ja Adavere paeplatool nitraaditundlik ala. Põllumajandustootmisest pärineva reostuse vähendamiseks moodustati ühe abinõuna 2003. a Pandivere kõrgustikul ja Adavere paeplatool nitraaditundlik ala ja 2004. a kinnitas Vabariigi Valitsus nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2004­ 2008, et piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Selle tulemusena pole olukord viimastel aastatel halvenenud vaatamata...

Keskkonnaökoloogia
40 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geograafia

6. Erinevad pinnavormid. Kõrgustikud on ulatuslikum, ümbruseks kõrgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Jalamipiir Eestis 75100m. Eristatakse lamedaid lausikkõrgustikke (Pandivere), ürgoorgudega liigestatud lavakõrgustikke (Sakala), künklikke kõrgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskõrgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunevad kuhjelised saarkõrgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekõrgustik. Kulutuskõrgendikud Välimus sõltub aluspõhja kujust, kus kõrgemas punktid asuvad aluspinna kõrgemates kohtades. Väliskujult on tasased lavajad kõrgustikud. Kuhjelised kõrgustikud Väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vooremaa

Nende leivapätsi meenutav kuju tuleneb liustiku kulutuse ja kuhje koostoimest ja nad on orienteeritud liustiku liikumise suunas loodest kagusse. Vooremaa kui tervikliku maastikurajooni üldkuju meenutab üksikvoore kuju. See on loodes kõrgem (Laiuse voor 144 m üle merepinna) ja laiem (30 km) ning kagu suunas madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva....

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Üheksa Eestis esineva mulla lühitutvustus.

Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad tekivad enamasti ilma rohttaimedate männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. Gleimullad on pindalalt suurima levikuga. Tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia 11. klassi konspekt

Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea ­ suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana ­ kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge ­ toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine ­ toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist

25-30 järve 100 ruutkilomeetri kohta on Otepää ja Karula kõrgustikel. Saaremaa ja Lääne-Eesti ranniku aladel on arvukalt madalaid järvekesi. Põhja- Eestis Kurtnas on väikesel maaalal 41 järve 30 km²-l. Need esindavad järvetüüpe, mis on tänapäeval jäänud haruldaseks ja võivad kaduda. Kesk- ja Lääne-Eesti piirkondades on järvi vähesel määral, samuti Pandivere kõrgustikul. Samuti on vähe järvi Võrtsjärvest põhja pool paiknevatel aladel. Madal-Eesti järvi iseloomustab vähene keskmine sügavus ja järvenõo ühtlane reljeef. Järve maksimaalse ja keskmise sügavuse suhe on 1,2- 2,5, kuid sügavuste suhe võib ulatuda mõningatel juhtudel ka kuni 8-ni. Setete intensiivse kuhjumine sügavamatesse kohtadesse on põhjuseks, miks antud suhe on suure pindala ja valgalaga järvedel väiksem....

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng

Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest lõplikult eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi. Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi. Ainulaadse tekkega kogu Euroopas on meteoriidi kraatrisse kujunenud Kaali järv Saaremaal. Päris palju järvi on rajanud ka inimene (veskijärved, veekogud karjäärides, veehoidlad). Neist on suurim Narva veehoidla Eesti-Vene piiril. Pärast mandrijää sulamist oli Eesti alal järvi palju rohkem ja nad olid suuremad. Möödunud 11 000 aastaga on enamik väikseid ja madalaid järvi kas täielikult või osaliselt kinni...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jõed, järved, kliima

)VOORED:leivapätsikujulised künnised, tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.kujunesid liustiku all sellenserva läheduses jää voolimisel. Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mullateaduse kospekt

Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...

Mullateadus
172 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

Jõgevamaa

Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. · Haruldasi linnuliike esindab valge toonekurg. · Suurem soomassiiv on Umbusi raba ca 70 km2. · Võid VAADATA ka! · http://www.kesk.ee/files/menu//20070808091540404p_turismi_arenguk Põltsamaa jõgi - Pedja jõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 135km, jõgikond 1310km2, vooluhulk 12,3 m3/ sek. Algab Pandivere kõrgustikult. Jõe langus 72,2 m, keskmine lang 0,54 m/km L.A.Mellini (1796) kaardi järgi jõel palju vesiveskeid. 1920ndal aastal töötas ainult 5 Põltsamaa linna lähedal Kamaris asub paisjärv ja jõujaam Põltsamaa ümbrus kuulus aga XIII sajandil Mõhu väikemaakonda. Selle nimi on tänaseni säilinud Põltsamaa lähedal asetseva Mõhkküla nimetuse 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maastike iseärasused

Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere , Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all...

Maastiku ehitus
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Agromullastikuline rajoneerimine

valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere ­ domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva ­ dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare ­ natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis. Valdavaks aluspõhjaks Kesk-Devoni liivakivi. Lähtekivim punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus...

Mullateaduse alused
15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mullateaduste eksami kordamise materjal

II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. Levib pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks on leostunud ja leetjad mullad. See on Eesti viljakamate muldade piirkond. Jaguneb: IIa Pandivere ­ domineerivad leostunud mullad. Üleminekumuldadena kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa-Jõgeva ­ domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare ­ natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Kaasaarvatud leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjate ja analoogsete soostunud muldade valdkond Lõuna-Eestis (v.a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk-...

Mullateaduse alused
53 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mullateaduse alused

II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. Levib pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks on leostunud ja leetjad mullad. See on Eesti viljakamate muldade piirkond. Jaguneb: IIa Pandivere ­ domineerivad leostunud mullad. Üleminekumuldadena kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa-Jõgeva ­ domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare ­ natuke kehvem piirkond, sest siin on juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Kaasaarvatud leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjate ja analoogsete soostunud muldade valdkond Lõuna-Eestis (v.a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk-...

Mullateaduse alused
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun