Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu...
multikulturism-1970-1990ndad – Hakati mõistma, et riik koosneb väga erineva kultuurilise taustaga etnilistest gruppidest. Ühiskond on mitmetahuline oma koosseisu poolest. Seda tunnistades hakati rakendama nii riikide siseselt kui rahvusvahelisel tasandil poliitikat, mis tunnustab neid erisusi. Enam ei mõeldud homogeensest või unitaarsest riigist •Ühtegi kultuurilist gruppi ei suunata hülgama oma traditsioone ning võimaldatakse vabalt oma kommete järgi elada •Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas –Rahvuseline mitmekesisus –Religioosne mitmekesisus –Rassiline mitmekesisus –(Majanduslik mitmekesisus) –Seksuaalsete orientatsioonide mitmekesisus •Kokkuvõtvalt – liberaalne suhtumine inimestesse ja ühiskonda •Alates 1990ndatest on aga selgelt toimunud tagasiminek rahvusliku ühtsuse poole. Suund nö nation-building´u poole. Riiki nähakse taas ühe rahvuse territooriumina. •Põhjus – domineeriv grupp on hakanud kartma, et
maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad (näiteks nende kuulumises erinevadesse parteidesse.) Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised,
5. kokkupuude parteiga 6. kandidaadi meeldivus 7. massimeedia mõju 8. sõprade mõju 9. ajaloolised tavad 10. väärtusorientatsioonid 11. valitsuse tegevus Tänapäeval kasutatakse laieldaselt eelhääletamist( valida saab ka nädal enne valimispäeva posti teel või valimiskomisjonides). Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Erakonnad tänapäeva poliitikas Demokraatliku ühiskonna poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnad kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatasiooni kohta. Valimised on väga tähtsal kohal erakondade tegevuses. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks muutunud on ka
SISU Igal inimesel on saatus (karma - tegude saadus). Pärast surma läheb hing teise olevusse, vastavalt inimese käitumisele (tegutsemisele, mõtlemisele?) oma elus. Inimene on võimeline oma saatust (karmat) muutma ja (järgmises elus) kõrgemale tasemele tõusma ainult head tehes. Eesmärgiks on vabanemine elu-surma tsüklist (karma lõpliku kaotamise läbi). Hinduismi aluseks on põhimõte, et asjade ja sündmuste paljusus meie ümber on ainult ühe ja sama reaalsuse (=brahman) erinevad ilmingud. Ületades päri(mus)likud kastiomadused - kasu, naudingu ja kohus(tu)se, saab järgmisele kastiastmele. Moksa (vabanemine taassündide ahelaist) saabub neid kõiki (nelja astet) ületades, saavutatakse brahmani (absoluudi, hinge ja kõiksuse ühtsuse) kogemusega. Usutakse, et vabanemiseks on lugematu hulk võimalusi, levinud on meditatsioon, jooga, erinevate jumalate kummardamine jms.
Valitsuse 3) Autoritaarne Eesti nimetas ametisse Riigikogu, viimase tegevust juhtis riigivanem. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, Riigipööre 13. märtsil 1934a teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise sellesse kuulusid agraar-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad. riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning organisastioonid. Väidetav võimuhaaramis katse ja ,,eesti rahva vaimne seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, haigus"- propakandast. Keelustati poliitilised koosolekud ja vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid. meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Valimised lükati edasi
võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, usu, südametunnistuse ja sõnavabadus. Kõrkeima võimu kandjaks oli rahvas.Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu. Täiedesaatev võim Vabariigi Vaitsus, valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Kuid see üdini demokraatlik seadus ei hakanud täielikult tööle, teiseks puudus president. Kujunes välja mitmeparteiline süsteem. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse. Koalitsioonivalitsuses osalevad 5 erakonda põhjustasid pingeid. Töö jätkudes lisandus erimeelsusi, sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Sagedased valitsusevahetused tekitasid ebastabiilse poliitilise mulje. Majanduselu esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, aluseks 10.10.1919 maaseadus, mille käigus riigistati mõisate maa, maasid jagati välja vabadussõjas võidelnud silmapaistvamatele
- Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Geneetiline mitmekesisus 2. Liigiline mitmekesisus 3. Ökosüsteemne mitmekesisus 4.Vee tähtsus organismides Vesi on hea lahusti ning enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. 5
Töökoht, amet ja haridustase määravad ennekõike inimeste sissetulekud. Madalad näitajad paigutavad inimesed madalale positsioonile. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust. Klassikaline ühiskonna kihiline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Paremad ressursid võimaldavad paremat elu. Iseseisev töö Küsimused 1.3. peatüki lõpus. Töövihik 11-13 1.4 Inimeste mitmesugused huvid Huvide paljusus ehk pluralism: (vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid) - rikastab ühiskonda - teeb ühiskonna huvitavaks - tekitab ka probleeme ja konflikte - kuidas arvestada erinevate huvidega? "Erinevus rikastab" kampaania Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Berliini olümpiamängud olid ka Eesti sportlastele õhed edukamad Kristjan Palusalu võitis seal kaks kuldmedalid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna Suured muutused tegid läbi hariduselu. Juba Vabadussõja ajal asendati seni venekeele õppetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemelloodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, likvideeriti koolitüüpide paljusus, ühtlustati õppekavad. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6- klassiline koolikohustus, laiendati koolivõrku, ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid, kuijundati rahvuslik õpetajaskond ning pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. 1. detsember 1919 avas uksed Eesti
vaibumine. Maskuleerumine- menstruatsiooni kadu, hääle madaldumine, karvakasvu kiirendamine, kehakaalu tõus. Rahulolu Üle poole T-seksuaal rahvast on rahul olnud oma muutumisega, ülejäänud osal on olnud raskusi erinevatel põhjustel. 6 peatükk- LGBD identiteetide konstrueerimisest o Identiteet on igal inimesel, vähemalt nendel, kes on kindla endas ja teavad kes nad on. Identiteetide paljusus Identiteete on mitmesuguseid: füüsilisi, seksuaalseid, karjääri, religiooni või rahvusega seotuid. Identiteet pole meie sügavaim olemus, vaid see, kuidas me maailma näeme, mis meie jaoks oluline ja mis meile meeldib. Identiteet pole alati oluline meie jaoks, vaid pigem teiste inimeste ja ühiskonna jaoks. Kuidas sõnastada identiteeti? Arengupsühholoogi Erik Eriksoni teooria järgi kujuneb identiteet välja 13.-19.
eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne (kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. (Põhja-Korea) 1.5 1. Mis on ideoloogia? Miks on ideoloogiaid palju? - Ideid käsitlev teadus. Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? - PAREMPOOLSUS: *Liberalism vabameelsus. Esiplaanil indiviidi ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Avaliku korra tagamine, sõltumatu kohtusüsteem. Avatud turg, vaba konkurents, võimalikult vähe riigi sekkumist. - Sotsiaalliberaalid riigivõimu suurem panus: majanduse reguleerimine;
· Inglismaa · Prantsusmaa · USA Demokraatia ei osutund jätkusuutlikuks sest : · Demokraatlike traditsioonide nõrkus inimesed pole harjunud demokraatiaga, inimesed leiavad et enne oli parem. · Vead valimisseadustes paljudes valmissseadustes puudus valimiskünnis (liiga palju parteisid- liiga palju eriarvamusi) · Majanduslikud raskused- toovad kaasa inimeste karmikäelisuse nõudmist · Valmisõiguse laienemine. · Erakondade paljusus. · Paljud riigid pole rahul Versailles' rahulepinguga. KOSERVATIIVID- tegelevad majandusküsimustega, usaldavad traditsioone · Seisukoht : muutused pevad olema aeglased SOTSIAALDEMOKRAADID toetasid riigi sekkumist majandusse, esindasid töölisi. · Seisukoht: vähendada ühiskonnas ebavõrdsust- läbi reformide. ÜHENDRIIGID 20DATEL : · Majanduse jõudne areng · Majandusliku liberalismi poliitika- riik majandusse ei sekku
(1770 1831, saksa filosoof) on kirjutanud ,,Kuid isegi, kui me oletame, et filosoofia on tõeline teadus ja üks neist filosoofilistest süsteemidest on tõene, tekib küsimus: aga milline? Missuguse tunnuse järgi teda eristada? Iga süsteem veenab, et ta on tõene, igaüks viitab erinevatele tunnustele ja kriteeriumidele, mille järgi saab tõde tunnetada". Hegel on üks vähestest filosoofidest, kes on tegelenud filosoofia ajalooga ning tema arvates ei tee filosoofiliste süsteemide paljusus filosoofiale kahju, vastupidi, selline mitmekesisus on vajalik filosoofia olemasoluks, on tema oluliseks jooneks. Filosoofia põhiperioodid: 1. antiikfilosoofia (7. saj eKr 6. saj pKr) · kaemus (mõtlemise ja olemise vaheline seos) · ilu ja harmoonia printsiibid looduses 2. keskaja filosoofia (3. 14. saj) · jumaliku harmoonia printsiip · hinge päästmine · kõlbelis-religioosne tegevus 3
vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks. 1920. aastal valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendaid Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendas seda, et ükski partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3, aga enamasti 4 või 5 erakonda. Koalitsioonileppe sõlmimisel tehti ajutisi kompromisse, mis mõne aja möödudes viisid omavaheliste lahkhelideni ja valitsuskriisini. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11 kuud.
mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Alles siis, kui kõik (poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas) tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning segi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. Polüarhia pluralistlik valitsemine Arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralism. Polüarhia ehk paljude võim, mis vastandub monarhiale. Võim jagatakse tänapäeval mitmete gruppide vahel, sest ükski pole neist piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Iga demokraatlik riik ei ole veel polüarhiline, selleks on vaja, et jagatud ning tasakaalustatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat.
demokraatlik riik) Heaolukulutused sõjaliste asemel ja sotsiaalriik (heaoluriik) Rahvusriikluse areng, piiritlemine, sisemine ühtlustamine ja suveräänsuse sidumine rahvusega, samas ei kattu sageli rahvusriik ja riigirahvus (nt ÜK) Modernse riigi tunnused Kontroll sunnivahendite üle Territoriaalsus Suveräänsus Põhiseaduslikkus Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine Sunnivahendid Varasemates riigivormides jõukeskuste paljusus (kohalikud valitsejad, linnad jne) Absolutismi ja moderniseerimisega keskvalitsuse vägivallamonopol, mida toetab modernne õigus Tänapäeval (teabeühiskonnas) lisandunud registreerimine ja jälgimisvahendid Tänapäevased väljakutsed: kuritegevus, perevägivald monopol pole täielik Siiski eeldatav, et ühiskonna vägivallatase vähenenud: ühiskonna rahustamine Territoriaalsus Varased impeeriumid piirnesid enamasti riigita
Meetod on enamjaolt vestlus. (D.Super) konstruktivistlik paradigma – 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus. Määramatus. Inimene kui tervik (holistlik lähenemine). Eesmärk: abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks ühiskonnas. Inimene on oma elu parim spetsialist. Meetodid: visualiseerimine, joonistamine, narratiivsus, metafoorid (Peavy). Töömaailm ebakindel, alternatiivide paljusus, uued ja suuremad riskid, traditsioonide kadumine. Eeldused: linnastumine, peresidemete nõrgenemine, majanduse globaiseerumine, tehnoloogia areng, kommunikatsioonikanalite areng, soorollide muutumine, kadus ära sotsiaalne vastutus. Kuidas klappida inimese enda vajadused, eeldused ja amitsioonid organisatsiooni ootuste ja karjäärisüsteemiga ettevõtetes? 3. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega) – praktiline/realistlik –
aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. -Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge
tehnoloogiatega. Dokumendihalduse funktsionaalsus integreeritakse operatsioonisüsteemidesse või nende lisateenustesse. Andmebaaside juhtimissüsteemid pakuvad järjest enam vahendeid dokumentide haldamiseks ja nende otsimiseks. E-kaubandus toob kaasa kommertstarkvara, milles sisalduvad nii kontori- kui ka grupitöö vahendid. (Sibola, 2002) Toon välja paar Peati (2015) üles märgitud 2015. aasta probleemid seoses elektroonilise dokumendihaldusega: 1. Informatsiooni paljusus. Palju aega kulutakse informatsiooni otsimisele ja siis ka ei leita kõige hilisemat materjali. 2. Informatsiooni turvalisus. Väga palju saadetakse dokumente manustena teistele, aga selline tegevus ei ole turvaline. Häkkeritel on nendele dokumentidele lihtsam ligi pääseda, kui dokumentidele, mida hoitakse ühes kohas, aga tagatakse ligipääs ainult vajalikele inimestele. Dokumendihaldus areneb kiiresti ja sellega seoses on Biel’s Document Managementi (2015)
). (Die typischen Erzählsituationen im Roman, 1955; Typische Formen des Romans, 1964; Theorie des Erzählens, 1979). Stanzel eristab Auktoriaalset jutustamissituatsiooni Isiklikku jutustamissituatsiooni Ja mina-jutustamissituatsiooni Gérard Genette Discours du récit (1972) ja Nouveau discours du récit (1983) Vaatepunkt Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. Informeeritus; Subjektiivsus vs objektiivsus; valdav vaatepunkt vs vaatepunktide paljusus püsiv vs muutuv vaatepunkt Kestus. Genette eristab neli põhilist jutustuse kiirust. 1) väljajätud lõputult kiire 2) kokkuvõte suhteliselt kiire 3) stseen suhteliselt aeglane 4) deskriptiivne paus nullprogress Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest
seisnebki); siiski on olemas keegi, kes kuuleb iga sõna kogu selle kahetähen duslikkuses, ning kuuleb isegi, kui nii võib õelda, tema ees kõnelevate tegelaste kurtust: see keegi on lugeja (või siin -- kuulaja). Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüü hikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb
Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse....
korduvus – mitu tekstikomponenti vastavad ühele sündmusele (nt. sündmus erinevate tegelaste silmade läbi (de Laclos’ “Ohtlikud suhted”); iteratiivsus – üks tekstikomponent kirjeldab korraga tervet rida sündmusi (Prousti kirjeldusstiil, Madis Kõiv), pidurdab sündmuste aega. 3. Vaatepunkt e. visioon Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. Informeeritus, subjektiivsus, objektiivsus. opositsioonid: valdav vaatepunkt – vaatepunktide paljusus püsiv – muutuv Lugeja teadlik eksitamine pidevalt muutuva vaatepunktiga. [Todorov viitab ka B.Uspenski “Kompositsiooni poeetikale”. Töö pühendet vaatepunkti probleemile – vaatepunkt ideoloogiline, lingvistiliste vaatepunktide kombineerimine tekstis, vaatepunktid erinevatel tekstitasanditel. Uspenskit on kritiseeritud, kuna ta piirdub kompositsioonist kõneldes vaatepunkti problemaatikaga. Todorovi töödes kerkivad esile teemad, mis saavad keskseks uues
sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. (3) Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel. Isikute paljusus võlasuhetes- Lepingu ühel või teisel poolele või ka mõlemal poolel võib olla enam kui üks isik. Seda nimetataksegi isikute paljususeks. Isikute paljusus võib esineda osakohustusena või osanõudena, solidaarse kohustusena või solidaarnõudena või ühiskohustuse või ühisvõlana. 1. jaguVõlgnike paljusus § 63. Osavõlgnikud (1) Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades
Kui inimese sügaval sees olevad väärtused kattuvad ettevõtte väärtustega, siis on väga tõenäoline, et inimene suudab end motiveerida. Motiveerituna tunnetab inimene, et ettevõtte motivatsioonisüsteem on loodud just tema jaoks ning ta suudab samastuda väga kergelt ettevõttega. Selline sisemiselt rahulolev ja õnnelik töötaja on ettevõttele väga lojaalne ja hea töötaja. Kokkuvõtteks võib öelda, et teooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni ja rahulolu olulisusele nii juhtkonna poolt vaadatuna kui töötajatele. Nagu on raske leida kaht täpselt ühesuguse välimuse või iseloomuga inimest, tuleb kasutada ka motiveerimisel erinevaid teid: mis motiveerib üht alluvat, ei pruugi teise jaoks midagi tähendada. Tööandja jaoks oleks väga ahvatlev leida üks ja üldine motivatsiooni allikas, mis mõjuks
Siirdeaeg aeg, mille jooksul siirdutakse ühest valitsemise süsteemist teise. Demokraatia tugisambad: 1) Rahva süveraansus 2) Valitsemine, valitsevate nõusolekud 3) Enamuse võim 4) Vähemuse õigused 5) Põhiliste inimõiguste tagamine 6) Vabad ja ausad valimised 7) Võrdsus seaduse ees 8) Korrakohane õigusemõistmine 9) Põhiseadusega piiratud riigivõim 10) Võimulahususe printsiibi järgimine 11) Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus 12) Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissi valmiduse väärtustamine Osalus- ja elitaardemonkraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatuslikke poliitikas osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses. Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised
manifest. Eesti Maailmavaate Sihtasutus, 2012, lk. 1. 2 Euroopa manifest, lk. 11. 3 Matti Maasikas. Postimees. Kuidas kütta Euroopa tuba. [http://arvamus.postimees.ee/1133158/matti- maasikas-kuidas-kutta-euroopa-tuba/] Viimati sisenetud 12.05.2013. 1 süsteemid kitsendavad vabaduste ja demokraatia arengut. Proudhon pidas Euroopa Ühendriike väikerahvastele ohtlikuks.4 Leian, et siinkohal on takistuseks just Euroopa rahvaste paljusus ning mitmete riikide kogemus olla erinevatel ajaperioodidel maailma mastaabis suurriik. Riigid pigem hoiavad oma status quost kinni ning väldivad kompromisse. Samamoodi tuleb nõustuda Proudhoni mõtetega, kuna föderaalne ühendus tähendaks küll ühtset keskvõimu, kuid suurem poliitiline ja kultuuriline mõju sellelel on ikkagi suurrahvastel ning väiksemad võivad eelkõige kultuuriliselt hääbuda. Rahaliidu loomisega Euroopa Liidus majanduslik ühtsus 20
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
sakraalne aeg vahelduvad) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga arvestamine. Abstraktseid mõisteid ei tunta Sõltumine viljakusest Vastavad pärimusliigid viljakusmaagia, ended... Kristlus ja reformatsioon kirja levik 20. saj linnastumine, moderniseerumine Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Tehnoloogilised murrangud Massikultuuri teke Abstraktsed väärtused (õnn) Tähtsale (ainulaadsele) keskendumine (üksiksündmused, mitte protsess) Inimeste paljusus ja rahvaluule kiire levik Suur liikuvus (ülemaailmne, internett) ja kiire elutempo Väiksem kokkupuude vanema põlvkonnaga Uued väärtushinnangud 6. Rahvalaulu kujundisüsteem. Rahvalaul on rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides. Omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulus on kolm kompnenti: tekst, meloodia, ettekandmislaad. Laul väljendas laulja mõtteid ning võis olla ka töö ja pidude saatja.
Staatusele vastavat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Tavaline jaotus on kõrgklass, keskklass ja alamklass. Tänapäeva demokraatlikele ühiskondadele on iseloomulik tugev keskklass. Omistatud staatuseks nim saatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel endal kontroll puudub (nt rass, sugu) Omandatud staatuseks nim inimese enda pingutustega saavutatud positsiooni (nt haridus, amet) Pluralism Arvamuste ja organisatsioonide paljusus, peab erinevusi väärtusteks ja stabiilse arengu aluseks. Ühiskond, kus eksisteerivad erinevad ideoloogiad, organisatsioonid, omandid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid; demokraatia oluline tunnus. Multikultuursus - paljude kultuuride kooseksisteerimine ja mitte üksteisele allumine vaid integratsioon. Sotsiaalsed probleemid Näiteks tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms. Absoluutne vaesus on seisund, mille puhul inimese tulu jääb alla riiklikult
elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud. E-HÄÄLETAMINE. Elektrooniline hääletamine (e-hääletamine) on üks võimalus teiste hääletamisviiside kõrval. E-hääletamine tähendab siinkohal kaughääletamist Interneti teel. ERAKONNAD JA KODANIKUÜHENDUSED ERAKOND sarnaste maailmavaadetega inimeste ühendus. Erakonnaseadus Parteiline paljusus Eristamine: parempoolne/vasakpoolne koalitsiooni-/opositsioonierakond Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. HUVIRÜHM ehk huvigrupp ehk sidusrühm ehk survegrupp on ühiskonnas füüsiline isik,
teostamine, võimusuhete korraldamine, võimu jaotus, võimule allumine). Poliitikat võib leida igast „püsivast“ ehk korraldatud inimkooslusest, kõige olulisemalt aga riigist kui poliitilisest ühendusest, kuna suhted lähedaste, sõprade, naabrite ja töökaaslastega on meil valdavalt erinevad, suhted riigiga aga ühised. Politoloogiat kui teadusharu iseloomustab maailmavaadete, uurimuslike lähenemiste, meetodite ja seisukohtade paljusus, milles erinevaid koolkondi (nagu nt feminism, marksism, positivism, konstruktivism) ühendab mitte jagatud teadmine, vaid jagatud uurimusküsimused riigist, võimust ning kodanike ja gruppide poliitilisest käitumisest. Politoloogid on eri meelt selles, kas mõtestada poliitikat lähtuvalt vajadustest või konfliktidest, eliidist või kodanikkonnast; kas keskenduda sellele, mis on toimunud ning mida saab näha ja mõõta või
Muusikaelu edendamiseks kutsuti ellu mitmeid seltse, millest osavõturohkeimaks kujunes 1921.a. loodud Eesti Lauljate Liit oma vähemalt 1000 kohaliku organisatsiooniga. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika: esialgu peamiselt grammofoniplaatidelt, kuid peatselt tekkisid orkestrid, mis esitasid just menufilmidest tuntuks saanud laule. Ka teatris valitses 1920. Aastate algupoolel suundade paljusus, lahtiütlemine senisest lavastuslikest põhimõtetest, julge eksperimenteerimine. Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tallinna Töölisteater loodi 1926. a. ning tema repertuaar koosneb põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. Provintsis oli teatrielu märksa tagasihoidlikum. Tartu "Vanemuine" põdes pärast Karl
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid .........................................................................................................
· integratsioon (self as knower) - täiskasvanu (integreerib kõik eelnevad tasemed) VI. Kohusetunne (conscience) Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi Kaks liiki: a) pean-kohusetunne (must conscience) - hirm karistuse ees b) võin-kohusetunne (ought conscience) - vaba otsustus VII. Funtsionaalne autonoomia (functional autonomy) motiivide transformatsioon Kriteeriumid motivatsiooniteooriale: · käitumise motiiv on olevikus · motiivide paljusus, pole taandatav ühele motiivile · kognitiivsed protsessid (plaanid, eesmärgid, hinnangud) · indiviidi motivatsioonide muster on unikaalne funktsionaalne autonoomia - eelnevad motiivid kaotavad propriumis oma sisu ja tähenduse kaks liiki: a) püsiv funktsionaalne autonoomia - eesmärgitu tegevuse jätkamine b) propriotaarne funktsionaalne autonoomia - käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist:
Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt
Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lahususe (seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on
Eesti Infotehnoloogia Kolledž E-Tervis Tallinn 2014 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervis...
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
omistatud reaalne identiteet. Me ei suuda ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on meie mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Need tajuvormid on nagu võrgud, millesse me püüame kõik oma aistingud. Mõistuse kategooriad (üksus, paljusus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiritlus, põhjus, toime, vältimatus, juhuslikkus jne) on raamideks, mis teevad mõistetavaks kõik meelte poolt registreeritu, kuid need kirjeldavad kogemust, mitte asju iseeneses. Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on. Nende maailma nimetab Kant noumenaalseks, selle olemisviisil pole meie taju
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 PROSTITUTSIOON EESTIS KAS ÕIGE VÕI VÄÄR? Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1 PROSTITUTSIOON EESTIS........................................................................3 1.1 Prostitutsioonist üldiselt ..........................................................3 1.2 Prostitutsioonist Eesti seadustikus ..............................................3 1.3 Arvamus prsotitutsioonist Eesti ühiskonnas ..................................4 1.4 Prostitutsiooni kasulikkus ........................................................4 1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas .............5 1.6...
Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt
· integratsioon (self as knower) - täiskasvanu (integreerib kõik eelnevad tasemed) VI. Kohusetunne (conscience) Sisaldab enesehinnangut, mina-pilti ja püüdlusi Kaks liiki: a) pean-kohusetunne (must conscience) - hirm karistuse ees b) võin-kohusetunne (ought conscience) - vaba otsustus VII. Funtsionaalne autonoomia (functional autonomy) motiivide transformatsioon Kriteeriumid motivatsiooniteooriale: · käitumise motiiv on olevikus · motiivide paljusus, pole taandatav ühele motiivile · kognitiivsed protsessid (plaanid, eesmärgid, hinnangud) · indiviidi motivatsioonide muster on unikaalne funktsionaalne autonoomia - eelnevad motiivid kaotavad propriumis oma sisu ja tähenduse kaks liiki: a) püsiv funktsionaalne autonoomia - eesmärgitu tegevuse jätkamine b) propriotaarne funktsionaalne autonoomia - käitumine, mis on adekvaatne propriumis olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist:
Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Erinevaid klaasi omadusi kombineerides aga saame lõputu hulga kasutusvõimalusi. Klaaside mitmekesisus ja funktsioonide paljusus avabki pidevalt uusi võimalusi nii uusehituses kui ka renoveerimissektoris ning on muutnud oluliseks materjaliks igapäevases elus. 2. Tootmine Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2) ning selle tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks.
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika ühendus. Orientatsioon SP kui akadeemilisele distsipliinile versus orienteeritud kleindile. Teoreetiliselt orienteeritud SP mõisted: marginaliseerimine, eksklusioon, elutingimused, grupid, ühiskond, uurimused. Praktika: suhted, individuaalsus, isiksuse areng, kaasatus, tegevus, toetus, kasvatus. Alguseks on teooria ja see pole piisav et defineerida SP praktiliselt aluselt. SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ...
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kok...
tapnud peegeldusest tüdruku - ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. "Stepihundi" kõige tänulikumaks publikuks olid 1960. aastate hipid ja teised noored
2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel 1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima. 2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva. 3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid. 4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse 5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid. 3. EV majandus 1920. aastatel MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919. a Asutava Kogu poolt. Maareformi eesmärgiks oli: 1)Saksa ülemkihilt
Suurenes kirjanike,kunstnike jne arv.Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti kaasajastamine ja laiendamine,mille tänulsai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist korgkoolini.Iseseisvusaastail laienesidkultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjust.Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused ning siinsete teatrite ja kooride külalisesinemised. 1920.a.algul oli Eesti kultuurielu kirev,seda iseloomustas suundade paljusus ja julge eksperimenteerimine.Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda.Kümnendi keskel pääses maksvusele uus- realism.1930.a.suure populaarsuse saavutasid eestlaste ajalugu heroiseerivad ja ilustavad teosed,eriti kirjanduses.Kirjanduselus-valitses 1920a.algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm.Kümnendi keskel tõusis sinkhole realistlik romaan(k'rgeima taseme saavutas Tammsaare)Muusikaelu-rikastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
