aastal ehitatud Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmelisele raudteele rajatud raudteejaama juurde (Lisa 4). Kuulsaks sai Abja juba 19 sajandi lõpul. Võrratu põllupind lubas mulkidel koguda salvedesse vara, mida koi ja rooste rikuvad. Seetõttu kasvas see maanurk teistest peajao üle (Helme, 2016). Aleviks ja linnaks kujunemine Abja-Paluoja nime saamise lugusid on kaks. Esmalt arvatakse, et oma nime sai ta Pärnu-Valga maantee (tänapäeval Valga–Uulu maantee) ääres asunud Paluoja maanteekõrtsi järgi 1890 aastatel (Lisa 19). Pärnu-Valga maantee ääres oli tõepoolest Paluoja kõrts, mis on ühtlasi tänini kõige vanem hoone Abja-Paluoja linnas. Paluoja kõrtsi juures peatusid Tartumaalt Pärnusse liikuvad inimesed. Seal juures peeti Eesti suurimat kariloomade laata, kus Riiast tulnud ostjad maksid nende eest kõrgemat hinda, kui kohalikud. Laadale toodi loomi mitmetest eri paigust Halliste kihelkonnast, ning veel kaugemaltki (Abja maaturism)
Kava: Sissejuhatus: · Laialdane inimeste emigreerumine välismaale on kõikidele riikidele halb näitaja, sest see mõjub riigi üldist taset. Kõige rohkem kannatab selle all majandus ning tööjõu kvaliteet, mis omakorda toovad esile uusi probleeme. Teema arendus: · Inimeste lahkumise negatiivsed tagajärjed Riigi seisukohalt: tekib tööjõu ja spetsialistide puudus, haritud ja kogemustega lahkub, Eestisse jääb vähe oma alale spetsialiseerunud inimesi , üha rohkem hakkab majandus alla käima, pole kedagi kes loob uusi firmasid ja töökohti. Paljud ei tule ka tagasi (näiteks leiavad elukaaslase, loovad pere, lapsed saavad seal hariduse, omandavad teise riigi keele). Inflatsioon · Noorte lahkumise põhjused õppimise raskuse tõttu, tahetakse kohe tööle minna ja kuna eestis madalad palgad, siis minnakse välismaale. Kõrgharidusel hind kõrge (paljudes riikides on see tasuta), loodetakse väl...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Üliõpilane: Bruno Meder Rühm: IAPB13 Üliõpilaskood: 120636IAPB Tallinn 2011 Ideed: Sotsiaalmeedia tarbimine pidevalt kasvab, kuid millist mõju avaldab see inimsuhetele? Teema: Vaatleme seoseid inimsuhte ja sotisaalmeeida vahel Eesmärk: Teha selgeks, kuidas mõjutab tänapäeval sotsiaalmeedia inimsuhteid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Noored ja edukus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Kodutus ja kodutud Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kava koostamine Teema Kodutute mured ja probleemid Idee Terviseprobleemid, diskrimineerimine, külmumine - probleemid Sõjad, probleemid kodus, looduskatastroofid, alkoholism ja narkomaania, vanglast vabanemine põhjused Annetamine, vabatahtlikud, info jagamine aitamine Esialgne pealkiri Kodutus ja kodutud Eesmärk
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimal...
Vello Paluoja näitus ,,Inimesi Eesti kultuuriloos III" Essee Pärnu 2011 Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut,
Viljandi linna pindala on Pindala: 14,57 km² ja 19 100 elanikku. Neist suurem osa eestlased, väiksem osa venelasi, soomlasi, lätlasi, valgevenelasi jt. Abja-Paluoja: on vallasisene linn Viljandi maakonnas Abja vallas. Abjat mainiti esimest korda 1504. aastal. Abja asula tekkis 1895. aastal ehitatud Mõisaküla - Viljandi kitsarööpmelise raudteejaama juurde. Oma nime sai ta läheduses oleva Abja mõisa ning Pärnu - Valga maantee ääres oleva Paluoja maanteekõrtsi järgi. Abja-Paluojas on 1240. elanikku. Mõisaküla: on Viljandi maakonnas asuv linn, mis asetseb lõunas Läti piiriga. Linnaõigused sai ta alles 1. mail 1938. aastal. Mõisaküla tekkis tänu raudteele. Nüüdseks on rongiliiklus ja tööstus kõvasti kahanenud, siis tänu sellele on ka linnas elanike arv kahanenud. Hetkel elab Mõisakülas 912. elanikku. Karksi-Nuia: asub Läti piiri lähedal. Karksi-Nuia sai linnaks 1993. aastal. Karksi nime on esmakordselt mainitud 1224
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuril...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut TOKEN RING: VEATÖÖTLUS Aruanne 1. iseseisev töö õppeaines "Arvutivõrgud" LAP3731 Koostajad: Anneli Kaldamäe 991476 Priit Kahn 992505 Õpperühm: LAP-61 Esitatud: 01.04.2002 Juhendaja: R. Paluoja Tallinn 2002 Animatsiooni asukoht webis http://www.zone.ee/tyddruk/tty.html Arvutivõrgud (LAP3731), R. Paluoja 1. kodutöö animatsioon Animatsiooni kirjeldus Kuna Token Ring sisaldab mitmeid mehhanisme võrgu tõrgete avastamiseks ja kõrvaldamiseks, valisime meie neist animatsiooni tegemiseks ühe. Saatva jaama rikke korral võib ta saadetud andmekaader jääda lõputult ringlema. Selle vältimine on üks aktiivmonitori funktsioone: I
Curriculun Vitae Nimi : Kaia Mänd Sünniaeg : 08.08.1994 Aadress : Laulupeo 3-2, Abja-Paluoja, 15673 Viljandimaa Telefon : 56226375 E-post : [email protected] Perekonnaseis : vallaline Rahvus : eestlane Töökäik : 2012 suvi - maasikakorjamine, 2013 talv - hotellikoristamine, 2013 kevad - lapsehoidmine. Hariduskäik : 2001-2010 Tartu Raatuse Gümnaasium Keeleoskus : emakeel - eesti keel; valdan kõnes ja keeles inglise, vene ja saksa keelt Aruvtioskus : Word, Excel, Powerpoint, fototöötlus, Autojuhiluba : puudub Huvialad : Sport, tantsimine, lugemine, matkamine, maalimine, reisimine, laulmine. 08.05.2013 Allkiri
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aga vaat-vaat-vaat see on Mihkli laat...... // Junnumaa kuukiri. 2002. August. 2. Junnumaa kuukiri. 2000. Juuli. 3. Junnumaa kuukiri. 2012. Juuliaugust. 4. Kann, T. , Kroonilaat Mihklis // Pärnu-Ekstra. 1992. 22. juuli. 5. Kann, T. , Mihkli laat on üks tõsine Eesti maalaat // Pärnu Postimees. 2007. 25.juuli. Meenutades Mihkli laata // Junnumaa kuukiri. 1999. August. 6. Mihkel, kas lähkri said täis? // Junnumaa kuukiri. 1996. Juuli. 7. Paluoja, S. Mihkli laat nagu kokkuleppimata kohtumispaik // Pärnu Postimees. 2009. 16. juuli. 8. Pikkmets, M. // Junnumaa kuukiri. 2002. Juuli. 9. Pikkmets, M. // Junnumaa kuukiri. 2012. August. 10. Pikkmets, M. , Mihkli laat // Junnumaa kuukiri. 2001. August 11. Pikkmets, M. , Mihkli laat 15 // Junnumaa kuukiri. 2003. August. 12. Pühatamm, M. Mihkli kihelkonna väike ,,IME" ehk Mihkli laat vanaviisi... // Pärnu Postimees. 1989. 15. August. 13
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn ...
ISS 0110 ( ) . ISS 0110 VÄLJENDUSOSKUS dots. REIN PALUOJA (eesti keeles) 10.00-11.30 VII-131 , , , . ( ). , , . : : 1 +1,5 : 3.0 E : ( ) : - : . : - - - - CV - - - - - .. - : , - , - - .. . 1. 2. : · · 3. ( 15- 20 ) : - ( , , .. ); - ( ) - ( 50%, .. 4- 8- ) : 1. 2. ( ) 3. 4. ( ) 5. , 6. ( : , ..)
Madis Jürgen ,,Liibanon 2011" Teos räägib seitsme eestlasest jalgratturi, Priit Raistiku,Kalev Käosaare, Madis Paluoja, Jaan Jagomäe, August Tillo, Andre Pukki ja Martin Metspalu, röövimisest Bekaa orus ja sellele järgnenud 114 päevast. 7 eestlast rööviti 23.03.2011 ja vabastati 14.07.2011. Raamatus jutustab autor eestlaste läbielamistest Lähis-Idas. Selle raamatu kohta ei oskagi midagi üldistavamat öelda, sest kogu raamatu sisu põhinebki sellel, mida need 7 meest tundsid, nägid, mõtlesid nendel hetkedel. Minu jaoks tekitas algul kõige suuremat hämmingut just see, et kui tavaliselt tuleb mulle pantvangitraamadele mõeldes silme ette julmad piinamised,näljutamine ning ebainimlikus, siis raamatu algul sain ma kogeda midagi hoopis risti-vastupidist. lk 44,45,47,39,81 Samuti hämmastas mind see, kuidas mehed suutsid säilitada rahu ning mõelda sellele, kuidas röövleid enda poole v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Jevgenia Levtsuk 094291IASB "Reklaam" Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema: Reklaam. Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on kaaluda argumente reklaami poolt ja vastu, tuua esile reklaami osatähtsust igapäevaelus ja selle reguleerimist. Samuti üritaks anda teistele inimestele mõtlemisainet selle mõjust. Põhisõnum: Enne mõtle, pärast osta. Lugeja: Minu arust, selle töö lugeja võiks olla inimene, kes oma elus puutub kokku reklaamiga.
Eesti rahvastik ja asustus Eesti rahvaarv ja selle muutumine rahvastik- teatud territooriumil (linnas, riigis, saarel) elavad inimesed. Eesti on väike riik: *rahvaarv: 1 341 000 *pindala: 45 227 km2 Eestist väiksemad riigid rahvaarvu poolest: Island, Luksemburg, Malta, Monako, Vatikan... Rahvaarv muutub: *loomulik iive- tingitud sündimuse ja suremuse vahest. *rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti iive olnud negatiivne. Rahvastiku kohta saab infot rahvastikuloendustelt, ajaloolastelt, rahvastikuteadlastelt. Sündimus, suremus, loomulik iive. Loomulik iive- inimeste sündimuse ja suremuse vahe. Sündimus- sünnijuhtude arv. Suremus- surmajuhtude arv. Loomulik iive= sünnid surmad * 1000 rahvaarv loomulik iive: - positiivne: sündimus ületab suremuse. ...
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Turismimajandusalused Loodushuviliste täiskasvanute grupp Koostaja: Kaie Aavik 2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: Jõhv...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND AUTOMAATIKAINSTITUUT Konfliktide mõju maailmas Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö .......................................................................................... on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Raadio ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni õppetool Uurimustöö kava Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: Õppejõud: Rein Paluoja Tallinn 2007 Töö esialgne pealkiri: Kinnisvara hinnad kas langus on käes? Sissejuhatus, eesmärk, problem ja põhisõnum: Töö eesmärgiks on uurida kinnisvarahindade muutumist viimastel aastatel. Ja jõuda järeldusele, kas hinnad hakkavad langema või jätkub ülikiire tõusu dendents. See problem intrigeeris mind, sets olen alati huvitatud kinnisvara ostu ja müügiga seonduvast ning hetkel olen ka ise seotud kinnisvara müügiga. Kommenteeritud sisukord:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Haridus kohustus või võimalus? Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Tallinn 2011 Ideed: Haridus ise. Haridus kui kohustus riigipoolne haridusnõue; vanemate sundimine; ühiskond kujundanud hariduse esmatähtsaks. Haridus kui võimalus edu saavutamiseks; elus toimetulekuks; loob võimalusi, valikuvariante; annab võimaluse ühiskonnas kaasa rääkimiseks. Eesmärk: Tuua välja hariduse kui kohustuse ning hariduse kui võimaluse argumendid, seejärel otsustada kumb variant haridus oleks.
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Retsensioon eseele ,,Tehnoloogia tarbimine Tehnoloogia kasutamine" Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Retsensioon Retsenseeritavaks tööks on essee teemal ,,Tehnoloogia tarbimine Tehnoloogia kasutamine". Antud teose eesmärgiks on panna inimesed mõtlema tehnoloogiavidinate vajaduse üle ja piirama oma oste. Autor räägib tehnoloogia arengust ja reklaamist mis meid vidinaid ostma paneb.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303 IAPB Infoajastu piraadid Kava õppeaines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Teema Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas. Ideed Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene. Kõik algas sellest, et oli lihtsalt vaja andmeid kopeerida ühelt andmekandjalt teisele. Internetipiraatlus on ideaalne viis saada ligipääs meelelahutusele, mida muidu oma
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Sümboolika vene ikoonides Kava Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus:
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad
Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". 1999. aastal alustanud lend oli järjekorras 20
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juure...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Noorus – on veel lootust? Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Analüüsitava kirjatöö eesmärgiks on autori sõnul lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte eluolu üle. Põhisõnumini jõuab analüüsitava kirjatöö autor essee lõpus, kus ütleb, et tõsi, lootus sureb viimasena, aga surema peab lõpuks ikkagi. Selle selgituseks on ta kirjutanud, et noorus on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond RETSENSIOON Esseele ,,EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS" Üliõpilane: Margo Raja Üliõpilasekood: 104086 Juhendaja: Rein Paluoja Tallinn 2010 Kirjatööeesmärk: Kirjatöö eesmärgiks on analüüsida kas ja miks on Meil, inimestel, vaja püstitada erinevaid eesmärke ning miks neid seada tähtsuse järjekorda. Kirjatöö põhisõnum: Eesmärke on vaja püsistada, et leiaksime enda elu mõtte, teada, miks me eksisteerima, olla õnnelikud ja tunda rõõmu. Positiivset ja negatiivset:
rahvustunde süvendamisele, asustuspildile. Tööstustele- võimaldas paremini vabrikuid ja tööstusi toorainega varustada. Põllumajandusele- võimaldas nt värske piima ja koore turustamist nii suurematesse eesti linnadesse kui ka Peterburi. Eestlaste rahvustunde süvendamisele- Raudtee aitas kaasa Eesti eri maanurkade ühendamisele, said paremini suhelda. Asustuspildile-Mitmed Eesti väikelinnad( Jõgeva, Elva, Antsla, Abja- Paluoja ) said alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Milliseid ajalehti andsid välja J.Tõnisson ja K.Päts`? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised. J. Tõnisson ajaleht Postimees Nõudmised: Taastada eestikeelne kooliharidus Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles Lõpetada Eestlaste venestamine ja saksastumine. K. Päts ajaleht Teataja. Nõudmised Parandada eestlaste majanduslikku olukorda kasvatada
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni 1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? TV Eeldusteks oli kohalikke rahvaid oma poole meelitada, olles seetõttu valmis ka suuremateks järeleandmisteks: hõõrumised keisri ja baltisakslaste vahel, haritlaskonna kujunemine Eestis, talude päriseksostmine, mis muutis talupoja oma maa peremeheks. 2. Milline oli Eesti koolisüsteem? TV Valla kool(eestikeelne) kihelkonnakool(eestikeelne) kreiskool(saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu ülikool(saksakeelne) 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? TV Talupoeg vabanes mõisnike eestkostest, talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, valla eesotsas oli vallavanem, vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja määras kuhu raha kulutada. 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut. Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. ...
" Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Priit Võigemast Priit Võigemast on sündinud 18. aprillil 1980. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alu vallas, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday (hiljem juba Ruffus). Bänd jätkas ilma Priiduta. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks....
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Abielu kodust lahkumata ESSEE Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2014 1 Sisukord 1.1Kirjatöö eesmärgid................................................................................................... 2 1.2Kirjatöö põhisõnum.................................................................................................. 3 1.3Miks peaks lugeja minu kirjatööd lugema? Mida ta siit saab?..................................3 2Sisu..............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri)
Abja Gümnaasium Vincent Willem van Gogh'i elulugu Referaat Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................4 Vanemad ja lapsepõlv.....................................................................................................4 Koolitee............................................................................................................................4 Kunstikaupmehe aeg........................................................................................................5 Religiooni pooldamine.....................................................................................................5 Algus kunstis.....................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks
; millised olid kõige huvitavamad, naljakamad, tõsisemad kohad filmis või teatris?; kuidas meeldisid tegelaskujud?; keda sooviksid ise kehastada ja miks?; kas oleksid kehastanud kedagi teistmoodi, kui jah siis keda ja mis moodi? Tegevuse lõpetamine: juhendaja kiidab aktiivse osavõtu eest ja juhatab sisse järgmise tegevuse. Eesmärk: eneseanalüüsi arendamine ja enda väljendamisoskuse arendamine. 1 tund 4. 13.00 Õpitakse laulu ,,Kurjuselaul" ja ,,Kodulaul" Tea Paluoja saadab noori klaveril. T. Paluoja märguandel hakatakse ühiselt laulma. Ennem laulma asumist Tea teeb noortega hääleharjutusi. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osavõttlikkuse ning julguse eest laulmisel. Eesmärk: arendada noortes oma häält tunnetama ning ühtlasi illustreerida ,,Nukitsamehe" filmi ja näidendit. 30 min 5. 13.30 Osalejate ärasaatmine- juhendaja saadab noored garderoobi, et kõik vahetaksid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
