Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad tallus taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks. * lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal, laanik, turbasammal). Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus) II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Neil on juhtkimbud vee ja toitainete transpordiks! 1. sõnajalgtaimed: * vars, lehed, juured * enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad
perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed. Triias-ammoniidid ja krabid, Juura- paljasseemnetaimed ja ammonniidid, Kriit saurused ja õistaimed, mis Kriidi lõpus välja surid (meteoriit muuti kuumad täpid aktiivseks). tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. 11.Elu areng kainosoikumis: katteseemnetaimed, imetajad ja linnud. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Paleogeen-teod, korallid, kukkurloomad
Keskaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Triias Triias oli Mesosoikumi esimene ajastu; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 205,1 miljonit aastat tagasi; järgnes Permile ja eelnes Juurale . Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed (okas ja hõlmikpuud) Mereselgrootutest saavutasid laia leviku karbid. Selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad. Triias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Juura Juura oli Mesosoikumi teine ajastu; algas 205,1 miljonit aastat tagasi ja lõppes
14.Kirjelda taimeriigi arengut. Ürgaegkonnas tekkisid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid), kellest kujunesid päristuumsed ainuraksed. Aguaegkonnas olid taimedest ainuraksed ja hulkraksed vetikad. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed maismaataimed- ürgraikad. Taimedest oli veel samblad, sõnajalad ja paljasseemnetaimed. Keksaegkonnas kujunesid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed. Uusaegkonnas jätkus õistaimede areng, säilisid samblad , vähesed paljasseemnetaimed ja väiksemad sõnajalgtaimed. 15.Kuidas algas inimese areng? 60-70 miljonit aastat tagasi esimesed primaadid. 6milj. a tagasi eraldusid inimeste ja inimashvide arengu liinid 4milj a tagasi astralapoiteekused, 2milj a tagasi osavinimene, 1.8milj a tagasi püstiinimene, 100-200tuh. a tagasi neandertaalane, 4tuh a tagasi homo sapiens 16.Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest.
organismide väljasuremine 57% perekondadest 83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid Tiibputukad (tiibade siruulatus üle 50 cm) prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks Perm Kuiv kliima soosis paljasseemnetaimi Palmlehikud Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm Karbid Käsijalgsed Peajalgsed Sammalloomad Luukalade areng Kuivad tingimused- 2paiksed, roomajad Perm Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine
/Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad Kasvas roomajate mitmekesisus Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi, ajastu lõpuks lagunes kaheks osaks- Lauraasiaks ning Gondwanaks Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont, tiibsisaliku rekonstruktsioon Juura Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed Suurenes roomajate /rohusööjate dinosauruste /mitmekesisus Sellest ajastust pärinevad
Evolutsioon: süsteemi pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide teke ja areng. Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ühendite teke. Bioloogiline: elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne: inimühiskonna areng. Teadlased: G.Cuvier: eri maakihtides loomade kivistised, arvas, et liigid on muutumatud. B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühise...
rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: · Salso Itaalia keeles Imera Meridionale (144 km), Simeto (113 km), Platani (103 km) · Järvesid Sitsiilial ei ole · Sitsiilia saart ümbritseb Vahemeri Loomastik Sitsiilias elavad sellised loomad nagu: nirk, rebane, metsnugis, metskits, metssiga,okassiga,siil, kaljukotkas ja muud metsloomad Taimestik Sitsiilias on enamik taimi paljasseemnetaimed ja seal kasvavad sellised puud nagu: Sitsiilia nulg Kuusk Inimtegevus Turism Kalapüük Energeetika Põllumajandus Huvitavad faktid Sitsiiliast pärineb koer Cirneco dell'Etna Sitsiilias kasvab imeline Saja Hobuse Kastan, mis om maailma suurim ja vanim kastanipuu Kuigi Sitsiilia kuulub Itaalia riiki, on siin oma sitsiilia keel, mis itaalia keelest erinev
4. Organ Kudedest koosneb, rakkudest koosneb. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Taimede organid on: Juur - hoiab kinni mullas, toitaineid imeb mullast. Vars - transpordib vett ja mineraalaineid, orgaanilisi aineid. Leht - fotosüntees. Okas on ka leht. Õis - Õistaimedel. Sugulise paljunemise organ. Vili - Seemnete levitamine Käbi - Ainult käbitaimed e paljasseemnetaimed. Seemnete tekitamine. 5. Elundkonna tase Elundkond - Koostöötavad organid, millel on üks ühine eesmärk. Tugi- ja liikumiselundkond - Lihased ja luud Hingamiselundkond Seede- ja vereringeelundkond Kesknärvisüsteem Erituselundkond Suguelundkond Meeleelundkond Taimedel puuduvad elundkonnad. 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund.
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). K...
eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist (kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood) ja mitoosist (päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes). Mitoosi tähtsus: 1)vajalik organismi kasvuks 2)vajalik surnud rakkude asendamiseks
murenemise ja organismide elutegevuse tulemus,siis ei saanud mulda veel olemas olla. Reasta Maal toimunud sündmused 1.ainuraksete prokarüootide teke 2.eukarüootsete rakkude teke 3.hulkraksuse kujunemine 4.fotosünteesivate tsüanobakterite areng 5. kudede ja organite areng 6.elu väljumine veest maismaale 7.suguline paljunemine 8.kehasisene viljastumine 9.kehaväline viljastumine Reasta taimerühmad arengu järjekorras 1.rohevetikad 2.sammaltaimed 3.sõnajalgtaimed 4. paljasseemnetaimed 5.katteseemnetaimed Reasta selgroogsete loomade rühmad arengu järjekorras 1. kõhrkalad 2.lõuatud kalad 3. luukalad 4.kahepaiksed 5. roomajad 6.linnud 7.imetajad
4 Osjad Kollad Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest. Kivisöeajastul, 280...360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100...130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. 5 Neil on õied seemnete valmimiseks. Ja viljad seemnete levitamiseks.
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
tagasi): · tekkisid esimesed fotosünteesivad organismid · tekkisid esimesed tuumaga organismid (u 1900 mln a. tagasi) · esimesed hulkraksed organismid (u 1500 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed hulkraksed loomad (u 570 mln a. tagasi) · meres oli selgrootute mitmekesisus suur Vanaaegkonnas (542-251 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed maismaataimed (u 400 mln a. tagasi) · seejärel arenesid eostaimed, oli eostaimede valitsemisaeg (350 mln a. tagasi) · esimesed paljasseemnetaimed (270 mln a. tagasi) · tekkisid esimesed selgroogsed (u 500 mln a. tagasi) · esimesed maismaaselgrootud (400 mln a. tagasi)) · esimesed maismaaselgroogsed (370 mln a. tagasi) · arenesid roomajad, kaasaarvatud saurused · eostaimede (sõnajalgade) metsad · aegkonna lõpus suri välja palju taime- ja loomaliike - massiline väljasuremine Keskaegkonnas (251-65 mln a. tagasi) : · tekkisid esimesed õistaimed (140 mln a. tagasi)
4. Esimesed maismaa loomad . Väikesed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. 5. Taimedest atmosfääri eralduv hapnik võimaldas loomadel levida maismaale . Vanaaegkonna lõpul . 6. Kivisöe ajastu . Vanaaegkonna keskel . 350300 miljonit aastat tagasi . Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad . Niiske ja soe kliima . 7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus .
1. Millised organismid kuuluvad eeltuumsete hulka? Eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. 2. Millised organismid kuuluvad päristuumsete hulka? Päristuumsete hulka kuuluvad algloomad, taimed, seened ja loomad. 3. Kuidas jagatakse taimed? Kas ainuraksed rohevetikad on taimed? Taimed jaotatakse viide rühma: hulkraksed rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. 4. Nimeta taimede iseloomulikud tunnused! Peamine erinevus on toitumine, taimed fotosünteesivad, aga loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Taimed ei liigu aktiivselt, kuid loomad küll. Taimerakud erinevad loomarakkudest. Taimed (taime osa) võib kasvada kogu elu. Taime organid on lihtsama ehitusega. Taimedel pole närvisüsteemi, nende elutegevust reguleerivad erilised ained, hormoonid. Taime
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...
Skeletiga organismide massiline levik meredes. d. Silur – Devon – Organismine siirdumine vest maismaale. Silusris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. e. Karbon – Perm – lopsakas maismaataimestik. Lennuvõime teke osadel putukatel. Algsete kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. f. Triias – Juura – Kriit – Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. Õistaimedde teke. Putukate mitmekesisuse kiire kasv. g. Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar – Imetajate kiire evolutsioon. Maa omandas tänapäevase ilme. 4. Selgitage loodusliku valiku mõistet ja vorme, tooge näiteid. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest ja elutingimuste
kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21. ülemineku vormid on nt ürglind, süstikkala, nokkloom 22. ürglind linnu tunnused kolju, tiivaluud, suled, jalaluud. roomaja tunnused lõualuu
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
Sissejuhatus Harilik jugapuu ehk "Taxus baccata" on higihaljas okaspuu. Jugapuu kasvab 10-20m. kõrguseks, erandinda kuni 28 meetri kõrguseks. Eestis kasvab jugapuu kuni 11 meetri kõrguseks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Jugapuul on punast värvi mürgiste seemnetega marjad. Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud Selts: Okaspuulaadsed Sugukond: Jugapuulised Perekond: Jugapuu Liik: Harilik jugapuu -3- Liigikirjeldus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla.
…………………………………….. ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… Riik: loomad taimed Hõimkond: keelikloomad paljasseemnetaimed Klass: imetajad okaspuud Selts: kiskjalised okaspuulaadsed Sugukond: koerlased männilised Perekond: hunt mänd Liik: hunt harilik mänd
Ürgraikad (Psilophytopsida) olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed Kõhrkalad on vee-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast 363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad ookeanites, vegetatsioon katab maad (kollad, osjad, sõnajalgtaimed ja hiljem metsad) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks 300 miljonit aastat tagasi Roomajate teke Paljasseemnetaimed. Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
lehed – fotosünteesimiseks. Nende hulgas on sõnajalad: Osjad: samuti kollad: Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on veest väga tugevalt sõltuvad. Kivisöeajastul, 280…360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED Ja viljad seemnete
stardi viimaks taime õitsemisfaasi. Eluvorme eristatakse ka taimede välisehituse põhjal, nagu puud, põõsad, rohttaimed, veetaimede puhul veesiseste lehtedega või ujulehtedega liigid jne. Evolutsiooniliselt on veetaimed tekkinud maismaataimedest ning rohttaimed kujunenud puukujulistest vormidest (meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele: kserofüüdid (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid), mesofüüdid, hüdrofüüdid, hügrofüüdid. Eristatakse veel varjutaimi, mis kunagi ei suuda kasvada täisvalguse tingimustes (mitmed sõnajalad näiteks) ning liaane ja epifüütseid taimi. Liaanid on ronitaimed. Epifüüdid
Kuna manner oli nii suur, ei toiminud ookeanihoovuste kliimat tasakaalustav mõju ning kliima oli väga sesoonne- suved olid väga kuumad, talved jällegi väga külmad ning ilmselt räsisid mandrit sageli ekvaatori paigus mussoonid. Kuna meretase oli maatasemest tunduvalt madalam ei toimunud mandri üleujutamist (ei tekkinud lahtesid, järvi jm). Ajastu lõpuks aga, kui manner hakkas lahknema, ujutas ookeanivesi üle Kesk- ja Lõuna-Euroopa piirkonna. Triiase ajal kasvasid maismaal paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad. Neil olid ilusad vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid värvilised õied. Põhjapoolkeral kasvasid ka okaspuud: kuused, seedrid, männid, sekvoiad, kadakad ja küpressid ning hiiglaslikud mammutipuud. Esines savanne ning sõnajala preeriaid. Loomadest vallutasid maismaa roomajad (eriti sisalikud) ning ka esimesed algelised imetajad, kes aga jäid Triiase lõpuni tahaplaanile. Ilmusid ka esimesed lendavad selgroogsed
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.EVOLUTSIOONIVORMID. füüsikaline evolutsioon-suur pauk.elementaarosakestest tekkisid aatomid, tähed, planeedid, galaktikad. 5 mld. A.tagasi tekkis Päike. 4,55 mld a. tagasi Maa. Päikeses toimuvad tuumareaktsioonid. Keemiline evolutsioon-lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid->tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped,nukleotiidid,monosahhariidid)->polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid->polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirguseset,soojuskiirgusest ja õhuelektrist. Bioloogiline evolutsioon-.vetikas. elu areng Maal esimestest elusolendites tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine – iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonn...
Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal? Tingimused Maal 500-250 Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud MAT (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi.
Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile.
1.)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt
Taime- ja loomarakud 1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel. 1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad. 3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeeti...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
et nendesse kuuluvaid organisme ei ole võimalik samasse rühma paigutada. Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks! Süstemaatika alused Taimeriik Katteseemnetaime d keerulisema ehitusega taimed. Kõige Ühiseks tunnuseks on õite ja H viljade esinemine Õ I Paljasseemnetaimed Lihtsama ehitusega kui katteseemne- M taimeded. Õisi ja vilju ei esine, K sugulise paljunemise organiks on käbid. O N Sõnajalgtaimed Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, D vilju ega käbisid ei esine, palju- nevad eoseliselt. Sammaltaimed Väga lihtsa ehitusega eostaimed Süstemaatika alused Katteseemnetaime d Kaheidulehelised Seemnes on kaks suurt toitaineterikast
loomad nt. ainuõõssed, ussid, limused ja lülijalgsed. Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesd maismaal levivad vetikad ja taimed. Siluri ajastul ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi.
Filicopsida imaralaadsed keerdlehiktaimed sõnajalgtaimed (Polypodiales) (sõnajalad) (Pterophyta), (Pteridophyta) Filicopsida Pteridopsida keerdlehiktaimed sõnajalgtaimed (sõnajalad) (Pterophyta), (Pteridophyta) Filicopsida okaspuulaadsed okaspuud paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Conifersopsida), (Gymnospermae), Pinales Pinopsida Pinophyta okaspuulaadsed okaspuud paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Conifersopsida), (Gymnospermae), Pinales Pinopsida Pinophyta okaspuulaadsed okaspuud paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Conifersopsida), (Gymnospermae),
Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida suudan ka mina ettekujutada ja praegugi võib neid näha vees, kuigi siis võisid nad näha veidi teistsugused välja. Alates 500 miljonit aastat tagasi võib planeedil Maa näha kalu. Vanaaegkonnas arenes elu ka maale. Olid olemas molluskid, putukad, kahepaiksed ja roomajad, kujunesid maismaataimed, nagu samblad, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed, see kõik toimus umbes 435-225 miljonit aastat tagasi. Keskaegkonda on ka nimetatud dinosauruste ajastuks. Sellele ajastule iseloomulik on esimesed imetajad ja linnud, ning ka õistaimed. Ning lõpuks peale 13,5 miljardit aastat peale Suurt Pauku tekkisid esimesed inimesed, ehk keda võib juba kutsuda meie sugulasteks. Sellel ajal muutus maa tänapäevalikumaks, ning põhjapoolkeral levisid tohutud mandrijää massiivid, mille pärast on
Nimeta neli evolutsiooni vormi. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne. Milliste katsete abil on püütud tõestada keemilist evolutsiooni? Stanley Miller: katse aminohapete abiootilise võimalikkuse kohta; kuum vesi, varase atmosfääri mudelina gaasisegu H2, CH4, NH3, veeaur ja elekter. Sidney Fox: aminohapete kuumutamine laavatükil; tekivad polüaminuhapped, vees moodustavad mikrokerasid, mis meenutavad rakke. Võrdle Lamarki, Cuvieri ja C. Darwini seisukohti evolutsioonist (elu teke, uute liikide tekkimine, evolutsiooni liikumapanev jõud). Lamarc: Elu tekkis isetärkamise teel, kõrgema võimu poolt. Eluslooduse astmeline täiustumine, sisemine tendents ja keskkonnategurite sunnil. Tunnused päritavad, kui esineb mõlemal vanemal. Cuvier: Elu tekkis suure katastroofi mõjul/tagajärel, paljud liigid hukkusid, tänapäevased jäid ellu. Iga hukkunud liigi asemel tekkis uus, tänapäevasem liik. Darvin: Liigid arenevad teistest, varasematest lii...
- Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed - Sammaltaimed - Sõnajalgtaimed - Vähenes süsihappegaasi sisaldus (kliima muutus kuivemaks ja külmemaks) - Paljasseemnetaimed - Õistaimed ehk katteseemnetaimed Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi - Esimesed olid lülijalgsed (hulkjalgsed) - Järgmised limused ja ussid - Seejärel esimesed selgroogsed (kahepaiksed - kalad) ja roomajad (vees, õhus, maismaal) - Roomajatest kujunesid välja: - Imetajad - Linnud
Permi ajastu kliima oli täielik vastand karbonile. Ilm muutus kuivaks ja suurem osa maakerast muutus täielikuks kõrbeks. Sõnajalametsad kadusid ning niiskuslembeste algeliste eostaimede (sõnajalgade, algas 280 milj. osjade ja koldade) asemele tulid paljasseemnetaimed a. eest ja lõppes - okaspuud ja hõlmikpuud. perm kestis 50 milj. a 230. milj. a. Uutes kuivusetingimustes tuli niiskusega harjunud tagasi kahepaiksetel kohaneda - soomustest tekkis paks sarvnahk ja loomad hakkasid munema. Niisugused munad ei vajanud enam arenemiseks vett, vaid selle
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
