elusatest rakkudest haustorite ehk seene rakuväljasopistuste abil. Biotroofid jagunevad parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel)
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav) - Värvusetud leukoplastid, mis sisaldavad paljusid varuaineid (nt kartulimugulatel tärklisevaru)
· Paljudel bakteritel on rakkude jätked, mis aitavad tal kinnituda pinnale või paljuneda · Agregeeruvad kokid, batsillid, spirillid Bakter: · Suurus: o Ruumala keskmiselt - 1µ³ o Suurus 0.5-3 µm o Suurimad bakterid võivad olla kuni 600 µm pikkused o Väikseimad 0.05-0.2 µm o Oluline et oleks suur eripind, sest see võimaldab kiiret ainevahtust keskkonnaga · Tuum: o Sisaldab palju RNAd o Palju kromosoome o Kiire kasv ja paljunemine, seetõttu valgusüntees o Puudub tuumamembraan o Piirkonda kus asub DNA nim nukleoidiks o Rõngaskromosoomi pikkus on üle 1mm, seega on oluline tema kokkupakkimine o Kokkupakkimises osalevad aluselised valgud o Mõningatel arhedel on leitud valgud, mis on sarnased eukarüootsetele histoonidele (arhedel tetrameer, eukarüootidel oktameer) o Bakterirakk on haploidne tal on üks rõngakujuline kromosoom o Mõndel on leitud ka lineaarseid kromosoome
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini. Maailmas pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ] Liik pesitseb erinevatel märgaladel, peamiselt soos. Nad p...
Hüdrad Ehitus · Saleda keha ehitusega · Kotikujulised · U 1 cm pikkused · Kehasein on kahekihiline,koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest · Läbipaistvad · Saab oma kehakuju muuta sirutada,painutada,kokku tõmmata Toitumine · Halvab saagi · Toitub kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist h...
Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulistel toimub see enamasti pooldumise teel. Ka on hulkrakseid, kes paljunevad mittesuguliselt vegetatiivselt või eostega. Enamasti paljunetakse nii seene-ja taimeriigis, harva ka loomariigis. Suguline paljunemine on omane hulkraksetele organismidele, moodustuvad isas.ja emassugurakud ning uus organism tavaliselt areneb viljastunud munarakust. Sellist paljunemist võib kohata eelkõige taime-ja loomariigis. Üldistavalt on paljunemine üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid, millesse on kodeeritud geneetiline info
Vaegmoondega: Rõhuirts, ranttirts, tondihobu, vesineitsi, liivavana, puruvana 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Mullas, taimedel, vees, loomadel, inimese juures 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates, Hüpates, Joostes, Ujudes 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid.
Küsimused koostas Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium [email protected] KÜSIMUS Paljunemine 1. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4
VETIKAD Kalev Peil 8b Vetikad 1. Ehitus 2. Elupaik 3. Vetikate paljunemine 4. Mittesuguline paljunemine 5. Suguline paljunemine 6. Sümbioos 7. Eestis elavad vetikad 8. Vetikate õitsemine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud allikad Ehitus 1. Vibur 2. rakukest 3. rakutuum 4. silmtäpp 5. vakuool 6. tsüutoplasma. Elupaik 1. Veekogudes 2. niisked kohad maismaal 3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1
Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Hallitusseened Erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid. Hallitusseened muutuvad ohtlikuks alles siis kui nad on ennast mugavalt toa nurka sisse seadnud. Hallitusseente paljunemine
Diploid kromosoomistik-kahekordne kromosoomistik,milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste perinea Eoseline paljuemine-mittesuguline paljunemine,toimub eoste teel. gameet-organismi sugurakk.munarakud seemnerakud. generatiivne paljunemine-suguline paljunemine haploidne kromosoomistik-meioosoi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. interfaas-päristuumse rakku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood. karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. kromosoomide ristsiire-meioosiesimese jagunemise proofaasis esinev homoloogilist kromosoomide paardumine.tulemus on geenivahetus meioos-päristuumse raku jagunemise viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad.
HALLITUSSEENED Kuju Ehitus Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad(septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku. Paljunemine Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooride (ehk eoste) abil. PÄRMID Kuju Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ning rakukestata. Ehitus Pärmid erinevalt teistest seentest on üherakulised ning neil pole niidistikku Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub
- Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakud. - Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. - Naiste sugurakud on munarakud. - Munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. - Naisel lõpeb munarakkude eellasrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Munarakkude edasine küpsemine jätkub alles puberteediperioodi saabudes. - Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi u 28-päevaste tsüklitena. Suguline ja mittesuguline paljunemine (eelised ja puudused) SUGULINE PALJUNEMINE - sellisel sigimisel tekib uus organism kahe organismi geneetilise materjali kombineerimisel ning on ainulaadne.
teised sugutunnused - habe, madal hääl, lihastik, laiad õlad jne muutlikus - organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. mutatiivne muutlikus - muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus mutagen - mutatsioone põhjustavad tegurid kombinatiivne muutlikus - teine päriliku muutlikuse vorm, mis on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. kaksikud - kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. suguline paljunemine - vaja kahte elusorganismi, kus kombineeruvad emas- ja isasprganismide geenid ja kromosoomid. mitte suguline paljunemine - paljunemine, mis jaguneb vegetatiivseks- või eoseliseks paljunemiseks. vegetatiivne paljunemine - võivad paljuneda nii üherakulised, kui ka hulkrakulised isendid. Üherakulistel isenditel toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagunemine. eoseline paljunemine - paljunemisviis, mille eelduseks on, et tekib eoseid, mida laiali saata.
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus
SEENED (SEENERIIK) Mükoloogia seeneteadus Samblik Mükoloog, seeneteadlane Heterotroofid toitub valmis orgaanilisest ainest seen + vetikas Hüüf seeneniit org. aineid Mütseel seeneniidistik vett ja mineraalaineid Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine ...
Paljunemine ja areng .Mittesuguline paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemast,viljastumist ei toimu.Vegetatiivne paljunemine-mittesugulise paljunemise liik,kus uus org.saab alguse ühest vanrmast või selle osast.Nt:Pungumine-alamatel taimedel,loomadel,pärmseentel. (hudrad,käsnad).Pooldumine- iseloomulik.bakt,protistid(ussid).Fragmentatsioon- vanemorg.keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks.Igast osast areneb uus org. (meritäht,lameuss).Vegetatiivne paljunemine taimedel- maasikad-võsu,kartul- mugulat.Vegetatiivne paljunemine- kloonimine,inimesepoolt läbi viidav(kartul).Veg.palj.eripära-vanim paljunemis viis,vajab 1 vanem,lüh.ajaga palju järglasi,geneetiliselt identsed,pärilikku muutus kas väga väike või puudub ültse.Mittesuguline paljunemine.Eoseline paljunemine-paljunevad vetikad,sõnajalataimed.Eosed moodustuvad meoosi teel,eosed on haploitsed,pärikik muutus on suurem kui vegetatiivsel paljunemisel.Suguline paljunemine-uus isend
Paljunemisviisid Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja
7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). 17. Kirjelda herilaste elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine ) 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Õpik lk
Lk 112-Sugurakkude areng 1. Milles seisneb generatiivne paljunemine? Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb?
1) Paljunemise viisid: >Suguline paljunemine: Sipelgas, ahven. >vegetatiivne paljunemine: vaarikas, piimhappebakter, pesukäsn, hüdra, kingloom. >Eoseline paljunemine: karusamma, kaseriisikas. 2) Organismid nende paljunemisviiside päriliku muutlikkuse astmest lähtuvalt: karu, kukeseen, kingloom 3) Kartulite paljundamisel mugulatega toimub vegetatiivne paljunemine, vegetatiivsed paljunemisel säilivad paremini pärilikkuse tunnused. Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju. DNA Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Paikneb rakutuumas olevates kromosoomides. Geen DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises.
LÄÄNEMERE ELUKOOSLUS KOOSTAJA: KIRKE KAISA KAUNIS KLASS: 5.C ÕPPEAASTA: 2017 SISUKORD • Nolgus • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat häält. • 25-30 cm pikk.
Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks , surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks . Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel . Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu
................................................................................. Seega sõltuvad organismi tunnused .............................. ja .............................. koosmõjust. Muutlikkust saab uurida mitmikutel (kaksikud, kolmikud jne.) Mitmikud jagunevad: Ühemunaraku mitmikud Erimunaraku mitmikud Tekivad Sarnasus Milliste mitmikute järgi saab uurida keskkonnategurite mõju geenidele? Paljunemine ja muutlikkus Paljunemise tähtsus on ............................................................................. Paljunemine jaguneb 1. mittesuguline paljunemine vegetatiivne Vegetatiivse paljunemise viis Kellel esineb Mingi kasvuorganiga (mugul, sibul) Taimed Tähtsus looduses .............................................................................................. Tähtsus inimesele ...........................
Leidub ka suuremaid – makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse (koloniaalsed). Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega. Mittesuguline paljunemine Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunemine Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakseautospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel. Suguline paljunemine[
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4
Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas Toimuvad päristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kääviniidid Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees ovogeneesi võrdlus Spermatogoonid Ovogoonide hakkavad mitoosi teel paljunemine lõpeb paljunema looteeas ja murdeeas suguküpsuse saabudes jätkub nende küpsemine Kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 vanuseni eluaastani Korraga valmib mitu Korraga valmib üks spermi munarakk
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
Koostas: Helve Ruul Puiga Põhikool · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused · Baktereid leidub looduses kõikjal! Bakterite laialdast Bakterite paljunemine levikut soodustavad: a. Väikesed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus välistingimustele · EHITUS Koosnevad ainult ühest rakust Puudub tuum- eeltuumne organism; Paljudel limakapsel säilitab niiskust seob baktereid kolooniaks Rakukest- annab kuju Rakumembraan- ainete liikumine ja vahetus · Paljunemine Pooldudes Tingimused paljunemiseks: niiskus soodne tº(3637º) toitainete olemasolu(veeslahustununa) keskkonna happelisus õhuhapniku olemasolu (aeroobid ja anaeroobid) mõned bakterid moodustavad spoore
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia
Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel. Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 11.Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? Suguline paljunemine-Inimene ja suurem osa loomariigist; mittesuguline paljunemine: vegetatiivne paljunemine-Ainuraksed, taimed, seened; Eoseline paljunemine-taimed, seened ,samblad. 12.Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. Pooldumine- ainuraksed; hulgijagunemine- ainuõõssed, hulkharjas-ussid, okasnahksed; pungumine- käsnad. 13.Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist. Suhteliselt kiire paljunemisviis. 14
Mutatsioonide kahjulikkus – keha nõrgendav, kahjustav toime nt vähi teke, haiguse teke jms 11. Ühemunakaksikute korral on üks sperm viljastanud ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Ühemunakaksikud on alati samasoolised, ühesuguse päriliku materjaliga ning välimusega. Erimunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki erineva spermiga. 12. Organismide paljunemine ja muutlikkus. Looduses 2 paljunemise viisi: Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Paljunemisel osaleb 1 Paljunemisel osaleb 2 vanemorganismi vanemorganism Ei toimu viljastumist ega Toimub emas- ja isassugurakkude valmimine sugurakkude teket ja nende viljastumine Järglased erinevad vanematest Järglaste muutlikkus kõige suurem
Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurim viirus on rõugeviirus Kujult Kuju korrapärased: pulkjad, kerajad, spiraalsed, hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine • Peremeesrakku ruttu Aeglaselt toimiv tappev • Viirus sisestab • Viirus sisestab peremeesrakku oma
Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine Käsna pind avaneb sissevoolu kanal kaelusviburrakkude kamber väljavoolu kanal käsna sisemus heiteava Paljunemine Suguline paljunemine Sperm viljastab munaraku Liikumisvõimeline vastne ujub veekogus ringi, hiljem kinnitub substraadile Suguline paljunemine on oluline levimise kohalt, kuna vastne saab ema käsnast hulk maad eemale liikuda Elupaiga valik Süvameres 10 kuni 1000 m sügavusel - enamasti 500 m sügavusel Kinnituvad substraadile Levila Filipiinidest Ida- Aafrikani Austraalia rannikul TÄNAN KUULAMAST !!!
Süsinikuallikana kasutavad veetaimed hingamisel tekkinud CO2. 7. Kas tarnamätast on õigem nimetada isendiks või klooniks? Missugused on enamlevinud vegetatiivse paljunemise vahendid veetaimedel? Võsutükkide või turioonide (talipungade) abil. Sammaltaimedel paljuneb vegetatiivselt haploidne gametofüüt ? harunedes, tükkide levimisega või sigikehi moodustades. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. 8. Punavetiktaimed – pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. Rhodophyta - väga vana rühm Chl a, Chl d , karotiinid, ksantofüllid, fükobiliinid - fükobilisoomides: erilised valgust koguva pigmendi ja valgu kompleksid tülakoidide pinnal
Loomne rakk 1.Suguline paljunemine 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastatud munarakust ehk sügoodist. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt vanemalt ise viljastumine või kahelt vanemalt rist viljastumine. 2) Suguline paljunemine on paljunemise viis mille jaoks on vaja kahe vanemat või vähemalt vanemat millel on mõlemad rakud nii isas- kui ka emassugurakud. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti viljastunud munarakust. Suguline paljunemine jaguneb kaheks: Kehaväline-Kehasisene 2.Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. Vegetatiivne sigimine on suguta sigimise üks
Bioloogia 02.03.2012 Paljunemine Suguline Geneetiline pärilik kahelt vanemalt Vanematel moodustuvad sugurakud e. Gameedid: Seemnerakk e. Spermatosoid Munarakk e. Ovotsüüt Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine! Viljastumine Munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk - Haploidne kromosoomistik Seemnerakk Haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk e. Sügoot Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu Kehasisene viljastumine (roomajad, linud, imetajad)
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga?
H2 liidetakse hapnikuga, et saada vesi. III. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondri sisemuses. Glükoosi lõplik lagundamine võimaldab saada 36 ATP. Kokku on 38 ATP. Fotosüntees Fotosüntees on protsess, mis toimub rohelistes taimedes ja seisneb orgaanilise aine tootmises päikeseenergia abil ja mille kõrvalproduktiks on hapnik. See on ainevahetuse tüüp autotroofidel. Hingamine on fotosünteesile vastupidine protsess. Taimed hingavad õhulõhede kaudu. Organismide paljunemine Kõige laiemalt jaguneb paljunemine kaheks: suguline ja mittesuguline. Suguline paljunemine algab alati seemne ja munaraku ühinemisega, mida nimetatakse viljastamiseks. Nt õistaimed, linnud jne. Mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta. Vaja läheb ainult ühte isendit. Nt pungumine (pärmseen, hüdra), eostega ( seened, sõnajalad), pooldumine (bakter, amööb), vegetatiivne paljunemine (kartulimugul). Mitoos Keharakkude paljunemine. Tänu sellele me kasvame
Pärilikkus 9. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 10. Keerukas organiseerituse tase 11. Kohastumine (elu keskkonda sulandumine) 5) Autotroof ja heterotroof Autotroofid on taimed ja heterotroofid on tarbijad. • Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat • Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainet Suguline ja mittesuguline paljunemine Suguliselt paljunevad kõik kõrgemad organismid. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil, aga mittesuguline paljunemine toimub taime kasvuorganite abil. Sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Otsene ja moondega areng Otsene: Vastsündinu sarnaneb oma vanematega Mõõtmetelt väiksem Omab kõiki liigile omaseid tunnuseid
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase
MITOOS MEIOOS Rakkude paljunemine Kromosoom on kokku pakitud DNA molekul. Kromatiim on lahti pakitud DNA molekul. GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist.
Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti
*niiskus *vari kasvuvormid: *rohttaimed(1a,2a,püsikud) *valgus kasvuvormid: *okaspuud *puittaimed(puud,põõsad,puhmad) kasvuvormid: *sõnajalad *puittaimed paljunemine: *tallusjad *osjad 1)hõlmikpuud *veg(juurega,varrega,lehega) *lehtsamblad *kollad 2)palmlikud sug paljunemine: paljunemine: *igihaljad tähts looduses:
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses
Kõik liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suura osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt
Paaridel on omavahel tugev side. Kuna skalaarid söövad oma marja tuleks see haudumiseks ja kasvamiseks mujale viia. Sõõrahven e. diskus (Symphysodon spp.) Levik: Amazonas, Rio Negro Pikkus: 15 cm Toitumine: röövtoiduline Vee omadused: temp. 26-30°C, pH 6,0-7,5. Ujumistasand: keskmine ja alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: Vajavad rahulikke kaaslasi. Maimud toituvad vanemate kehal olevast limaeritisest. Et vältida nahahaigusi ei tohi neid koos pidada kaladega kes nende kehalt lima näksivad. 8.5. Malawi järve kirevahvenlased e. mbuunad on loomupärased võitlejad. Ka nemad on Cichlidae sugukonda. Akvaariumis peaks olema palju kive ja peidupaiku. Tuntuim ja
väljatöötamine, tõid murrangu mikroorganismide uurimises Näiteks: · Tekkis uus teadusharu - viroloogia · Täpsustati bakterite koostisosi ja ainevahetusprodukte · Avastati DNA osatähtsus mikroobide geneetikas Bakterid · on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada · Bakterid on looduses väga tähtsal kohal Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel, kus ühest rakust saab kaks tütarrakku Väliskuju järgi jaotatakse bakterid kuude põhitüüpi: 1. kerabakterid e. kokid (coccus) kerakujulised 2. pulkbakterid e. batsillid (bacillus) pulkjad, ka niitjad 3. spiraalsed bakterid e. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud, pulgasarnane bakter, mille rakukeha teeb ümber kesktelje 1 - 2 tiiru. 4. keeritsbakterid e. spiroheedid (spirochaetum) tugevalt keerdunud 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
