Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
Araabiakeelne sõna islam tähendab otsetõlkes alistumist Jumala tahtele ja tuleneb sõnast salaam, mis tähendab rahu Sõna allah tähendab araabia keeles Jumal ja on kasutusel nii araabiakeelses Piiblis kui Tooras, seega ei tasu arvata, et moslemid kummardavad kedagi teist Jumalat, kelle nimi on Allah- ei, on vaid üks Jumal, aga tema nimetus erinevates keeltes on erinev- araabia keeles siis Allah. Islamiusuliste prohvet on Muhamed Koraan (qur`an- lugemine, kuulutamine, retsiteerimine) on islami pühakiri, Allahi sõna, mille Muhamed sai aastatel 610-632 ilmutustena peaingel Gabrieli vahendusel Allahilt. Allahilt pärinev tekst, mis on kogu aeg eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja ...
läheks kaduma jumala veatu väljendus. Peale koraani on moslemitel veelgi pühasid raamatuid, mis kõik kokku moodustavad tohutu hulga. Islami seisukohalt on huvitav just see, et tavainimesele räägitakse moslemitest kui terroristidest, kuid tegelikult põhineb nende religioon just alandlikkusel ning abistamisel. Moslemite tugisammas on samuti huvitav. Teadsin varem, et moslemite üks kohustus on viis korda päevas Meka poole palvetada, kuid põnev oli lugeda, et palvetamine toimub üle kogu maailma 24h ööpäevas. Molsemid tunnevad jumala juuresolekut kõige paremini just palvetamise ajal. Igapäevane paast randaanikuul kuulub samuti moslemite viie tugisamba hulka. Sellega arendavad moslemid enesekontrolli ning kogevad vaeste kannatusi. Just see tõestab, et moslemid ei ole mitte halvad, vaid lähtuvad jumala sõnast, et pääseda paradiisi. Paastuga kokku kuulub ka oma vara annetamine ning vaeste abistamine.
Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johann...
1. Normaalne hingamine 2. Sobiv söömine ja joomine 3. Jääkainete väljutamine 4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine 5. Magamine ja puhkamine 6. Sobiva riietuse valik- riietumine ja lahtiriietumine 7. Kehatemperatuuri normaalpiirides hoidmine 8. Keha hoidmine puhta ja hoolitsetuna ning naha ja limaskestade kaitsmine 9. Ümbritseva maailma ohtude ja ja teiste kahjustamiste vältimine 10. Eneseteadvustamine teistele tunnetele, vajaduste, hirmu või arvamuste väljendamise teel 11. Palvetamine vastavalt oma usule 12. Töötamine, saavutades eneseteostuse tunde 13. Mängimine ja erinevates meelelahutustes osalemine 14. Õppimine, avastamine ja uudishimu rahuldamine ning sellega normaalse arendu tagamine ja kättesaadavate tervishoiuabinõude kasutamine. HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA TERVIS Definitsioon põhineb inimese võimel toimida iseseisvalt vastavalt kirjeldatud 14 komponendile Õdedel on kustus rõhutada terviseedendust ja – ennetust
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse ...
Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib lä'bi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi asdma Jumala armu 7 sakramenti. Missa- armulauaga jumalateenistus. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Ketser- kristlane, kes krituseeris vaimuliku kiriku tegevust. Inkvisitsioon- kiriku kohus ketserite vastu võitlemiseks. Kirik- organisatsioon, mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine Raad- valitses linna, eesotsas bürgermeister. Tsunft- mingi kindla käitööalaga tegelejad. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müüdi üle. Skraa- tsunfi põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas. Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit
Hinduism Ajalugu ja tekkimine: Hinduismi juured peituvad u 2500 a eKr, Indias õitsele puhkenud induse kultuutis, sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige...
ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja. See pani aluse õpetusele ettemääratusest. Jeesuse elu mainitakse, kuid ristilöömist eitatakse. Koraani peetakse Jumala lõplikuks ilmutuseks, juudid andsid Toora ehk seadused, kristlased evangeeliumi. Õpetus ja eluviis. Islamil puuduvad ametlikud usudogmad, kuid on olemas mingid kindlad täidetavad seadused. 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse
Zaid (muhamedi kasupoeg) kirjutas üles · Suura värssvormis, peatükid koraanis. · Sunna pärimus · Shariaad usuline seadus Õpetuse põhiseisukohad, usu viis tugisammast(Fatima käsi kõige eest kaitsev talisman) : 1. Allah Muhamed 2. 5 X meka suunas palvetada 3. almuste jagamine. 4. Paast ramadaan 9. Kuu muhamed saab koraani 5. Palverännak Mekasse mittesunduslik. Soovitatav meestele Mosees palvetamine on parem kui mujal. Reedesel päeval ühispalvus. Puhkepäev reedesel päeval ei saanud kristluse pühapäeva valida, valis reede. · Vana testament heebrea keeles judaism · Uus testament kreeka keeles kristlus · Koraan islam araabia keeles Poolkuu falliline? Mehi iseloomustav Kalligraafia on kompensatsioon kuna ei tohi teha figuratiivset kunsti. Kufa kiri. 622 M lahkus Mekast. Medinasse. Kogus väe ja meka võttis vastu. Hira koobas
paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid:
Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa män...
paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile. Islami tähtsaim pühakiri on Koraan. See koosneb 114 peatükist ehk suurast. Täpselt nii palju ilmutusi olevat Muhamed Allahilt saanud. Islami 5 tugisammast: - usutunnistus (on vaid üks jumal Allah) - palvetamine 5 korda päevas (päikesetõusu ajal, kekspäeval, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ja kesköö paiku) - Paastumine. See toimub islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid:
Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Islami põhiõpetused 1. Monoteistlik usutunnistus. 2. Palvetamine toimub viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. Palve algust kuulutatakse moseede tornidest, minarettidest. Reedeti kogunetakse moseesse. Enne palvetamist peab ära võtma jalatsid, pesema rituaalselt käed, jalad ja näo. Jumalateenistusi viib läbi imaam. 3. Almuste andmine on omamoodi vaeste hoolekanne, mille suuruseks 2,5% kogu varast. 4. Paastumine ketsab terve ramadaanikuu - sel ajal sai Muhamed kutsumuse. Ei tohi süüa, juua,
Kõik feodaalid keisrist väikerüütlini. Läänistamine- maa andmine lääniks. Valitseja annab maatükke sõjamehele, kes läheb sõtta. Hospidal- haigetemaja, kus elasid vaesed ja haiged. Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes.
ühe aasta jooksul läbi; seda tohivad teha kõik meessoost koguduseliikmed; Toora on esemena püha, seda ei tohi puudutada; tähtsuselt teine raamat on Talmud Rajaja puudub Pühad paigad Jeruusalemm; Nutumüür Iseloomulikud riitused ümberlõikamine Islam: Lunastusõpetus tuleb elada Koraanile vastavalt ja Allahile meelepäraselt; 5 sammast ehk kohustust; esimeseks, usutunnistus, ehk Allah on ainus jumal ja Muhammed tema prohvet; teiseks, palvetamine viis korda päevas Meka poole; kolmandaks, almuste andmine, ehk 2,5% aastasissetulekust; neljandaks, paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul; viiendaks, üks kord elus palverännak Mekasse Kogudus umbes 1,78 miljardit inimest; moseed Iseloomulikud tunnused alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia
Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud, 5 korda päevas palvetamine, ei tohi alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine, olulisel kohal perekond. Budism- tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus- kannatused elus on tingitud ihadest. Sai alguse Kesk-Aasias, Kagu-Aasias, Tiibetis. Pühad tekstid- kaanonid- Buddha tegevusajalugu, ravivõtted, kombed, praktilised harjutused. Salliv teiste usundite suhtes. Hinduism- tekkis 1750. aastal eKr Indias. Pühad tekstid- veedad- loitsud, palved, laulud. Kastisüsteem
Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) · Minaretid saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, https://lh4.ggpht.com/2GW9gG-1Dm...
jumalasuhetes kutsuvad esile muutusi inimese tunnetes, mõtetes, käitumises) - narratiivsed arenguteooriad: lähtuvad inimeste endi arengulugudest 15. Usulised toimetulekumeetodid. - 1) tähenduse ja mõtestamisega meetodid (stressori usuline ümberdefineerimine nagu Jumala karistus, deemon, jumalik väeilming jne) - 2) juhtimise ja kontrollimise meetodid (koostöö Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamine, Jumala usaldamine, intensiivne palvetamine jne) - 3) lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine (vaimuliku abi otsimine, keskendumine usulistele tegevustele, usuliste kahtuste väljaütlemine ja usuliste piiride seadmine) - 4) teiste ja Jumala läheduse otsimine (teiste aitamine usulistel motiividel, suhetega rahulolematuse väljendamist) - 5) elumuudatuste taotlemine (usulise elusuuna otsimine, radikaalsete usuliste otsuste langetamine) 16. Usulise toimetuleku stiilid Pargamendi (1988) järele.
Augustin oli kuuest lapsest vanim. Tema vanemad olid tähelepanuväärsed omaduste poolest, mis lasevad nende elulugu kui alla kuueteistkümneaastastele prantsuse koolitüdrukutele määratud magusat armastusromaani, mille kangelane ja kangelanna on nii puhtad ja meelelisuseta nagu inglid taevas.Niisuguste vanemate puhul pole midagi imestada, et ka Cauchyst sai veendunud katolitsismi pooldaja. Tundub, et talle meeldis kannatada oma religiooni pärast. Tema alaline palvetamine käis kaaskodanikele närvidele. Haridus Augustin Louis Cauchy sai oma alghariduse isalt, kes tema ja ta õdede/vendade hariduse eest hoolt kandis. Cauchy isa kirjutas ise õpikud, mõned neist värssides. Suur osa õppetundidest kulus aga religioonile, milles ka ema innukalt abi osutas. Kolmeteistkümne aastaselt avanes noorel Cauchyl astuda Pantheoni Keskkooli, kus ta varsti võitis kõik auhinnad, mis olid välja kuulutatud kreeka ja ladina keele alal ning teistes humanitaarainetes.
Uususund Kristlus. Erinevaid usufilosoofilisi aluseid liitev usund. Koraan Islam. Pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles värssides. Sisaldab 114 ptk(lühim 3 värssi, pikim 286 värssi). Sariaat Islam. Jumalik kava, kuidas islami kogukond peab elama ehk islami seadused. Kaaba Islam. Hoone, mis ümbritseb püha musta kivi Mekas. Hadz Islam. Palverännak Mekasse, musta kivi juurde, mille moslem peab sooritama vähemalt kord elus. Salat Islam. Igapäevane palvetamine 5 korda päevas. Eelneb pesemisrituaal. Saum Islam. Igaaastane rituaalne paastumine, islami kalendri 9-ndal. Sunniidid Islam. Islami üks suund, mis ei tunnista järglust, vaid nende arvates vajab kogukond kahte liidrit. Üks religioosne ja teine sõjalispoliitiline juht. Siidid Islam. Islami üks suund, mis lähtub veendumusest, et Mohhamedi järeltulijaks sai tema väimees ja nõbu Ali abu ibn Talib. Arusaam, et kogukonnas ainult 1 liider(poliitiline ja usuline).
Pokaalist joomine ja selle katki viskamine-Jeruusalemma templi hävitamist tähistav; killud toovad õnne · Matus: rahvuskaaslased on need, kes kirstu kannavad; surilinas matmine (ei panda eiteamis riietesse, et paistaks rikkus välja, kuid mida suurem ja uhkem haud, seda rikkam inimene) -lilli ei viida hauale -kellegi surma puhul hoidutakse u aasta meelelahutusest -põletusmatust ei praktiseerita · Palvetamine: 3 korda päevas ( 2 korda neist Aabrahami, Iisaku, Jaakobi auks) Laupäeva õhtuse sabati ajal 4 korda päevas Riietus: Tefillin palvekapslid otsmikul ja käel (Sma Israel >>juudi palve *laul) Tallit palvesall (tutikestega meenutab inimestele Jumala käske) * Mezuza uksepiidal olevad kapslikesed Jarmulke/kippa peakate; kui poistel on müts peas-nii kasvatatakse häid poegi
linnad ja kaaslased ning asusid elama üksildastesse paikadesse, kus nad said vaikselt omaette rakendada reegleid, mis apostlid nende arvates olid kehtestanud kogu kirikule. Kuna nad hoidusid abielust, sugulastest, hakati neid ajapikku kutsuma "munkadeks" (Vikipedia). Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed, kes üldreeglina olid saanud pühitsuse ning seeläbi olid vaimuliku ordu liikmed. Munkade igapäevaseks kohustuseks oli palvetamine. Nad elasid tavaliselt eraldi ja kloostrites. Kloostrist sai koht, kus peeti avalikke ja kollektiivseid palvusi, mida inimesed ja ühiskond vajasid elus püsimiseks. Mungad olid enamjaolt vaesed, nad olid kõik enda varanduse ära andud ja selga tõmmanud mungarüü, sest tahtsid Kristuse moodi olla, kuna too oli ka olnud väga vaene. Mungad püüdsid oma aja ühiskonda vahetada, suunata ja lepitada. Nad proovisid luua rahu ja vennalikkuse õhkkonda
mitte isast ja pojast, Idakirikus armulaual vein ja hapendatud leib (Läänekirikus ainult hapendamata leib), Idakirikus ristimärk 3 mitte 5 sõrmega ja teenistus kohalikes keeltes (Läänekirikus ladina keeles), Idakirikus vallalisus munkadel (läänekirikus vaimulike vallalisus (tsölibaat)). 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos? Islami rajaja (sai Allahilt ilmutuse, oli ainus prohvet). 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast. 5x päevas palvetamine Meka poole, Allah ainus jumal, paastumine romadaani kuus (päikesetõusust loojanguni igapäev/kuuaega), almuste jagamine (vähemalt 2.5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor.
Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos?Islami rajaja, sai Allahilt ilmutuse. (Ainus prohvet) 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast.Usutunnistus allah on ainus, viis korda päevas palvetamine Meka poole, paastumine ramadani kuus igal päeval päiksetõusust loojanguni, almuste jagamine(2,5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse(hadz) 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks?Haridziidid, sunniidid neil on koraan ja kommentaar, siiidid koraan on nende jaoks viimane tõde. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis?Arhitektuur 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat
õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elulaadi: paastumine, tundide kaupa palvetamine, palverännakud, pihtimine – tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama 1508 ja 1509: bakalaureuse kraad piibliteadlasena 1512: doktori kraad teoloogias Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris? Kuidas pidi olema Kuidas tegelikult oli
Islam Islam ehk muhamediusk pärineb Lähis-Idast ja sai alguse 600 aastat pärast Kristuse sündi. Islam on maailmausunditest kõige noorem. Islam ei tunnista ühtegi jumalat peale Allahi. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi. Moslemid usuvad, et Muhamed oli Jumala viimane prohvet. Moslemid austavad ja jälgivad Muhamedi õpetusi, mis on kõik kirjas Koraanis. Koraan on moslemite püha raamat. Tänapäeval on maailmas üle miljardi moslemi. Suurem osa neist elab Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Kagu-Euroopas ja Malaisias. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan. Seal on kirjas õpetused, mille ingel oli Muhamedile öelnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja sellepärast panid selle kirja tema kirjaoskajad järgijad. Koraan on kirjutatud poeetilises stiilis ja sisaldab jumala kõnesid. ...
Ristisõdade põhjused, tagajärjed, tulemused põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine ning paganate, ,,valeusuliste" ristimine kristlasteks. Tegelikuks põhjuseks võib pidada ristisõdijate soovi vallutada uusi maid ning koguda rüüstamise läbi rikkust. Ristisõdijatel õnnestus küll palju röövida, rüüstada ja ka inimesi ristida, ent Kristuse haua vabastamine muhamedlaste käest ei õnnestunud. Keskaja seisused Vaimulikud palvetamine ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest palumine. Olemine jumala maapealseks kehastuseks. Feodaalid ühiskonnaliikmete kaitsmine. Talupojad lihttöö tegemine, kogu ühiskonna ülalhoidmine oma raske füüsilise tööga. /linnakodanikud käsitöö tegemine Keskaegne sõjavägi, miks tekkis palgasõjavägi? Rüütlisõjaväe eksisteerimises ilmnes mitmeid puudujääke. Nimelt sõjaolukorras võttis rüütlite kokkukutsumine liialt kaua aega, teisalt leidus vaesunud
5. On polüteistlik. KAMI jumalus, jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud, esivanemate hinged, ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid. 8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas. 9. Püha ese sintai (,,jumala ihu") selleks on peegel. Asub peidetuna templi sügavuses. 10. Eetika: puuduvad kategoorilised normid ja käsud. Inimene on oma põhiolemuselt hea.
Islam Küsimuste vastused 1.Millesed on viis islamiusu alussammast? Moslemi elu raamistvad usk ainujumalasse, palvetamine viis korda päevas, vaeste toetamine, paastumine ramadanikuu ajal ja kui võimalik, siis vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse. 2.Milles need seisnevad? Viie samba tähendus: need kujundavad moslemi eluviisi; loovad pinna usklikkusele ja headusele; tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude
Oluline osa askeetide elus oli ka mediteerimine. Seda tehti selleks, et jumalale hingeliselt lähemal olla. Kardeti ka viimset kohtupäeva, kuna arvati et nad on oma elus siiski suutnud midagi valesti teha, ja viimasel kohtupäeval jumal karistab neid, selle pärast isegi nutteti, küll mitte avalikult. Nutmist üritati varjata. Mediteerimise ajal mõeldi oma pattude üle järele. Olulise osa askeedi päevast võttis ka palvetamine. Siis kui askeet palvetas olid tema juures inglid. Palvetati mittu korda päevas, ning et seda veel raskemaks teha mõeldi palvetamise juurde erinevaid liigutus, kas siis kummardamine, või see et käid pidid olema mingis kindlas asendis. Kõige paremad palved olid need, mis olid tehtud uneajast. Tavaliselt öösiti peale palvetamist loeti, kuna magama minek oli keelatud. Loeti neid raamatuid, mis aitasid mungal olla parem jumala teener. Lugemisoskuse puudumine oli ka põhjus, miks
Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad: · usk ainujumalasse - usutunnistus ehk sahada · palvetamine viis korda päevas palvus ehk salat · vaeste toetamine annetamine ehk zakat · paastumine ramadanikuu ajal paast ehk zaum · vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse palverännak ehk hadz Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad
Usk · Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks. Liibanonis, Iraagis ja Pärsia lahe ääres on palju siiite. · Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet Muhamedi surma toimus tegelik võimu üleminek (kalifaat) · Muhameedlaste ühiskonda juhib sariaat e isalmi seadus · Islami usu aluseks on viis peamist käsku : oma usu tunnistamine, palvetamine viis korda päevas, almuste jagamine abivajajatele, paastumine ramadaanikuul, palverännak Mekasse Keel · Araabia kõnekeel erineb tugevasti araabia kirjakeelest. Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid. · Klassikalist araabia keelt kasutatakse kirjakeelena ja ametlikes aruteludes. See on ühesugune kõikides araabia riikides
Inimese isikuväärikuse tõttu ei saa kedagi sundida toimima tema südametunnistuse vastaselt ega ühise hüve raames takistada toimimast südametunnistusega kooskõlas, eriti religiooni valdkonnas. Õige ja tõese südametunnistuse kujundavad kasvatus, Jumala sõna tundmaõppimine ja Kiriku õpetus. Kujundamist toetavad Püha Vaimu annid ja nõuanded tarkadelt inimestelt. Inimese kõlbelisele kujunemisele aitab samuti kaasa palvetamine ja südametunnistuse läbiuurimine. Eksimine on tõese seisukoha pidamine vääraks või väära seisukoha pidamine tõeseks. Valetamine erineb eksimusest, sest eeldab tõe teadmist või vähemalt usku, et teatakse tõde. Valetamine on tõde teades teadlik väära seisukoha esitamine. Juhul, kui tõde ehk tegelikult ei teatagi, on valetamine oma uskumusele vastupidise seisukoha esitamine. Aga mis siis, kui inimesel on vilets mälu
avaldada ja ka läbi kogeda. Kõige rohkem meeldis mulle XXXIX luuletus, sest seal on kasutatud surmamotiivi. See annab väga sügavalt mõista, et kellelgi pole võimalik surma eest põgeneda. Ilmselt võlus mind luuletuse lihtsus ja selgus, kuid samas selle mõtte sügavus. 4. a) Blasfeemiline tähendab pühadust teotav. See pealkiri sobib teosele, sest annab mõista, et kõik inimesed on surma ees võrdsed ning keegi ei saa selle eest põgeneda, ei aita ka vagadus või jumala poole palvetamine. Usk nõuab ju inimestelt vagadust ja sobilikku ja lihtsalt eluviisi, ning kui sa oled jumala sõna järgi toiminud, peaksid paradiisi pääsema. Heiti Talvik ja surmatantsu motiiv lükkab kõigi usklike lootused ümber ja selgitab, et keegi ei ela igavesti. Iseasi on, kui paljud seda kuulda võtavad, sest tihtipeale on lihtsam elada teadmatuses või õnnelikus ja endale sobilikus teadlikkuses. b) Pastšš on teadlikult teise ajastu või autori stiili jäljendav kunsti-, kirjandus- või
36. Spiritism vaimude väljakutsumine. 37. Teosoofia teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia toetuvad teadusalustele. 38. Newage ,,ühepajatoit" Isalm 1. Islam selge org. käsuusund + müstitism. 2. Mosee-pühakoda, tohivad siseneda ainult mehed. 3. Nomaadid rändrahvas. 4. Imaan vaimulik. 5. Umma kogukond. 6. Sariaat seadus, moslem järgib. 7. Salat igapäevane palvetamine, 5x kindlatel aegadel. 8. Sahada usutunnistus, ühelauseline avaldus. 9. Saum rituaalne paastumine, 9ndal kuul ei tohi süüa ega juua. 10. Sakat vaeste abi. 11. Hadz palverännak. Kord elu jooksul peab tegema. 12. Siiidid tunnistab Muhhamedi järglast, väimeest Alid.. 13. Sunniidid ei tunnista järglast. Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel. 14. Sufism ise vaja tundma õppida usundit. 15
Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus Palvus Annetamine Paast Palverännak Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse
- Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada.
Islamiusk Islam (araabia keeles islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. · Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jut...
4. Paast Þawm Iga aasta kuukalendri üheksas kuu on ramadanikuu, mille vältel on päikese taevasoleku ajal söömine, joomine, suitsetamine ja suguelu keelatud. Kehtivad erandid parajasti reisivate inimeste, rasedate ja haigete suhtes. 5. Palverännak- Hajj Rännak Mekasse, Kaaba templi juurde neil moslemeil, kes seda endale lubada saavad. Shahadah Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas näoga Meka poole. Seda võib teha eraviisiliselt või Moseedes koos teistega. Moseedel on tornid minaretid kust inimesi palvetama kutsutakse ning antakse teada palvusaja algusest. Enne palvetamist tuleb käed ja nägu ära pesta voolava veega, selle puudumisel liivaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele
Islam 1. Millised on viis islamiusu alussammast? Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad usk ainujumalasse, palvetamine viis korda päevas, vaeste toetamine, paastumine ramadanikuu ajal ja kui võimalik, siis vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse. 2. Milles need seisnevad? · need kujundavad moslemi eluviisi; · loovad pinna usklikkusele ja headusele; · tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; · tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; · julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu;
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevu...
Rituaal on kindel mudel: sõnalis-kehaline toiming. Oluline on kindel aeg, olukord. Mõnikord on tähtis rituaali kulg. Arnold van Gennep, leidis, et kõiki rituaale seob ühesugune muster irrutamine, üleminek ja ühendamine. Rituaal on üht kindllat tüüpi sooritus (perfomance), kuid mitte kõik sooritused ei ole rituaalid. Tähtis on ka tegevuse lõpptulemus (nt tervenemine). Rituaali võrreldakse sageli ka teatriga Rituaalsed on ka jumalateenistus, palvetamine, meditatsioon, ohverdamine, palverännak jne. Rituaal on oluline kogukonna identiteedi kasvatamiseks, loomiseks. Tekib ühine kogemuspind. See on ka inimtsivilisatsiooni alus. Kultus on usundites üleloomuliku väe teenimine, kummardamine ja austamine religioossete riituste sooritamine sõnalisel viisil või talituste sooritamise teel. Kultus võib olla avalik või salajane (ehk müsteeriumikultus). Riitus on kultuslik toiming konservatiivne usuline
Tagasi minnes teatas neiu, et jättis ka osa näidendis, kus see ja teine. Lane oli pahane ning pidas teda isekaks. Noormees küsis ka rohelise raamatu kohta, mida ta Franny käes perroonil oli silmanud, neiu põikles raamatu rääkimisest kõrvale, kuid tegi seda siiski ning seejärel läks taakord tualetti.( Raamat oli religioosse sisuga ningu kohutavalt fanaatiline . See räägib mehest, kes käib mööda Venemaad, et teada saada, mida tähendab lakkamatult palvetamine ja milline see palve peaks olema. Igatahes palverändur õpib palvetama nii nagu soovitavad seda väga müstilised mehed. Ta harjutab seda seni kuni see on täiesti selge ning läheb uue Venemaa ringi peale, et seda ka teistele õpetada.) Lõpptulemusena nad jalgpallimatsile ei jõudnud sest Franny varises taaskord kokku olles niivõrd lummatud sellest roheliste kaantega raamatust, ja Lane pidas targemaks ta koju viia, kui jalgpalli vaatama vedada.
Lisaks viiele usu alussambale on lisatud ka mõnede poolt kuues pühasõda. Vahet tehakse suure ja väikese pühasõja vahel. Suur on see, kus peetakse sõda oma hingevaenlasega ja väike on see, mis peetakse islami usu kaitsmiseks. Mitmenaisepidamine ning usust taganejate tapmine on voorused. Elu mõtet on paika pandud tegudega nagu näiteks mida peab tegema, mida ei tohi teha ja teod mis on neutraalsed. Kohustuslike tegude tegemata jätmine on lubamatu. Kohustuslikeks tegudeks on palvetamine, Koraani lugemini ja muud usuteod, mida ei tohi jätta tegemata. Soovitavad teod. Almuste andmine vaestele. Neutraalsed teod. Mille puhul ei ole vahet, kas sa neid teed või mitte. Teod, mida tuleks tegemata jätta. Nende hulka kuulub abielulahutus. See on tegu, mis Jumalale valmistab suurt meelehärmi seetõttu on soovitav abielu mitte lahutada. Keelatud teod. Need on teod nagu näiteks: relvastatud rööv, vargus, veini joomine, ja kõige rängem on islami usust loobumine. Kasutatud allikad:
Ta ütles seda siis kui nad oli tagalas, ühes nekrutite välilaagris. Seal olles nägid nad ilusaid naisi, kes olid aga teispool tiiki. Paul nägi ühte tütarlast ja ütles poistele seda, ise pärast mõtles, et loll oli nii ilusa vaatepildi juures marssimist mainida. 5. lk. 180, kus Paul vihastab: ,,Nüüd loen kolmeni. Kui see siis ei lõpe, lendab midagi." Nad viidi ühte katoliiklikku hospitali, kus nad aga rahus magada ei saanud, sest väljas toimus palvetamine. 2. Lühike ülevaade sündmustest Tegevus toimub Esimese maailmasõja päevil ja raamat on ümberjutustus ühe sõduri poolt. Raamat algab söömistriangliga, kus paljud rindemehed nõuavad lisaportsjone, kuna hukkunuid on palju. Neile aga ei tahetud lisa anda ja mehed läksid peaaegu tülli. Olukorra lahendas leitnant kes jagas lisaportsjonid laiali. Siis läksid sõdurid Franz Kemmerichti külastama, kes oli suremas. Müller märkas tema ilusaid saapaid ja tahtis neid omale saada
poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis stiililiselt väga kirju aeg, mida võib kunsti seisukohalt jaotada järgmiselt: Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj. Gooti periood - 12.-14.saj. Romaani ja gooti perioodil ehitatakse suurejoonelisi, võimsaid jumalakodasid – kirikuid.
Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik; konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks. KRISTLUSE TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Kristlus on sündinud judaismist * Kristlus on maailma suurim ja mitmekesisem religioon * Suurimad kristlikud suunad: õigeusk, katoliiklus ja protestantism
Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale. Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus. Kui munkade töö on palvetamine, jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
