diiselramm. 267. Teehöövlid, nende jaotus Ehk greider on mehhanism, millega planeeritakse muldkeha, maa-alasid, valmistatakse tee katendi küna, kaevatakase kraave, hooldatakse pinnasteid, teede korrashoid talvel. Saab teha väikemahulisi mullatöid, muldkeha ehitust. Jaotatakse mootori võimsuse järgi, rattaskeemi alusel, massi järgi. 268. Laadimismasinad, nende jaotus Puistematerjalide, palkide, saematerjalide teisaldamiseks. Universaalne, ökonoomne ja keskkonnasäästlik. 1) ekskavaator-laadurid ühendavad endas lihtsat ja tugevat laadurit ning võimast ja hästijuhitavat ekskavaatorit. Võimas, ökonoomne, madala müratasemega, efektiivne, mugav. 2) laadurid minilaadur, laadur, liigendiga laadur; 269. Veomasinad, nende jaotus Samad veomasinad, mis ehitusvaldkonnas. Masinate veoks kasutatakse treilereid
klooster tegelikult ühtki tütarkloostrit ei asutanud. Kuid samas on teada, et Kuusalu esimene kivikirik kuulus Kolga munkadele. Majanduskeskustes aga tavaliselt munkasid ei elanud ja majanduskeskustele ei saanud kirikud kuuluda. Seega pidi Kolga toimima sanktsioneerimata kloostrina, seda tõenäoliselt võimaldas suur vahemaa Gotlandi emakloostriga. /Markus 2006, lk 17/ Enn Tarvel kirjutab: Tallinna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371-1374 aastast Kolga munkadelt palkide ostmise kohta. Seal on iga kord juttu Kolga munkadest või foogtist. Ühes 1418. a ürikus räägitakse Kolga isandatest ja vaimulikkudest vendadest. /lk 41-42/ Ametlikult oli keelatud ilmikmunki vendadeks (frater) kutsuda, kuid seda reeglit rikuti järjekindlalt. /Markus, 2009/ Foogt oli aga keskajal piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik või ka keskaegne kirikut või kloostrit kohtus esindav ja selle vara valitsev ametnik.
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Hööveldatud lauad, põrandalauad, voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer (spoon), ristvineer, parketiliistud.
Mitu korda kiiremini hakati tootma tärklist tänu uuele masinale? [16, ül. 773] Varem kulutati ühe vaguni tühjakslaadimiseks 6 tundi. Nüüd võtsid töölised tarvitusele uue laadimismeetodi ja vagun laaditakse tühjaks 3 minutiga. Mitu 40- vagunilist rongi võib nüüd tühjaks laadida 6 tunniga? [16, ül. 774] Kommunistlike noorte brigaad laadis söevaguni tühjaks 5 minutiga ja sama vaguni puiduga uuesti täis 7 minutiga. [16, ül. 752] Saeveskis kulub autokoorma palkide pealelaadimiseks moodsa tõstukiga vähemalt veerand tundi.J Noored naturalistid külvasid kahele peenrale suhkrupeeti. Ühelt peenralt murdsid nad suhkrupeetidelt lehti, teiselt ei murdnud. Saagi kogumisel osutus, et 10 peeti esimeselt peenralt kaalusid 2000 g, 6 peeti teiselt peenralt aga 7200 g. Milliselt peenralt saadud peet kaalus rohkem ja mitu korda rohkem? [16, ül. 252] 4. Distsipliin. 4.1 ENSV- kommunistlik kasvatus - vaimuvabaduse piiraja?
2003. aastal müüdi 66% AS Sylvesteri aktsiatest Stora Enso Grupile, kes 2005. a omandas ka ülejäänud AS Sylvesteri aktsiad. Praegu on Imavere Saeveski Stora Enso Baltimaade ja Venemaa Tootmisgrupi suurim ettevõte. Põhitoodangust on 80% saematerjal ja 20% jätkutöötlemise tooted. Imavere Saeveski tootmisüksused on: a) Saeveski: Tootmisvõimsus kuni 400 000 m3 saematerjali aastas, koosneb Hew Saw peenpalgiliinist (1995) ja laastustava prussimispingiga lintsaeliinist jämedamate palkide jaoks. b) Kaks liini (2000 ja 2004) akna- ja uksetoorikute komponentide tootmiseks, tootlikkus kuni 65 000 m3 aastas. c) Hööveldamisliin profiillaudade tootmiseks. d) Liimpuidust talade tootmise liin (2005). Tootlikkus kuni 80 000 m3 aastas, põhituruks on Jaapan. Imavere Saeveski asub väikeses külas Eesti keskosas ja saeveskis töötab 320 inimest. Estonian Cell Estonian Cell toodab kõrgekvaliteedilist kemi-termo-mehaanilist haava puitmassi (BCMTP). Projektvõimsuse
sügavale puitu. 3) RÕHU ALL IMMUTAMINE puit asetatakse autoklaavi ja antiseptik surutakse rõhu all sisse 4) DIFUSIOONIMINE puit laotakse tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulber antiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga ja jäätakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5. PRUSSID neljast küljest saetud, paksus üle 100mm 6. LATID neljast küljest saetud, paksus alla 100mm 7. LIIPRID rööbasteedele PUIDUST POOLTOOTED valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud)
Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad järgmistesse alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4...7 m; · peenpalgid, läbimõõt 80...140 mm ja pikkus 3...7 m; · ümarlatid, läbimõõduga 30...80 mm ja pikkusega 3...7 m; · laastupakud, läbimõõt vähemalt 140 mm ja pikkus 0,5...0,7 m; · vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200 mm, pikkus 1...2 m. Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm; · liiprid igasugustele rööbasteedele.
müüdi linnadesse. Nii on teada, et 1680. aastal oli Eestis tuhat kakssada kõrtsi, XVIII sajandi lõpuks üle kahe tuhande. Õlle- ja viinatootmine oli talupoegadel rangelt keelatud. See oli mõisa õigus ja maksuvaba tulu. Kõrtsmik oli mõisa müügiesindajaks, kes meelitas talupoegi vilja vahetama viina, soola ja raua vastu. Mõis sai tulu ka talupoegadelt võetavast naturaalandamist ja veskitest. Talupoegade koormised olid: rakke- ja jalapäevad, vooris käimine: vilja, viina, palkide vedu, ehitusmaterjali, lubja, savi, kivide, heinte vedu, jne. 18. sajandi lõpul korraldatud hingeloenduse käigus selgub, et väikese Lahmuse mõisa teenijaskond küündis 37-ni, mida on märkimisväärselt vähem kõrvutatuna Polli mõisa 104 inimesega. Mõisatel läks tõesti hästi, sest 1766. aastal kaotati Venemaaga tollipiir ja see lubas siinsetel mõisnikel tublisti kukrut kasvatada piirituse müügist saadava tulu arvelt. Tutvused
Seejärel pandi vihk maha, istuti natuke aega vihu peal ja vaadati siis vihu alla. Kui vihu all oli ämblik tähendas see õnne. Punased putukad ennustasid edu loomakasvatuses, konn vallaslast jne. Hiir oli üldiselt halvaks endeks, ennustades nälga. "ÕLGEDE LAKKEVISKAMINE" (kombetalitus) Jõulude ajal ja vanaaasta õhtul visati lakke õlgi, ennustades sellega järgmise aasta viljasaaki. Õled visati tüvepooled ees lakke. Mida rohkem kõrsi lakke palkide vahele kinni jäi, seda paremat viljasaaki arvati järgmise lõikusega tulevat. 43 "PASSI LÖÖMINE" (jõulumäng) I variant Mängimiseks valmistatakse õlest nuudid. Üks lastest heidab õlgedele pikali ja tõstab kiiresti jalgu üles ja alla. Teised lapsed katsuvad talle õles nuutidega vastu tagumikku lüüa. II variant Lapsed valmistavad õlest nuudid või palmikud, millega teineteist lüüa püüavad.
A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see
Puitu lohistatakse sisuliselt mööda maapinda. Vintsid on odavamad kui haagised, kuid lohistamine määrib puidu poriga, on energiakulukas hõõrdumise tõttu ja vigastab juuri ja taimestikku. Haaratsid Erinevalt vintsidest, mille otstarve on ülestöötatud puidu lohistamine kokkuveotee äärde, saab haaratsitega vedada eelnevalt käsitsi kokku kantud ja virnastatud sortimente. Haaratsid sobivad ka jämedate tüveste ja palkide, samuti laasimata peenpuidu koondamiseks. Koondamis- ja laadimiskraanad Ülestöötatud sortimentide koondamiseks ja samaaegselt haagisele laadimiseks mõeldud kraanad. Protsessorid Põllundustraktoriga käitatavad protsessorid (lsimis-järkamismasinad) Harvester-lõikeseadmed Erinevalt protsessoritest, millega laasitakse ja järgatakse eelnevalt langetatud puid, saab harvester-seadmega puid ka langetada. Küttepuidu valmistamise seadmed:
norralast ja üks rootslane. Reisi algus oli närvesööv. Esiteks muidugi dilemma «upub, ei upu». Ei uppunud. Teiseks küsimus, ega hoovus neid lääne asemel Galapagosele kanna. Ei kandnud. Kolmandaks parve juhtimine. Selgus, et parve võib pöörata paremale ja vasakule, kuid mitte tagasi. Sõiduriist liikus aeglaselt, kuid väsimatult. Tüürimisega nähti hirmsat vaeva, korduvalt murdus tüürimõla. Kuni avastati hoopis lihtsam meetod: parve tüürimine palkide vahelt läbi pistetud lauajuppide abil. Sellega vajadus tüürimehe järele peaaegu kadus ja teine pool reisist möödus rohkem kalapüügi ja päevitamise tähe all. Olen seda parve Oslos oma silmaga näinud ja hirmuäratavalt väike on ta küll. Üks asi on merekindlus, teine aga nii kitsale pinnale surutud inimsuhted. Üle kolme kuu kuuekesi «ühes kongis» vastu pidada selleks peab inimeses olema kollektiivsust, oskust teistega arvestada.
jagunevad alaliikideks: 1)palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m; 2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m; 3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m; 4)laastupakud, läbimõõt vähemalt 140mm ja pikkus 0,5-0,7m; 5)vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200mm, pikkus 1-2m. Ümarmaterjal valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud lehtpuust. 2)Saematerjal-saadakse palkide pikisaagimisel. 1)poolpalgid; 2)servatud palgid; 3)servamata lauad, paksus 13-100mm; 4)servatud lauad, paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; 5)prussid, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus üle 100mm; 6)latid, paksus alla 100mm; 7)liiprid. 3)Pooltooted-valmistamisel on neid veel pärast saagimist töödeldud(hööveldatud, freesitud). Pooltooted on: 1) hööveldatud lauad; 2)põrandalauad, paksus 22-37mm; 3)voodrilauad, paksus 12-22mm; 4)piirlauad ja liistud;
lõikeriistaga Purustatud puit Varieeruv Puidu purustamine nüri seadmega Halupuit 100 mm 1000 mm Puidu tükeldamine terava lõikeriistaga (saega) Puukoor Varieeruv Palkide koorimine. Koor võib olla purustatud Pressitud õled 0,1 m3 Kokku pressitud ja seotud väikestes kandilisteks pakkideks pakkides 24(113) Villu Vares Energia ja keskkond Kütuse nimetus Tüüpilised osakeste mõõtmed Levinud ettevalmistuse viis
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. Rääkis Krõõdale et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et
kammi meenutava esemega. 6. Nöörkeraamika e. venekirveskultuur tuli seoses uute hõimude Eestisse saabumisega 2200 a. eKr. Nimetus tuleb nende poolt laenutatud vene e. paati meenutavate lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvestest. Iseloomulikud olid ka nöörjäljenditega savinõud ning uued matmiskombed (maaviljeluse algus). 7. Asla kultuuri nimetus tuleb kõige tuntumast kindlustatud Asva asulast Saaremaal (9 6 saj. eKr. ) Pronksaja keskel, asulaid piirati palkide ja müüriga, oli kogunenud kaitsmist vajavat vara (pronks, loomakarjad) 8. Peamised elatusalad muinasaja alguses olid kalastamine, küttimine ning korilus. Muinasaja lõpuks põllundus, kaubavahetus, kaubavahendus, karjakasvatus 9. Alepõllundus mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama, põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti mets peale kasvada. -5- 10. Linnuste suuremad rühmad: 1
endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. Rääkis Krõõdale et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni. XII Uus paar Mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks
võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10...12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol. 8. Puidust saematerjalid ja pooltooted- · Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13...100 mm, laiuse ja paksuse suhe on prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm; · liiprid igasugustele rööbasteedele.
üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab omandaja heausksus. Kaasus 30 et omand läheks üle võõrandajal omandajale peab olema sõlmitud asjaõiguskokkulepe ja üleandmine. Tuleb otsida poolte kokkulangevat tahet selle kohta, et omand läheks üle asjaõiguskokkulepe on seega sõlmitud. Ostja on tasunud asja eest selles võime näha tahet saada palkide omanikuks. Müüa lubas palgid ostuhinna tasumisel palgid ära viia. Omandi üleminekut hinna tasumine ei mõjuta. Valduse saab lugeda üleantuks, kui valduse üleandmise kokkulepe on sõlmitud ( § 36 lg 2). Valduse omandaja peab olema suuteline valdust ise teostama. Valdus tekib äravedamiseks loa andmise hetkest. E- st saab omanik juba enne, kui ta läheb palkidele järele. Kaasus 33 omand saab eksisteerida mingi kindla konkreetse asja suhtes. Kui X-le antakse
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
Palgid vähemalt 140 mm 4...7 m Peenpalgid 80...140 mm 3...7 m Ümarlatid 30...80 mm 3...7 m Laastupakud vähemalt 140 mm 0,5...0,7 m Vineeripakud vähemalt 200 mm 1...2 m Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust. Vineeripakud valmistatakse peamiselt lehtpuust (kasest). Saematerjalid. Need saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid on (vaata joonist 3.9.1): poolpalgid – lõhki saetud ümarpalk; servatud palgid – kahest küljest saetud; servamata lauad – paksus 13...100 mm; servatud lauad – neljast küljest saetud, paksus on 13...100 mm, laius peab olema paksusest vähemalt 2 korda suurem; prussid - neljast küljest saetud, paksus on üle 100 mm, laius peab olema paksusest vähem kui 2 korda suurem;
polnud poisid vihma vastu mingisuguseid ettevaatusabinõusid tarvitu- 108 sele võtnud. See pani neid jahmatama, sest nad olid läbi ligunenud ja külmetasid. Nad hädaldasid tublisti, kuid siis avastasid, et tuli oli sööbinud nii sügavale suure palgi alla, mille varju ta oli tehtud (sinna, kus palk oli kõrgemal maapinnast, jättes enda alla t ü h j a köha), et ta oli umbes kämbla laiuselt vihmast puutumata jäänud. Nad töötasid kannatlikult, ja lõpuks läks-neil teiste palkide alt korjatud pilbaste ja koore abil korda t u l i jälle lõkkele puhuda. Siis kuhjasid nad sellele kuivanud oksi peale, kuni tekkis loitev tuleriit, ja olid j ä j l e rõõmsad. Nad kuivatasid oma keedetud sealiha ja -korraldasid pidusöömingu, misjärel istusid tule juures ja arutasid ning ülistasid oma kesköist seiklust hommikuni, sest ümberringi polnud ühtki kuiva kohta magamiseks. Kui päike hakkas oma kuri alla poiste peale saatma, muutusid nad uniseks, läksid jõe aarde
on rasked pea- ja lülisambavigastused, samuti muljumised, luumurrud ja jäsemete pehme koe vigastused. Ka siin on pikk kohalesõidutee ja teedeta maastik kiirabile suureks probleemiks. Paljudel juhtudel peab kiirabimeeskond kühvelraami, vaakummadratsi, lahaste, esmaabikoti, aspiraatori, EKG ja hapnikuga istuma ümber maastikul liikuvasse põllumajanduslikku tarbesõidukisse ja seejärel läbima pikema jalgsimatka, et patsiendini jõuda. Kinnijäänud inimeste vabastamine palkide alt on kohaloleva tööjõu ja puutööks mõeldud seadmetega (saed, mootorsaed, ketid, köied, tõstekraanad jne.) enamasti suhteliselt kiire ja ka ohutu. Pärast sündmuskohale jõudmist, ümbruse uurimist ja ohtude kontrolli alustatakse kannatanule abi osutamisega. Eluliselt olulised funktsioonid kontrollitakse üle ja vajadusel rakendatakse kohe elupäästvaid meetmeid. Pärast hingamisteede kindlustamist ja adekvaatset hapnikuga varustamist alustatakse infusiooniga ja valu vaigistamisega
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
