"Taeva palge all" analüüs August Mälgu poolt kirjutatud rannaromaan. Tegevus toimub 20. saj keskpaigal Tallinnas. "Taeva palhe all" - lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poes Kustas naaseb kuue aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja kõib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab Kutas oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata selelst kõigest tahab Kustas lõpuks viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub oma armastusest Hildest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selgelt merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. TEGELASED: Kustas - Ta on suhteliselt iseseisev inimene. Ta suutis kuueks aastaks perest eemale minna ja hiljem naabermaia kolida. Samas jätab ta natu...
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis K...
August Mälk ,,Taeva palge all" 1937 Olustikuromaan, rannatriloogia. Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine
enda kõrvale. " Lähed tormi ette hea teada, et keegi kodus ohkab lae poole su nime ning kannab muret südames " seletas teistele. ,, Nojah, ega sest suurt, aga ... kui näiteks mina läheksin, koergi ei hauguks. Kodus siin mürad niisama, kuid väljas, siis tuleb ette, et just peaks keegi seesugune sul olemagi, kes oma mõtetes nagu kõnnib sinuga kogu aeg ühes mine siis kuhu või kui kaugele!" (lk 146) Pealkiri ,,Taeva palge all" Pealkirja mõtestab väga hästi lahti Kustase monoloog Toonile: " Kuid nüüd olen mina siin, sinu kõrval! Nüüd olen mina siin sinu lähedal. Kas meie ei hakka olema üksteisele nüüd abiks? Tule mulle lähemale! Niimoodi! Kas sa näed nüüd seal on maa ja siin on meri, ja ainult taevas on meie kahe üle. See on hea taevas ja seal ei või olla ülekohtu! Selle all elame iga päev jah, iga meie liigutus on näha, sest siin, merel meie
AUGUST MÄLK Töö koostas Merike Olo, Kuressaare Põhikooli emakeeleõpetaja Juhendas Maidu Varik Töö on mõeldud lisamaterjalina 9. klassi kirjandusõpiku juurde. SISUKORD Andmeid elust Lagle talu Tuntumad teosed Õitsev meri Taeva palge all Hea sadam August Mälk merest 1900-1987 Eelmine Järgmine Andmeid elust Sündis Saaremaal Lümanda vallas Kipi külas Isa Toomas vaikne autoriteetne talumees, ema Marie jutukas ja lõbus naine. Kasvas kokku ranniku ja merega. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem 10 a Lümanda kooli juhatajana. Oli Lümandas populaarne, juhtis seltsielu, oli
10 käsku Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. Sa pead oma isa ja ema austama. Sa ei tohi tappa. Sa ei tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on.
Kirjanik kasutab väga värvikat keelekasutust. I perioodis katsetab Mälk ka näidenditega, kuid kvaliteedilt on need proosast vähem olulised. Rahvalikud komöödiad ,,Vaese mehe utetall" ja ,,Neitsid lampidega" Otsingute periood. Teemadeks pidalitõbi ja meri II periood: 19341944 (Tallinnas) ,,Surnud majad" ajalooline romaan Põhjasõjast. Lahingutel vähe tähelepanu, keskendub rohkem ikaldusele, katkule ja näljale, mis valitsesid. Triloogia ,,Õitsev meri" ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam" Ühendab: keskkonna truuduse idee, realistlik rannaelu kirjeldus, rahvalik keelekasutus. Rannaelu pole Meelakkumine, kuid Mälk kujutab inimesi väga positiivsetena. Öeldakse vähe, aga see, mis öeldakse on kümnesse. See on ranna inimestele omane. ,,Õitsev meri" räägib Turja Hannesest ja tema lähedastest. Kogu oma elu oli noormees elanud rannakülas, leidnud sealt omale esimese armastusegi, kuid sõjaväest naastes abiellub sisemaa neiuga.
Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene keel, tsensuur, vene õigeusu levitamine, talurahvaasjade komissarid, Tartu Ülikool=Jurjevi Ülikool
Juutide Jumala Kümme Palvet 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada! 9
Budistlik Kristlus Vältida seksuaalselt Sa ei tohi abielu sündsusetut käitumist. rikkuda. Budistlik Kristlus Vältida valetamist ja Sa pead oma isa halvasti ütlemist. ja ema austama Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. Budistlik Hoiduda joogist ja ainetest, mis hägustavad ja rikuvad vaimu. Kristlus Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema.
Mooses Mooses · Iisreallaste juht · Juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest · Kümme käsku · Peategelane Teises Moosese raamatus Kümme käsku · 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. · 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. · 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. · 5. Sa pead oma isa ja ema austama. · 6. Sa ei tohi tappa. · 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. · 8. Sa ei tohi varastada. · 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. · 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on. Teine Moosese raamat · Exodus
4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Eesti vabakiriklikes kogudustes on sageli kasutusel selline jaotus (Origenese-Calvini järgi) 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. 5. Sa pead oma isa ja ema austama. 6. Sa ei tohi tappa. 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. 8. Sa ei tohi varastada. 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on
mu valge kaela oleks üles leidnud ja seda sooje suudlustega võidnud. "Dans le lit: Le baiser" Henri de Toulouse-Lautrec, 1892 II Sa tuled sügisel, siis kokku kannan kõik lilled, mis veel meile jätnud suvi; siis jälle valges kleidis käia huvi ning rõõmulaulul hinges ruumi annan. Mind iludused mitmed üllatanud, kuid ühest suurest see on ainult alge. Kui päike jumestanud minu palge ja juuksed läikivamaks kullatanud, "Camille avec le parasol vert" Claude Monet, kõik õied puudel kauninenud viljaks, siis tuled sa ei jää sa iial hiljaks ning võtad minu päiksest pruunid käed, mu silmis vaimustuse leeki näed. Ja kõik need suured igatsused tummad neid lämmatavad suured rõõmu "La promenade" Auguste Renoir, 1876
" Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu. Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester), ühine muusika kuulamine, kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele. Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus. Muusikaõpetaja peab olema pädev muusika põhiõpetuses, repertuaari tundmises, pillimängu oskuses. Et ajaga kaasas käia, peab ennast pidevalt täiendama. Selleks on muusikaõpetajatel
pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja
Tema muusika leiti olevat liiga julge ja jörskude kontrastidega. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Mozart mõjutas paljugi tulevasi tuntuid heliloojaid ( Shubert ja Beethoven ). Tema ooper ,,Võluflööt" sai suureks mõjutaks Saksa ooperitele. Tänapäeval asub Mozarti muuseum Salzburgis. Ning Mozardi nime kannab ka kohalik ülikool. http://en.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart
niisugune käänamine VI käänkonna keerukaid sõnu Kontsert kändub nagu sõna sert, seega käidi kontsertidel Ül 2 Kääna põhikäändeis sõna asfalt VI kk veakriitilisi sõnu Üks: ühe: üht e ühte Kaks: kahe : kaht e kahte Aga ei tohi viite, kuute Küüs : küüne: küünt Lik-lõpulised käänduvad nagu sõna tikk Maastik: maastiku: maastikku/ maastikke: maastikest e maastikkudest VII kk Tainas : taina : tainast (enam ei ole taigen!) Pale: palge : palet palged (mõte-tüüp) Pale: pale: palet paled (kõne-tüüp) Kohus: kohtu: kohut Pisut: pisku: pisut ---------------- mitm puudub Mis on švaa ja miks sõna sõber omab nimetavas käändes e tähte Vanasti oli sõna järgmine Sõpra : sõbran; sõprada (genitiivi n teeb klusiili nõrgaks p-b) Siis toimus lõpukadu Sõpr : sõbra: sõpra Hääldust parandab švaa SÕBeR, algul see puhas e veel ei olnud, vaid hästi nõrk vokaal.
Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt
saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline, mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul
tunnetada; eristada head kurjast, vastavalt õiglast ebaõiglasest ja kasulikku kahjulikust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia vaatleb inimest kui liitsubstantsi. Olev(us), mis koosneb kehast ja hingest, alates Aristotelesest ka kehast, maisest hingest ning nn kosmilisest hingest (intellekt, mõistus) Kristlik antropoloogia tunnustab samuti inimese erilisust ja eristust kogu loodusest - inimese tõstab kogu looduse hulgast esile see, et ta on jumala palge järgi loodud, tema hing on võimeline eristama head kurjast st tal on eeldused eetiliseks elamiseks. Romantismile omane antropoloogia toob välja idee, et isiksus väljendub tema loomingulistes impulssides. Kristluselt võetakse üle ka idee, et inimene oma kujutlusvõime tõttu on looduse kroon ning võime tõttu mõelda ka mitte olevatest asjadest annab loomingulise eelise isegi jumala ees. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia läheneb inimese seletamisele "mina"-
põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380.aastal kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks religiooniks. Usk. Asi millest ka tänapäeval räägitakse väga palju. See on ja jääb alatiseks mõjutama maailma
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest
ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased
Kena keik e saarlaste sönastik Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav Rihalne – rehealune väljend, kena võib tähendada nii head kui Piha – pähe (ei halvustavat suhtumist hakka piha, sidus Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev kohanimi Nasva) sahkamine- maa kündmine Lember – remmelgas (pajuliik) P...
omavahel lahutamatult ühte põimunud. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), neviim (prohvetid) ja ketuvim (kirjad). Teadaolevalt, andis Jumal Moosesele Siiani mäel seaduse, mida hakati tundma kui Moosese seadus. See sisaldas kümmet käsku, mida pidi järgima. Nende hulka kuulusid: Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi tappa Sa ei tohi abielu rikkuda! Juutide püha kogunemispaika kutsutakse sünagoogiks. See on koguduse elu keskuseks. Teenistuse läbiviimiseks on vaja 10 mehe kohalviibimist. Vaimulikeks on rabid. Sünagoog on pigem kool kui palvela. Kombed Juutidel on väga tähtsal kohal Sabati tähistamine. Seda pühitatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete rituaalsete eeskirjade järgi. Sabat on juutide hingamispäev
Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki. Tema jaoks on väga tähtis vastuarmastus. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. (Esimesena selgitas oma seisukohta kristliku jumala kohta Ludwig Feuerbach, öeldes, et jumala mõiste on olulises sõltuvuse inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Ateist Karl Marx sõnas, et
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18.
inimese pärast, kes on korda saatnud kuriteo keisri vastu?" 2. //Prokuraator tajus ähmaselt, nagu oleks tal süüdimõistetuga midagi rääkimata jäänud aga võib-olla oli pigem midagi ära kuulmata jäänud.// Ka Jesual oli valik: Prokuraator vihjas võimalusele, et kui Jesua valetaks(ei oleks nii aus), võiks ta ellu jääda. Kuid Jesua oli valmis oma saatusega leppima( on VASTUTAV, jääb truuks oma filosoofiale ja arusaamadele isegi surma palge ees) Kõik vastutavad oma valikute ja tegude eest ja saavad vastavalt neile ka karistatud nii, et õiglus jääb alati valitsema. Teos paneb inimesed moraalireeglite ja väärtuste üle järele mõtlema.
ajaloost. Altariseina alustas ta 20 aastat peale lae lõpetamist.Selles tellis paavst Paulus III Farnese. Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad freskod ja kaks altari kohal asunud akent.Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele.Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534-1541), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged, kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad reformatsiooniaja segaduses oma usule ustavaks jääksid. Michelangelo on siin üle astunud renessansi kunstiideaali raamidest. Kristus ei väljenda sümpaatiat ümbritsevate erutatud pühakute vastu, kes kannavad oma märtsisurma sümboleid. Ka ei väljenda ta kaastunnet hukkamõistetetute vastu, need paisatakse alla põrgudeemonite juurde
Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega, Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks
Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. L. van Beethoven kirjutas klassikalist muusikat klaverile, orkestrile ja erinevatele muusikalistele koosseisudele. Beethoveni tuntumad teosed on tema kolmas ("Eroica"), viies , kuues ("Pastoraalne") ja üheksas (kooriga) sümfoonia, kaheksas ("Pathetique") ja neljateistkümnes ("Kuupaistesonaat") klaverisonaat. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad
edasi Saksamaale, Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. · Valgustusega kaasnes orjuse kaotamine, inimeste seaduste muutmine, jt. Poliitiline taust · Prantsuse valgustajad Montesquieu ja Rosseau sattusid Inglismaal viibides vaimustusse sealsete filosoofide vaadetest ja ühiskonna vabameelsetest tavadest. · Enamik valgustuse põhimõtteid tuli küll inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. · Riiklik ja poliitiline tõus ning kultuuriline elavnemine algasid ka Saksamaal ja Venemaal. Autorid, filosoofid ja kirjanikud Jonathan Swift · Jonathan Swift sündis 30. novembril 1667a. Dublnis, Iirimaal · Ta oli kirjanik ja filosoof · Üks kuuulsamaid teoseid `'Gulleveri reisid'' · Jonathan Swift suri 1745. aastas Daniel Defoe · Sündis 1660. aasta alguses või septembris Londonis ja suri 21. aprillil või 26.
Inimene on keha ja hinge ühendus. Hing on keha elustav printsiip. Inimesele lisati veel üks osa kosmiline hing. Varasemast ajast on arusaam sellest, et inimene on mikrokosmos, niisugune väike maailm, mis peegeldab, on kooskõlas või vastuolus suurema maailmaga. Nagu kosmoski, mingi osa kaotamisel jääb inimene alles. Inimese hing on surematu (Platon). · kristlik antropoloogia Rõhutatakse inimese erilisust kogu looduse hulgas. Inimene on jumala palge järele loodud olend, ta on seatud loodust valitsema. See ei tähenda, et inimese nägu on jumala näo sarnane, pigem on tegemist allegoorilise sarnasusega. Inimene on ainsana eetiline olend, kes on võimeline head ja halba eristama. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Inimeselt oodatakse vastuarmastust, kuid seda on raske määratleda, mida ta tegema peab, kui jumalat armastab. Temalt nõutakse ka sisemist pöördumist
väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta.
Renessanss väljaspool Itaaliat Renessansiajastu tähendab antiigi taassündi, mis vältas perioodil 14.-17. sajand. Humanismi peeti selle ajastu maailmavaate teljeks, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ning keskpunktiks ei olnud enam Jumal. Itaalia kõrval olid teised tähtsad renessansimaad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Madalmaad. Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud
kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me
maitsekohtunikusk . Peaaegu diktaatorliku võimu sai kunstnik Charles Le Brun, kes oli tähtsaim Versailles´lossi sisekijundaja.Le burni arvates eristab just joonistus oskus kunstniku maalrist ja käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed,mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Portreemaal. Õukondlased soovisid , et neid näidatakse tähtsate ja ilusatena,võimukatena. Kujunes välja eriline paraad portree tüüp, kus polnud tähtis inimese vaimse palge avamine , vaid eelkõige toreda riietuse,aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujutamine.Hiljem muutusid portreed värvilisemaks, baroklikumaks , maalilisemaks. Hyacinthe Rigaud Tema tuntuim portree on kuningas Louis 16-st. Skulptuur-Silmapaisvaim oli Pierre Puget, kes oma omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse.
Kokkuleppe rikkumine pidi kaasa tooma karistuse. Jahve pidi olema kogu maailma looja ja valitseja ning tema õpetus iisraellaste kaudu levima kõigi rahvasteni. Siinai mäel sõlmis Jahve lepingu Moosesega, mille olulise osa moodustasid nn kümme käsku, iisraellaste usu-ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Kümme käsku Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Käsud : 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. 5. Sa pead oma isa ja ema austama. 6. Sa ei tohi tappa. 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. 8. Sa ei tohi varastada. 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on. Tänan kuulamast !
ütles: "Jooge kõik selle seest, sest see on MINU VERI, UUE LEPINGU VERI, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks."" Piibel Kristlik piibel sisaldab: 1) Vana Testament (Heebrea piibel) 2) Uus Testament (Kristluse elu ja õpetusi) Piibel koosneb 66 raamatust Uus testament on algselt kirja pandud kreeka keeles Vana testament araabia ja aramea keeles. Piibel Kümme käsku: 1.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. 5.Sa pead oma isa ja ema austama. 6. Sa ei tohi tappa. 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. 8.Sa ei tohi varastada. 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. 10.Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on. Jõulud Kristlikud jõulud on 25.27. detsembril. Peetakse Jeesuse sünnipäevaks
Toora (seadus) kõige tähtsam osa, 2. Prohvetid sisaldab ettekuulutusi ja 3.Kirjutised - laulud armastusest, vihast lootusest, võidurõõmust ja patukahtsusest. Juutide pühakiri tõotab,et Jumal saadab neile Messia. Ta sünnib Jumala poolt määratua ajal ja on targem kõikidest prohvetitest. Messias toob rahu, õigluse ja üksmeelt maailmale, sõjad ja vägivald lõppeb. 10 käsku: 1. Mina olen Issand, sina Jumal.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida. 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit ! 6 päeva tee tööd ja toimeta kõik oma talitused, aga 7. Päev on Issanda, sinu jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada! 9
otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab. Mesipuu undab vaikselt. Lepalind vilistab. SÜGIS Viivi Luik Ma ei tea, kas oled käinud sügisel maal. Taevas on kõrgele tõusnud ja puudest said jaheda leegiga lõkked
mingi sotsiaalse terviku piires Tava- tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist (eripära - ei järgne otsest karistust) Tabu- üldkohustuslik range keeld Kodifitseerimine - korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine Õigussüteem- üldnimetus mingis riigis ajalooliselt kujunenud õiguslikele arusaamadele, õigusnormidel jmt. 10 käsku Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva. Sa pead oma isa ja ema austama. Sa ei tohi tappa. Sa eu tohi abielu rikkuda. Sa ei tohi varastada. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ega midagi, mis tema oma on. Saanud seaduseks - 6. & 8. (7. ; 5. ; 9.) Jäänud moraali normiks - 1. ; 2. ; 3. ; 4. (7. ; 5
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine
Ainult rumal laseb lehekülgedel lennata , sest see pole teos mida hinnatakse mitte pikkuse vaid sisu järgi ja seda teost mõõdetakse tegudega mitte ajaga. Sellest raamatust ei saa te ühtki lehte välja rebida kuid küll on võimalik korraga tulle visata kogu raamat. Seepärast armsad lapsed, olge ise kirjanikud ja olge head kirjanikud. Ja kui ükskord jõuab kätte aeg oma raamat kaenlasse võtta, et astuda Bossi palge ette siis saate seal selle uhkusega lahti lüüa ja öelda mina see olengi! Täna on tunda õhus kahte sorti värelust. Ühest küljest valdab meid suur rõõm, et meie armsad lapsed on jõudnud oma elus selle hetkeni, tänase päevani, kui ära on tehtud suur töö, seljataga on raske õppeaasta ja käes on seda tõendav document.Teisest küljest on läbi saanud üks ajajärk, otsa on saanud ühe vana ja armsa koolimaja lugu.
mitmest vaatepunktist. See aitas tal tulla mõttele olla hull ning lavastada näidend, kus kantaks ette olukord, mis Hamleti arvates tegelikult juhtus. Hamletile tuli pidevalt vihjeid, et Claudius on salakaval sepitseja ning just Claudius võis tappa vana kuninga. Hamlet veendus selles täiesti, kui Claudius, näidendit nähes ärritus ning saalist lahkus. Hiljem oli Hamletil võimalus tappa Claudius jumala palge ees, kuid ta ei teinud seda, sest ta soovis, et kuritegu saaks õiglaselt karistatud. Jumala ees seda ei juhtuks, sest Claudius oli siis just patud andeks palunud. Tol korral ei läinud Hamlet Claudiusele ilmselt ka seetõttu kallale, et tegu oli püha paigaga. Miks hukkus Hamlet? Ilmselt suur osa lugejaist imestas, kuidas küll jäi Hamlet uskuma sellist sepitsust ja silmnähtavat vale, nagu oli kihlvedu mõõgavõitluse peale. Kuidas ta ometi ei õppinud
Sisemiselt, mõtlemise teel, oma "sisemaailmas", on inimene kõiges suuteline; justkui inim-jumal. Tuuakse välja ka põhikomponendid, millel on oma võimed ja intentsionaalsed objektid. Need on: Keha (võime (V) oleks iha ja int.obj. (IO) nauding), kehaline hing (V: iseloomu omadused ja IO: armastus ning tunnustus), Intellekt (V: mõtlemine, IO: tõde). Platoni arvates on hing surematu. · kristlik antropoloogia inimene on eriline see tõttu, et ta on jumala palge järele loodud ja see läbi ta kogu loodu hulgast esile tõstetud nii et inimene on seatud loodust valitsema. Inimene ainsana on eetiline olen, kes on võimaline head ja kurja eristama. Inimese hing on see instants, mis võimaldab meil head ja kurja eristada ning jumalale pühendada. Samas on inimene erilise tähelepanu all, armu ja karistuse objekt. Millegi puuduva igatsus, millest inimene veel enne sündi ilma jäi viitab sellele, et meie
Luuletuses ,,"Estonia"juubeliks" kirjutab poetess: ,,...Ei üksi ilumeel: ka elutung / ja vabadusekirg, mis põlvi kestis, / et kaitstud oleks habras kunstipung, / need kivid kivi pääle visalt tõstis...", ,,...Et saavutus ei kitsuks kammistavaks võrguks / soov veres kohisegu: jäägem erguks !" Oma elu lõpupoole kirjutasid nii Under kui Visnapuu oma mõtetest ja uskumisest kodumaasse. Nad lohutasid, et isamaa saab veel vabaks. Visnapuu teeb seda luuletuses ,,Astugem isamaa palge ette", kus kirjutab, et ta näeb ,,... Eestit endiseksi, / isandaksi, homsepääle.", ,,.. hõbedast hooned, mis olid kord vasest, / ehitame taas vabana.", ,,... Päike paistab ka silmavette, / selja taha jääb tapper ja taud.". Under pani aga oma mõtted kirja luuletuses ,,Lahti", kus kirjeldab Eesti tulevikku: ,,...Nagu kivi lõi ruutu!... Nüüd kummuta kruus! / Ja kiusa kiusa end lahti!".
kummardamise ja Jumalast pildi või kuju tegemine on üks ja seesama pikk käsk. Seda ideed jagasid Augustinus, Rooma- Katoliku Kirik Kirikuisa Origenesest lähtuv traditsioon jagas aga kaheks käsuks ebajumala kummardamist puudutava osa ning pildi tegemise keelu. Seda jaotust on kasutanud Kreeka-Katoliku Kirik, reformaator Clavin, reformeeritud kirik ning nende vaimulikud järglased Kümme käsku 1. Mina olen Issand, sinu Jumal, sul ei tohi olla muid Jumalaid minu palge kõrval . Esimene käsk on aluseks kõigile ülejäänutele. See käsib Jumalasse uskuda, Temale loota, Teda kogu südamest armastada. Eksimused selle vastu on kõik patud, iseäranis aga Jumala vähene austamine palve ja ohvrite kaudu ning ükskõiksus Jumala teenimises Kümme käsku 2. Sa ei tohi oma Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata , kes tema nime asjata suhu võtab
Viies tase Sinimustvalge Loomingus avaldatu on autoritele ka ebameeldivusi põhjustanud. 1981. aasta septembrikuu numbris ilmus Andrus Rõugu luuletus, akrostihhon "Silmades taevas ja meri". Andrus Rõuk heideti selle luuletuse tõttu Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast. Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
