Ta asus elama Tallinna. Seal leidis Kristjan endale töökoha liuvälja hooldajana, kust edasi sai ta tööd raualaos. Viimasest hakkaski tema sportlaskarjääri teekond. Teda tutvustati treeneritega, kes olid väga huvitatud, kuna Kristjanil oli palju jõudu ja suur kehaehitus. Peagi hakati temast spordiseltsis "Sport" maadlejat kasvatama. Treeneriks oli Anton Ohaka, kelle ergutusel üks-kaks korda nädalas treeniti. Vabariigi meistritiitleid raskekaalu maadluses hakkas Palusalu võitma 1931. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel sai ta 4. koha, kuid sealt hakkasid saavutused suurenema. Nüüd hakkas Kristjan võitma juba igal aastal Eesti meistritiitleid nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Neid tiitleid tuli kokku 12. Juba Berliini olümpiamängude eel peeti teda üheks meie lootuseks, olgugi et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid ja -teoreetikud arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne
Berliini OM`il pandi välja K.Palusalu kui ka A.Neo mõlemas maadlusviisis. K.Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus! Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus K.Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga. EDASPIDI 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse. Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. 1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev (Kristjan Palusalu). 10. märtsil 2009 avati Tallinnas Kristjan
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935
klassis esikoha. Peagi meistrivõistluste alustas ta treener Anton medali (pronksi) sai Ohaka ergutusel üks- 22-aastaselt, Eesti kaks korda nädalas koondisse pääses treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales aasta hiljem. esimestel võistlustel. Enne olümpiamänge Palusalu Spordielu: peafavoriitide hulka ei kuulunud, optimistlikumad ennustasid eestlasele hõbe- või pronksmedalit. q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastest. a oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid.
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde
läinud vägimehel ka kuulsa Berliini Deutschlandhalle areenil põlved nõrgaks. Vabamaadluses ei paistnud KP-l enamiku vastastega erilisi probleeme olevat. Viiest esimesest matist lõppesid neli selja-, üks punktivõiduga. Selleks ajaks kui finaalideõhtu alles järgmise päeva koidu eel kell 3.30 raskekaalu viimase matini jõudis, oli saksa publik juba ära õppinud eestlaste ergutushüüded: "Paluu-saluu, anna valuu!" ja "Hurra-hurra, Palusalu murra!" Kindlasti ka sellisest ergutuskoorist jõudu saades oli eestlane aktiivsem, võitis punktidega 3:0 soomlaste suurlootuse Hjalmar Nyströmi ja kuldmedali. Ka klassikalise maadluse raskekaalus oli koosseis tugev. Neljast esimesest matist kaks lõppesid KP-le selja- ja kaks punktivõiduga. Finaal kujunes aga katsumuseks mitmes mõttes. Esiteks seepärast, et oli viimane heitlus pärast kahte pikka ja väsitavat turniiri. Aga ka seetõttu, et nüüd avaldasid KP-le seni
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM Eesti sport 30ndatel Rapla 2010 Sisukord: 1.Üldiselt Eesti spordist.............................................................................................................. 3 2.Kristjan Palusalu ..................................................................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel
Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!” Maailmameistrivõistlused Kreeka-rooma maadlus- 1 hõbe Tõstmine- 3 kulda, 3hõbedat, 6 pronksi Laskmine- 21 kulda, 13 hõbedat, 15 pronksi Alfred Neuland-1922 MM kuld Saul Hallap- 1922 MM kuld Harald Tammer- 1922 MM kuld Euroopameistrivõistlused Jääpurjetamine(monotüüp XV klassis ja
koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM 3. koht • Eduard Pütsep, 1924 Pariisi OM, 1. koht(kr-rooma); 1922 Stockholmi MM 2. koht(kr-rooma); 1927 Budabesti EM 2. koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses
Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust.
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine)
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett
augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN Palusalu kreeka-rooma PALUSALU maadluses ja vabamaadluses. NIKOLAI · Berliini olümpial osales STEPULO V kokku 38 Eesti sportlast. AUGUST AUGUST NEO VOLDEMAR NEO VÄLI Kokkuvõte
dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine Pallimängud (jalgpall ja korvpall) Kergejõustik Laskmine Tuntumad sportlased Kristjan Palusalu – maadleja Kaks kulda Berliini olümpia- mängudel Paul Keres - maletaja Kristjan Palusalu Paul Keres Kasutatud allikad http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/ErnstJuliusOpik.jpg http:// www.erm.ee/UserFiles/Shop/Products/Tartu%20%C3%9Clikool%20Jaani%20t%C3%A4nav_1.jpg https://www.lib.ttu.ee/img/Paul_Kogerman.jpg http://21k.ee/wp-content/uploads/2012/10/noodid.png http://laura.artcol
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat. Kristjan Palusalu sportlane,maadleja, olümpiavõitja Berliinis. Kreeka-rooma, vabamaadluse raskekaal. 12x Eesti meister, Euroopa meister 1937 Liina Reiman teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle. Mait Metsanurk kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R
4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga
1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson Svetlana Naiskondlik
· Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping
Esimese kosmonaudi perenimi? Mis aastal oli esimene inimene Kuul (±2 aastat)? Esimese kuule astunud inimese perenimi? Maailma pikim jõgi? Mitu sentimeetrit on tollis? Maailma kõrgeim juga? Mis aastal vallutati Mount Everest (±5 aastat)? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Vastus Lubatud viga 1976 2 Pariis 1939 1 Tallinn IBM Helsinki 1971 3 Palusalu Erki Nool Toomas Ilves Nokia Oskar Luts laiskus Baikal lõvi Merkuur Pluuto 1961 5 Gagarin 1969 2 Armstrong Niilus 2.54 Angel 1950 5 Oskar Luts
Tallinnasse suur laululava ja lauluväljak ja nad jätkasid üldlaulupidude korraldamist. Sellel tuntud lauluvala aga tolajal esitati õhtuti vabaõhuetendusi , mis võis olla väga huvitav ja kaasahaarav. Eriti hoogu said, uue laululava ehitamisega, sisse aga koorid. Alates 1924 . a hakkasid eestalsed Eesti lippu all osa võtma olümpiamängudelt , mis on ka kindlasti meie jaoks tähtis. Peale selle võitis aastal 1936 Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudel maadlemises kuldmedali. Tol ajal aga juba tegutses Eesti Vabariigis üle 200 spordiseltsi ja-ringi. Kindlasti on veel palju muidu sündmusi , mis võiks kajastada ka prargusel ajal , kuid võiks öelda ,et need on sohkem tähelepanuväärsemad saavutused Eesti kuluurielus .
Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonial Ooperid ja balletid Esimene täispikk film ,,Mineviku Varjud" Esimene helifilm oli ,,Kuldämblik" Sport Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega) Populaarne oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel Kristjan Palusalu (maadleja, 2 olümpia kulda) Paul Keres (tippmaletaja, rahvusvaheline meister) Kasutatud materjalid 9. klassi ajalooõpik
Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11
aktiivsete loomingulisest tegevusest. Kultuuritegelased. Ludvig Puusepp neurokirurg neurokiururgi rajaja. August Gailit kirjanik romaanid ,, Karge meri", ,, Ekke Moor", ,, Leegitesev süda". Eduard Viiralt Graafiklane kuulsamad tööd Põrgu Kabonee ja jutlustaja. Jaan Koort skultor on teinud tundud inimeste hauamonumente. Heino Eller helilooja sümponilise ja kahmermuusika üks rajatest. Liina Reimann näitleja esimesi kutselisinäitlejaid. Kristjan Palusalu maadleja 12 kordne Eesti meister. Paul Pinna näitleja, ehitusmeister teeneline näitleja, Estonia Seltsi Auliige. Evald Aav muusika helilooja dirgent, hea kõnemees. Betti Alver luuletaja luuleauhind, novelliauhind, tema nimeline muuseum. Ernst Öpik teadlane Eesti astronoomia koolkonna üks rajajaid. Ülemaailmne majanduskriis Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte
Esimese kosmonaudi perenimi? Mis aastal oli esimene inimene Kuul (±2 aastat)? Esimese kuule astunud inimese perenimi? Maailma pikim jõgi? Mitu sentimeetrit on tollis? Maailma kõrgeim juga? Mis aastal vallutati Mount Everest (±5 aastat)? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Vastus Lubatud viga 1976 2 Pariis 1939 1 Tallinn IBM Helsinki 1971 3 Palusalu Erki Nool Toomas Ilves Nokia Oskar Luts laiskus Baikal lõvi Merkuur Pluuto 1961 5 Gagarin 1969 2 Armstrong Niilus 2.54 Angel 1950 5 Oskar Luts
Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse
sel puhul Lausanne’is peetud raadiokõnes: “Nüüd, kus olümpiatuli on süttinud, usun veelgi kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Berliini mängudeks töötas Eesti Olümpia Kommitee välja spetsiaalse olümpiaülikonna. Ülikond koosnes inglise stiilis tumesinisest bostoni kaherealisest kuuest, vestist ja hallist flanellist ameerika lõikega pükstest, lisaks valged sonid.
Wikmani poisid on surematud Johan Wikman: ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht või vähemalt iga Wikmani poesi siht peab olema surematus. Jaan Kross ei mõelnud siinkohal igavest elu. Ta seadis rahvale eesmärgi mäletada, sest ainuke viis surematust saavutada on jättes jälje inimeste mällu. Sellist surematust naudivad näiteks Lembitu, Kihnu Jõnn, Kristjan Palusalu ja paljud teised kuulsad eestlased. Jälje liiva sisse jätab lihtne samm, inimeste mällu aga suur tegu või sooritus. ,,Igaüks peab suutma seada mõned niisugused teod olgu teaduses, spordis, kunstis, riiklikus tegevuses enesele sihiks. Ja peab töötama kõigest jõust seatud sihi heaks." Samas võib koolidirektori mõtet võtta käsuna olla oma riigile truu ja täisväärtuslik ühiskonna liige. Kuid kas Wikmani poisid on sihikindlad ja saavutanud surematuse?
1938-1940 pool Vabadussõdalaste tegevus, neutraalseks. telegatsiooniga. Uus põhiseadus, Majanduslik tõus, Kiire areng Põhiseaduse muutmine. Puudus reaalne jõud oma 1936.Berliini olümpia. kahekojaline riigikogu(120 1920. võeti kasutusele Eesti 1934.aasta Põhiseadus erapooletuse kaitsmiseks. Kristjan Palusalu kaks liiget) Kroon. Riigikogu 50 liiget kuldmedalit maadluses. Riigi volikogu oli valitav Ülemaailmne Valitsus eesotsas Riigi nõukogu(40) majanduskriis 1929-1934 Peaministriga, suurte mitte suurte volitustega 1930. Kriis jõudis Eestisse. volitustega riigpea president(K.Päts). Esmajoones tabas kriis Riigivanem.
20. Millal suri Hannu Mäkelä? 21. Millal on Jaanipäev? 22. Kes on lehekülje 106 pildi autor? 23. Kes on loo ,,Väike nõid" autor? 24. Kes on Eesti tõstja? 25. Kes on lehekülje 14 alumisel pildid? 26. Mis on leheküljel 58? 27. Kes on pildil lk 23? 28. Kes on joonistanud pildi lk 17? 29. Kes on toimetanud selle õpiku? 30. kes on kujundanud selle õpiku? Kontroll töö õpiguga vastused 1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23
Teater Paul Pinna Estonia teatri esinäitleja Liina Reiman, Mari Möldre, Hugo Laur. Ants Lauter Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres - maletaja 4. Võrdle 1920. 1930. Aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi. Sarnasused Erinevused Eesti keelne kool, uued Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline õppeprogrammid ja õpikud, uued gümnaasium, suurenes kutsekoolide koolimajad. arv.
4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm
Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mälk kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902
ic ture Pärnu rand 1935 Seltsiliikumine Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid. Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant, neist uhkemaiks kujunes 1938.a. peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Click icon to add p ic ture Kristjan Palusalu Kahekordne kullavõit Berliini olümpial (1936) Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi ja noorteorganisatsioone. Viimastest olid mõjukamad skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Ühelaadsete seltside ning nnende tegevuse koordineerimiseks loodi mitmeid katusorganisatsioone, nagu Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus, Eesti
Eesti oli dem.riik: põhiseadused, naistel valimisõigus, mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar jne. Levis kerge ajaviitemuusika :alguses grammafoniplaatidelt, hiljem tekkisid orkestrid, mis esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. 11. Üldlaulupeo märk, Tallinn, 1938 KEHAKULTUUR JA SPORT 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid. Eesti Mängud 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule. Lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. TEATRIELU Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater.
Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja Henrik Sepp ajaloolane Peeter Tarvel ajaloolane KUJUTAV KUNST Ants Laikmaa kunstnik
1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda.
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
esitasid just filmidest tuntuks saanud laule. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. Kehakultuur ja sport 1940. aastaks kasvas spordiseltside liimeskond 15 000-ni. Selline massilisus lubas korraldada juba suuremaid spordipidusid, mis pidid veelgi enam propageerima kehakultuuri. Taolised spordipeod Eesti Mängud leidsidki aset 1934. ja 1939. aastal. 1936.aastal võitis Kristjan Palusalu Berliini mängudel kuldmedali nii klassikalises kui vabamaadluses. Olümpiamedaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. 1930. aastate lõpus hakati rohkem tähelepanu pöörama ka kergejõustikule nina lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskimine. Teatrikunst Ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus oli kujunenud Tallinn. Seal tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit : "Estonia", Draamateater ja Töölisteater.Eriti silmapaistvat
Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952) Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936) Osvald Käpp (Amsterdam 1928) Arnold Luhaäär (Amsterdab 1928) August Neo (Berliin 1936) Voldemar Väli (Amsterdam 1928) Alfred Neuland (Pariis 1924) Voldemar Väli (Berliin 1936) Eduard Pütsep (Pariis 1924) Jüri Lossman (Antwerpen 1920) Albert Kusnets (Amsterdam 1928)
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
Estonian athletes took part of the Olympic Games until the country was annexed by the Soviet Union in 1940. The 1980 Summer Olympics Sailing regatta was held in the capital city Tallinn. After regaining independence in 1991, Estonia has participated in all Olympics. Estonia has won most of its medals in athletics, weightlifting, wrestling and cross-country skiing. The list of notable Estonian athletes include wrestlers Kristjan Palusalu, Voldemar Väli and Georg Lurich, skiers Andrus Veerpalu and Kristina Smigun-Vähi, decathlonist Erki Nool, tennis player Kaia Kanepi, cyclists Jaan Kirsipuu and Erika Salumäe and discus throwers Gerd Kanter and Aleksander Tammert. culture Traditionally, Estonia has been seen as an area of rivalry between western and eastern Europe on many levels.The Estonian Academy of Arts (Estonian: Eesti Kunstiakadeemia, EKA) is
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman
suusatamises. Eesti Olümpiavõitjad: Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall
Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda. Kristjan Palusalu Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus.Aastatel 1931-38 oli Palusalu kreeka-rooma maadluses seitsme- ja vabamaadluses viiekordne Eesti meister. Johannes Kotkas Olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
