riigistamist (1934) ning võimsa raadiojaama ehitamist Türile. Sport 1920. aastal võitis tõstja Alfred Neuland Antverpenis Eesti esimese olümpiakulla, tõstja Alfred Schmidt ja maratonijooksja Jüri Lossimann naasid hõbemedalitega. Tuntuimaks kergejõustiklaseks oli Aleksander Klumberg(Kolmpere) kelle nimele kuulus 1922-24 kümnevõistluse maailmarekord, ja kes võitis 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel pronksmedali. Kristjan Palusalu võitis 1936. aastal Berliinis kaks olümpiavõitu. 1938. aastal saavutas noor Paul Keres võidu raadiokontserdi AVRO poolt korraldatud maleturniiril Hollandis ning tunnistati seepeale ametlikult tiitlipretendendiks maailmameister Aleksandr Alehhini vastu. 7 Vabadussõjalased Eesti Vabadussõjalaste Keskliit 1920. aastal asutati Eesti Demobiliseeritud Sõjaväleaste Liit, mis kujunes üsna liikmeterohkeks.
baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud ,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur'' Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver Klassikaline muusika: Eevald Aava ooper,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo'' Kunst: loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone Teater: Eesti näitlejate liit Sport: Paul Keres maletaja, Kristjan Palusalu tippmaadleja Kõrgharidus: taasavati Tartu Ülikool; Tallinna Tehnika Ülikool Pilet 25 1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist märtsis 1938 Sm liitis endaga Austria(Austria liitmist nimetatakse anslussiks) Kuidas võimalik: 1)Austria natsimeelsed pooldasid ühendamist 2)Itaalia toetas 3)Ingl lepituspoliitika 4)Pranstsusmaa nõustus Saksamaaga
õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad kunst: Tartus ühing ,,Pallas", Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti ,,Absindijoojad" sport: Kreeka-rooma ja vabamaadluse kuld Kristjan Palusalu, Paul Keres muusika: lauluseltsid, vaimulika muusika areng (koorilaulud, kammermuusika) Ernesaks ,,Hakkame mehed minema" Millised erinevad arvamused kehtisid EV-s kultuuri arenguteede kohta? (lk 60) Ühed arvasid, et see, mis Eestis on tehtud, peaks arenema, ja ka need, kes vaatasid Euroopa poole. Olid ka keskmisi, kes mõtlesid nii ühte kui ka teist).
Kõik kultuuriliigid olid maailmatasemel. Kirjanduses figureerisid Siuru ja Arbujate poeedid ning mitmed suurkujud, nagu Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, August Gailit, Karl Ristikivi. Muusikast võib nimetada ühe näitena Evald Aava ja tema ooperit Vikerlased, mis oli Eestis esimene. Eesti kunstis kajastusid Läänes valitsevad tendentsid, kunstnikest võib nimetada näiteks K. Rauda ja E. Viiraltit ning J. Koorti. Spordis viisid Eesti nime maailma Paul Keres ja Kristjan Palusalu. Vaikival ajastul ilmnesid küll mõned võõrnähtud tsensuuri näol, kultuuri rahastamine aga paranes. Riigikaitse valdkonnas oli vastsel vabariigil mitmeid raskusi, näiteks inimjõu paratamatu vähesus ja moodsa lahingutehnika puudumine. Need said Eesti iseseisvusele 1940. aastal ka saatuslikuks. (Kuigi mina arvan, et mingit sõjalist vastupanu oleks sellegipoolest tulnud osutada.) Suureks saavutuseks Eesti tollase sõjaväe
Orav ei pöördu enam iialgi tagasi isatallu. * 1929 - Õhtul koju tulles lejab Orav oma voodist purupurjus mehe. Saab algus sõprus Jaan Tõnissoniga. * 1930 - Laidoner toob oma hobuse Oravale parandada. Suksu saab uued jalad ja neerud. Eluaegse sõpruse algus. * 1933 - Orav teeb esimest korda hambaarsti tööd ja tõmbab Tammsarel hamba välja. * 1936 - Oraval on lühiajaline armusuhe Berliini olümpial viibiva Kristjan Palusalu pruudiga. * 1939 - Viimane vaba suvi. Orav suvitab Pärnus ja lööb Raimond Valgre ansamblis trummi. * 1940 - Orav arreteeritakse ja saadetakse külmale maale. Teel õnnestub tal küll põgeneda, kuid Venemaal ekseldes satub Orav viinakuradi küüsi. * 1944 - Orav saab kaineks ja tuleb tagasi Eestisse. * 1945 - Orav läheb metsa ja pühendub võitlusele tibladega. * 1948 - Lüiajaline armusuhe ühe seenelisega. * 1949 - lühiajaline armusuhe ühe marjulisega.
1935-1936 Itaalia vallutab Etioopia -------------------------------------------------------------------------------- 1936 7. märts Reini demilitariseeritud tsooni likvideerimine 17. juuli Hispaania kodusõja algus (lõpeb 1. aprill1939 /F. Franco/) 25. oktoober SaksaItaalia sõjalis-poliitiline liit e. Berliin-Rooma telg 25. november Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmitakse antikominterni pakt Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu Eestile kaks kuldmedalit vabamaadluses ja klassikalises maadluses -------------------------------------------------------------------------------- 1937 Itaalia ühineb antikominterni paktiga Kujuneb SaksaItaaliaJaapani sõjaline liit november selgub Hitleri välispoliitiline kava: Hossbachi protokoll Saksamaa ettepanek Austriale sõja- ja tolliliiduks Algab Hiina-Jaapani sõda stalinlikud repressioonid Nõukogude Liidus
Belgia Alfred Nauland (EESTI) kuld (tõstmine kergekaalus) 1924 Pariis, Paavo Nurmi(Soome) 2 kulda (kergejõustik) Prants. Johnny Weissmüller (USA) - ujumine 1928 Amsterdam, Voldemar Väli (EESTI) kuld (kreeka-rooma) Holland Osvald Käpp (EESTI) kuld(vabamaadlus) 1932 LA, USA 1936 Berliin, Jesse Oswald(USA) 4kulda (100m, 200m, kaugus ja 4x100) Saksamaa Kristjan Palusalu (EESTI) 2 kulda (kreeka-rooma ja vabamaadlus) 1940 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1944 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1948 London, SB 1952 Helsingi, EESTLANE Johannes Kotkas (NSV) kuld (kreeka-rooma) Soome Emil Satopek(SLO) - pikamaajooks 1956 Melbourne, Austraalia 1960 Rooma, Itaalia 1964 Tokyo, Jaapan 1968 Mexico, Vera Caslavska(Tsehhoslovakkia) 4kulda, 2hõbe (naiste
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
2) rahvusteadused: ümberhinnati varasemaid Eesti ja Baltimaade kohta käivaid ajalootöid ja normariseeriti eesti keelt. Avaldati 2 suurteost: Eesti ajalugu ja Eesti rahva ajalugu 3) kirjandus: A.H Tammsaare romaanid, tuntud luuletajate põlvkond Betti Alver 4) muusika: sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud 5) sport: Paul Keres, Kristjan Palusalu 99. 1930. aastal kerkis hariduselus esile probleem, kus noortel oli küpsustunnistus, kuid puudusid erialased oskused, sest kõigile soovijatel (6-klassi lõpetanud) anti võimalus minna õppima gümnaasiumi, selle lahendamiseks tehti reform, kus vähenes gümnaasiumide arv ja suurens kutsekoolide arv 100. Elulaadis muutusid kasvas rahva lugemishuvi
Ta oli Eesti sümfooniaorkestrilise ja kammermuusika üks rajajatest. Tema sümfoonilised teosed on ,,Videvik" (1917), ,,Koit"(1920), ,,5 pala keelpilliorkestrile"(1953). Liina Reiman 14. november 2. november 1891 Valga 11. september 1961 Helsingi. Ta oli näitleja ja üks Eesti esimesi kutselisi näitlejaid. Ta on mänginud 33 etenduses. Tema teosteks on: ,,Rambivalgus süttib. Mälestusi minu lavateekonnalt"(1956) ja ,,Lava võlus"(1960) Kristjan Palusalu 10. märts 1908 17. juuli 1987. Ta kandis nime Kristjan Trossmann aastani 1935. Ta oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreekarooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreekarooma maadluse raskekaalus, 12kordne Eesti meister. Paul Pinna 3. oktoober 1884 Tallinn 29. märts 1949 Tallinn. Tema täispikk nimi on PaulOttoHerman Pinna. Ta oli Eesti teatritegelane ja näitleja. Ta on mänginud neljas etenduses. Evald Aav 7. märts 1900 Tallinn 21
varjud" (Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport: populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine) Nimeta sinu arvates kõige väljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi. b. Rahvusteadustes Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c. Kirjanduses teose ,,Eesti Ajalugu" koostamine d. Muusikas esimese ooperi ,,Vikerlased" lavastamine e
Eesti raadio edulugu, kõrgeim raadiomast oli Türil, raadiosignaal jõudis isegi Rootsi (veneväed lasid masti õhku) Teater Suuremad teatrid, tallinnas tartus, pärnus, viljandis Pildid: Suurnäitleja, Paul Pinna, peeti inimeseks kes pidi igalpool esinema Eliitnäitleja, ooperettistaar, Milvi Laid Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel 1920, I olümpiavõitja, tõstmises, Alfred Neuland Kuulus sportlane, kahekorda olümpiavõitja, Kreeka ja Rooma vabamaadlus, Kristjan Palusalu Paul Keres, 5kroonise peal, maletaja Spordiala: Laskesprotlased, argentiinakarikas, elukutselt sõjaväelased Eluolu Pildid: maa-ja linnamaja. Õmbluskursused talunaistele 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Seda loetakse II MS lguseks Saksamaa edasitung on kiire Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg- välksõda Suur osa Poolat langes kiiresti sakslate kätte 3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. 33. BAASIDE AEG 1939-1940
Tekkis muinasusul põhinev taarausk. Ehitisi EV ajast Tartu sõjaväe.. Pärnu.. J.Laidoneri nimeline politseinike sanatoorium Haapsalus. Tallinn Urla maja Raadio 1924 anti eetrisse esimene eesti raadiosaade. 1926 alustati igapäevaste programmiga. Teater Paul Pinna Vivi Laid Film Esimene helifilm “Kuldämblik” Mängufilmide tootmine lõpetati. Toodeti dokumentaalfilme. Sport Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel Alfred Neuland (1olümpiavõitja) Kristjan Palusalu (maadlus) Paul Keres (male) Eluolu II MAAILMASÕJA EELUGU JA ALGUS 28.nov 1935- SM alustab taasrelvastumist 1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 1935 - Berliin-Rooma telg 1936 - Kominterni vastane pakt 1935 Saarimaa taasühendamine 1936 Reini relvavaba tsoon 1936 viidi sinna Saksa relvajõud. Hispaania kodusõda 1936-1939 Vabariiklased Rahvuslased
Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. Hilary Karu 67 D 11 EESTI AJALUGU EESTI 1939 1940 Maailm 1939 1922 fasistid Itaalias võimule + Valisid totalitaarse riigikorra, parempoolsed
KEHAKULTUUR JA SPORT Olid tugevad spordiseltsid ja ringid nind neid tekkis juurde. Koondavaks said 1922a loodud Eesti Spordi Keskliit- tuntumateks klubideks kujunesid „Kalev“ ja „Sport“ ning „Tartu Akadeemiline Soprdi Klubi“ Tänu suurele liikmeskonnale korraldati spordipidusid- Eesti Mängud (1934 ja 1939) Alates 1920a osalesti Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilist populaarsust pävis Kristjan Palusalu kes täi 1936a kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõitluses ja pronksis. Rohkesti korraldati mavõistlusi koos lähinaabritega Soome, Läti, Leeduga. Jalgpall sai kergejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks, lisandusis ka korvpall, tennis, male ja laskmine. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.
Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. EESTI ISESEISVUSE LÕPP (1939-1940) Tulenevalt Molotov - Ribbentropi Paktist hakkas NSVL Eesti Vabariigile jõulist survet avaldama. Septembris 1939 esitati Eestile noot, milles nõuti vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Nõuti, et Eestisse paigutataks NSVL sõjaväebaasid koos 25 000 sõduriga. Mittenõustumise korral ähvardati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
