1572 jaanuaris magnus läks Kuressaarde, kirj Maximillian II kirja, kus õigustas kogu oma senist tegevust. Sealt pärit mitmed müüdid, rääkis oma motiividest, miks ta tegi koostööd Ivan IV, soovis saada Keisri kaitse alla, soovis vabaneda Liivimaa kuninga tiitlist ja olla Vene tsaari vasall. Kiri otseseid tagajärgi kaasa ei toonud.mais 1572 saadab Ivan oma sõjamehed Läänemaale, sellega minnakse ka Saaremaale, võetakse kaasa ka Magnus, kes viiakse tsaari palge ette. Viimane kord kui Magnus on saaremaal, peale seda teda sinna enam ei lasta. 1572 vabastab oma vasallid vandest, Frederik otsustab saared enda valdusesse võtta ning 1572-1573 saared lõplikult Taani riigi koosseisus. Esialgu ei juhtu Magnusega midagi, Ivan IV-l on teda veel vaja. Otsustab teda ära kasut enda huvides. 1572 a lõpus tuleb ivan ise Liivimaale, Paide alla, ootamatult. 1 jaanuaril 1573 õnnestub tal ka Paide vallutada. Paide all saab surma üks opritsnikutest M. Skuratov
Jumal- Päikese igale teole lisab Kurat oma sajatuse. Kõik, mida te Jumal- Päikeselt palute, see sigitab ka Kuradi- poolse teo. Kõik, mis te koos Jumal- Päikesega loote, annab Kuradile mõjuvõimu. See ta on, see kohutav Abraxas. Ta on kõige vägevam Loome ja temas tunneb Loome hirmu iseendast. Ta on nähtavaks saanud vastuolu Loome ja Pleroma vahel, kelles kehastub Eimiski. Ta on poja õudus ema ees. Ta on ema armastus poja vastu. Ta on maa vaimustus ja taeva julmus. Tema palge ees inimene kangestub. Tema ei küsi ega vasta. Ta on Loome elu. Ta on erinevuse toime. Ta on inimese armastus. Ta on inimese kõne. Ta on inimese näivus ja vari. Ta on petlik tõelisus. Seepeale surnud ulgusid ja märatsesid, sest nad polnud rahul. Sermo IV Surnud, kes täitsid nurisedes ruumi, sõnasid: Räägi meile, neetu, jumalatest ja kuraditest. Jumal- Päike on ülim headus, Kurat tema vastand, niisiis on teil kaks jumalat.
Pariis Vendöme'i platsiga: suurepärane oma suurtükkidest pronkssammas-tega; restauratsiooni Pariis Börsiga: siin kannab valge sammastik siledat friisi; ehitus moodustab nelinurga ja see läks maksma kakskümmend miljonit. Igaühele neist iseloomulikest monumentidest vastab stiililt, laadilt ja asendilt teatav arv mitmesse linna-jakku laialikülitud maju, mida asjatundlik silm kergesti võib üles leida ja dateerida. Kes vaadata oskab, see avastab sajandi vaimu ja kuninga palge isegi ukse koputushaamrist. Praegusel Pariisu pole üldist kindlat ilmet. Ta on mitmete sajandite stiilinäidiste kogu ja just parimad näidised on kadunud. Pealinn kasvab ainult majade arvel, kuid milliste majade arvel! Kui nii edasi läheb, muutub ta iga viiekümne aastaga. Iga päevaga väheneb ta arhitektuuri ajalooline tähtsus. Monumendid jäävad järjest harvemaks ja paistab, nagu upuksid nad üksteise järel uute elumajade tulva. Meie esivanemate Pariis oli kivist, meie
abistada, kus vähegi võimalik. Tal õnnestus sellest ebameeldivast ametist peagi vabaks rabeleda. 2. detsembrist 1941 hakkas Linna Teataja asemel ilmuma "Eesti Sõna". Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe tahtis omapoolset kontrolli eesti lehtede üle. Neid õigusi tuli tal aga jagada saksa ametiasutustega (mh saksa julgeolekupolitsei SD) ja saksa tsensuuriga. Kui on mitu peremeest, siis olid mõnes küsimuses tihtipeale erinevad nõuded, mis üksteisele risti vastu käisid. Eesti Sõna palge kujundas peamiselt tegevtoimetaja August Oinas, kes oli suure kirjutamisvõimega. Peatoimetaja Albert Kivikas oli märksa tagasihoidlikum ja püüdis kirjutada nii vähe kui võimalik ja ainult siis, kui see oli möödapääsmatu. Kivikas tagandati peatoimetaja kohalt seoses sellega, et ta aitas inimestel Soome põgeneda. Temast sai 1. mail 1942 ilmuma hakanud "Maa Sõna" peatoimetaja. Monopoolses seisus olnud Eesti Sõna ei saanud oma seisundit ära kasutada paberinappuse pärast
Jaamakorraldajad suunasid tupikteedele, saatsid kõrvalharudele jne. Polnud toitu meestele, sööta hobustele jne. Kogu korpus paisati laiali hiiglaslikule territooriumile Soome lahe lõunarannikust Pihkva jooneni välja. Kasakate väeosadesse ilmusid ka agitaatorid, kes üritasid iga hinna eest neile selgeks teha, et neile antud korraldused on seadusevastased jne. Kõigi nende sammude tulemustena korpus jäi passiivselt seisma. Petr retk jäi ära, Krõmov arreteeriti, viidi Kerenski palge ette, lasi end hiljem maha. Arreteeriti Kornilov ja paljud staabiohvitserid. Väidetav vijmane katse Vene revol päästmiseks oli maha mängitud. Kornilovi vandenõu likv andis uuesti tuult tiibadesse enamlastele, nad olid aktiivsed streigi korraldajaid, tööliste relvastajad ja barrikaadide ehitajad, agitaatorid kasakaväeosades jne. Unustati justkui kahju, mida enamlased olid enne tekitanud. Otseselt ei amnesteeritud, kuid pärast Kornilovi
või isegi lihtsalt pikkade mõtiskluste tagajärg. Ei, inimesed ei suutnud endale isegi ette kujutada võitluse teisi vorme. Osalemine selles rumaluses oli ainult tagajärjeks ettekujutustes ja arusaamatustes valitsenud üldisele segadusele selles, millist mõju pidi vältimatult avaldama partei osavõtt selles ettevõttes, mida ta ise otsustavalt hukka mõistis. Tavaliselt seisnes arutelu selles, et, esinedes "kogu rahvuse palge ees" "üldrahvalikul tribüünil", saab partei võimaluse kergemini valgustada laiu rahvakihte. Võitlus parlamendi sees tõotas paljude silmis suuremaid tulemusi, kui pealetung väljast. Seejuures pandi teatud lootusi saadikupuutumatusele. Inimesed olid veendunud selles, et parlamendiimmuniteet ainult tugevdab üksi-kuid võitlejaid ja annab nende löökidele suurema jõu. Tegelikus elus tuli see kõik välja teisiti.
" ,,Väga tugev!" kinnitas Slopasev. ,,Vahi kultuurilise inimese silmaga, prill ees, ja ei näe õieti, kas koer või hunt, aga koer tunneb koera kohe. Olime kord hundijahil, mitte siin, sest siin pole midagi..." ,,Jumala eest, mitte midagi," kiitis Voitinski kaasa ja matsutas suud, nagu katsudes, kas tõesti ei ole midagi. ,,No siis -- ajasime, ajasime, ajasime -- seal ta ongi, tuleb otse minu pihta. Esiti lõi silmis nagu virvendama, sest ikkagi hunt, mõistate, aga siis surusin püssi palge ja, niipea kui võserikus välgatas -- põmm! Pihta! Maas! Jooksen juurde ja kas võite arvata, mis oli?" ,,Jänes," naeris Voitinski. ,,Ei, vaid koer, oma koer. Tähendab, ei suutnud koera hundist eraldada, niisugune on kultuurilise inimese silm. Aga mis te arvate, kui koer oleks minu asemel seal seisnud, püss käes, ja kui mina oleksin võserikus roomanud, kas ta oleks tundnud, et see olen mina, mitte hunt. Või oleks ta ka minu maha põmmutanud, nagu mina koera?"
Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te Teda palute. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad teevad oma palge näotumaks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Aga kui sina paastud, siis võia oma pea ja pese oma silmad, et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad
oma Isa poole, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Palvetades ärge lobisege 40 nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te Teda palute. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad teevad oma palge näotumaks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Aga kui sina paastud, siis võia oma pea ja pese oma silmad, et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad
Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te Teda palute. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad teevad oma palge näotumaks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Aga kui sina paastud, siis võia oma pea ja pese oma silmad, et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
