Egotsentrism - Seda on näha siis kui toimub hüpe järgmisele astmele - Maailma nägemine läbi enda - Maailma tundma õppimine algab endast ja läheb kaugemeale Animism - Elututele asjadele lisatakse elusate asjade omadused - Omistab elututele asjadele enda tundeid Nt. Päike läks magama Naiivne realism - Laps ei suuda eristada välismaailma oma psüühikast - Võib olla kalduvus vaimseid sündmusi näha nii nagu füüsilist eksistentsi Nt. Pall kus sa oled Artifitsialism - Ettekujutus, et keegi on kõik asjad valmis teinud. *kuidas egotsentrismist üle saada? Vaieldes teiste oma vanustega /suhestumine Piaget'i mäekatse - Peegeldab egotsentrismi - Laps näeb ainult oma vaatevinlikst Piaget'i olulisus tänapäeva koolis 1) Õpiaktiivsus- et mõista asju peab verbaliseerima neid 2) Kaaslastega suhtlemise olulisus 3) Arengutasemele vastav õpetus 4) Teadmisi ei saa hinnata testide alusel KRIITIKA
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis
2HCl + MgO--->MgCl2 + H2O SO3 + H2O--->H2SO4 8 FÜÜSIKA 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kiirus. Ühtlases sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. Liikumine toimub mööda sirgjoont, seega trajektoor ja nihe ühtivad. (Nt. Auto sõidab ühtlase kiirusega otse mööda teed; pall veereb ühtlase kiirusega otse mööda põrandat). Kulgliikumine liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, neil on täpselt samasuguse kujuga trajektoor. (Nt. Õmblusmasina nõel, mis liigub üles-alla) Punktmass - füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. (nt. Auto sõidab ühest linnast teise autot vaatame me ühe punkti ehk punktmassina).
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
vahendusel ning huvi HC Kehra kodumängude vastu. Uurimistöö meetodiks oli kirjalik küsitlus (avatud ja valikvastustega küsimused). Küsitlus (vt Lisa 1) oli anonüümne. Küsitlusele vastas 139 õpilast. 3 1. KÄSIPALLI ÜLEVAADE Käsipall on meeskondlik pallimäng, mis sobib igas vanuses inimestele. Korraga võib platsil olla 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mängu eesmärgiks on pall teise võistkonna väravasse visata (sööt, püüdmine, vise). Mäng on väga kiire ja jõuline. 1 Eristatakse rannakäsipalli, saalikäsipalli (7:7) ja suurt käsipalli (11:11).2 1.1 Käsipall maailmas Käsipalli mängitakse 183 riigis, 31 miljoni mängijaga ning 1 130 000 võistkonda on rahvusvaheliselt registreeritud sellest võib järeldada, et käsipall on vaieldamatult üks populaarsemaid spordialasid maailmas.
Asemele tulevad põhjapoolsemad pöialpoisid, kellest suur osa rändab läbi meie alade kaugemale edelasse, osa aga talvitub siin, liitudes talveks paigale jäävate kohalikega. Maismaa kohal rändavad päeva ajal. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed putukad, nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka okaspuude seemnetest. Pesitsemine Pesa ehitatakse maapinnalt kuni 17 m kõrguse kuuse, harva männi otsa. Pesa on kerajas, üleni suletud paksuseinaline pall, põimitud ümber peente okste mõne jämedama oksa külge, sageli selle all rippuvana. Lennuauk on ülal. Pesa koosneb samblast ja samblikust. Täiskurnas on 7...12 muna. Munad on punakad pruunikaspunase kirjaga. 20Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Must-kärbsenäppi kutsub rahvasuu ka metstikaks ja kadakaharakaks. See linnuke tegutseb tavaliselt õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt lendu, et
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad
Lõppude lõpuks, emotsioone kutsuvad ju tavaliselt esile kindlad välised sündmused traagilise uudisega kirja saamine, armastatud isiku tagasisaabumine jne. Niisugused sündmused toovad endaga kaasa muret või rõõmu, kuid enne meie emotsionaalset mõjutamist peame neid hindama ja neist aru saama. Oletame, et me märkame meest, kes viskab meie suunas ümmarguse kujuga eseme. Meie emotsionaalne reaktsioon on kindlasti erinev, kui arvame, et see on pall, või siis, kui usume selle käsigranaadi olevat. Emotsioon sõltub olukorra tunnetuslikust tõlgendusest, mis omakorda on sõltuv sellest, mida me näeme, mida me teame ja mida me oletame (Arnold, 1970). 11.5 Sündmuste järgnevus, vaadelduna SchachterSingeri tunnetuslikhindava emotsiooniteooria kohaselt: vastavalt Schachteri ja Singeri välja pakutud teooriale, on subjektiivselt kogetav emotsioon
arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). 4. Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. TD teine seadus väljendab iseeneslike protsesside asümeetrilisust looduses. Ehk kõik mis algab, liigub lõpu poole ning peab ka kindlasti lõppema. N: väliskeskkonda jäetud kuumaksköetud kuum kivi jahtub, kuid iseeneslikult ta tagasi kuumaks enam ei lähe; laualt mahapillatud pall jääb pärast mitmeid põrgatusi põrandale seisma, kuid iseeneslikult ta põrgatades lauale tagasi ei „roni”. Pööratavaks protsessiks nimetatakse protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suuna - süsteem läbib algolekusse naastes pärisuunas toimunud samu protsesse (seejuures taastub ka süsteemiga interaktsioonis olev ümbruskeskkond oma algolekusse). Tegu on väga aeglase protsessiga, mis saab kulgeda mõlemas suunas süsteemi olekuparameetrite (nt ruumala,
on morfoloogiliselt seotud, nt võõrsõnades, tuletusliidetes, nt (st)ik-, kond-, elm-, nna-liide Ülejäänud juhtudel on pikemates sõnades kaasrõhk morfoloogiliselt sidumata, nt vankri-tele ~ vankrite-le; osa-vamale, osava-male 45. Milleks on vajalik lauserõhk? Rõhutatakse tavaliselt olulist ja uut infot Uus (reema) ja vana (teema) info: Poisil on uued saapad. Lapsed mängivad peitust. Tüdruk otsib kadunud palli. > Tüdrukul oli pall. Eesti keeles on rõhk lauses lõpuosas: Jaan loeb raamatut. Kontrast lauserõhk tuuakse tavalisest asendist mujale. Siis on tegemist esiletõsterõhuga: Jaan loeb raamatut. Jaan loeb raamatut. Tunderõhk e emfaatiline rõhk: Temast poleks ma seda oodanud Moodustajastruktuur liitsõnades, nt tunnitöötasu, taskukellakett 46. Mis avaldab mõju häälikute kestusele? Kvantiteet e pikkus: kestus e füüsikaline kvantiteet välde e lingvistiline kvantiteet
Tiigrist, Kängurust ja tillukesest Ruust, torisejast Iiahist, Öökullist ning karu Winnie Puhhist. Christpoheril oli alguses luik Puhh, kuid see kadus ära, niisiis pani ta selle oma karu nimeks. Puhh tuli sellest, et Londoni loomaaias karul oli sama nimi. Puhh läks Christpheri käest küsima õhupalli, et mett kätte saada mesilindude käest. Ta arvas, et rohleist puud võivad nad pidada puuks, kuid otsustati sinise pall võtta, kuna siis saab Puhh pilv olla. Puhh arvas, et see on hea mõte kui C tuleb vihma varjuga ja karjub Puhhile, et vist hakkab vihma sadama- kuna sellisel juhul läheksid mesilinnud ära. Puhh arvas, et need pole üldsegi õiged mesilased ning soovis alla tulla ning Robin üritas püssiga õhupallile auku sisse lasta, ning nii saigi Puhh alla. Puhh läks jänesele külla sööma, kuid Puhh jäi kinni. C otsustas, et kõige targem oleks Puhh sinna paika jätta ning
1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13.sajandil sõnu ja kohanimesid
VASTUS: Joosep, Karl, Martin, Mart ja Peeter ( Martin, Karl ja Peeter on Joosepist nooremad. Seega Joosep kas on kõige vanem või vanuselt teine. Kuna Mart ei ole kõige vanem, siis järelikult Joosep on kõige vanem. Et Martin on Karlist noorem ja Mardist vanem ning kuna Mart ei ole noorim, siis järjestades need 4 poissi saame Karl, Martin, Mart ja Peeter) 16. Rannaliival on reas 8 erinevat palli. Pruun pall on eespool kui lilla ja kollane pall. Lilla on ühe palli võrra tagapool valgest pallist. Sinine on pruunist eespool, aga rohelisest pallist tagapool. Kollane on ühe palli võrra mustast tagapool. Roheline on lilla ja punase vahel. Valge on musta palli kõrval, aga kollasest eespool. Millises järjekorras on pallid liival? VASTUS: punane, roheline, sinine, pruun, must, valge, kollane ja lilla 17. Õues mängivad 7 ühevanust poissi ja 2 ühevanust tüdrukut
Seda mängitakse õhus ja see meenutab natukene korvpalli, pesapalli ja ameerika jalgpalli. Ühes võistkonnas on 7 mängijat: 3 ajajat, 2 tõrjujat, vaht ja püüdja. Mängus on 3 liiki palle: 2 punast jalgpallsuurust pommat, mida tuleb ajajatel visata vastase väravasse, oma meeskonna väravat kaitseb vaht; 2 klommi, mis püüavad mängijaid luudade seljast maha paisata (neid suunavad tõrjujad, kes kurikaga klomme vastasvõistkonna mängijate poole ajavad) ja viimane ning kõige tähtsam pall on kuldne kitu. Seda otsib püüdja ja kui kitu on käes, annab see võistkonnale 150 punkti. Pomma korvisaamine annab 10 punkti. Püüdjail on vaja osavust, kiirust ja head luuda. Harry on oma maja (Gryffindori) püüdja ja tal on alati õnnestunud kitu kinni püüda ning oma majale võit tuua. Maailmameistrivõistluste finaalmängus kohtusid Bulgaaria ja Iirimaa, mõlemad väga tugevad ja head meeskonnad. Enne mängu vedasid Fred ja George kihla
magus, kibe, mõru). 32.rasedusnädal füüsiliselt paremad eeldused ellujäämiseks, säilinud on rasvad.. Sünnitus on ema ja lapse koostöö ema sünnitab ja laps sünnib, aitab end ema abiga siia maailma. Arvatakse, et inimese võimetele pannakse alus juba enne tema sündi ajal, mil laps emakas areneb. Apgari hindamissüsteem hinnatakse kohe, mõne minuti pärast jne, et näha, kuidas seisund muutub. 9 punkti on väga hea! Mida hinnatakse 0 palli 1 pall 2 palli Südame lögisagedus Puudub Vahem kui 100x min Rohkem kui 100x min Hingamine Puudub Ebaregul Regulaarne Naha värvus Kahvatu, sinakas Keha roosa, jäsemed Roosa sinakad
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
Du Sprichst/Lisest Er Spricht/Liset Fahren/Schlafen a=ä Du Fährst/Schläfst Er Fährt/Schläft Schlafen – Magama Sagen – Ütlema Fremd – Võõras Voll – Täis Klein – Väike Gross – Suur Alt – Vana Jung – Noor Hell – Hele Dunkel – Tume Gut – Hea Schlecht – Halb Schwarz – Must Wiess – Valge Dick – Paks Dünn – Peenike Schön – Ilus Hässlich – Kole Kaputt – katki Runde – Ümmargune Hoch – Kõrge Der Ball – Pall Der Kamm – Kamm Der Computer – Arvuti Der Bleistift – Pliiats Das Auto – auto Das Haus – Maja Das Buch – Raamat Das Foto – Pilt Die Lampe – Lamp Die Uhr – Kell Die Blume – Lill Die Brille – Prillid Teuer – Kallis (hind) Billig – Vaene So – Nii Sehr – Väga Wenig – Vähe Viel – Palju Wichtig – Tähtis Kosten – Maksma (täh. Väärt olema) Elktrotechnik – Elktrik Bankkauffrau – Pangateller Möchten – Tahtma Werden – Saama
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes..................................
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
Liigne võtmine – võtavad kõikjalt ja kõike - „lõbumajapidajad ja teised sellised, ka need, kes väikese rahasumma laenavad kõrge vaheltkasu vastu“. Suurejoonelisus – erinevalt lahkemeelsusest ei hõlma ta kõiki varandusega seostuvat: selles ta ületab suuruselt lahkemeelsust. Ka suurejoonelisuse puhul ei ole oluline olemasoleva vara hulk – vaid see kuidas seda kasutatakse. See, mis on suur tehtava suhtes, erineb sellest, mis on suur kulutuse suhtes: väga ilus pall või kann on suurejooneline kingitus lapsele, kuigi selle hind on madal ja tühine. ● Liialdaja on aga labane – liialdab ta kulutamisega üle vajaliku määra ja uhkeldab sobimatult. ● Suur eneseväärikus – seostub suurusega. Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline – on rumal.
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi, köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod, laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED
Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi, köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod, laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED
sealt fotokonderisse ning selle aja järgi määratakse pilvede kõrgus.2)Laserkiirega: pilootpalli abil ja see meetod nõuab rohkem aega kui esimene, seda ei saa kasutada siis kui tuul on väga tugev v pilv on alla 6 km. Teostus: pallikest täidetakse vesinikuga ning arvutatakse täidetud palli tõusujõud ning tõusu kiirus meetrites 1 minuti jooksul. siis määratakse veel aeg stopperiga , mis kulub palli väljalaskmiseks selle momendini, kui pall hakkab tuhmuma. Lõpuks määratakse aeg mis kulub palli täieliku kadumiseni pilvedesse. Saadud aja järgi arvutatakse pilvede alumise piiri kõrgus.3)Üksikult kasutatakse ka prozektori abil: prozektoris on nõgusa peegli kohale kinnitatud võimas lamp, mis annab tugeva valgussoja, sellest tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi nurgamõõtja määratakse nurk maapinna vaguslaigu vahel.
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
) nimeteadus, leksikoloogia haru, mis käsitleb nimesid (nende ehitus,
algtähendust, päritolu ja muutumist).
Toponüümika (
kaeraõlest käisevöödid, uurikett on ubinaist. Mis sa, veli, arvad sellest, samuti mu sõsar ka, minu vahvast lumelellest? Eks ju tore ole ta? On meistrimees väikene Mati Meie aias lumiste kuuskede all veereb suureks ja ümaraks lumepall. Vaatab vares ja varblane latil, mis kavatsus palliga Matil. Meie Mati teisegi palli veel teeb ja teineteise otsa asetab need. Vaatab vares. Ja varblane viivu vaid liigutab mõtlikult tiibu. Juba seisab ka kolmas pall teiste peal, aga Mati ikka veel meisterdab seal. Vares mõtleb: ,,Mis sellest küll tuleb?" Ja ebemeist puhastab suled. Aga näe, neist pallidest kujunes mees, kübar peas ja takune habegi ees. Naerab vares ja varblane latil: ,,On meistrimees väikene Mati!" TILISEB AISAKELL... Enne pühi Igal õhtul enne pühi kes see kõnnib ukse taga? Vaatad välja: trepp on tühi, õu on hääletu ja vaga. Tuled tuppa, jälle kuule: vaiksed sammud, õues kahin,
Ehk siis ajast enne seda kui ma sündisin. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!) Herakleitose arvates on teadmine inimese oskus seletada toimuvat. Selleks peab ta tuginema alam teadmistel. Ainult nii oskab ta seletada põhjuslikke seoseid erinevate sündmuste vahel. Näiteks miks pall veereb mäest alla? Sellepärast, et gravitatsioon mõjub pallile. 2. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Kirjeldage, mida ta võiks sellega silmas pidada? Maailm on kogu aeg olnud ja jääb igavest-elavalt olema. Maailma pole loonud ei ükski Jumal ega inimene. Maailmas pole olemas halba ega head kõik on üks. Tegelikust mõjutab palju rohkem need protsessid, mis jäävad näivas maailmas varjule. Herakleitos ütlev, et :” Loodus armastab varjuda” 7. nädal
a ütlesid, et on ja näib koer, 4-5-a olid lihtsalt segaduses, alates 6.a-st suutsid öelda, et näib nagu koer, aga on kass konkreetsete operatsioonide staadium ◦ lapsed suudavad tegelikult järjestada juba varasemas eas, kui tegemist on lihtsamate ülesannetega, kuid neil on absoluutset infot vähem, sest taju ei ole veel nii arenenud ◦ Luria (1959) – lapsel antakse pehme pall ja käsk, et pigista, kui näed rohelist tuld ja ära pigista, kui näed punast tuld – eelkooliealised pigistavad kogu aeg, kooliealised saavad õigesti hakkama Kas üldse laste ja täiskasvanute mõtlemine erineb sisuliselt? ◦ Susan Carey – erineb teatud viis oma mõtete omandamiseks (nt oskus kõneleda), seega puudub teatud moodi mõtlemine (nt sisekõne) ▪ taju erinevused tekitavad mõtlemise erinevusi > erinev arusaam teatud mõistetest
See on selline taustsüsteem, kus vaba keha liigub ilma kiirenduseta, jõule allutatud keha aga kiirendusega. Selliste taustsüsteemide võrdväärsust kinnitas juba kuulus Galileo Galilei aastal 1632, kuid ainult liikumiste korral. Pole ju mingit vahet, kas mängida lauatennist kalda suhtes paigalolevas või ühtlaselt liikuvas laevas. Kaldalolija jaoks võib see küll veider tegevus näida. Nimelt võib laeva ja palli kiiruste võrdsuse korral näida laeva liikumise suunas liikuv pall topeltkiirusega liikuvat, vastassuunas liikuv pall aga hoo-pis paigal seisvat (joon. 1). Einstein väitis intuitiivselt, et ka organismi elutegevus kulgeb taustkeha valikust sõltumatult. Seega on esimene postulaat klassikalise relatiivsusprintsiibi üldistus kõigile loodusnähtustele. Seejuures ei tohi unustada, et taustsüsteemi kuulub ka ajamõõtja, niisiis kell. See kell peab olema taustkehaga kogu aeg kaasas, et mõõta omaaega. Nimelt tuleneb
aastatel. Kõige elust irdunum kõigist nendest pr romaanidest - pr romaanid üritavad tüposeerida ühte inimtüüpi ja see on romantik - selle tõttu neid nimetatakse ka sajandi lasteks. Realistlikes teostes ei ole olmas ühte inimtüüpi, vaid neid on palju. Inimene on individuaalsus, teda ei ole eriti lihtne tüposeerida. Ta kasutas ka muid kirju ja andis oma teosele teatud erinevad aspektid. Teos on ruumilsem, ei ole ainult ühte väravasse see pall. Obermannil kirjutatakse kirju ainult välja poole - kirjutakse totaalsest üksindatusest, totaalsest lahutatusest maailmast. Obermann äärmiselt endale tõmbunud kangelane, kes kirjutab endast välja poole ja ei heida midagi ette, mässumeelsust tal ei ole. Järgneb Benjamin Constanti "Adolph" - see oleks nagu kirik keset külas, selles jadas on ta tavalisem, ta tuleb selle juurde mis Werther - kannatab vastamata armastuse pärast, mõõdukam teos kui võrrelda Obermanniga
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Öitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga ümbritsetud. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad
2. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid I Urnis on 10 kollast ja 6 rohelist kuuli. Leidke tõenäosus, et urnist 1) juhuslikult võetud kuul on roheline; 2) juhuslikult korraga võetud kaks kuuli on mõlemad rohelised. II Karbis on 9 valget ja 7 musta palli. Leidke tõenäosus, et karbist 1) juhuslikult võetud pall on valge; 2) juhuslikult korraga võetud kaks palli on mõlemad valged. III Esimeses urnis on 5 punast ja 3 sinist kuuli, teises 4 punast ja 3 sinist kuuli. Leidke tõenäosus, et 1) esimesest urnist juhuslikult võetud kuul on sinine; 2) võttes kummastki urnist juhuslikult ühe kuuli, on mõlemad kuulid sinised. Vastused 3 1 9 3 3 9 I 1) ; 2) . II 1) ; 2) . III 1) ; 2) .
c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid -kehalained,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena -pikilained,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale. - Maavärinate tugevuse mõõtmine: 1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud,skaalaks on 0- 8,9 magnituudi,mõõteriistaks seismograaf. 2.Mercalli skaala-sellega mõõdetakse purustusi vaatluse põhjal,mõõtühikuks pall ja skaalaks 0-12 palli. - Tsunami on hiidlaine mis tekib maavärina tõttu merepõhjas tänu rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalisele nihkele. - Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid,mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Tuntakse nelja erinevat viisi:Varisemine,libisemine,voolamine ja nihkumine -Varisemisi ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
Plast Olmejäätmetes ca 11% · pakendid, plastesemed Olmejäätmetest · plastikuid on palju erinevaid liike eraldatud · väike mass, suur maht plastjäätmete pall taaskasutusse · KASUTAMINE: korduvkasutus, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus · termoplastid (PP, PS, PVC) 80% · termoreaktiivplastid (polüester, epoksiid-, feno-, aminoplastid) 20%
*120 Kui põhiseadus lubab seadusandjal kujundada õiguskantsleri õiguslikku seisundit, siis lubab see panna õiguskantslerile täiendavaid funktsioone eeldu- sel, et see ei takista õiguskantsleri põhiseadusliku funktsiooni täitmist ega muuda ombudsmani menetluse olemuslikku väljundit. Õiguskantsleri ombudsmani menetluse olemuslik väljund on soovitus, mille järg- mist ei taga ükski sanktsioon, vaid ainuüksi õiguskantsleri autoriteet. Pall on niisiis seadusandja käes. Autorist: LL.M. Madis Ernits on õiguskantsleri osakonna juhataja-nõunik. 115 H. Loot (viide 66), kes viitab sellega seoses Soome eeskujule. 116 RT I 1995, 83, 1440. 117 ÕKS § 6. 118 Petitsioonikomisjoni kriitika kohta vt M. Franke. Ein Ombudsmann für Deutschland. Frankfurt am Main: Peter Lang, lk 68 jj. Franke
o Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega 7.4. Seismoloogia Seismoloogia on geoloogia haru, mis uurib maavärinaid ja Maa sees levivaid seismilisi laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast. Seismogrammi abil saab määrata maavärina magnituudi. Mõõdetakse pallidega , kus iga pall on 10x suurema amplituudiga eelmisest (5 magnetuudine/palline maavärin on 10 suurem, kui 4 mag.) Seismilisi laineid on kahte tüüpi: keha- ja pinnalained. Kehalained, mis ulatuvad Maa sisesfääridesse, jaotatakse kaheks P (piki-), ja S-(risti-) laineteks. o P-laine (inglise primary) ehk pikilaine on seismiline laine, mis levib nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas. Maa sisemuses levivad P-lained on seismilised lained ja
Mida pikem, seda suuremaks on võimalik üllatusmomenti teha. Lahtimurdmiseks on vaja teada mitu bitipesa registris on ning kust on tehtud tagasiside. Meie näitel esimese ja kolmanda biti väljundist. Samuti on vaja teada algseisu. 55 41. Mobiilside, kärgvõrgud, sageduste taaskasutus, kärgede jaotamine. Keset Eestit ühe masti paigutamine ei toimi, sest Maa on nö pall, maastik pole ühtlane. Künkad varjutavad levi. Lisaks sellele hajuvad raadiolained kera peale laiali – signaal oleks leviala ääres liiga nõrk või vastasel juhul peaks keskel kasutama mõttetult suurt võimsust. Kui oleks üks mast, siis peaks ta samaaegselt olema võimeline suhtlema kõigi seadmetega. Võrgu planeerimiseks ruutude kasutamine: Ringe ei saa kasutada, muidu tekiks kohad, kus ei ole levi. Ruutude kasutamisel ei teki küll otseselt katteta ala, kuid kaugused tugijaamast on
Selle all näeme tööriistu, nagu näiteks mitu korda animatsiooni mängitakse: Once - ainult ühe korra 3 times - kolm korda Forever - lõpamatult Other - saad ise määrata mitu korda Edasi tulevad nupud edasi tagasi mahamängimiseks, vahekaadrite loomiseks, uue kaadri tekitamiseks ja kustutamiseks. Määrame näiteks kaadri kestvuseks 0,1sekundit ja mängib lõpmatult. Edasi loome võtmekaadrid, kus pall on ülemises asendis ja tagasi alumises. Seepärast klikin Uus kaader nupul kaks korda, õigemini teeb ta selekteeritud kaadrist koopia. Selekteeri teine kaader ja vii pall Move Tool abil üles. Koheselt muutub ka kaadri pilt. Nüüd kui Plays animation nuppu vajutada (või tühikut), siis näed oma saavutust. Tegemist on nüüd võtmekaadritega. Et animatsioon oleks natukene sujuvab tuleb luua vahekaadrid. Selekteeri teine kaader ja kliki Tween nupule
Unelmate ühiskond (rolf jensen) lugu õnnelikust kanast. Võtmeks elamuste ja emotsioonide tootmine ja tarbimine. Käivitajaks jõuks on reklaamitööstus, mis vajab kauba mllmiseks head lugu. Turismitööstus ja ruumide tarbimine. MIS ON GLOBALISEERUMINE TEGELIKULT? Erinevad liigid: majanduslik, rahanduslik, kultuuriline. Spiky Europe elanikud (kaart) 1.Märkide ja voolutse maailm. Inimesed informatsioon ja raha. Jalgpalli näide maakera on pall, tumedad laigud, piirkonnad kus on raha, valged kus raha ei ole. Vertikaalne ja horisontaalne maailm: 1.Vertikaalne maailm inimesed liiguvad , kohvri inimesed, suur raha. TNC 2.Horisontaalne maailm peavad riiklikud süsteemid. Oluline on maailmas leida oma funktsioon, milles oled väga hea. Sellega tuleb silmapaista siis on oluline juurde pääs maailmale ja siis tuleb rikkus kah. KAUBAVOOD JA TOOTMINE MAAILMAS Oil production: suurimad tootjad: Venemaa, USA, Saudi Araabia
Miks ainult sprindis? Saab paremini kasutada jalgade jõudu keha edasilükkamiseks (nurk on väiksem jõu suuna ja liikumise suuna vahel). Mujal ei kasutata sellepärast et pikemate maade puhul on saadud võit suhteliselt väike ja ka jooksjaid on rohkem kui radasid. · Miks etiooplased ja keenialased on nii head pikamaajooksjad? · Miks ketas peab lennu ajal pöörlema? Säilib orientatsioon, mis lubab mõjuda aerodünaamilisel tõstejõul. · Miks katkine pall ei põrka? Õhku ei suruta kokku, ei teki potentsiaalse energia varu, õhk tuleb lihtsalt välja. · Miks aitab hoolaud kõrgemale hüpata? Hoojooksu või üleshüppe kineetiline energia kulub hoolaua deformeerimiseks , st. sellele potentsiaalse energia andmiseks. See antakse sportlasele juurde hüppe hetkel. · Miks sprinter tõstab jooksmisel jalgu kõrgele, staier aga mitte? See vähendab inertsimomenti ja jalga saab kiiremini ette viia, aga väsitab.
-Teatava voolukiiruseni liigub vedelik torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt) Toru keskel on voolukiirus suurim, pinnal aga null -Teatava kriitilise kiiruse juures voolamise tüüp muutub ja voolavas vedelikus tekivad pöörised. 100. Coanda efekt- Pilust väljuval vedelikujoal on kalduvus järgida kumerat või lamedat pinda ning endaga kaasa ``vedada`` vedelikke ümbritsevast alast, põhjustades madalama rõhuga ala. 101. Magnus efekt- Ümber oma telje pöörlev pall kalkub lennu ajal oma ``eeldatavast`` trajektoorist eemale. ``Eeldatav`` - kui ta ei pöörleks 67 102. Autode tõmbumine ja lennuki tõste Liikuv rong ``tõmbab`` inimest enda poole Lennuki tõste- 68 69
Verekaotus põhjustas hallutsinogeenset olekut, mida peeti jumalatele lähemale jõudmiseks ning kujutatakse nn nägemusmaona. Palju ohverdati võidetud vaenlasi, nt võidetud valitsejat tavaliselt piinati ja tema verd lasti, seejärel viidi ta püramiidi tippu ning tapeti. Tähtis osa maiade usus oli rituaalsel pallimängul (hiljem religioon muutub, nt Mayapanis ei ole enam rituaalset palliplatsi). Oli kaks võistkonda (vahel kaotajameeskond ohverdati), kes kandsid kaitserõivaid. Pall tuli ajada läbi seinale kinnitatud rünga, ilmselt käsi kasutamata: täpsed reeglid pole teada. Pallimängul oli kosmoloogiline tähendus see oli maailmapuu ja maisi taastootmine. Maiade maailmapilt on tsükliline. Tsüklis oli väga oluline 52 aastane periood. Maiadel oli kahekümnendsüsteem (põhiarvud on 1, 20, 400, 8000). Selle peale on üles ehitatud ka rituaalkalender (tzolkin), mis koosnes kolmeteistkümnest kahekümnest (kolmteist oli ülalilma
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). 4. Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. TD teine seadus väljendab iseeneslike protsesside asümeetrilisust looduses. Ehk kõik mis algab, liigub lõpu poole ning peab ka kindlasti lõppema. N: väliskeskkonda jäetud kuumaksköetud kuum kivi jahtub, kuid iseeneslikult ta tagasi kuumaks enam ei lähe; laualt mahapillatud pall jääb pärast mitmeid põrgatusi põrandale seisma, kuid iseeneslikult ta põrgatades lauale tagasi ei „roni”. Pööratavaks protsessiks nimetatakse protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suuna - süsteem läbib algolekusse naastes pärisuunas toimunud samu protsesse (seejuures taastub ka süsteemiga interaktsioonis olev ümbruskeskkond oma algolekusse). Tegu on väga aeglase protsessiga, mis saab kulgeda mõlemas suunas
aitas kaasa kannatanu tahtlus või raske hooletus. § 139 lg 4 kohaselt ei kohaldata seda piirangut sellisel ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab kahju kindlustusandja. Võimaldab vähendada ka kahjuhüvitist siis, kui kannatanu ei olnud süüdi kahju tekkimises, seega ei ole oluline kannatanu teo-, otsuse-, deliktivõime. Oluline võib see olla § 139 lõike 3 kontekstis. Näide: 13-aastane isik, kelle pall veeres sõiduteele, jookseb pallile järele, põrkas kokku autoga ja saab kehavigastusi. Kui autojuhil ei olnud võimalust õnnetust vältida. Kas tuleks lapsele hüvitist vähendada § 139 alusel või mitte? § 139 lg 3 ei võimaldaks. Kui meil on deliktivõimetu isik, siis me ei saa rääkida otseselt rääkida ka tema süülisest käitumisest. Üks võimalus tõlgendada § 139 lg 3 selliselt, et arvestada saab ka deliktivõimetu isiku nn objektiivse süü. 18
(kui ühel astmel on tekitatud võnke pikkus 1 cm, siis järgmisel 10 ja ülejärgmisel 100, 1000 jne.). On hinnatud et 10 kordne amplituudi tugevnemine on tingitud ligikaudu 30 korda suurema energiahulga vabanemisest.Nt. 6 pallise maavärina puhul vabaneb 30*30 korda rohkem energiat kui 4 pallise puhul. Pallide hindamine Richteri skaalas on tänapäeval seismojaamade hea võrgu tõttu rutiinne tegevus. Richteri skaala: 1 pall Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
