7.kristiina ja triin tegid etentust lumivalkeke ja seitse pöialpoissi,kristiinal käis külas isa kes jättis neile500 krooni triinut solvati rindade pärast sest ta oli mänginud etenduses peaosa,argot kägistati kuna riks arvas et argo varastas ta 100 kroonise aga pärast leiti see riksi lauaalt,kristiina klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid järgmisel päeval kelgutama ja kohtasid seal sveni ja kes tüdrukud koju saatis,oli tulnud jannu lasteaia pidu ja kristiina ema islmus sinna purjus peaga aga ta aeti välja öösel sai kristiina teada et ta ema on haiglas,hommikul läksid kristiina ja jannu ema haiglasse vaatama jaema oli palunud
ja Borka võttis ta kinni. Järgmisel päeval läksid Undiis ja Loviis lapsi vahetama.Kevadel läksid Ronja ja Birk metsa Karukoopasse elama. Nad püüdsid endale hobused, kellele nad panin nimed Kelm ja Metsmüristaja.Ühe korra oli nel tüli noa kadumise pärast. Kuid siis said nad kokkuleppele. Ühekorra, kui nad jões ujusid tahtsid Mardused nad kinni püüda, kuid nad suutsid põgeneda. Kui nad Karukoopale lähenesid ootas seal Ronjat tema ema. Ta palus Ronjal koju tagasi tulla, kuid Ronja ei olnud nõus. Siis tuli metsa Mattis, kes palus Ronja koju tulla, samuti ta ütles, et ka Birk võib tulla. Ronja oli nõus, kuid Birk läks ikkagi Borka juurde. Kuid siis sai Mattis aru, et ta peab ühinema Borkaga. Nad tegid metsloomvõistluse, võitis Mattis ja ta sai pealikuks. Järgmisel päeval jäi Kolu - Per haigeks. Hilissügisel ta suri.
Mehed jõudsid koopasse, milles istus vanamoor. Naine keetis midagi. Alevipoeg päris eide paja kohta. Vanaeit vastas, et ta keedab leemelakkekesta ja kapsapäid. Sulevipoeg tegi ettepaneku, et vanamoor võiks magama minna ja nad keedaks ise toitu edasi. Moor käskis meestel valvas olla, et võõras katla alt tuld ei kustutaks. Mehed lubasid kordamööda pajal silma peal hoida. Alevipoeg jäi esimesena valvesse. Järsku astus muru seest välja härjapõlvlane. Ta palus lasta maitsta leememärga. Äkitselt kargas härjapõlvlane paja äärde ja hakkas leemekesta lakkuma, ta paisus lausa pilvedeni, seejärel kadus jäljetult. Alevipoeg valas katlasse vett ja lisas kapsapäid ning ajas Olevipoja katelt valvama. Tuli härjapõlvlane ja sama lugu kordus taas. Ka Olevipoeg kandis katlasse vett ja kapsapäid ja ajas Sulevipoja üles katelt valvama. Jällegi tuli härjapõlvlane, sõi supi ära ning paisus hiiglaslikuks. Ka
Demeter istus kaevu veerde ning neli tütarlast palusid ta oma koju. Demeter hoolitses neiude noorema venna eest, soovides anda lapsele surematuse. Seda küll ei juhtunud,aga kui neiude ema Metaneira nägi, et naine nende juures on Demeter, ehitas ta külarahvaga Demeterile templi. Demeter läks valmind templisse istuma, maa peal ei tärganud ühtki seemet. Lõpuks võttis Zeus asja oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda. Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena. Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses
10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht
Teenijanna oli pisarais ja Karin oli pisarais, sest Karin oli teenijat raiskajaks sõimanud. Lõppes sellega et teenijannale pandi natuke palka juurde ja jällegi oli Karin Indreku peale pahane, ja süüdistas teda enda ninapidi vedamises. VIII Samal ajal ku Karin heitles oma hingeasjadega tabas Indrekut üks omaette asi. Nimelt sadas tema juurde sisse üks päev Melesk, kes oli koos Indrekuga Mauruse kooli õppinud. Nad meenutasid natuke vanu aegu ja siis palus Melesk endale varjualust kuni järgmise õhtuni, kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule, kuna ta ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta tõi Meleskile sinna kokku soojemaid riideid ja väiksema ahjugi , et tal kül ei hakkaks. Nad jõudsid veel enne magama minemist rääkida revolutsioonist ja selle juhtidest ja üldse maailmast ja Melesk läks magama. Indrek tundis peale pööningult
suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida. Pierrot räägib oma tüdrukule Charlottele kuidas ta oli vedanud paksuga kihla 5 krossi peale et ta näeb meres mehi. Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga välja aitasid ja lasid ena lõkke ääres kuivatada. Üks neist oli üleni kullatud riided , kes ei olnud keeegi muu kui don juan kes ka kohe hakkas charklottele külge ajama ja palus ta kätt ja ajasi igasugust mesijuttu. Charlotte ei olnud kül lloll aga juan suutis ta ära moosida. Pierrot nägi seda pealt ja läks ligi ja küsiss mix härra ajab tema tüdsrukule külge ja sellepeale vastas don juan et ta võtab Charlotte omale naiseks. Ja andis ka mitu kõrvakiilu Pierrotile, kes hakkas talle vastu ,kuid lõpuks tuli riiua vahele Sganarelle. vihasena läks Pierrot tädile rääkima mis toimumas on. Natukese aja pärast tuli
Hommikul oli laagri ümber maas kastekord. Kui kaste haihtus, jäi maapinnale soomusetaoline kiht, peenike nagu härmatis. See sai nimetuse manna. Seda mannat, millel oli meekoogi maitse, sõi Iisraeli rahvas 40 aastat, kuni ta jõudis Kaananimaa piirile. Tänapäeval- taevaõnnetus. Kuldvasikas - Aaroni kuldrõngastest valmistatud vasikas rahvale, sest nad tahtsid jumalat kes neid juhiks kui Moosest pole. Rahvas hakkas vasikale ohverdama. Selle eest tahtis Jumal rahvast hävitada aga Mooses palus et ta seda ei teeks. Kui Mooses kuldvasikat nägi sai ta vihaseks ja hävitas selle. *kuldvasika kummardamine - ebajumala kummardamine Soodan ja Gomorra - Linnad, mis kerkisid peale veeuputust, kuid hävitati uuesti Jumala poolt taevast langenud tulega. Selle põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. Jumal teatas Aabrahamile et ta ei hävita Soodomat kui seal on vähemalt 10 õiget inimest. Neid ei leitud, ent Jumal ei hävitanud linna siiski
rikub kõik inimesed. Et juttude tõesuse kohta vastust saada, läheb ta Grayga kolituppa kaasa. XIII (158-165) Gray ja Basil läksid üles, Basil oli omaenese portreed nähes šokis. Kui ta soovis, et nad mõlemad annaksid oma patud andeks, võttis Gray noa ja tappis Basili, hiljem mängis ta just koju tulnut (et ei arvataks, nagu oleks tema B tapja). XIV (165-178) Peale šokolaadi joomist meenusid Dorianile möödunud öö sündmused isegi luuletusi lugedes. Ta kirjutas 2 kirja ja palus ühe Campbellile viia. Peale ähvardamisi nõustus Campbell laipa hävitama. XV (178-187) Dorian oli külas leedi Narboroughil ning oli väga närviline ja tujust ära. Ta läks varakult koju ja põletas Basili asjad ning öösel hiilis majast välja. XVI (188-196) 18 aastat pärast Sibyli surma. Dorian vaatas kustuvad tulesid ja jõudis hobusega lõpuks jõe äärde urkasse, kus nägi Adriani, kelle oli ära rikkunud. Kõrtsis oli ka
Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka tänapäeval
riietumine, õpetaja viskas kõik asjad voodist mööda ja Holden pidi neid üles võtma, õpetaja ei lasnud tal kunagi lõpuni rääkida, toas oli ebameeldiv lõhn. 7. Kes oli Ackley, miks ta Holdenile ei meeldinud? Ackley oli Holdeni kõrvaltoa elanik. Ta ei pesnud oma hambaid, tal oli jubedalt palju vistrikke, oli pahatahtliku iseloomuga, Ackley tüütas ja segas Holdenit, tuli nende tuppa kutsumatta, näppis teiste asju panemata neid õigele kohale tagasi. 8. Milles palus toanaaber Strandlater Holdenilt abi? Toanaaber palus Holdenil kirjutada talle inglise keele kirjandi. 9. Mis oli Holdenil oma vanuse ja välimuse kohta imelikku? Tal oli juustes üks hall juuksesalk. Ta suitsetas ja jõi palju. 10. Mis juhtus ta parema käega? Samal päeval mil ta noorem vend Allie suri peksis ta parema käega garaazi aknad puruks. 11. Miks läks Holden toanaabriga pesuruumis riidu?
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase).
Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil. Ärgates nägi ta ajalehte, kus oli kirjutatud vähist. Ta kujutas, et tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna. Vend ei tahtnud, et ta kooli pooleli jätab ning lubas, et ka tema ei sõida ära. Pärast läksid nad loomaaeda. Holden Caulfieildi peas eksisteerib kuristik. Ta ei usu, et ümbrus talle midagi pakkuda suudab, sest ta otsib midagi sellist, mida ümbrus talle pakkuda ei saa. Lõpuks on ta kurnatud
vahel? Ta ei läinud mängu vaatama (vaatas künkalt natuke), kuna: esiteks oli tal ilmselt häbi sinna minna, kuna ta just saabus New York`ist, kus pidi toimuma vehklejate võistlus, kuid mäng jäi ära, kuna tema, kapten, unustas kogu oma varustuse metroosse. Teine põhjus oli see, et ta tahtis minna hüvasti jätma oma vana ajalooõpetaja Spenceriga, kuna Holden visati koolist taaskord välja. 2. Millist suurt teenet palus Holdenilt tema toakaaslane Stradlater, kui ta jalgpallivõistluse vaheajal oma toas käis? Stradlater tahtis Holdenilt laenata seemisnahkset jakki, kuna tal oli kohtamine. Aga peale selle palus ta teha tal ühe inglise keele kirjandi valmis, kuna ta ise ei jõua. Teema võis ise valida, aga pidi olema mingisugune kirjeldus. 3. Miks otsustas Holden mitte ära oodata kolmapäeva, vaid lahkuda Penceyst laupäeva öösel? Sellepärast, et tal oli igav
vaimulikud hakkasid peagi oma kantslitest tema suhtes umbusaldust külvama. Aastal 1616 teavitas kardinal Bellarmino, selle aja juhtiv teoloog, Galileid Koperniku ideede vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa liigub ümber Päikese. Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal 1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks. Seda aga paavst ei teinud, vaid ta palus Galileil hoopis selgitada erapooletult Aristotelese ja Koperniku teooriaid, mis olid omavahel vastuolus. Seepeale kirjutas Galilei raamatu ,,Dialogo sopra i due massimi sistemi del mondo" (,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta"). Kuigi paavst oli käskinud Galileil erapooletuks jääda, soosis viimane oma raamatus Koperniku ideid. Galilei vaenlased väitsid, et see raamat
isikute vastu, kaasaarvatud alaealised lapsed. 3. Aime Koor pöördus kohtusse hagiga Ants Kassi vastu kahju hüvitamise nõudes 11520 krooni osas. Hagiavalduses märkis ta, et Ants Kass sõitis temale otsa lihatööstuse autoga. Aime Koor, kes sõitis jalgrattaga, sai vigastada ning samuti sai kannatada tema jalgratas. Aime Koor loeb juhtunus süüdlaseks Ants Kassi. Kohus võttis hagiavalduse vastu. Kohtuistungil palus Ants Kass luba tutvuda dokumentidega, mis tõendavad jalgrattaremondi maksumust. Kohtunik vastas, et need on toimikus, kuid ei näidanud kostjale dokumente. Asja arutamise käigus leidis kohus, et tegemist on mittevastava protsessiosalisega. Kes saavad olla protsessiosalisteks? Kas asja arutamisel rikuti seadust? Protsessiosalisteks saavad olla: 1.Hageja- Aime Koor, nagu õigesti märgitud kaasuses. 2) Kostja-a) Lihatööstus, kellele
Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära
Lõpukas hakkas oma arvel maju ehitama. Oma rada otsimas 1893- 1901 Hakkas omal käel tööle, esialgu koos sõbra Cecil Corwini ja teiste arhitektidega, hiljem juhtis oma bürood. Wright ehitas lühikese aja jooksul peamiselt Chicago elumajad kõrgele keskklassile. Oak Parkist sai Wrighti elu ja töö keskpunkt. Põgenemine Euroopasse ja tagasi tulek Larkin Buildingule oli osaks saanud negatiivne kriitika . Uusi projektide tellimusi ei tulnud Wright palus oma abikaasalt lahutust, kuid sellele tuli eitav vastust ja Wright põgenes Euroopasse.
Pauliine punnid Paksu paju pisikeses praos porises purpurpunane põrnikaplika Pauliine: ,,Põud paneb punnid palele." Pauliine palus pagarit: ,,Pai pagar, palun prae punnide paranduseks pannkooke." Pagar praadiski. Põrnikas pani pagari praetud pisut pruunid pannkoogid punnidest punavale palele. Peale poolt päeva pagarilt palutud pruunide pannkookidega punnilise pale patsutamist pistis Pauliine pannkoogid pintslisse. Pärast pannkoogipraadi peeglist päris paistes punnilist palet piiludes puhkes põrnikaplika pillima. Pagari praetud pooleldi pruuniks põlenud pannkoogid polnud punne palelt pühkinud. Pettunud Pauliine
Ööbik ja vaskuss Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse. Vaadaku ainult, et ta teda ära ei kõrveta, sest siis ei kõlba ta süüa...Sel ajal, kui siil setsmesajani luges, tegi sitikas endale all augus paksu söekuue ja jättis ainult silmad välja
Egiptuse vangipõlv- Egiptlased panid Iisraeli rahvale peale raske orjuse ja määrasid neile kalgid töödejuhatajad, sest uus egiptuse vaarao arvas et kuna neid on nii palju võivad nad egiptuse rahvale ohtlikuks muutuda. Hiljem otsustas Jumal neile vabastaja saata. Kuldvasikas- Aaroni kuldrõngastest valmistatud vasikas rahvale, sest nad tahtsid jumalat kes neid juhiks kui Moosest pole. Rahvas hakkas vasikale ohverdama. Selle eest tahtis Jumal rahvast hävitada aga Mooses palus et ta seda ei teeks. Kui Mooses kuldvasikat nägi sai ta vihaseks ja hävitas selle. *kuldvasika kummardamine- ebajumala kummardamine Taaniel lõvikoerte koopas- Mehed kes Taanieli süüdistasid käskisid kuningal Taaniel lõvikoerte koopasse heita kuna ta ei kuulanud kuninga palveid vaid palvetas alatasa 3 korda päevas. Kuningas teadis et Taanieli jumal on kõikvõimas ja päästab ta. Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud ja need ei teinud talle midagi
millele ei saanud sinna põldu rajada. Ta puuris kividesse augud ja siis lasi kivid õhku, et lihtsam neid ära vedada oleks. Isa oli sellise töö vastu, sest ta arvas, et sellest ei tule midagi välja. Ka isa oli kunagi proovinud Kivimäge kividest tühjaks teha kuid see ebaõnnestus. Kõrboja Anna oli tulnud tagasi Kõrbojale. Anna isa anus, et preili jääks tema juurde perenaiseks, sest ta õde on nüüd pool-pime ja pool-kurt ning ta isegi on jäänud vanaks. Anna palus kaks nädalat aega mõtlemiseks, kas ta hakkab seal perenaiseks või mitte. Kui Anna kahe nädala jooksul ei olnud linnast tagasi tulnud, hakkas ta isa muretsema, kas ta veel tuleb tagasi. Kuid õnneks ta siiski naases ja ütles isale, et ta on nõus jääma sinna perenaiseks, juhul kui ta saab endale võtta peremeheks Katku Villu. Isa ei olnud sellega nõus, kuid Anna veenis teda, et kui ta ei saa Villut peremeheks, siis ta ka ei jää perenaiseks. Isal polnud muud valikuvõimalst, kui
· Burns pidi üsna varakult hakkama farmis tööle. · Üsna selgelt on varane töötegemine andnud ainestikku oma luuletuste jaoks. · Üsna noorena astus ta noorteühingusse, kuhu kuulusid vabameelsed noored, kes huvitusid luulest, sinna kuulusid ka advokaadid ja notar, seal arutati maailmaasju ja luuletati. · 1785 tutvub ta oma eluarmastuse Jeaniga, puhkes suur armastus. Jeani isa aga ei leppinud sellega, sest kui ta sai teada, et Burns on kehvast perest, palus ta noortel suhe katkestada. Jean leppis sellega, kuid Burns oli selle peale solvunud, et ta tegi nii nagu ta isa tahtis. Tunded ja süda said võidu ja nad hakkasid koos elama. · R. Burnsi staatus oli siis ka muutunud, ja ta oli saanud kuulsaks poeediks. · Ta ostis ka endale talu, kuid ta tegelikult ei saanud rikkaks.
Põimlause Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallause eraldame pealausest alati koma(de)ga, nt Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Osalaused ei saa iseseisva lihtlausena esineda. Kõrvallause alguses võivad olla 1) sidesõnad et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui, nt Me kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.
3 päeval ahvileivapuude söömisest. Printsi planeedil kasvas palju umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta. 6. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas. 7. Printsil oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta oli õnnelik lillega. 8. Printsi planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus. Ta ajas printsi oma jutuga tiigritest nutma ja palus tuulevarju. Prints oli kurb et kuulas lille kurba ja mõttetut juttu 9. Prints lahkus planeedilt tahtes leida midagi paremat maailmas.Pühkis oma ainukesi tulemägesid, vulkaani, umbrohtu.Lill vabandas oma tegude eest, kuid oli hilja printsi jaoks. 10. Prints külastas asteroide. Esimesel oli kuningas kes elas üksi ja käsutas nii nagu tahtis sest oli ainus. Printsile see ei meeldinud (325) 11. Teisel planeedil oli uhkeldaja kes vajas tähelepanu kui oli mõttetu
Nüüd seisiski ta siin, Tallinna Inglise Kolledzi 10.klassi uksel. Kõik vaatasid teda nagu inetut pardipoega ta hiiresabas pruunide juuste, prillide ja mitte just kõige saledama, aga lühikese kehaga selles imepäraste printsesside maailmas. Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust, aga tüdruku pilk jäi sama ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba kiiremini, mõtles ta. Seal ta oligi, tema uus klassijuhataja. Vanamammi, peaaegu pensioniealine, kuid sõbraliku ja lahke näoga. Mari istus esimesse pinki, mis oli ainukesena tühi. Proua Sepp, nii oli õpetaja nimi, tutvustas Marit kogu klassile, lastes tal püsti tõusta. Alati kui Mari närvi läks, juhtus midagi halba, nii ka seekord
vabastati ta ahelast, aga ilma loata ta riigist lahkuda ei tohtinud. Gulliveril paluti hävitada vaenlase laevastik, millega ta kergesti toime tuli. Pärast seda anti talle aunimetus. Mõni päev pärast seda puhkes keisri lossis tulekahju ja Gulliver aitas seda kustutada ennast kergendades, millega ta pälvis keisri halvakspanu ja teda taheti süüdistada riigireetmises, kuid ta põgenes Blefuscusse. Mõni päev pärast seda märkas Gulliver meres eset mis meenutas paati.Ta palus keisri abi selle maale tõmbamisel. Paadi kordategemine võttis 10 päeva ja pärast seda palus Gulliver luba lahkumiseks. Kaasa võttis Gulliver ka mõned loomad, keda ta hiljem kodumaal rikastele näitas. Sellega kogus ta omale raha. II osa Teises osas läks Gulliver reisile laevaga ,,Seiklus". Nad sattusid tormi kätte ja peale tormi läksid madrused koos Gulliveriga tundmatule saarele vett võtma. Gulliver läks maad uurima ja madrused läksid vett otsima
Vahemere lõppu ning oma reisi mälestuseks veeretas ta sinna kaks suurt kaljut, mida kutsutakse Heraklese sammasteks (nüüdsed Gibraltar ja Ceuta). Siis sai ta veised kätte ja vedas need Mükeenesse. · XI. Üheteistkümnes ülesanne oli senistest raskem. Tuli ära tuua hesperiidide kuldsed õunad, ja Herakles ei teadnud, kust neid otsida. Atlas, kes kandis taevavõlvi oma õlgadel, oli hesperiidide isa, ja nii läks Herakles tema juurde ning palus, et too muretseks talle õunad. Herakles lubas senikaua ise hoida taevavõlvi, kuni Atlas ära käib. Atlas oli rõõmuga nõus, lootes pääseda igaveseks oma rängast tööst. Ta tuli õuntega tagasi, kuid ei andnud neid Heraklesele. Atlas ütles, et Herakles võib jääda taevast hoidma ja et tema, Atlas, läheb ja viib õunad Eurystheusele. Nüüd ei jäänud Heraklesel üle muud, kui kavaldada; oli ta ju peaaegu nõrkemas hirmsa koorma all
Teebast tulnud karjus oli vana ja ta mälu hägune, kuid lõpuks oskas ta rääkida järgneva loo. Kuningas Laios oli oraaklilt saanud ennustuse, et ühel päeval langeb ta surma omaenese poja käe läbi ning see poeg heidab ühte oma emaga. Seda ennustust kuuldes lasi Laios kinni siduda oma kolme päeva vanuse poja jalad ja ta kuristikku kukutada. Karjusel hakkas aga lapsest kahju ja ta arvas, et saates laps Korintosesse, pole ennustusel võimalik täituda. Tõestuseks palus ta Oidipusel vaadata sidumisjälgi oma jäsemetel. Saades teada tõe, sulges kuninganna Iokates end oma kambrisse ning kui Oidipus suutis viimaks kambriuksed lahti lüüa, oli juba liiga hilja. Kuninganna Iokates oli ends üles poonud. Oidipus vabastas naise silmusest ja sättis ta sirgelt põrandale pikali. Seejärel võttis Oidipus nõelad, mis kinnitasid Iokatese rüüd ning torkas läbi oma silmad. Uueks kuningaks sai Kreon, kellelt Oidipus võttis lubaduse võtta oma hoole
tema ema kohale tuli mingi tädi Sirje hakkab ta koos oma sõbra Getteriga mõtlema kuidas saaks tädi Sirjet ära ajada. Getteril Tuli Plaan, et nad võiksid jätta isale mulje, et tädi Sirjel on teine mees. Ja see neil õnnestub. Aga ühel päeval kui getter ja Emilia msn-is Rääkisid unustas Emilia jutu getteriga lahti ja isa nägi seda. Emilia jooksis toast välja üle autotee. Ja tädi Sirje poeg siim kes oli nelja aastane jooksis Emiliale järgi ja jäi auto alla. Emilia ehmus ja palus Tädi Sirjelt ja isalt vabandust. Ta sai aru , et tädi Sirje e taha kellegi ema kohta ära võtta vaid Ta tahab kõike parimat. Mulle meeldis see raamat väga, sest, et see oli kaasaegne.
leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei olnud puhkuse ajal seal ära käinud kus preester oli soovitanud, kuid peale seletust said nad sellest probleemist üle ja jäid sõpradeks. IV Hommikul äratas minategelase patarei üles, mis tulistas üle nende peade. Ta tegi veel ühe patrulli mägedes ja alles õhtul jõudis linna tagasi. Kui Rinaldi nägi teda, siis palus ta minategelast endaga kaasa miss Barkley-d külastama. Tal oli esindus vorm seljas, aga minategelane oli tolmune ja kasimata, kuid ta palus Rinaldil natuke aega oodata kuni ta end pesi. Sinna kohale jõudes huvitus miss Barkley minategelasest rohkem kui Rinaldist. Varsti Rinaldi ja minategelane lahkusid. V Järgmisel päeval läks minategelane uuesti miss Barkley-d külastama, kuid teda ei olnud, üks õde ütles, et tuleks uuesti 7 ajal ja ilma itaalasteta
Nikolajevits oli end ennem reisi kehvalt varustanud. 2. Vürst Nikolajevits läks kindral Jepantsinile külla, kelle naine oli kauge sugulane Vürst Nikolajevitsile. Ta rääkis ennem Jepantsinile jutule minemist teenritega juttu. Teenrid kahtlustasid et ta on tulnud raha küsima. 3. Kindral võttis ta viisakalt vastu. Nad rääkisid üksteisega natuke aega , ja lõpuks sai Vürst tööd kirjanikuna kantseleis ja üüriliseks ühes majas. Ka kindraliproua palus teda oma jutule. 4. Samal ajal aga üks kindrali tütartest pidi abielluma rikka mõisnikuga. Kuid kardeti et Nastasja üks suursugune daam, sekkub nende pulma vahele , kuna ta põlgas seda rikast mõisnikku, sest see olevat tema lapsepõlve ära rikkunud. Kuid nad tegid temaga lepingu ja maksid talle suuri raha summasid , et ta ennast tagasi hoiaks ja proovisid teda ennast veel kellegagi abielluma panna. Nastasjal oli aga mingi oma plaan. 5.
Oidipuse iseloomustus Oidupus oli tark, sest ta oli kasvanud rikkas kuningaperes ning oli palju õppinud. Tema tarkust oli näha ka siis, kui ta pääses Sfinksi mõistatusest, mille tõttu ta trooniti kuningaks. Kuningana oli ta väga abivalmis ja kohusetundlik valitseja. Tema valitsetud maal valitses kord ja õilsus, kuni saabus katk. Kui rahval oli mingi häda ja nõu oli vaja, siis neid aitas alati Oidipus. Ta oli avatud oma rahvale ja rahvas temale nende vahel toimus avalikke arutlusi, mis iseloomustab demokraatlikku valitsemisviisi. Kuningas oli rahva seas väga austatud, sest peale tõe avalikustamist ei pööratud tema vastu, vaid rahval oli kahju, et Oidipust selline traagiline saatus tabas. Halvaks võib tema juures pidada äkilisust ning sellega kaasnevat mõtlematust. Seda oli tunda tema sõnasõdades Teiresiasega ja Kreoniga. Selle tunnistajaks on ka intsident kolme maantee ristil. Oidipus ol...
leidis aga Eerik enda kõrvalt voodist surnud naise.Eerikule oli see väga ränk löök ning ta otsustas, et peab oma elu jooksul veel midagi korda saatma.Ta otsustas oma naise auks torni ehitada, mille ta sai oma sõprade abiga ka valmis.Paljud juhuslikud möödasõitjad käisid torni uudistamas ja pildistamas.Ühel põeval tulid ka vallaametnikud, kes nõudsid torni kohest lammutamist.Torni pääsemine keelati.Eerik kirjutas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonda kirja, kus palus torn kultuuriväärtuseks tunnistada.Raamatu lõpus jäi lõpplahendus aga selgumata.
langesid seljale. Keegi ei teadnud teda ja P-d valdas hirm. Iason vastas, et on naasnud koju ja tõsta au sisse oma perekonna iidsed õigused, et valitseda maad, mille Z andis ta isale. Peavad toimima õigluse seaduse järgi, kus ei tohi kasutada mõõku ega odasid. Pea kogu rikkus, mille P on omandanud, võib P omale jätta (loomakarjad ja põllud), aga valitsuskepi ja aujärje peaks andma I-le, et neist ei tekiks kurja taplust. P vastas lahkelt, et nõustub ja palus I-l kuldvillak väidetavalt Phrixose vaimu rahu tagamiseks tuua. I nõustus ja laskis teatada, et selline mereretk toimub. Mitmed Kr kangelased ja üllad noormehed tulid end appi pakkuma (Herakles, Opheus- musameister, Kastor oma venna Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise, et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri.
Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks, mis põlemiskambris süüteküünla abil põlema süüdataks. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb. Idee ja arendus Idee autoriks oli Frank Whittle, kel läks 9 aastat, et jõuda ideest esimese õnnestunud katsetuseni 1937. aastal. Arendusse tõi pöörde firma Power Jets, kellelt Suurbritannia valitsus palus luba reaktiivmootor tootmisesse panna. 1941. aastal valmis esimene reaktiivmootoriga W1 lennuk. Kasutusalad Sõjatehnikas on reaktiivmootor toonud juurde palju võimalusi, näiteks kohapealt tõusu. Väga suurel enamusel sõjalennukeist on reaktiivmootor. Tsiviillennunduses seda enam väga suure mürataseme tõttu ei kastutata. Raketindus
hakkas ta nendega rohkem tegelema. Holden rajas kooli, kus õpiti vaid seda, mis oli tema arust eluks vajalik. Selles koolis ei tohtinud rääkida koledaid sõnu ja ammugi ei tohtinud neid kuskile kirjutada. Helises telefon. Holden võttis vastu. Teisel pool telefonitoru oli Jane. Jane kutsus Holdeni välja. Kohtudes nad kallistasid ning hakkasid rääkima lapsepõlvest. Neil oli koos nii lõbus ning nad hakkasid iga päev väljas käima. Mida aeg edasi seda lähedamaks nad said ning Holden palus Jane kätt. Jane oli nõus ning nad abiellusid. Janel ja Holdenil sündis kolm last. Holden hoidis oma lapsi kõige kurja eest. Holden soovis, et tema lapsed näevad elus ainult head ning ei näeks maailma inetusi.
taha vaid andis Oidipuse teisele karjasele ja arvas et too saab teises riigis paremale elule. Teataja ütles et Käskijanna oli ennast tapnud ja Oidipus läks seda vaatama ja nägi kuidas ta naine oli ennast üesse poonud, siis korjas ta küljest kõik ehtted ära ja hakkas teda puurima oma silmadega ja torkas teda nii et mitte verd ei tilkunud vaid lausa purskas. Siis hakkas Oidipus halama ja kutsus enda juurde kreoni ja palus enda tütarde eest tal hoolitseda ja siivis et teda saadetaks maalt välja kuid seda mis tegelikult juhtuma hakkas seda otsustas ainult taevased jõud.
märkmikku ja veel mõne asja. Nii nad suundusidki koos Port Stowe´isse, kus Marvel jäi kõnelema ühe meremehega ning siis nähtamatu eest põgeneda üritas. Ta jõudis ka Burdocki, kus nähtamatu ta jälle üles leidis. Burdockis aga käisid juba jutud, et nähtamatu on sinna poole teel ning seal olid inimesed juba selleks valmistunud ka, et ta sinna jõuab õige pea. Kui Marvel Burdocki jõudis läks ta "Lõbusasse Kriketimängijasse", kust ta abi palus, sest nähtamatu järgnes talle. Nähtamatu põgenes mäele Dr. Kempi juurde varju. Peagi selgus, et nähtamatu nimi on Griffin ning, et Dr. Kemp oli olnud tema kunagine ülikoolikaaslane. See oli Kempile väga suureks üllatuseks, et tema kunagine ülikoolikaaslane on nüüd nähtamatu mees. Nähtamatu jäigi Kempi juurde. Järgnevatel päevadel rääkis nähtamatu Kempile sellest, kuidas ta oli nähtamatuks saanud. Ta rääkis, et pa oli
Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus. Hamlet sai Claudiuse julma veretöö kohta tõe teada ning otsustas uuele kuningale kätte maksta. Kuni Hamlet plaani haudus pidasid teised teda hulluks. Linna tulid näitlejad ning Hamlet palus neil etendada üht sarnast lugu tema isa surmaga ning garanteeris, et kuningas ja kuninganna etendust vaatama tuleksid. Kuningas vihastas ja saatis Hamleti Norrasse lootes, et ta seal tapetakse. Enne seda jõudis Hamlet tappa veel Laertese isa Poloniuse. Hamlet aga nägi kuninga kavatsusi läbi ja naases peagi Taanimaale. Kuningas asus hauduma uut plaani ning kasutas plaani ellu viimiseks Laertese viha isa mõrvari suhtes. Laertes ja Hamlet pidasid duelli mõõgavõitluses
Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org. Oru keskel, mäe ääres, puude varjus, on koobas, kus ongi soome sepa koda." Kalevipoeg läks eide juhatamist mööda ja kuulis juba kaugelt lõõtsade, vasarate ja alasite häält. Kojas oli vana sepp koos kolme pojaga, kes kõik sepistasid mõõkasid. Kalevipoeg astus sisse ja tervitas töömehi lahkelt. Soome sepp silmitses Kalevipoega altkulmu pealaest jalatallani ning mõistis alles siis, kellega on tegu. Kalevipoeg palus tugevat ja teravat mõõka, mis ei murduks. Sepa käsul tõi noorim poeg kambris kaenlatäie ilusaid mõõkasid. Kalevipoeg haaras ühe katsetuseks enda kätte, keerutas seda õhus ning lõi vastu kaljut. Sädemeid lendas ning mõõgatera pudenes kildudeks. Sama juhtus ka teise ning kolmanda mõõgaga. Sepp ei raatsinud rohkem kallist rauda katsetamiseks raisata ja saatis teise poja tugevamate mõõkade järele. Keskmine poeg tõi sületäie sõjariistu
Ta armastas oma tütreid rohkem, kui Jumal maailma. Mees, kes Delphine õnnelikuks teeb ja armastab, on ta kalleim sõber. Kui Rastignac ütles isa Goriole, et Delphine nuttis, muretses ta väga. Ta ütles, et Delphine oli tütar, kes lapsena ei nutnud kunagi ja et ta müüks kas või kolmainuse, et teda pisaratest säästa. Mõni aeg hiljem tahtis Goriot, et Rastignac ja Delphine hakkaks koos ühes korteris elama, aga Rastignav arvas, et ta pole seda ära teeninud. Delphine palus isalt, et ta teda veenaks. Gorioti jaoks oli tähtis, et ta saaks elada nende lähedal. Delphine ütles, et teist temasugust isa ei ole olemas. Kui ta mõlemal tütrel tekkisid rahahädad, alles siis jooksid mõlemad oma isa juurde. Goriot ütles neile, et ta kannataks ise nende asemel. Delphine läks oma õega isa juures tülli. Anastasie ütles, et tal pole enam õde ega isa. Goriot palus neil vaikida või muidu ta tapab end. Õed andestasid üksteisele
inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud, kuid lasi siiski Josefil talle hommikustest sündmustest ette kanda. See aga köitis perenaise õepoja tähelepanu ning Bürstner palus Josefil lahkuda. Enne lahkumist suudles Josef Bürstnerit. Josefile öeldi, et uurimine toimub järgmisel pühapäeval. Ta sattus hämmingusse, kui ta nägi, et kohtuks on korterelamu vaesunud naabruses. Kuna tal polnud täpset aadressi, siis pidi ta hakkama õiget ruumi selles korterelamus otsima. Talle tuli vastu üks pesunaine, kes viis ta kohtusaali. Peale enese tutvustamist protesteeris ta enda kohtlemise üle ning mõistis hukka kohust ja selle ametnikke. Kui ta oli
Siis oli ta viimases hädas sunnitud sõitma lähimasse supermarketisse, muuseas ilm oli tol õhtul väga tormine. Aega oli vähe. Vahepeal sättis Justin toole laua taha paika ja tegi muid toimetusi, kui äkki toimus midagi ootamatut. Nimelt kukkus kusagilt ülevalt Justini rõdule poolpaljas endine sületantsijatar Paige (Kadri Adamson), kes oli läbikümunud, hirmunud ja sinikates. Justin hakkas teda kohe abistama ja peo ettevalmistus jäi hetkeks tahaplaanile. Tantsija palus Justinilt pelgupaika. Ta oli äsja ülevalt korruselt aknast alla hüpanud, kuna ta oli tuppa lukustatud ja ukse taha oli valvur pandud, et ta ei põgeneks, kuniks ta nö mees, Ruudi, on poksimatsi vaatamas. Justin lubas tal jääda. Mõne hetke pärast ilmus noormehe korterisse ka Paige'i valvur, endine poksija, Micky (Madis Milling), kes ähvardas neiut ja käskis tal endaga kaasa tulla, ent tüdruk ei läinud ja nad jäid mõlemad sinna korterisse
Ta jalutas tihti majast mööda, kuid kunagi ta ei läinud sinna sisse. Majast üle tee bussipeatuses istudes kohtus ta ühe asotsiaaliga,Helmutiga, kellega nad seal rääkisid. Koolist leidis ta ka endale Priidu, kellega oli neil lühikest aega ka suhe. Miia sai, aga aru, et ta armastab endiselt Martinit ning jättis Priidu maha. Priit leidis endale peagi uue tüdruku ning Miia ise kohtus Martiniga, kellega nad alustasid ka suhet. Miia sai teada, et Helmut kirjutab raamatut. Miia palus seda lugemiseks ning leidis, et see on väga hea. Ta sai raamatust teada, et Helmutil on kunagine armastus Berta Narruste, keda ta siiani armastab. Miia uuris seda asja natuke ning sai teada, et Berta töötab siin samas lähedal poes. Üks päev kõndis ta jälle oma isa aia taga ja astus sisse. Ta sai oma isa Meelisega vesteldes teada, et tal on poeg Rasmus ja naine. Meelis oli väga üllatunud kuuldes, et Miia ema on surnud.
Ootamatult hüppasid nad õhku ja hakkasid Merilini ründama, kuid Hernehirmutis päästis ta õigel ajal. Hernehirmutis käskis Merilil enda käsi tõsta. Ta ei saanud aru mis toimub, kuid tegi nagu öeldud ja Lepekite hingejõud lendas tema mantlisse. Järgneva tee jooksul ta õnneks neid rohkem ei märganud. Värsti jõudis ta aasale, kus ta märkas oma ema. Merili kõnetas teda ja üritas temaga rääkida, kuid naine vaikis. Merili palus teda ja anus ning siis ta hakkas kuulma vaikset sosinat mis aina valjemaks läks. Lõpuks ta kuulis, et see naine räägib, kuidas see oli tema süü, et tema suri ja hüppas talle kätega kallale. Piin oli talumatu ja Merili oli segaduses. Tasapisi hakkas silmade ees nägemine kaduma ja kõik läks mustaks. Järsku ärkas ta oma voodis ülesse. Päev oli kätte jõudnud.
palju raha, et naine uuriks välja Simsoni jõu allika. Naine reetis mehe raha nimel ja kui Simson Delila süles magama jäi, kutus naine tuppa saadiku, kes mehe juuksed eemaldas. Mehe jõud kadus, ta viidi vangi ja ta silmad torgati peast. Vilistide juht korraldas peo selles vägeva mehe kinni võtmise auks ja kohal oli suur hulk rahvast. Viidi siis Simson rahva ette häbistamisele, aga ta megajuuksed olid juba veits tagasi kasvanud ja siis palus jumalalt viimast jõudu ja tõmbas sambad kokku, mis ruumi/hoonet püsti hoidsid. Tappis kõik seal olnud inimesed ning ka enda. · Kuningas Saalomon Jumal täitis ta ühe soovi ja Saalomon palus tarkust. Jumal oli hämmeldunud ja täitis mehe soovi. Story seisneb selles, et kaks ema on sünnitanud lapsed samal ajal, aga üks on oma lapse kogemata magades lämmatanud. Mõlemad teadsid tõde, aga ei suudetud tõestada or smth.
Et ei vahti väravasta, kaitsev poega põrgust pääseks. Aga ükskord algab aega, Kus kõik pirrud kahel otsal Lausa lähvad lõkendama; Lausa tuleleeki lõikab Käe kalju kammitsasta: Küll siis Kalev jõuab koju Oma lastel õnne tooma, Eesti põlve uueks looma." Wikipedia (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321). Kalevipoeg kutsus inimesed sõtta ja palus varanduse ära peita(302-306). Sulevipoeg sai viga(306), kui Kalevipoeg läks jooma, jõi ta järve tilgatumaks(307). Sulevipoeg suri(308). Jooma minnes uppus Alevipoeg(309). Kalevipoeg palus Olevit, et see edasi Virumaad valitseks(310). Põrgupojad tahtsid Kalevipoja ära tappa, kuid Kalevipoeg nägi seda vee peegeldusest(313-314). Kalevipojale ei meeldinud teda tülitavad inimesed ning rännates
18. Leia teosest romantismile omaseid jooni. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. Lõpeta pealkiri! 2. Mis muutis ja milliseks oli muudetud Harjumaa 1576.a. lõikuskuu alguseks? Kes ja mida seal aeg-ajalt tegemas käisid? 3. Milliseid iseloomujooni toovad Mönnikhuseni sõjamehed esile Hans Risbiteri juures? Pane kirja 7 iseloomujoont! 4. Kaks korda lubas tsaar Ivan Julm vapral sõjamehel Gabrielil midagi head enesele paluda. Mida Gabriel palus? 5. Kuhu laskis Ivo panna oma kasuvenna Gabrieli? 6. Mida Ivo Gabrielile valetas? Mida ta lõpuks Gabrieliga tegi? 7. Kus nägi Agnes Gabrieli uuesti ja mida ta seepeale ütles? 8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi? 9. Kes oli Magdalena Zoege? 10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest? 11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti? 12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi? 1. Jutustuse tegevus toimub Liivi sõja ajal. 2
koos võõrasemaga ära sõitis. Niina isa ei lubanud tal sinna minna, sest ta ei tahtnud, et Niinast näitleja saab. Niinat aga tõmbas järv enda juurde nagu kajakat. Niina ütles, et tal on hirm ja häbi Trigoni, tuntud kirjaniku, ees mängida. Treplev arvas, et elu tuleb kujutada nii, nagu ta paistab unistustes. Šamarjevi arvates oli lavakunst alla käinud. Ka Dorn pidi tunnistama, et hiilgavaid talent on vähevõitu. Treplev palus tähelepanu, näidend algas. Treplevi vihastasid ta ema kommentaarid ja küsimused. Lõpuks Treplev vihastas ja peatas näidendi ning lahkus. Arkadina ei saanud vihastamise põhjusest aru, tema võttis näidendit kui nalja. Arkadina arvates oli Treplev ennast täis poisike. Tema arvates saatis Treplev oma aega igavalt mööda. Lõpuks muutus Arkadina rahutuks, et ta Treplevit solvanud oli. Maša läks Treplevit otsima. Arkadina kiitis Niinat ja käskis tal ilmtingimata näitlejaks hakata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
