Paljunemisviisid Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on ...
Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene ...
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID 2011 P a lju n e m in e Ve g taiv n e S u g lin e p a lju n e min e p a lju n e m in e P a ljun e m in ju r e ,v a re , P ...
Organismide paljunemisviisid Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Vegetatiivne paljunemine Vaid ühe vanemorganismi vajav paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetaj...
Organismide paljunemine Paljunemine üldine eluavadus, mille eesmärgiks on järPaljunemine oglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviisid: 1)mittesuguline paljunemine 2)suguline paljunemine Mittesugulin-kõige lihtsam, taime ja alamatel loomadel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast,seega on järglased vavema sarneased. Näiteks:maasikas, sibul, mugulategu, pungumine, pooldumine +: Vajab ainult ükte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on vanematega sarnased. -: Ühesugused järglased on keskkonnatingimuste muutumisel rohkem ohustatud ja võivad kõik hukkuda. Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikel loomadel. Sugurakkude tuumade ühinemisel (viljastumine). Areneb uus isand. Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed · Küpseb palju sugurakke · Viljastumine on juhuslik · Hukkub palju ebasoodsate tingimuse tõttu Kehasis...
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eos- Paksu kesta, vähese...
Sissejuhatus bioloogiasse Bioloogia on õpetus elusast loodusest, mis uurib: 1) organisme ja nende ehitust (anatoomia) 2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jag...
Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm
· Mittepärilik muutlikkus kujuneb välja keskkonnatingimuste mõjul. Mittepärilikud muutused ei mõjuta geene ja kromosoome ning seega ei pärandu järglastele, isegi mitte siis, kui vastavad tunnused esinevad mõlemal vanemal. Muutlikkust saab uurida kaksikutel: · Kaksikud on kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. · Inimesel võivad esineda kahte tüüpi kaksikuid: ühemuna- ja kahemunakaksikuid. 4. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS · Kõik organismid paljunevad, see kindlustab liigi säilimise ja arvukuse suurenemise. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt: · Vegetatiivne paljunemine on looduses vanim paljunemisviis. See on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis. · Vegetatiivselt võivad paljuneda nii üherakulised kui ka hulkrakulised organismid.
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine Mittesuguline (osaleb üks organism) eoseline (sõnajalgtaimed, seened, samblad, vetikad), vegtataiivne (pooldumine, pungumine, keha jagunemine) Vegetatiivne paljunemine õistaimedel Juuretükkidega võilill, mädarõigas; juurevõsunditega pappel, kreek; varrevõsunditega valge ristik, aedmaasikas; risoom orashein, vaarikas; mugul bataat, kartul; sibul tulp, tulp; lehega aas jürilill, begoonia Suguelundid
Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline Pooldumine (meriroos) Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad) Vajalik vaid üks vanem, järglased on ühesugused, lihtne, kiire, tõhus Suguline vanemoraganismi, iga järeltulija on ainulaadne, viljastumine- kehasisene maal, kehaväline vees Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik.
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4
Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Mutatiivne muutlikkus on siis, kui väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. Viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud ja sellega kindlustatakse uute pärilikkuskombinatsioonide teke. Pool tuleb ühelt vanemalt, pool teiselt. 6) Nimeta organismide paljunemisviisid. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist. Vegetatiivne, pooldumine, pungumine, hulgijagunemine, eoseline, suguline. Mittesuguline jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne on kõige vanem, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid.
- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis koosneb seeneniidistikust ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Samblad kasvavad tihedalt koos, st nad vajavad üksteist. Samblikud saavad aga ise hakkama. 2) Miks tuleks eemaldada skulptuuridel ja katustel kasvavad samblikud?- Samblikud toodavad mitmeid kivimeid murendavaid aineid ja nende ümber tekib ajapikku mullakiht, kus saavad hakata kasvama taimed. Seente toitumis ja paljunemisviisid.- Seened toituvad seeneniidistiku abil. Sümbioosis elades lasevad nad ennast toita või saavad fotosinteesisaadusi mõnelt taimelt. Seened paljunevad eostega, pärmseened ka punguvad. Sambliku siseehitus.- Samblik koosneb seeneniidistikust, mis annab talle kuju ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Mõisted Parasitism- Organismi eluviis, kus ta elab teise organismi kulul ja tekitab talle kahju. Seeneniit- Niidikujuline rakkude rida.
Kordamine 1. Nimeta järgmiste organismide paljunemisviisid: V: Sipelgas(suguline), karusammal(eoseline), pesukäsn(vegetatiivne), ahven(suguline), vaarikas(vegetatiivne), kaseriisikas(eoseline). 2. Järjesta organismid lähtuvalt nende paljunemisviiside päriliku muutulikuse astmest: karu, kukeseen, kingloom. V: Kingloom, kukeseen, karu. 3. Miks kartulite paljundamisel mugulastega säilivad järglastel sordi päriliku tunnused, aga seemnetega mitte? V: Paljundamisel mugulastega toimub vegetatiivne paljunemine, seemnetega eoseline.
spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini spermatogoon- isasorganismis esinev seemneraku eellane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast 2. Paljunemisviisid (mittesuguline ja suguline, võrdlus) Suguline Mittesuguline vanemorganism vajab kahte või erisoolisi sugurakke vajab ühte pärilik muutlikus ... suur väike või puudub üldse evolutsiooniliselt ... noorim paljunemisviis vanim paljunemisviis järglaste hulk ... väike suur lühikese ajaga
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul,
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad soma...
kondiitritööstuses, sest leib ei tahku nii kiiresti, kui tainale pole lisatud pisut agarit, mis seob kaua vett. Jaapanis söödavatest vetikatest on kõige tähtsam Porphyra, Jaapani keeles Amanori. Amanori müügist saadav tulu ulatub 28 miljoni dollarini aastas. Kokkuvõte ·Vetikad on aegade jooksul väga vähe muutunud ·Toituvad autotroofselt ·Võib olla üherakuline, koloonialine või rakutu ·Neil esinevad kõik paljunemisviisid ·Enamik vetikatest elavad vees, kuid osa ka maal ja isegi õhus ·Kõige rohkem tarbitakse merevetikaid Jaapanis ·Vetikatest valmistatakse paljusid erinevaid toite Kasutatud Kirjandus Informatsioon: www.miksike.ee Pildid: www.fisherycrisis.com
DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 1) Kerabakterid (kokid) 2) Pulkbakterid (batsillid) 3) Spiraalsed bakterid (spirillid) 4)Keeritsbakterid (spiroheedid) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel. Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel. 17. Kirjelda bakteri pooldumist Esmalt kordistub kromosoom, seejärel pooldub rakk. 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel
minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke · Pole vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) · Üks vanem · Enamasti kaks vanemat · Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe
5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED
taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ viljastatud munarakust keharakkudest · On vaja spetsiaalseid rakke · Pole vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) · Üks vanem · Enamasti kaks vanemat · Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui is...
Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis, Meioos jätkub suguküpsuse saabudes moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke)
Referaat SEENED Elvi Sobolev 10C Pärnu Koidula Gümnaasium 2009 Sisukord 1. Seene ehitus ja elutegevus.......................................................................................................5 1.1. Ehitus .............................................................................................................................. 5 1.2. Paljunemine .....................................................................................................................5 2. Seente tähtsus..........................................................................................................................6 2.1. Orgaanilise aine lagundamine .........................................................................................6 2.2. Seened toiduaine- ja farmaatsiatööstuses ........................................................................7 ...
Tallus mõni μm kuni mõnikümmend cm, kuju väga varieeruv. Koloniaalseid, üherakulisi, hulkrakseid (niidid, plaadid, torud). 8000-20000 liiki (olenevalt taksonoomia printsiipidest Enamik perekondi magevees, vähem madalamas merevees, osa ka tüvedel jne. Niiskes õhukeskkonnas. Suurtest niitrohevetikatest on meie vetes tähtsamad Cladophora, Spirogyra, Zygnema, Ulothrix (vesijuus), Oedogonium, Mougeotia, riimvees Enteromorpha intestinalis. Kõikvõimalikud paljunemisviisid: pooldumine, talluse jagunemine, zoospooride teke, gametangiumide teke. Paljunemisrakud 2 või 4 viburiga. Enamasti vegetatiivses olekus haploidsed. Silmaga nähtav tallus esineb tavaliselt suvekuudel, ebasoodsal aastaajal sügoodina, zoospoori või akineedina. 11. Mändvetiktaimed – üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid. MÄNDVETIKTAIMED Charophyta Chl a, Chl b Keemiliselt lähedased rohevetikaile karotinoidid, tärklis jne
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed)
Rakutsükkel-päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk-organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm(spermatosoid)-seemnerakk, mis mood.üldjuhul isasorganismis Smermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Smermatogoon-isasorg esinev seemnerau eellane Sügoot-viljastunud munarakk Tsentromeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Organismide paljunemisviisid: suguliselt:sugurakud pärinevad valdavalt 2 vanemorganismilt. ja mittesuguliselt:eoseline-haploidse kromosoomistikuga, geneetiliselt emastaimest erinevad(prostid, seened, vetikad, sammal-ja sõnajalgtaimed), vegetatiivne- lühikese ajaga suht palju järglasi, mis on geneetilise info poolest sarnased vanemorganismiga(bakterid, prostid, seened, osad selgrootud, paljud taimed) Suguline paljunemine on looduses valdav, et suurendada muutlikkust, võimaldab uute
2. Keemilised mutageenid:olmekeemia, ravimid, alused, happed. 3. Füüsikalised mutageenid: kiirgused - radioaktiivne, UV- ja röntgenkiirgus. Organismide tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjul! Kaksikute meetodil uuritakse milline osa on tunnuste kujunemisel keskkonnal ja milline pärilikkusel. Mittepärilik muutlikkus kujuneb keskkonnatingimuste mõjul ja ei pärandu lastele! ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS. Paljunemine / suguline mittesuguline / vegetatiivne eostega 1. Vegetatiivne paljunemine: · vanim paljunemisviis · vähene pärilik muutlikkus · paljunemine ühest vanemorganismist · ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes
26. Süstemaatika teaduslikud alused loomad, seened, taimed, bakterid. 27. Liigi miste. Liik bakteritel, eukaruootidel, apomiktilistel organismidel - Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi (ei saa kõigil organismidel edukalt rakendada kuna suguline paljunemine puudub - Bakterid). APOMIKSIS: Sugulise paljunemise toimumine on ilmselt olnud raskendatud, kuid teised paljunemisviisid on liikidel puudunud, selle kompenseerimiseks toimub näivalt suguline paljunemine. 28. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused 1)Kaks riiki: Kaks riiki on olemas olnud süstemaatika algusaegadest saadik. Lihtne oli eristada loomi, kes jooksevad ringi, ja taimi, kes on enam-vähem paigal. 2) Neli riiki: Neli riiki: oleksid taimed, loomad, seened ja bakterid. Põhimõte, mille järgi elusloodus nelja riiki jagada, on eluvorm. Sellisel lähenemisel ei ole riik
Eesmärk Saada identsed rakud Saada geneetiliselt erinevad rakud Tulemus 2 identset rakku 4 haploidset rakku Jagunemiste arv 1 jagunemine 2 jagunemist Erinevused: Meioosis pole tütarrakud geneetiliselt identsed, mitoosisi on aga tütarrakud geneetiliselt identsed. 3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid. Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad, linnud, loomad jne. Mittesuguline saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks: · Eoseline samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. · Vegetatiivne bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
diagramm. võrdlemine ja 3) Arutelu: viiruste üldistamine tähtsus looduses. 4) Paaristöö: viiruste erinevad paljunemisviisid, joonise abil 56. Viirustega nakatumine, 1) Rühmatöö: Inimeseõpetus: Tervis ja ohutus: Õppevahendid:erineva peiteaeg, haigestumine viirushaigustesse( viirushaiguste levik ja haiguste vältimine d infoallikad
D imetaja E putukas 22 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. Kirjutage organismide paljunemisviise kujutavale skeemile puuduvad nimetused. Punktiirile kirjutage üks näide organismidest, kes sel moel paljunevad. 3 punkti ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID VEGETATIIVNE Näited: ........................ ............................ ........................... 5.2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Esitage kaks erinevuste paari. 4 punkti Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. 1. 2
1. 1. 2. 2. Tooge üks konkreetne näide mittesugulise paljunemise kohta loomadel .................................................................................................................................................... Tooge üks konkreetne näide mittesugulise paljunemise kohta taimedel .................................................................................................................................................... ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID VEGETATIIVNE 24 5.3. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid: 4 punkti OTSENE, MOONDEGA, TÄISMOONDEGA, VAEGMOONDEGA Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast: PRUSSAKAS, ROHUKONN, KAPSALIBLIKAS, RÄSTIK Näited ........................ ............................ ........................... ......................... 5.4. Joonisel on kujutatud rakutsüklit. Selgitage ühte muutust, mis toimub rakus etappide A ja B käigus. 2 punkti
ainet d) Mõisted – hüüf, mütseel, mükoos, mükotoksiin • Hüüf – seeneniit • Mütseel – seeneniidistik • Mükoos – seenhaiguse üldnimetus • Mükotoksiin – seene poolt toodetud keemilised mürkained e) Mis seos on antibiootikumidega? Mis on antibiootikumid? • Antibiootikumid on seente poolt toodetavad ained, millel on baktereid tappev või nende paljunemist takistav toime. f) Seente paljunemisviisid (2tk) • Seened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Võivad moodustada spoore ning mõned seened paljunevad pungumise teel. 5. Bakterid a) Ehitus (ka organellide ülesanded) • Kromosoom, ribosoomid, membraan, rakukest, limakapsel, viburid, karvakesed, võib olla veel gaasivakuool b) Milleks limakapsel/karvakesed/vibur? • Limakapsel kaitseb rakku näiteks antibiootikumide eest • Karvakesed on kinnitumiseks • Vibur on liikumiseks
hemofiilia; daltonism; kanapimedus; Duchenne lihasdüstroofia, lühinägelikkus. Haigestuvad enamasti mehed, kuna neil on vaid üks X kromosoom ja puudub võimalus retsessiivse alleeli allasurumiseks dominantse alleeli poolt. Haigel naisel ei ole võimalik saada tervet poega (100% poegadest haiged ja 100% tütardest haiguskandjad) Hemofiilia, daltonism, kanapimedus 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest Nr 15 1. Eukarüootsete organismide paljunemisviisid Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
Madal glutatiooni tase on vajalik tumedama melanniinse värvuse sünteesi. · Lõivsuhe Lõivsuhe (trade-off, eestikeelseks vasteks pakutud ka kompromiss-sõltuvus) evolutsioonilise ökoloogia kontekstis on olukord, kus ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega. Kujutagem ette taime, mis võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt ning mõlemad paljunemisviisid on piiratud sama ressursi poolt. Selge see, et mida rohkem ressurssi investeerida generatiivsesse paljunemisse, seda vähem jagub seda vegetatiivse paljunemise tarbeks ja vastupidi. Sellisel puhul öeldakse, et kahe paljunemisviisi vahel on lõivsuhe. Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil. SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak)
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
Joonis: Hingamiselundid (4) tähtede rägastikus. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 22 Peatükk 29. Kuidas selgrootud paljunevad? Peatükk 30. Parasiitusside areng Ülesanne 1. 1.1. Kirjuta kummagi mõiste juurde selgitus ja näiteid liikidest, millel selline paljunemisviis esineb. a) Pooldumine - … Näiited: … b) Pungumine - … Näiited: … 1.2. Kirjuta kaks tunnust, mille poolest need paljunemisviisid sarnased on. Ülesanne 2. Kirjuta iga lause (a-f) järele, kas väide on õige (Õ) või vale (V)? Paranda valed väited. a) Viljastumine toimub suguliselt paljunevatel organismidel. b) Lahksugulises organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. c) Kehaväline viljastumine on võimalik vaid veeloomadel. d) Mittesugulise paljunemise korral on järglastel vanematest erinevad tunnused. e) Liitsugulisuse puhul saadakse järglased viljastumata.
Kõige levinum on taimede vegetatiivne paljundamine. Eesmärgiks saada pärilikult identseid järglasi mis kannavad sorditunnuseid ja mis hakkavad kiirelt viljuma. *pistokstega *juurestiku jagamisega *pookimine ja silmastamine Seentel * austerserviku pakud (mütseeliga nakatatud pakud) * sampinjoni mütseelid (?) Loomadel- tänapäeval ülivähe levinud *embrüo jagamine mitmeks osaks (50-60ndad) REK: 1) On antud erinevad paljunemisviisid, leida vegetatiivsele paljunemisele omased (sõstra paljundamine pistokstega, kassipoegade sündimine, seemnete valminime võilillel jne) 2) On antud joonis pärmseene pungumise kohta, kirjeldada millise paljunemisviisiga tegu ja millise muutlikkusega organismid 3) On antud 3 paljunemisviisi vegetatiivne, eoseline, suguline. Leida väikseima päriliku muutlikkusega paljunemisviis 4) Selgita, miks vaid vegetatiivselt paljunevate organismide evolutsioonitempo on väga aeglane
Järglased on enamasti vanematega kui ka omavahel pärilikult identsed. 6. Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks on mutatsioonid keharakkudes. 7. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt. EI TOHI SEGAMINI AJADA VEGETATIIVSET PALJUNEMIST JA PALJUNDAMIST. Riigieksami 34 küsimused: Võrrelda vegetatiivset ja sugulist paljunemist. Leida paljunemise loetelust vegetatiivne paljunemine. Reastage paljunemisviisid lähtuvalt pärilikust muutlikkusest. Rakutsükkel Rakutsükkel on raku eluring ühest mitoosist järgmise mitoosi lõpuni, rakutsükkel haarab interfaasi ja mitoosi. Interfaasis toimub vahetult pärast mitoosi käivitub intensiivne valgusüntees, suureneb rakustruktuuride arv- rakk kasvab. Teatud hetkel toimub DNA kahekordistumine (Ühe kromatiidilised kromosoomid muutuvad kahekromatiidiliseks). Pärast seda kui DNA on kahekordistunud läheb rakk mitoosi
enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel ¼ liikidest; kõrrelised; käpalised e. ¾ liikidest; roos-, liblik-, korvõielised (1/10 orhideelised (ca 20000)! (enim) õistaime liiikidest! ~ 25000). Nt. palm, iris, tulp, bambus, rukis, mais, liilia. 56. Paljunemisviisid: vegetatiivne, suguta, suguline Suguta: paljunemine toimub spetsiaalsete paljunemiseks ja levimiseks kohastunud osade abil, puudub sugurakkude ühinemine nende osade kujunemise käigus. Mõnikord on raske tõmmata piiri vegetatiivse ja suguta paljunemise vahele. Näiteks: Sõnajalgade eosed. Seente lülieosed: pintselhallituse Penicillim "tavalised" eosed, kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
