Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba
Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. ,,Figaro pulm" selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev,
Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika – paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa – Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. “Jumalikus komöödias” ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM – pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba
tundi pimedus. Enne surma hüüdis ta võidukalt: ,,See on lõpetatud!" Ta oli täielikult teostanud töö, mille isa oli talle andnud. Seejärel palvetas ta juudi laste õhtupalve: ,,..Isa, sinu kätte ma annan oma võimu!" Loeme, et Jeesuse surma hetkel rebenes ülalt alla pooleks eesriie, mis varjas kõige pühamat paika templis. Evangeeliumide autorid mõistsid seda nii, et Jeesus on oma surmaga avanud kõigile inimestele juurdepääsu jumala palge ette. Inimene on vaim, kes elab kehas ja kellel on hing. PIIBEL JA KRISTLIK KIRJANDUS Kristlaste püha raamat on piibel, mis koosneb erinevatel aegadel paljude inimeste poolt kirjapandud tekstidest. Piibel jaguneb vanaks testamendiks ja uueks testamendiks. Sõna ,,testament" tähendab tunnistust. Kristlased usuvad, et VT, mis oli antud juutidele kajastab jumala tegevust Iisraeli rahva ajaloos. UT sisaldab aga nende inimeste tunnistusi, kes tundsid ise Jeesust või olid
Nt Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? / Kas minna lootuseta või loota minemata? Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mitmetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju Akrostihhon värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valle Uued vood vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Andrus Rõuk 1981 Piltluule liidetakse kirjapilt ja kujutatav pilt, mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele. Nt Aleksander Suumani ,,Hea" Hea Seen Suur Sirmik Võta väike haldja- r a hva s v a r
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
usaldanud. Mõlema usalduse on keiser reetnud: Pahleni saatnud maapakku, Timo vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta
tõenäolisem, et Thalesel oli nähtavasti pistmist Apolloni kultusega. Diogenese väide põhineb nähtavasti Delfi kolmjalalool (Diog. Laërt. I, 2733), sest Damasiase arhondiaeg langeb kokku püütiamängude taastamisega. See, et Thales paigutati seitsme targa etteotsa, ning Herodotose (I, 75; 170) ja Diogenese (I, 25) tunnistused tõestavad, et ta sai kuulsaks oma praktilise arukuse ja riigimehetarkuse poolest. Thales oli Ioonia patrioot. Ta soovitas tungivalt Ioonia polistel ühineda ohu palge ees algul Lüüdia vastu, seejärel Pärsia vastu. Kuid filosoofi nõuandeid ei võetud kuulda, nagu hiljemgi sageli on juhtunud. Herodotos (11 A 4 DK=Historia I 170.3): [Pärast Ioonia vallutamist Kyros II poolt 547/6 eKr andis Bias ioonlastele nõu ümber asuda Sardiiniasse ja rajada seal ühtne Ioonia riik]... "Aga juba enne Ioonia hävingut oli kasulik ettepanek, mille [kaheteistkümne Ioonia polise probuulide kokkutulekul Panioonionil] tegi Thales, mileetoslane, kelle
inimeste, sealjuures ka kutseesindajate suhtelmisel kergemaks ja meeldivamaks. EETIKAKOODEKS Eetikateoorias tehakse vahet üldiste eetikakoodeksite ja kutse-eetika koodeksite vahel. Eetikakoodeksite all mõeldakse kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Näiteks Moosese 10 käsku (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 5. Sa ei tohi tappa. 9. Sa ei tohi himustada ligimese koda. jt). Koodekseid on moodustanud paljud filosoofid, kuigi nende koodeksid pole nii tuntud. Kutse-eetika koodeksid tekkisid ühe või teise elukutse esilekerkimise tõttu. Esimeses teadaolevad ametikoodeksid pärineva India preestritelt. Tuntuim on aga Vana-Kreekast Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Lisaks on veel sõdurivanne ja
Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar". Oskar Luts kirjutas lisaks klassikaks kujunenud "Kevadele" rea kaalukaid lugusid. Albert Kivikase tippsaavutuseks oli teos "Nimed marmortahvlil". Eestis oli uuenduslik kuueaastane üldharidus. Kuueklassilise algkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik oli õige haritud inimene. Keskkool oli viieaastane, kokku üldharidust üksteist aastat.
Ludwig Wittgenstein 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................... 3 Elu.......................................................... 3 Teosed.................................................... 6 Kirjandust.............................................. 9 Kokkuvõte.............................................. 9 Kasutatud kirjandus............................. 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtt...
Teoloogia kohale asus filosoofia, religiooniväliste vormide asemele tuli vahetu ja loomulik usutunne. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid. Vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Kodanlik revolutsioon. Suurt populaarsust kogus Daneil Dilfor'i tolleaegne romaan Robinson Crusoe'st. Enamik valgustuse ideedest pärines inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. SENTIMENTALISM Tekkis 19. sajandi Inglismaal. Rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, pihtimuskirjandus, tundeline reisikiri või looduse kirjeldus. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young... Iseloomulik liialdane tundelisus, nutulisus ROMANTISM 19. sajandi lõpp ja 19
Ringi keskele kutsumisega oli sageli ära märgitud juhtkajakate enamiku teeneid. Muidugi - oletas ta - oli HOMMIKUEINE PARV märganud tema LÄBIMURRET. Ent ma ei soovi mingit au ega taha ma ka juhtlinnuks saada. Tahaksin vaid jagada oma avasusi, näidata kätte uusi horisonte, mis võiksid avarduda meie kõigi ees. Ta nihkus ringi sisse. "Jonarthan Livingston Merikajakas!" kraaksatas NOSPEL. "Astu päris keskele, häbipaika, oma kaaskajakate palge ette!" Talle tundus, nagu oleks ta aeruga pähe saa-nud. Põlvist käis läbi nõksatus, suled vajusid longu, kõrvus tuikas. Häbiposti? Võimatu! Nüüd, pärast LÄBIMURRET!? Siis ei saanud nad must üldse aru! Neil pole õigus, nad eksivad! "... tema hulljulge vastutustundetuse eest," tänitas tähtis hääl, ,, ... meie usina kajakatõu üllaste traditsioonide kahtluse alla panemise eest!" Reeglina tähendas häbiposti minek, et ta heidetakse välja
2. KODANIKE ÕIGUSTE AJALOOST Esimesed kodanike õigused ja privileegid sõnastati juba varasel keskajal. Esmakordselt võis sellist sündmust näha 1215.aastal Inglismaal, kus reguleeriti Magna Charta Liberatum ehk eesti keeles Suur Harta. Algselt oli Suur Harta kirjutatud ladina keeles. Antud õigusakt koosnes 60 klauslist ning piiras Inglise monarhide absoluutset võimu. Samuti märgib, et ükski isik, kuningas, aadlik ega lihtne kodanik ei saa olla üle seadustest ning on Jumala palge ees võrdsed. 4 Kuigi Suures Hartas on vähemalt üks hiilgavalt sõnastatud punkt - ,,Ühtegi vaba meest ei tohi vahistada, vangi panna, varandusest ilma jätta, lindpriiks teha, maalt välja saata ega mingil muul viisil nuhelda muidu kui temaga samaväärselt isikuteotsusel või riigi seaduste põhjal", on enamik selle 60 klauslist pühendatud administratiivsetele või juriidilistele peensustele. Mõned punktid olid mõeldud kuningas Johni valitsusaparaadi lammutamiseks
sajandivahetusel. Liikumise algus Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse algas eelkõige rahvusliku agitatsiooniga (põhisisuks oli ,,Eestlane olla on uhke ja hää"). Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860. Aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus Eestvedaja Jannsen (Hakkas väja andma Postimeest). Johann Köler aitas 1864. Aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupoegadelt pärines mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi 1871. Aastal Tartus Peakomitee. Jannsen Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes asutas Perno Postimehe ning Eesti Postimehe, millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas Seltsiliikumine
Hallide habemete lehvides hakkasid nad Õuna Endlit peksma. Mõne tunniga peksti Endel maatasa. Temast jäi järele vaid plekk lumel.“ (lk. 195-196). Millised tagajärjed võivad olla auastme vahetamisel? „Jaan jäi seisma mõnekümne sammu kaugusel kiriku uksest. Nüüd oli kõigi kardetavam hetk käes. Räägiti, et laskja saab näha koledaid asju. Jaan ei tahtnud kunagi midagi koledat näha, ta oli tegelikult väga arg. Aga suur häda sundis teda julgeks, ning Jaan pani püssi palge, palus mõttes jumalat ning kõigilt inglitelt andestust ning tulistas kirikuukse pihta. Ja juba ta tundiski, kuidas kusagil kõhust tõusis jupp-jupilt kõrgemale püssilaskmisega kättevõidetud vägi ja võim. Püssilask oli muutnud ta kõikvõimsaks, nüüd oli tal vägevust teha, mida hing ihkas, ja mitte ükski surelik ega tontki ei saanud teda takistada.“ (lk. 198). Ta tegi oma kõikvõimsas olekus tegusid, mida ta on alati tahtnud teha, kuid kunagi pole julgenud
hirmutunded. Kui vaim asub mediteerima, muutub ka tundeelu rahulikuks. Isegi kui muremõtted tekivad, puudub neis tavapärane intensiivus. Mediteerija suudab mõtteid justkui eemalt jälgida, neisse uppumata ja nendega samastumata. Tulemuseks on see, et ebameeldivaid emotsioone suudetakse esile manada üha vähem. Kõige aluseks jääb mõtteis ja tunnetes valitsev sügav rahu. 3 Võimalikud muremõtted liiguvad nagu pilved üle päikese palge ja asenduvad meelerahuga, mis saavutatakse vaid endaga rahujalal olles. Meditatsiooni ei tohiks kunagi pidada eraldiseisvaks tehnikaks, millele ennast allutada, nagu paljuski toimub võõrkeele või arvutioskuse omandamine. Sisuliselt on meditatsioon millegi meis alati olemas olnu taasavastamine, pooleli unustatud lehekülgede avamine ammu armastatud, kuid hüljatud raamatus. See ei tähenda, et meditatsiooniga pöördume tagasi lapsemeelsusesse. Meditatsioon ei nõua
väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti. Kiire füüsiline kasv ja suguküpsuse algus muudavad märgatavalt tema välimust ja sisemaailma, tekitades suurt huvi enda vastu. Kilpnäärme intensiivne tegevus kutsub esile suurema ärritatavuse, mis on ka üheks põhjuseks pidevale agressiivsusele ning tülidele. Murdeealise füüsilise ja psüühilise palge vahel valitsev märkimisväärne disharmoonia projitseerub ka välismaailmale, mida noor tajub konfliktse ja pingelisena. Teadvuse ja eneseteadvuse tõusnud tase võimaldab murdeeas noorel märgata mõningaid tegelikkuse vastuolusid, mida ei märka väike laps. Ent neid vastuolusid lahendama ja isegi lõpuni mõistma pole ta veel suuteline. Tema iseseisvuse taotlusel ei ole kindlat suunda. Teda ei rahulda enam hooldatava lapse passiivne roll, kuid ta pole veel küps selleks, et täita
Lindudest ei või süüa kotkast, lambakotkast, musta raisakotkast, kaarnat kõigis liikides, harksabakulli, raudkulli kõigis liikides, jaanalindu, kägu, kajakat, haugast kõigis liikides, kakukest, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut kõigis liikides, vainukägu ja nahkhiirt. Judismi Palve sõnad Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal,olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
Ei leidunud väärilist pärijat. Kes olekski Peeter Suurele vääriline järglane? Tsaarevitsi Aleksei poeg oli tsaarile vastumeelne, sest ei võinud teada, kas ta läheb enda isa või vanaisa jälgedesse. Tütreid Annat ja Jelizavetat armastas ta võrdselt, pealegi vajas Vene impeeriumi, nagu see pärast Põhjasõja võitu nimetati, kogenud ja tugevat kätt. Parim võimalikest varjantidest oleks olnud Katariina. Ometi olevat jäänud see nimi kirjutamata. Tema käsi kõhkles isegi surma palge ees, sest ta ei teadnud, keda valida. Ometi kuulutati tema pärijaks Katariina I, sest teda toetasid paljud õukonna kõige mõjuvõimsamad isikud. Kuulutanud pärast Põhjasõda Venemaa impeeriumiks ja end selle impeeriumi rajajaks ja juhiks, suri ta ise 1725. aasta 28. jaanuaril Peterburis, kõigest 52-aastasena, neerukivide väljalõikamise haavast alguse saanud gangreeni. 9 Peeter Suure testament 9
Eestimaal vasallide suurenenud privileegidele viitab siinsete vapipitserite oluline kasv. Kui vasallide seast hakati nimetama meeskohtunikke (Mannsgerichter), 14. sajandi esimesel poolel, suurenesid oluliselt ka vasallide privileegid. Senised õigused muutusid suurenenud privileegidega. 13. sajandil uue kuninga troonileasumisel kehtis reegel, et vasallid pidid ühe aasta ja kuue nädala jooksul sõitma Taani tema palge ette, võtmaks uuesti vastu oma lääni, siis Christoffer II pikendas julgeolekukaalutlustel seda tähtaega kolme aastani. Sel perioodil hoogustus ka uute mõisate rajamine Eestimaal. Eelkõige hoogustus see Harjumaal, kus loeti enne Jüriöö ülestõusu olevat 21 mõisa. Vasallide suuremad õigused tõid kaasa ka kogu Harju-Viru vasalkonna osatähtsuse kasvu. (ibid, lk 16) Harju-Viru vasallid jagunesid rüütliteks ja kannupoisteks. Rüütel oli täieõiguslik läänimees,
andma. Aita keda aitad, aga ra aita kunagi sugulast ega spra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks vi lvad su le. Kui tahad kellegagi sbraks jda, siis ra otsi temalt kunagi abi ja ra laena temalt raha. (Otstaavli snad) Ka tnaval kohatud koolivend Viidik ei saanud Indrekut rahaksimuses aidata. Viljasoo juurde minnes vastas see, et tema kulutab vaid naiste ja viina peale. Indrek sai raha muretsemiseks uue thtaja, kuid ka see ei aidanud. Ta pidi ilmuma Krsuse palge ette. Peale pikka loengut sellest, kuidas ta revolutsiooni raha ra kulutas, suundus ta edasi koeramamma sgikohta. Mamma aga ei tahtnud Indrekut kurvana nha ning andis ise talle selle raha. Indreku tuju paranes sellest piisavalt, et edasi astuda sisse Rahva Sbra toimetusse. 22. peatkk Ta astus sisse just hetkel kui Joosual ja Sillamel oli ge vaidlus selle le, et Indrek revolutsioonikassast raha vttis. Toimetusse oli tulnud Indrekule kiri, kus seisis, et ta ema on raskesti haige
Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine, ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks justkui tegu, mis on inimese sisemuses, mis peab toimuma inimese sisemuses. Jumal pole loodusjõud vaid inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb iseenda ja selle peale, mida ta teeb. Kes suudab seada eesmärke ja neid ellu viia jne. Iseloomustab isegi isiksuse sisene konflikt, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Kõige olulisem omadus on see, et ta eksisteerib teiselpool aega ja ruumi. EI saa esitada küsimust, et KUS jumal praegu on? Kristluik jumalus pole selle ruumi suhtes kusagil, ta asub ruumist väljaspool ning see teeb võimalikuks olla nii igalpool samas mitte kusagil korraga. Jumala kohta ei saa küsida MILLAL ta sündis, kas ta sureb või on suremas või surnud? Kas ta tulevikus saab ka olemas olla, mis ta aastaid tagasi tegi.
Me saame ju rõõmu tunda kaasinimeste edusammude üle, kui need ei tundu enam mind ennast ohustavat. Haigused, vägivald, kuritarvitused, üksildus, masendus ja enamik meie sotsiaalsetest viletsustest on põhjustatud inimeste poolt, kes ei tunne ennast armastatuna ja kelle eneseväärtus on madal. Meil kõigil on olemas nõndanimetatud negatiivsed tunded ja negatiivsed tundetõed, mis peituvad meie säilimishoiakute pinna all meie maailma poole pööratud palge taga, neid tõdesid ei tohi välja 4 näidata ning me ei paljasta neid. Nendeks võivad olla kurjus, hirm, rahutus, kartus, vihkamine, armukadedus, eneseeitus, mure, nutt või pettumus, mida me automaatselt tõrjume ning vaos hoiame. Oma tunnete allasurumine on aktiivne protsess, mis nõuab suurt energiahulka. Meie suletud energiavarud paiknevadki nendes tõrje- ja varjemehhanismides. Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi
saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Lepingut hakati kutsuma Moosese seaduseks. Kümme käsku on kirjas Piibli Vanas Testamendis viiendas Moosese raamatus. Kümme käsku: · Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! · Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! · Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! · Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. · Sa pead austama oma isa ja ema! · Sa ei tohi tappa · Sa ei tohi abielu rikkuda!
.. kelle ja sealt pillutas Jehoova nad üle kogu maailma. See legend torni rajamisest Sinearimaal (Babüloonias) sisaldab mälesusi hiiglaslike astmeliste püramiidide (nn. tsikuraatide) ehitusajast 1000 või rohkem a. e.Kr. Babüloonias kui paljurahvuselises impeeriumis valitses tõepoolest tohutu keeleline ,,segadus". Piiblis sümboliseerib torn inimsoo uhket iseteadlikkust, mille piiramiseks Jumal rahvad segi pillutas. 39. pale higis / Aadama nuhtlus ,,Oma palge higis pead sa leiba sööma..." Säärane oli üks osa Jumalale sõnakuulmatu Aadama karistusest; pattulangemisest alates on inimsugu pidanud äraelamise nimel higistades rügama, seetõttu on töötegemist vahel nimetatud ka ,,Aadama nuhtluseks". 40. Peeltsebul Algselt vilistite jumal Ekronis, kelle nimi võis olla Baal Sebul (,,kõrge koha jumal"). Võimalik, et juudid, kelle meelest selline nimi oli sobilik ainult Jehoovale, moonutasid selle Baal Sebubiks (,,kärbeste
Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu. Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema
kujunemisele. Sakramendid: 1. Armulaud 2. Ristimine 3. Konfirmatsioon ehk ristimise kinnitus 4. Laulatus 5. Vaimulikuks pühitsemine 6. Meeleparandus ehk pihtimine, karistus, heastamine, andeks andmine 7. Haigete salvimine 10 KÄSKU: 1. 1.Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada
Eksponeerib suurimat kollektsiooni Brasiilia moodsast kunstist. Teoseid: Emiliano Di Cavalcanti “Viis Guaratingueta tüdrukut,” Frans Post “Paulo Afonso kosk.” Aafrika Egiptus: Egiptuse Muuseum Kairos - Aadress: Tahriri väljak, Kairo. Eksponeerib hindamatu väärtusega leide vaaraode hauakambritest. Teoseid: Lapskuninga Tutanchamoni kuldne mask, vaarao täiesti puutumatuna säilinud hauakamber, seinamaaling, millel kujutatud vett ja viirukisuitsu kandev Thutmosis III Amon-Ra palge ees, Rahotepi ja Nofreti kujud. Lõuna-Aafrika Vabariik: Lõuna-Aafrika Kunstigalerii Kaplinnas – Aadress: Government Avenue, Kaplinn. Eksponeerib tähtsaimat kollektsiooni musta Aafrika kunstist. Teoseid: Trevor makhoba ,aaö “Azibuye Emasisweni,” Jane Alexanderi “Butcher Boys,” Ronnie Harrisoni “Must Kristus.” Aasia Hiina: Paleemuuseum Pekingis – Aadress: taevase rahu väljak, Peking. Hiinlaste kunst. Teoseid: 2
Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu. Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika
inimesed on lihaks saanud aeg · H arvates saame me endast teadlikuks vaid siis, kui olemasolu meie teadvusega kokku põrkub, st me peame oma eksistentsi kasvõi mingilgi määral suhtuma, et sellest teadlikud olla · H arvates on inimeksistents algusest peale sotsiaalne meie probleem on kuidas indiviidiks saada, kuidas leida isiklik olemisviis · Inimestena langetame me otsuseid, milles ei saa me kindlad olla · Meile langeb osaks süü ja hirm, eriti hirm surma palge ees, me igatseme, et elul oleks mingi metafüüsiline alus; kui seda ei eksisteeri, tundub kõik absurdne (siit lähevad edasi Sartre ja Camus) · H väitis, et oma valikud teeme me ilma mingisuguse kindluseta tagajärgede suhtes, ainus milles võime kindlad olla on see, et elu on täis süüd ning hirmu · Norra kunstniku Edvard Munchi "Karje" JEAN PAUL SARTRE · Jean Paul Sartre (1905-1980) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof; ta tegeles tõsiselt
kohandades linnakodaniku vaimulaadile Siin peab taaga kui ristimata pagan antiikautorite sellesisulised teosed ja Dantega hüvasti jätma. Edasi viib teda kurtuaasse armas- tuse teooriad Beatrice - jumaliku armu ja tarkuse Sisu: autor uinub ja näeb unes, et on sümbol -, kellega koos poeet jõuab lõpuks sattunud kaunisse aeda. Seal märkab ta jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. roosi ja tunneb, kuidas Amori nool teda Koosneb 100 laulust südamesse tabab. Ta tahab roosi noppida, Jaguneb 3 ossa: Põrgu, Purgatoorium kuid siis sekkuvad tegevustikku arvukad (puhastustuli), Paradiis allegoorilised tegelased, kellest mõne Kaastunne patuste vastu, keda kirik on teda soosivad (Tervitus, Suuremeelsus, karmilt hukka mõistnud
võrdsed. 3. Almuste andmine (~2,5% aasta sissetulekutest annetatakse) 4. Paastumine üks kord aastas ramadanikuus. 5. Üks kord elus palverännak Mekasse. Palverännakule minejal on spetsiaalne valge riietus ja Mekas tohib palverändur olla vaid 2-3 päeva, sest Mekas käivad väga paljud palverännakul. 10 käsku (judaism) 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada
Aga kui hahetas hommik, leidis Zarathustra end suures metsas ega näinud enam kuski teed. Siis pani ta korjuse oma päitsisse õõnsa puu sisse varjule - sest ta tahtis teda hoida huntide eest - ja heitis ise maha samblale puhkama. Peagi ta uinus magama, keha väsinud, hing aga vankumatu. 9 Kaua magas Zarathustra, nii et mitte üksi koidukuma, vaid ka ennelõuna libises üle ta palge. Viimaks ta avas silmad: imestades Zarathustra vaatas metsa ja vaikusse, imestades ta vaatas ise¬endasse. Siis tõusis ta äkki nagu laevnik, kes korraga näeb maad, ja hõiskas rõõmust: sest ta nägi uut tõde. Ja nõnda kõneles Zarathustra oma südames: ,,Valgus on mulle tõusnud: kaaslasi on mul vaja, ja elavaid -mitte surnuid ega korjuseid, keda kannan, kuhu tahan. Elavaid kaaslasi on mul vaja, kes mulle järgnevad, sest et nad endale tahavad järgneda - ja sinna, kuhu mina tahan.
10. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). August Mälk 30ndate proosas oluline, 1926 Kesarüblik kriitika ei võta seda hästi vastu. Algus oli suht kobav, aga siis leidis nö enda tee. Läbimurre 1932-34, siis avastati, et Saaremaalt selline mees, keda võiks isegu lugeda. Tema läbilöök sellest, et hakkab kirjutama rannajutte soeses Saaremaaga. 1934 Surnud majad, 1935 Õitsev meri, 1936 Rannajutud, Läänemere isandad, 1937 Taeva palge all, 1942 Hea sadam, 1952 Tee kaevule, 1963 Kevadine maa, 1978 Projekt Victoria. Hiljem Rootsis paguluses, jätkab kirjutamist, sellega seoses temaatika püshholoogilises suunas, spetsiifiline traumakirjandus. ''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt).
saj eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kivitahvlitele raiutud kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Lepingut hakati kutsuma Moosese seaduseks. Kümme käsku on kirjas Piibli Vanas Testamendis viiendas Moosese raamatus. Kümme käsku: 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8
asetusid mäe jalale. Ja kogu Siinai mägi suitses, kui Jehoova laskus sinna tule sees; selle suits tõusis üles nagu sulatusahju suits, ja kogu mägi vabises kõvasti! Ja sarvehääl läks üha valjemaks; Mooses rääkis ja Jumal vastas temale valjusti. Ja Jehoova laskus Siinai mäele". Lisaks kirjeldab:" Ja jumal kõneles needsinased sõnad, üteldes:" Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa I tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad. Sa ei tohi Jehoova,
usaldanud. Mõlema usalduse on keiser reetnud: Pahleni saatnud maapakku, Timo vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul
Keha Iha Naudingu/rahulduse objekt Hinge alam osa(sureb koos kehaga) Iseloomu omadused Armastuse/tunnetuse allikas Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas Kristlik inimkontseptsioon. · Erilisus kogu loodu hulgas: jumala palge läbi loodud Inimene tunneb head ja kurja · Inimene on Jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt · Maist elu iseloomustab millegi puuduva igatsus, millest inimene jäi ilma veel enne oma sündi · Teispoolne päriskodu ja transtsentreerumine Romantismi antropoloogia: · Inimene on....isiksus, mille saladus väljendub tema loomingus.
heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987) Raimond Kolk, August Mälk (1964) Aarne Vinkel, August Mälk (1993) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri - mereromaan. Kõrvutatud Gailiti "karge merega". Sisemaailma ja rannarahva vastandamine. Mälgul teose ideoloogia selgelt ohtlikum, vaesm ja vabam rannaelu. 1936 Rannajutud 1937 Taeva palge all 1942 Hea sadam 6 1952 53 Tee kaevule 1963 Kevadine maa 1978 Projekt Victoria Kirjutanud väga suures mahus. Romaanid, novellikogud, näidendid ja lasteraamat. Romaanides hea peategelane. Pakub lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi loetav
õlast ja käest kinni. See oli kui osa ta pojast, ta vägevuse ning rikkuse võrdkuju. "Oi - mul on valus!" oigas võõras äkki karjatades. Ja ta osutas peaga jalarätikutega Nüüd oli ta ootus muutunud kirglikuks. See oli kui põletav janu. Ta mõtles sellele mässitud peentele säärtele. Maret laskus sõjamehe ette põlvili ja kum-mardas palge ta ööd-päeva, see piiras teda, see oli ta ümber ja tas eneses. Tal polnud enam muud mõtet põlvede lähedale: neist immitsesid verenired. Nende ümber oli kaks rätikut sõlme kui poeg, ta liikus ümber veel kui haige ja teda ei huvitanud enam miski muu. Ta vahtis tõmma-tud, otsad kui lillekimbu lindid rippu. maa ja vee poolt ainult ühte nägu, ja see oli ta poja oma
Tuleb pidalitõve teemaga: ,,Surnud elu", ,,Surnu sünd"; ,,Kesaliblik" lüüriline suvitusromaan. See on tüüpiline uus-romantism. Mereteema- novellikogu ,,Anne-Marie", kalurite elu- ,,Kivine pesa", näidendid-,,Neitsid lampidega" II periood: Mälgu kõrgperiood; ,,Surnud majad"- Põhjasõjaga seotud probleeme: ikaldus, nälg, katk, rahva elutahe. ,,Läänemere isandad" saarlastest viikingid-ajalooline; meretriloogia- ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam"- randlaste igapäevaelu; Teise perioodi viimane romaan ,,Kivid tules" on erandlik, sest vaatluse alla on võetud kaevurite elu. Teema valik on Mälgu kohta kummaline. III periood: Looming muutub paguluses tunduvalt pessimistlikumaks. Hakkab süvitsi lahkama inimese hingeelu. Sellest valmivad pikemad kirjeldavad analüüsid. ,,Öised linnud" lugu Eestist põgenemisest. ,,Tee kaevule" haritlastega seotud probleemid. Mere teemat jätkavad novellid
. naisedki käisid samamoodi. Kui see päev õhtus oli, siis lasti nad välja. Pühapäeva hommikul mindi kirikusse, kõige ees Katrina, kelle vankrile oli ette rakendatud nõrk hobune. Oli kombeks, et külarahvas hirmutab hobust ja hobune perutab siis kraavi .. samamoodi tehti ka Matt Ruhvele, aga kumbki ei perutanud kraavi. Kirikus olid kõik kohal, isegi Kelli .. aga ainus, keda polnud oli Eerik. Ta leidis et jumala palge ette oleks vale tulla sinise silma ja paistes põsega, veel enam siis kui tegelik põhjus pole see, mis külapeal räägitakse. Juba mitmendat päeva oodatakse tulikute varustuslaeva kui seda ei tule, siis tuleb järgmine laev alles kevadel. Pastor Lund kirjutas kirju ja mõtles, et ehk ei jõuagi laev pärale selle suure tormi pärast, kuid järsku märkas ta väravast tulema kahte mees. Üks oli Eerik, kes kandis kotti ja teine oli Professor Amadeus. Pastor oli nii õnnelik, et
Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks olid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. (1857.a Perno Postimees) Eesti olude suhtes ei jäänud ükskõikseks ka need, kes olid suutnud teha karjääri Peterburis. Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia,
mõistab paremini; 6)oluliseks peab, kuidas käitub inimene kriitilises olukorras: mõistab, millal tasub alla anda, millal edasi võidelda; 7) tuleb sisse mõte: „Olla inimene, see tähendab eelkõige vastutada.“ 8)mõtiskleb, mida tähendab olla inimene; sellega jõuab mõtteni: „Inimene on üksinda vaid siis, kui ta kannab endaga kaasas egoismi ja on ükskõikne.“ 9)pöörab tähelepanu ka sõjale–EI; 10)lahkab probleemi, kuidas käitub inimene surma palge ees. „Läkitus pantvangile“ – pühendatud sõbrale, kes sattus fašistide kätte vangi. „Lahingulendur“ – keskendub lendurite kangelaslikkusele. Kõlama jäävad ideed: 1)ainus, mis saab inimkonda päästa on humanism; 2)inimese ja tema väärtuste eest tuleb võidelda; 3)inimene peab kujunema vabaduses. „Tsitadell“ – loomingu kõige keerukam, filosoofilisem teos. Raamat võtab kokku Exupéry maailmanägemuse
Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi. Alguses füüsiline suurus-tugevus, siis välised hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal
Inimene suudab kontrollida paljusid asju enda juures- oma hingamist, mõtlemist, soove jne. Inimese alamosa on kehaline hing, mille hulka kuuluvad iseloomu omadused, intentsionaalseks objektiks on armastus ja tunnustus. Kõrgem osa mõistus ehk intellekt, mis on võimeline mõtlema ning avastada tõde, pole seotud inimese tunnetega. Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt. Platoni arvates on inimese hing surematu, intellekt on igavene. Kristlik antropoloogia- inimene on jumala palge järgi loodud olend, looduse kroon, on loodud kõrgeimaks, loodust valitsevaks, jumala palge järgi loodud. Ainus eetiline olend, kes on võimeline eristama head ja halba, seab elu eetiliste printsiipide järgi. On jumala armu ja karistuse objekt. Jumal ootab inimese poolt vastuarmastust ning ka tõestust sellele, austust ning meelespidamist. Inimene igatseb midagi, millest juba enne sündi ilma jäi, mis viitab, inimese elule teispoolsuses.
vabanemise 40. aastapäeva tähistamine ja linna 200. sünnipäev. Mõlemal üritustesarjal ja organiseerimise käekäigul hoidis silma peal ajaleht Töörahva Elu, mis lisas alates 1984. aasta jaanuarist iga vastava artikli juurde logo, mis aitas lugejal eristada tähtsündmusi muust informatsioonist. Seega võib öelda, et juubelipidustuste tähistamine algas juba jaanuaris, mil toimus avaüritus - ideoloogiakonverents teemal ,,Maailma palge kujundab inimene". Konverentsil püüdsid tähelepanu ENSV Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri juhataja Lembit Valt, kes rääkis 73 Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing 25 tehnika ja teaduse tähtsusest lähitulevikus, ning ajakirja Noorus peatoimetaja Vello Pilt, kes rääkis kogemuste põhjal arenguriikide probleemidest.74 Järgnevate kuude jooksul korraldati linlastele ka teisi konverentse
See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 Hõivasid Saksa väed Tallinna. 28. august 1941 22. September 1944 Saksa okupatsioon Selle ajajärgu palge määravad peamiselt sõjasündmused, Nõukogude okupatsiooni taastamise oht. Inimohvrite arvuja üldise surutise poolest oli Saksa okupatsioon märksa kergemini talutav kui eelnev ja järgnev Nõukogude oma. Lootused lääneliitlaste sekkumisele ja iseseisvuse katse luhtusid. 22.09.1944 hõivas Punaarmee jälle Tallinna. 22. september 1944 25. märts 1949 Stalini aeg Selle ajajärgu sisuks on okupatsioonivõimu kindlustamine. Seda massiterrori abil. Teise maailmasõja lõpp (8.05
muumia suu rituaalse avamisega ning mis viib inimese nö ,,tähtede juurde"). Surnuteriigi e allilma asukoht pole selge. Allilmas käib päike, seal on kõik teistpidi. Surm käib läänes, seal on kuskil läänepoolne mägi ja pillirooväljad, kus on surnud. Lisaks neile kahele on surnu kindlasti ka oma hauakambris. Keskmise riigi ajal tekkis Osirise kohtu motiiv, milles toimub surnu südame kaalumine. Anubis toob surnu Osirise palge ette. Seal kaalutakse surnu südant, mis peab olema kergem kui Maat. Thot paneb kaalumise tulemused kirja. Lisaks on kohal Õgija (Amut), kes paneb nahka selle surnu, kelle süda on raskem kui Maat. Sellele inimesele surematust osaks ei saa. 24.11 Ameerika ja Aafrika tsivilisatsioonid Põlluharimine ja karjakasvatus on peamiselt tulnud viljaka poolkuu alalt. Karjakasvatus Sahhaara alal on alguse saanud aga umbes 9 aastatuhandest eKr, mille kohta arvatakse, et see võib olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
