Sellest ka suur lünk Eesti paleontoloogilises kroonikas. Vanaaegkonna keskel toimus Maa biosfääris oluline muutus elu levis maismaale (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke paljasseemne- ja sõnajalgtaimede kooslusi. Keskaegkonna roomajatest arenesid ka linnud. Juura ladestust on leitud ürglinnu Archaeopteryx lithographica kivistisi.
SELTS SUGUKOND PEREKOND LIIK sarnaseid tunnuseid palju Süstemaatika on organismide rühmitamine. LIIK sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala; sama liiki isendeid annavad viljakaid järglasi. RIIGID on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. Taimed Loomad Seened Bakterid Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND Katteseemnetaimed Paljasseemnetaimed Sõnajalgtaimed Sammaltaimed SUGUKOND Roosõielised Liblikõielised Ristõielised Kanarbikulised KLASS 2- idulehelised 1-idulehelised PEREKOND Toomingas Õunapuu Pirnipuu Murakas Loomariik HÕIMKOND Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed
Õistaimede ilmumine Esimesed linnud KESKAEGKOND 200 Esimesed imetajad 245 300 Esimesed roomajad Esimesed paljasseemnetaimed Miljonit aastat tagasi Esimesed kahepaiksed 400 VANAAEGKOND Esimesed maismaataimed 540 Loomade peamiste ehitustüüpide teke 700 Hulkraksete loomade teke
2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus 3 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad a. Triias: Imetajad b. Juura: Linnud c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; ! 4 Uusaegkond 65 milj. a. a. Paleogeen b. Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" c. Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene 1 Üldbioloogia. 1.-2. Kliima muutused UNUSTAGE ÄRA! mandrite triiv: NB! Kliima sõltub mandrite asendist pooluste suhtes mere temperatuur
Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta loodukatastroofides hukkunud organismide jäänusteks. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja algelised sõnajalgtaimed. 11.2. umbes 300-350 milj a tagasi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki. Nimeta need a) harilik mänd b) harilik kuusk c) harilik jugapuu d) harilik kadakas 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a) hapniku tekkimine fotosünteesi tagajärjel b) hukkunud taimede lagunemisest tekkinud mullakiht 12. Sõnasta mõisted: 12.1
Näited: karukold, kattekold. OSJAD - lüliliste ja seest õõnsate vartega rohttaimed, Enamikul paiknevad ringidena ümber varre lülilised peenikesed oksad, mida ekslikult peetakse lehtedeks. Näited: metsosi, põldosi. SÕNAJALAD - sõnajala maapealse osa moodustavad vaid lehed, mis kasvavad risoomi pungadest maapinnale. Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. Vars asub risoomina (maa- aluse varrena) maa sees. Näited: laanesõnajalg, puusõnajalg, raunjalad. 4. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus (näited liikidest) ja kasutamine inimese poolt. Käbi ehitus. Enamik paljasseemnetaimi on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Paljasseemnetaimed paljunevad seemnetega, seemned paiknevad käbides. Kasutamine inimese poolt. Inimese jaoks on tähtsaim okaspuude puit. See on ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal. Noori vitamiinirikkaid
konkreetsetes ajaühikutes), näitab, kas võrreldavad kihid on ühevanused või milline on noorem, milline vanem. Kasutatakse teatud ajaperioodile iseloomulikke iseloomulikke kivistisi (nn juhtkivistisi) Organismid, mille kivistisi võib leida vastava aegkonna kivimites Aegkond Iseloomulik Iseloomulik loomarühm taimerühm Uusaegkond e. kainosoikum Keskaegkond e. Roomajad, ürglinnud, Paljasseemnetaimed, mesosoikum ürgimetajad, palmlehikud ammoniidid Vanaaegkond e. Ürgkahepaiksed, ürg- Sõnajalgtaimed, paleosoikum roomajad, kalad, seemnesõnajalad, maismaa lülijalgsed Mereselgrootud (trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
neid taimi? Millised tähtsad protsessid said toimuda tänu nende taimede ilmumisele? 350 miljonit tagasi olid maal hiiglaslikud eostaimed: a) pärisraikad e kollad b) kidad e osjad c) sõnajalgtaimed Hakkas tekkima mullakiht taimejäänustest ja murenenud kivimitest. 2 17) Millised taimed tekkisid maismaale 300 350 miljonit aastat tagasi? Siis tekkisid maismaale paljasseemnetaimed. a) seemnesõnajald b) kordaiidid c) okaspuud d) hõlmikpuud e) palmlehekud 18) Millised taimed 100 130 miljonit aastat tagasi, mille poolest need erinesid eelnevatest taimedest? Tekkisid maale katteseemnetaimed e õistaimed. Nende põhitunnuseks on õis ja sellest arenev vili. 19) Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis? Praeguseks on säilinud ainult üks hõlmikuude liik Ginkgo biloba, mis kasvab Peeter
nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis 2n diploidne kromosoomiarv n haploidne kromosoomiarv Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30. Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31. Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid)
nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis 2n diploidne kromosoomiarv n haploidne kromosoomiarv Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30.Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31.Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad
Paljasseemnetaimed paljunevad võõrtolmlemisega. Õite asemel on emas- ja isaskäbid. Männi isaskäbides valmivad tolmuterad. Emaskäbides on aga seemnealgmed, millest pärast tolmlemist ja viljastamist arenevad seemned. Vihmaga langevad tolmuterad maha. Pärast tolmlemist isaskäbid kuivavad. Emaskäbidel sulguvad soomused ning nad jätkavad kasvamist ja arenemist. Kevadel hakkavad seemned idanema. Tõusmed ilmuvad 20 päeva pärast ja nad on pehme idulehega taimed. Paljasseemnetaimed on ühe- ja kahekojalised. Eestis kasvab ainult neli kohalikku okaspuud: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Eestisse sisse toodud okaspuud: nulg, lehis, elupuu, seeder, mägimänd, ebatsuuga, kanada kuusk. 19. ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Õistaimede hõimkond on kõige liigirikkam. Nad on kõige täiuslikuma ehitusega taimed. Neist ligi 80% on putuktolmlejad. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on
dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulgavõi sarvekujulised Maailmas100 liiki, Eestis kaks; nt põldkõdersammal Lehtsamblad Hmk lehtsammaltaimed ( Bryophyta ). Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk (algkude). Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast 23. Soontaimed, sooneostaimed SOONTAIMED sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed Arengutsüklis domineerib sporofüüt (2n) Gametofüüt redutseerunud, väike Olemas juhtkoed (ksüleem ja floeem), olemas tugikude, vett transportivad trahheiidid ja trahheed on lignifitseerunud seintega, tugevad: taimed saavad kasvada pikkusesse SOONEOSTAIMED (seemneteta soontaimed)Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda:koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl.ositaimed (kidataimed), kl. raagraigastaimed)
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti
10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad. 11.2. umbes 300-350 milj a tagsi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed, mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki.Nimeta need a)harilik jugapuu b)harilik kadakas c)harilik kuusk d)harilik mänd 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik 12. Sõnasta mõisted: 12.1
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e
mine ja meioos, lülijalgsed, netaimed, õistaimed tekkisid ka okasnahksed, kalad, hulkraksed putukad, kahepaiksed, roomajad, vetikad, merevetikad, sõnajalad, paljasseemnetaimed - organismid siirdu- vad veest mais- maale ja lõpus lennuvõime teke putukatel - hiidsõnajalad kaovad
Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus - Erinevalt eostaimedest on siin olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. esindajad
o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID · Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit isassuguorgan, arhegoon emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) · Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED · Iseloomustus o Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo
(maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit – isassuguorgan, arhegoon – emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED Iseloomustus o Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
reziim, pilootkatsed 14. Elu areng mesosoikumis. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud). Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne - ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. 15. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid
reziimivaatlused: looduslik reziim, pilootkatsed *(8) Elu areng mesosoikumis Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud)Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. *(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid.Põhjavee vool võib olla turbulentne või
Välja surnud : Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalad kui õistaimede eellased?????eellehe arengu võimalusi?? 32. Hk. Paljasseemnetaimed- Gymnospermatophyta, Pinophyta. Nüüdisaegses flooras on neid umbes 800 liiki. Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehkki nende liikide arv on väike. Ehitus. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad. Rohtseid vorme ei esine. Harunemine on külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Tüvel esineb teiskasv. Trahheesid enamikul liikidel ei ole, puit koosneb ainult trahheiididest. Sõletorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud,
liikuda arhegooni ja viljastada munaraku. Eellehel olevast sügoodist (2n) areneb uus sporofüüt. Välja surnud : Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalad kui õistaimede eellased????? eellehe arengu võimalusi?? 55. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus, kasutamine. Hk. Palmlehiktaimed. Hk. Okaspuutaimed: tähtsamad sugukonnad. Hk. Hõlmikpuutaimed. Hk. Ebaokaspuutaimed. Gymnospermatophyta, Pinophyta. Nüüdisaegses flooras on neid umbes 800 liiki. Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehkki nende liikide arv on väike. Ehitus
Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise
Rottide (Rattus norvegicus) kasutamine mudelorganismina on väga levinud, mistõttu on kogunenud suur hulk andmeid, mille põhjal uurida inimese tervist ja haigusi[38]. Aastakümneid on rotte kasutatud ravimite testimiseks. Väga palju teadmistest vähki tekitavate molekulide kohta on saadud just uuringutest rottidega.[2] 61. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid kõrgemate taimede (õis- ehk katteseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed) hulgas ja miks? Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) on tänapäeval kõige populaarsem taimne mudelorganism. Müürlook on lähedalt sugulane sinepitaimega. Tänu väikesele kasvule ja lühikesele generatsiooniajale on kaardistatud palju fenotüüpe ja biokeemilisi mutante. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sekveneeriti (avaldati 2000. aastal). Isetolmlemine teeb müürlooga iseäranis heaks mudelorganismiks:
Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
merede pealetung levimine hiidroomajate levimine Triias (251) Ühtse mandri lõhenemise Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad algus, soe kliima levimine Vanaaegkond Perm (299) Ühtne manner, mäestike Esimesed Roomajate levimine paljude (paleosoikum) teke, mandrijäätumised paljasseemnetaimed kahepaiksete väljasuremine lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon (359) Merede pealetung, niiske Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, kliima metsad esimesed roomajad Devon (416) Maismaa kerkimine Sõnajalgtaimede Kalade ajastu, putukate ja
Välja surnud : Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). Sõnajalad kui õistaimede eellased?????eellehe arengu võimalusi?? 32. Hk. Paljasseemnetaimed- Gymnospermatophyta, Pinophyta. Nüüdisaegses flooras on neid umbes 800 liiki. Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on 24 laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehkki nende liikide arv on väike. Ehitus. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad. Rohtseid vorme ei esine. Harunemine on külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Tüvel esineb teiskasv. Trahheesid enamikul liikidel ei ole, puit koosneb ainult trahheiididest.
Osal putukatel tekkis lennuvõime. Kiiresti evolutsioneerusid algelised kahepaiksed. Ilmusid roomajad. Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. Kiiresti kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud,
Kimmeri kurrutus, tähtsaimad maavarad metallimaagid, kivi ja pruunsüsi, nafta, põlevkivi ja fosforiit TRIIAS, T, (250-203 miljonit aastat tagasi) palju okas-, ja hõlmikpuid, sõnajalad, roomajad (saurused). Triiase lõpust on teada esimesed imetajad. Meresetetest lubimuda ja savid, mammutipuud, küpressid, seedrid, kuused, männid. Kivi ja pruunsüsi, metallimaak, lubjakivi, savikilt JUURA, J, (203-135 milonit aastat tagasi) maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad. Saurused valitsevad maal. Õhus olid ürglinnud. Olid merikrokodillid ja kilpkonnad. Punane liivakivi, kivisüsi, Gondvana mandri lagunemine jätkub KRIIT, K, (135-65 milonit aastat tagasi) jätkus sauruste õitseaeg. Olid olemas hammastega ürglinnud. Olid ammoniidid ja peremniidid (kojalised, kes liikusid merepõhjas). Lõpus teine väljasuremine, seekord saurused. Hakkasis arnenema katteseemnetaimed. Nafta, gaas, kivisüsi,
10 neandertaallaste laialdane esinemine maakeral 2. sinivetikate teke 11. mammutite väljasuremine 13 000 a tagasi 6. kahepaiksete teke 360 milj a tagasi 29. Autotroofsed bakterid saavad oma energia? Fotosünteesist enamasti... Eksamiküss! 30. Taime eluvormi esindajaid kuulub (hulgariigilise eluslooduse süsteemi korral) eksamiküss! .... riiki, näiteks ...... hõimkond Taimeriik (Plantae) - Hõimkond katteseemnetaimed (ehk õistaimed) liik: harilik härjasilm Tarimeriik - hmk paljasseemnetaimed - liik: Harilik kuusk (Picea abies) Taimeriik hmk sõnajalgtaimed liik: Maarja-Sõnajalg: Taimeriik hmk Lehtsammaltaimed liik: harilik turbasammal Taimeriik hmk Rohevetiktaimed liik:Vesijuus 31. Loomade (eluvormi) ja heterotroofsete bakterite kõige üldisemad erinevused on..? eksamiküss! Heterotroofsed bakterid on vees vabalt ringi ujuvad bakterid, kes toituvad orgaanilistest ainetest ning nende jääkprodukt on ammoonium (lühiajaliselt võivad nad ka ammooniumist
paljude uute organismitüüpide arengut. Kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, keelikloomad (~540 miljonit aastat tagasi). § Suureks pöördeks evolutsioonis oli elu siirdumine veest maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblad ja algelised sõnajalgtaimed (~410-440 miljonit aastat tagasi). Kivisöeajastul (~280-360 miljonit aastat tagasi) olid hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed (~300-350 miljonit aastat tagasi) ja katteseemnetaimed ehk õistaimed (~100-130 miljonit aastat tagasi). Tänapäeval on kõige liigirikkamad ja mitmekesisemad õistaimed. Loomad said maismaale elama asuda pärast taimi. Nad toitusid taimedest ja hingasid taimede poolt toodetud hapnikku. § Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed (~400 miljonit aastat tagasi). Lülijalgsetele järgnesid kahepaiksed. Kahepaiksed arenesid kaladest ja nende vanimad esindajad meenutasid kalu
Teris on iseloomulik kõrreliste (Poaceae) sugukonnale. Terise siseehitust tutvustab pikemalt töö nr. 93. Jaguvili ehk skisokarp koosneb kahest karpofooriga ühendatud osaviljast ehk merikarbist. Osavili sarnaneb siseehituselt seemnisele. Jaguvili esineb näiteks sugukonnas sarikalised (Apiaceae). 7.2. Seemne ehitus Sõltuvalt sellest, kas seeme (semen) areneb soomuste kaenlas (squama seminifera) või kinnises emakas, jagatakse seemnetaimed kahte hõimkonda -- paljasseemnetaimed (Pinophyta ehk Gymnospermae) ning katteseemnetaimed (Magnoliophyta ehk Angiospermae). Allpool vaatleme lähemalt katte-seemnetaimede seemneid. Seemnete väliskuju ja suurus on väga varieeruvad. Esineb mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga (palmilised, Arecaceae) kui ka mikroskoopilisi, tuulega levivaid tolmpeeneid seemneid (käpalised, Orchidaceae; võõrikulised, Loranthaceae). Kujult on seemned sagedamini ümarad, piklikud, kerajad, munajad või ovaalsed. Seemnete kuju sõltub
elutegevuse jälg. 30.omab ülevaadet taime- ja loomariigi, seal hulgas inimese evolutsioonist · Taimeriigi evolutsioon- sinikud ja veetaimed eraldasid fotosünteesil hapniku, muutes nii Maa atmosfääri koostist, mis võimaldas elu levimist ka maismaale. Maismaale asumiseks pidid taimed kohastuma uute, kuivemate elutingimustega. Esimesed maismaataimed olid eostaimed. Maa kliima kuivemaks muutumisel tekkisid paljasseemnetaimed. Kõige hilisema tekkega on katteseemnetaimed ehk õistaimed. · Loomariigi evolutisoon- esimesed loomad arenesid vees. Esimesed maismaa-asukad olid hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Esimesed selgroogsed kalalaadsed. Püsivamalt asusid maale elama kahepaiksed ja roomajad. Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised, esimesed imetajad ja linnud. Tänapäeval on loomad kõige mitmekesisemad ja liigirikkam organismirühm.
organismidest. Õige vastusevariant. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: a) 1809, b) 1843, c) 1859, d) 1882 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks: a) pärilik muutlikkus, b) looduslik valik, c) olelusvõitlus, d) organismide täiustumistung. 11.Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes: a) 500 miljonit, b) 1 miljard, c) 3 miljardit, d) 10 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: a) vetikad, b) sõnajalgtaimed, c) paljasseemnetaimed, d) õistaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: a) ussid, b) limused, c) lülijalgsed, d) kahepaiksed. 14.Linnud põlvnevad: a) kahepaiksetest, b) krokodillidest, c) dinosaurustest, d) imetajatest. 15.Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid, c) linnud, d) nahkhiired 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse, c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad. Sobiv sõna lünka. 17
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Esineb väga vähestel taimedel – vaid 2% veetaimedest, ülejäänud kasutavad putuktolmlemist: õied ulatuvad veest välja. Tuultolmlemine Õied väiksed, moodustavad õisiku Enamasti puuduvad hästi välja paistvad õie osad ja lõhn Õied toodavad vähem nektarit Tolmukad ulatuvad pikalt õiest välja Toodetakse väga suurtes kogustes tolmuterasid Tolmuterad kerged, mitte-kleepuvad, emakasuudmed suured ja sule-laadsed püüdmaks õhust tolmuteri Peaaegu kõik paljasseemnetaimed (mänd, kuusk jt), kõrrelised, lõikheinalised, mitmed lehtpuud (kask, lepp, tamm jt) Spetsialistid vs generalistid Spetsialistid: õied on arenenud selliseks, et sobida kindlale tolmendajale: kuju, värv, lõhn, nektari koostis ja kogus. Tolmeldamise efektiivsus: ei raisata energiat paljude tolmeldajate meelitamiseks Tolmeldaja pidevus: tolmeldaja liigub sama liigi taimede vahel, tolm ei lähe võõraste liikide õitele
soosõnajalalised (harilik soosõnajalg, mets-soosõnajalg). Hk. Ositaimed - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Sugukond osjalised, perekond osi. Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. N: konnaosi, raudosi, metsosi, aasosi, põldosi. Hk. Paljasseemnetaimed - Erinevalt eostaimedest on siin olemas SEEMNEALGMED, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. Puidus avatud juhtkimbud, s.t
Järglasi sünnib neid alati rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus. Ühe populatsiooni isendid erinevad üksteisest. 13 Esimesed selgrootud loomad olid käsnad, esimesed maismaa selgrootud olid lülijalgsed. Esimesed selgroogsed maismaal olid kahepaiksed, vees kalad TAIMEDE EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD Vetikad > sõnajalgtaimed > paljasseemnetaimed > katteseemnetaimed Taimede siirdumine veest maismaale tõi kaasa vaba õhuhapniku osakaalu suurenemise, mis välistas elu teistkordse isetekkimise ja vabast hapnikust moodustus osoon, millest osoonikiht, mis takistas UV kiirguse voogu, mis võimaldas ulatuslikumat maismaa hõivamist kõrgemate organismide poolt. HULKRAKSETE ORGANISMIDE EELISED AINURAKSETE EES: Parem organismisisene tööjaotus. Parem eraldatus väliskeskkonnast ja stabiilsem sisekeskkond. Paremad terviklikkust
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Selle puidu kiud on pikemad , sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalne puit, see pärast heledama värvusega. Räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired. Puidutoodete ja konstruktsioonmaterjalide valmistamiseks ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutuskõlbmatud. OKASPUUD Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga (va lehis). Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks
..säilitusaineks õlles, siidris, veinis). ...naha, kondi ja kalaliimid on teisikeeli tisleriliim. Tisleriliimi valmistamisel kasutatakse kaheosalist anumat. Alumises lastakse tulekolde kohal tuliseks vesi ning sees paiknevas nõus sulatatakse üles liimi plaadikesed või kraanulid35-55% vesilahusena. Kasutatakse spoonimisel, mööbli restaureerimisel, mööblit riidega kattes. Pilet nr. 5 1.Lehtpuud, okaspuud. 2.Puidurikked. 3.Liimpuit. 1.Okaspuud: Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud. On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga. Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest.
ka valgustatuse kestus e. päeva pikkus. Samuti varjatus maapealsete esemete või nende varju poolt. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgustatusesse erinevalt. Ühe või teise liigi metsakasvatuses või haljastuses kasutamise määrab ära miinimumtemperatuuride suurus, mida liik suudab vastaval aastaajal (talvel, kevadel või sügisel) taluda ilma juurdekasvu või dekoratiivsete omaduste olulise kaota. 91. Hõimkond paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised - Podocarpaceae, küpressilised - Cupressaceae, männilised - Pinaceae, peajugapuulised – Chephalotaxaceae ja sooküpressilised - Taxodiacea) kaasajal kasvavate liikidega ja 4 sugukonda väljasurnud liikidega. 60 igihaljas ja 5 suvehaljas perekonnas on kokku umbes 500-600 liiki (koos
imetajatele ja lindudele TAIMED Kui loomariigis on justkui kumulatiivne, siis taimeriigis on toimunud pigem asendumine. a) Ossid b) sõnajalgtaimed (max kambriumis - tekitas kivisöe) c) paljasseemnetaimed d) katteseemnetaimed – kriidis, kui dinosaurused välja surid. 64 Põhjus: kõik taimed ihkavad samu ressursse. Nt metsvindi ja arusisaliku toidulaud on täiesti erinev, toimub pidev spetsialiseerumine uutele ressurssidele. Mass-ekstinktsioonid – tagasilöögid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
