· Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?
Inimese paljunemine ja areng 1)tunda jooniselt ära meie või naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust elundile sobiv ülesanne vaata jooniseid õpikust lk 104 ja 105. 2)parandada seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstist vead ülesanne 3)järjesta viljastumise või loote arengu etapid Viljastumine · Mehe ja naise suguühe · Spermid satuvad naise suguteedesse · Üks sprem jõuab munajuhasse · Munasarjast vabanenud munarakk liigub munajuhasse ning sealt edasi emaka poole · Toimub viljastumine munajuha laienenud osas Loote areng · 1.kuu süda hakkab tööle, närvisüsteemide areng · 2.kuu aju kiire areng ja kere areng · 3.kuu kõik organid ja kehaosad olemas ning talitlevad, idulasest saab loode · 4.kuu luude kujunemine, on võimalik eristada poissi ja tüdrukut · 5.kuu südamelöögid kuulavad, ema tunneb loote liigutusi, areneb ...
SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljunevad pungudes. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Loomariigis paljunevad vegetatiivselt käsnad, ainuõõssed jne. MITOOS
Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus: Ovogenees Spermatogenees Munaraku areng naisel Spermide areng mehel Munarakkude eellasteks on Seemnerakkude eellasteks on ovogoonid spermatogoonid Ovogoonide moodustumine Spermatogoonide lõppeb juba looteeaas. moodustumine algab Munarakkude areng peatub suguküpsuse perioodil, kuni suguküpsuse saabumiseni. seemnerakkude paljunemine on mehel kõrge eani. Valminud munarakud Valminud seemnerakud säilitatakse munasarjades. säilitatakse munandimanustes Meioosi tagajärjel saadakse 4 Meioosi tagajärjel saadakse 1 spermi. viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku.
Bioloogia KT (paljunemine) 1. Paljunemine on järglaste saamine. 2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad, eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik. 3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine. 4. Vegetatiivse paljunemise võimalused pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid, käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. Iseviljastumine - ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud, sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid. 6
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Organismide paljunemine 2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. SUGULINE MITTESUGULINE Uus organism saab alguse viljastatud Uus organism pärineb ühest vanemast munarakust Reeglina 2 vanemorganismi 1 vanemorganism Järglased on kombineerunud geenimaterjaliga Järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga
Bioloogia KT Organismide paljunemine 1. Mis on paljunemine? Olulisemaid eluavaldusi, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine 2. Iseloomusta mittesugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks.
Kopra pojad ja paljunemine Kontrolltöö Mihkel Vaarmaa Sisukord 1. Tiitel leht 2. Sisukord 3. Paljunemine ja pojad 4. Kopra töö 5. Pilt koprast Paljunemine ja pojad Koprad paarituvad jaanuaris ja veebruaris. Tiinus kestab 105107 päeva. Pesakonnas on 25 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad aprillis ja mais nägijate ja karvastena. 12 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, aga kolmenädalaselt alustavad iseseisvat toitumist taimedest.Koprapere koosneb täiskasvanute paarist ning nende eelmise ja käesoleva aasta poegadest. Alles 3. eluaastal saavad koprad suguküpseks, lahkuvad vanemate juurest ja loovad oma kodu
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: mittesuguline suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt)
Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eostega ehk spooridega 4. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid 5. Kuidas paljunevad pärmseened? Enamasti paljunevad nad pungumisega 6. Kuidas paljunevad samblikud? Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil 7. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna
docstxt/13488441358.txt
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIÄ JUHTIMINE ADIDAS VS NIKE Situatsiooniülesanne Üliõpilane: Marko Aunapuu Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2009 ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamisek...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG 1. Iseloomusta inimese elujärke. Imikuiga:1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: ...
· Ta ei kinnitu kuskile ja liigub vabalt · Kehaõõs on vedelikuga täidetud, milles paiknevad sooltoru ja sigimiselundid · Solge toitub inimese sooles olevas poolseeditud toidus · Sooltoru algab suuavaga ja lõpeb pärakuga · Toit ja toidujäägid ei segune omavahel · Kaks torukujulist neeru · Puudub vereringe-ja hingamiselundid Siseehitus · Pärak · Suu · Sooltoru · Neerud · Sigimiselundid · Neel · Närviväät · Eritusava Paljunemine · Lahksuguline loom · Isane on kõvera tagakehaga · Munetud munad ei saa areneda · Muna peab viibima vähemalt kaks nädalat õhu ja niiskuse käes · Inimene sõltub saastunud toiduga
jKordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina
Bakteri ehitus Baktereid on erineva väliskujuga: Paljunemine Geneetilise info vahetamise võimalusi https://www.youtube.com/watch?v=Fq0YSTyJlp k 1. Milliseid kolme võimalust filmis nägite? Geneetilise info vahetamine Geneetilise info vahetamine Kokkuvõtvalt: Levik Erinevate tingimustega on kohastunud erinevad liigid Liike palju Mitmekesised Väikesed mõõtmed Kiire paljunemine Bakterhaiguste levimisviisid Õhu kaudu, nt bakteriaalne kopsupõletik ja tuberkuloos Ebakvaliteetne toit, nt salmonelloos Saastunud joogivesi, koolera Sugulisel teel, nt süüfilis ja tripper Enne Alexander Flemingi avastust Antibiootikumid - ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust.
Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...
Palderjan Harilik palderjan on mitmeaastane taim, kelle kasvukõrguseks on 40-120 cm. Kogu taim, ka juured, omavad äratuntavat aromaatset, vaid palderjanile omast lõhna. Rahvapärased nimetused: o kassiviinad o vallerjaan o ülekäijarohi o krambirohi · Õitseb juulis-augustis. Ravimtaimena tuntakse palderjani juba meie ajaarvamise algusest saati, seega on ta kindlalt üks vanimaid ravimtaimi. Rahvameditsiinis on teda kasutatud eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest. Kasvukoht Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivmatel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda. Palderjan saab kenasti ...
Bakteritoksiin-väliskeskkonda eritav mürkaine.On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...
Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
VAPSIK Vespa Crabro Marian Jaarman 8A Süstemaatikad · Klass- putukad · Selts- kiletiivalised · Hõimkond - lülijalgsed http://pixshark.com/hymenopt era-families.htm Tunnused · Euroopa suurim herilaseliik · Kaks paari tiibu asetsevad piki keha, eestiivad katavad tagatiibu http://www.godofinsects.com/index.php/ · Emased 2,5-3,5 cm museum/bees-wasps-and-ants/european- hornet-vespa-crabro/ · Isased 1,8-2,4 cm · Rindkere on pruun, pea kollane, tagakeha kollase-pruunikirju Elupaik ja levik · Euroopas ja Siberis kuni Mongoolia lääneosani · Vanad metsad, milles leidub nii elavaid kui surnuid puid · Pesa ehitavad vapsikud puuokstele või kaljulõhedesse http://www.vespa- crabro.de/hornets.htm · Suve jooksul laiendavad ja suurendavad pesa pidevalt Paljunemine, ar...
Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises...
RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viirus siseneb rakku · Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku tsütoplasmasse · Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja viiruse valkude süntees · Uued viirusosakesed pannakse kokku · Viirusosakesed väljuvad rakust Bakterid: · Bakterid paljunevad mittesuguliset pooldumise teel
Seened Seened on iseseisev riik. Nad on hulkraksed organismid kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad kasvades üksteise vahelt läbi põimudes seeneniidistiku ehk mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u....
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel
bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed ja sporogenees Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. Bakterite kasv ja paljunemine Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu
tütarrakud. Selliseks jagunemisviisi tagabki mitoos. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)Organismid paljunevad......sugulisel......või ......mittesugulisel.......teel. b)Mitoosi anafaasis lahknevad.....kromatiidid.....raku poolustele. c)Orogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline......munarakk....ja kolm arengu-ja viljastumisvõimetut .......polotsüüti...... d)Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased......vegetatiivse..... paljunemise vormid. e)Seemnerakkude arengut nimetatakse......spermatogeneesiks........ ja munaraku arengut.......ovogeneesiks...... f)Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles......murdeea...... saabudes. g)Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi........esimese.......... jagunemise ..........profaasis............... h)Inimese enamikus .........keha........
- Tuumakesed kaovad - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele ja nende vahele tekivad KÄÄVINIIDID - Tuumamembraanid lagunevad Rakutsükli regulatsioon: Rakutsüki toimumist või mittetoimumist kontrollivad erinevad molekulaarsed mehhanismid. Häired regulatsioonimehhanismides võivad viia näiteks kasvajate( vähi) tekkeni. Vähk Rakud, mille rakutsükli kontrollmehhanism ei toimi muutuvad vähirakkudeks Vähirakke iseloomustab piiramatu, kontrollimatu paljunemine Ebanormaalseid rakke ei suuda ära tunda ega hävitada inimese immuunsüsteem Vähk võib anda metastaase ehk siirdeid- vähirakkude liikumine veresoonte ja lümfisüsteemi kaudu teistesse kudedesse ning kutsudes esile uute kasvajakollete tekke. Rakutsükli kontrollmehhanismid reguleerivad rakkude kasvu. · Meioos: - Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: - Meioos I
Referaat Lepatriinu ' 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Põhifaktid....................................................................................................................................... Välimus.......................................................................................................................................... Paljunemine.................................................................................................................................... Tuntusest........................................................................................................................................ Huvitavat........................................................................................................................................ Kasuta...
Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile.
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat
Spermid: *Viburid, et nad saaksid liikuda. *DNA on tihedalt kokku pakitud. Spermatogenees, ehk spermide areng: *Spermid moodustuvad munandites. *Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid *Igast eellasrakust tekib 4 viljastumisvõimelist rakku. *Üheaegselt võb valmida kuni 1 000 000 spermi. Munarakkude valmimine: *Munarakud on toitainete rikkad, suuremõõtmelised ja kaetud kestadega. *Moodustuvad vaheldumini kummaski munasarjas. *Munaraku eellased on ovogoonid. *Eellaste paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud 1.jagunemise profaasis. Ja meioos jätkub suguküpsuse saabudes. *Kuni menopausini (45-55 eluaastani) *Tsükliline küpsemine. Kui 1 munarakk saab valmis, ja teda ära ei kasutata, hakkab valmima järgmine. Ligikaudselt 1 kuu aja jooksul valmib 1 munarakk. MUNARAKK EHITUS SPERM
Bioloogia Vegetatiivse paljunemise rakendamine *Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega). *Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide kasvatamine. *Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo jagamist mitmeks. Vegetatiivne paljunemine rakutasandil Rakutsükkel=mitoos+interfaas Mitoosi olulisus 1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab 2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine) Evolutsioon Erinevad evolutsiooni teooriad Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad keskkonna toimel ja neid kinnitatakse harjutades.Kaelkirjaku kael on sellepärast nii pikk, et ta ise tahtis seda pikaks saada ja ta tegi sellejaoks igapäev venitusharjutusi
munarakuga Menopaus- munarakkude küpsemise peatumine, ovulatsiooni lakkamine Sügoot-viljastatud munarakk mis on tekkinud emas ja isassuguraku ühinemisel. Platsenta-sagaraline elund,emaka limaskesta ja loodet ühendav elund,millega loodet varustatakse eluks vajalikuga. Teratogeen-aine v tegur mis põhjustab loote vääraerengut Abort-on embrüo või loote iseeneselik v tahtlik loote väljutamine enne sündi. Mille tagajärjel rasedus katkeb. 1. Suguline ja mittesuguline paljunemine. Oska mõlema kohta tuua näiteid. MITTESUGULINE-uus organism saab alguse vaid ühest vanemast ,kõige lihtsam paljunemis viis ,esineb taimedel seentel protistidel,võib toimuda vetatiivselt või eostega ,taim SUGULINE-uus organism saab alguse viljastatud rakust ,kahe organismi geneetilise materjali kombineermisel ,kärbes 2. Mis on partenogenees ja kellel seda esineb? Partenogenees-emastel esinev,uus isend areneb viljastamata
Kõrvenõges Levikuala Kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, em...
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed)
10. Nimeta 2 sugulise paljunemise eelist võrreldes mittesugulisega. 1. Kaks vanemat, ning järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus. 2. 2. Muutlikus suurem. 11. Kuidas nim. Mehe, kuidas naise sugurakke ? Meestel-seemnerakk, naistel-munarakk. 12. Kuidas nim. Rakustruktuure, mis tagavad mitoosis ja meioosis kromosoomide või kromatiidide liikumise raku poolustele ? Ootsüüdid. 13. Kas taimede vegetatiivne paljunemine on mittesugulise või sugulise paljunemise vorm, too 2 näidet vegetatiivse paljunemise kohta. Suguliselt paljunevad ainult õistaimed ja okaspuud. Ülejäänud taimed paljunevad mittesugulisel teel. Nt sibulate või risoomide abil. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 14. Kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasapinnal mitoosis metaFaasis. 15. Missuguses raku elutsükli faasis toimub DNA replikatsioon ? Interfaasis. 16
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-...
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
