Uute liikide teket, on võimalik näha tsüklitena 3 suurt merefauna evolutsioonitüüpi Kambriumi, Paleosoikumi ja post- Paleosoikum. Mudelist on välja loetav Big 5 väljasuremist. 26 miljoni aastased tsüklid. 4. Missugustel ajastutel oli soontaimede liikide tekkekiirus eriti suur? Devoni ja Karboni esimesel poolel. Devonis tekkisid sõnajalgtaimed ja koldade mitmekesistumine, tekkisid seemnetaimed. Karbonis toimus koldade/osjade/sõnaljalgade mitmekesistumine (tekkisid ka paljasseemnetaimed, aga siia ei sobi!). 5. Mille poolest oli Ordoviitsium oluline makroevolutsioonilisest vaatenurgast lähtudes? Ordoviitsiumi teises pooles enne ulatuslikku väljasuremist jääaja tõttu olid sobivad tingimused merefaunade mitmekesistumiseks. Sugukondade ja perekondade arv suurenes 3-4 korda. Kambriumi fauna asendati suures osas (eelnev). Tekkisid korallid, käsnad, kihtpoorsed, sammalloomad, karpvähilised, nautiloidid, kõhtjalgsed, käsijalgsed, kitiinikud. Samblad ja vetikad. 6
palsaminulg, mägimänd jt). Vanim teadaolev puu on igimänd (Pinus longaeva), mille vanima kasvava isendi vanuseks on loetud 4794 ja kuivanud eksemplaril 4849 aastat. Hiidsekvoia vanuseks on määratud 2500 3200 a. harilikul jugapuul, kaljukadakal (Juniperus scopulorum), ohtelisel männil (P. aristata), ranniksekvoial, fitsroial (Fitzroya cupressoides) 2000 2500 (3000) aastat. Hõimkond Gymnospermae Paljasseemnetaimed Klass Coniferopsida Okaspuud Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. Sugukond
juures on oluline ka valgustatuse kestus e. päeva pikkus. Samuti varjatus maapealsete esemete või nende varju poolt. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt. Ühe või teise liigi metsakasvatuses või haljastuses kasutamise määrab ära miinimumtemperatuuride suurus, mida liik suudab vastaval aastaajal (talvel, kevadel või sügisel) taluda ilma juurdekasvu või dekoratiivsete omaduste olulise kaota. 91. Hõimkond paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. 60 igihaljas ja 5 suvehaljas perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos jugapuulistega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
