tekkimisel kirjendatakse bilansis esialgu kui varad (näit. Varud). Need kulud osalevad tulevikus tulude genereerimisel ning lähevad kasumiaruandesse kui muudud kauba kulu (lõplik kulu) (kulu) pärast toodete müüki. Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):1 Tootmiskulud e. valmistuskulud (manufacturing costs) on seotud tooteühiku valmistamisega, nad hõlmavad põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu ning tootmise üldkulusid. materjali otsekulu (Direct material costs)– materjal, millest valmistatakse lõpptoodangut ja mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega tööliste otsene palgakulu (Direct manufacturing labor costs)– tööliste palk, kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Tootmise üldkulud, tootmise kaudsed kulud (manufacturing overhead costs ,
1) See tähendab, et kõiki tulusid ei jagata jooksvaöt kuludeks. Lisaks säästetakse võimalikust prognoosist paremini laekuvad tulud. Majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid silmas pidadesrõhutatakse sisenõudluse- ja tarbimise piiramist. Tähtsaks peetakse riigireservide suurendamist ja valitsuses võlakoormuse vähendamist. Seda eelkõige seotuna riigi üldise demograafilise arenguga (tööealise elanikkonna vähenemine jne). Eelarvekulutuste piirmiseks lubatakse avaliku sektori palgakulu tõsta üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris. ,, Tuleb päärata tähelepanu riigieelarveliste kulutuste ümbersuunamise paindlikkuse suurendamisele". (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1) Väga oluliseks peetakse täpsust eelarve koostamisel ja eelarvepoliitika tõhusat elluviimist. Sellega jäävad ära lisakulutused, suureneb majanduskeskkonna stabiilsus. Viimane sellesuvine majandusprognoos peab euro kasutuselevõttu 2009- 2011 ebatõenäoliseks
Leppima kokku palgas ning puhkeaegades. (vt tabel 1) Kuna tegemist on väikeettevõttega, tegelen ma hosteli raamatupidamisega ning juhatamisega ise. Oman varasemaid töökogemusi raamatupidajana ja on olemas ka vastav haridus. Vastuvõtt toimub kindlatel väikese kestvusega kellaaegadel või kokkuleppel, seega vahepealsel ajal on mul võimalus tegeleda muu vajaliku paberitööga, tarbekaupade muretsemisega vms. Tabel 1. Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse d Juhataja 900 264 11 275 Koristaja 340 112 5 117 Kokku 1 140 376 16 392 Kasutatud allikamaterjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703 https://www.riigiteataja.ee/akt/926904 https://www.riigiteataja.ee/akt/1011041 https://www.riigiteataja.ee/akt/13120899 1.4 Vajalikud vahendid
Amortisatsioonikulu 1 025 451 6 Muud 9 008 9 835 Ostetud teenused 42 401 38 147 Kokku üldhalduskulud 166 426 133 603 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Palgakulu 1 250 886 1 415 356 Sotsiaalmaksud 424 753 485 388 Kokku tööjõukulud 1 675 639 1 900 744 14,15 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 111 135 18
suurendamiseks ETTEVÕTTED (turukonkurents) Varustab kaupade ja Tarbija valik mõjutab teenustega; hind kaubaturg hinda ja selle kaudu kujuneb N ja P kogu tootmist tasakaalus TARBIJAD Kulude liigitused (otsene, kaudne, fikseeritud, muutuvad, pikaajalised, lühiajalised) 1. OTSESED KULUD tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui firma kasutab tootmiseks oma ressursse (maa või hooned), loobub ta sissetulekust, mille ta oleks teeninud selle ressursi rentimisel või müümisel. Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. TOOTMISKULUDE LIIGID jaotus: 1
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väär...
Müügitulu 17 37 563 000 34 920 700 Muud äritulud 18 1 062 000 462 450 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148 Sotsiaalmaksud -812 055 -790 315 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7 -1 380 000 -1 305 748 Muud ärikulud 21 -96 000 -391 724 Ärikasum (-kahjum) 3 209 400 1 369 318 Finantstulud ja kulud 22 -281 088 -165 300
5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud · Kokku ärikasum (-kahjum) · Finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt · Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressikulud Intressitulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks
Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt, kes Sinu arvates võiksid moodustada selle projekti meeskonna. X Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti eelarve Projekti eelarve on raha hulk, mida on vaja selleks, et saaks projekti teostada.. Eelarvesse peab ära märkima, kõik mille peale raha kulub. 1. Too näiteid projekti eelarve kuluartiklitest. Vahendite rent, ruumide rent, transpordi kulu, majutuskulu, palgakulu, halduskulud, toitlustuskulu jne 2. Leia näidisprojekti eelarvest kuluartiklite näited. Hinda, kui hästi on näidisprojektis eelarve koostatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti eelarve olulisemate kuluartiklite loend. XI Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti rahastav programm. Projekti rahastav programm on programm, kelle käest on võimalik taodelda projekt i
nii kondiitritoodetele kui ka külmadele, kuumadele roogadele anda ühest kohast. Tooted valmistatakse ainult kliendi soovidele vastu tulles.Torte ei valmistata mitte masstoodanguna,vaid eritellimusel. Kohviku kondiitrid, kokad, teenindajad on pikaajalise töökogemusega, mis näitab nende kompetentsi ürituste organiseerimisel ja roogade soovitusel. Kohvik kasutab tihti praktikantide tööjõudu, mis hoiab kokku palgakulu ja kiiretel tööpäevadel vähendab lisatööjõu kutsumist. 1.7. Olemasolevad strateegilised dokumendid. 10.11.1999 aastal Tartu Linnakohtu kohtunikuabi Kersti Lutsoja, vaadanud Tallinna Linnakohtu registriosakonnas läbi Treegeri Kohviku OÜ registreasja dokumendid ja tegi kindlaks, et 01.09.1999 aastal esitatud kandevalduses taotletakse Treegeri Kohviku OÜ äriregistri kande muutmist osakapitali suuruse ja põhikirja kinnitamise aja osas.
Näide Aditiivse mudeliga: Keskmine+trend = eeldatav uus käive. 30. Indeksite mõiste ja olemus Indeksid on näitajad , mille alusel üldistatakse muutuva nähtuse arengut. Indeks on jagatise tulemus, ta on alati suhtarv. Indeksi lugeja ja nimetaja on erinevates ajaperioodides. Lugejas on alati hilisemaeg ja nimetajas varasem(st jagada varasema ajaga). Nähtusi, mida väljendatakse indeksite kaudu jagatakse Kvantitatiivseks(tööliste arv, palgakulu, tööpäevade arv) ja Kvalitatiivseks (toote hind 200Kr/toote kohta, palgatase ) nähtusteks. Kvantitatiivsed nähtused võivad esineda ainult kvantitatiivsete nähtuste keskkonnas. Kvalitatiivne nähtus sineb primaalrselt alati mingi nähtuse kvantitatiivse tunnuse individuaalväärtusena. Nt tööviljaksus(kvalitatiivne) esineb ühe konkreetse töölise individuaalse tööviljakusena.
töötasu, sest seda see ju ongi, mis siis, et ületunnitöö tasustatakse veidi teisiti kui töötasu (1,5 kordse töötasuga), siis haigushüvitisega asi nii lihtne ei ole. Nimelt on haigushüvitis tööandja jaoks nii uus kohustus, et selle kajastamise kohta ei anna soovitusi oma juhendites ka Raamatupidamise Toimkond. Kuna nimetatud hüvitist makstakse töötajale saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, poleks vale seda kajastada kontol palgakulu, sellise soovituse annab ka Äripäeva Raamatupidamise käsiraamat. Samas märgitakse ära, et parema ülevaate saamiseks võiks siiski teha palgakulude alamkonto. Ka audiitor Marina Lillo on oma majandusajakirjas "Raamatupidamise Uudised" avaldatud artiklis seda meelt, et ravikindlustuskulude paremaks jälgimiseks tuleks luua eraldi konto (7 lk 30). Lausend haigushüvitise maksmisel võiks olla järgmine: Deebet haigushüvitise kulu; Kreedit võlad töövõtjatele
tema tööülesannetega? Võtmeisikute (omanike, juhtide, oluliste spetsialistide) CV-d esitatakse tavaliselt äriplaani lisadena. Mõtle läbi, milline on ettevõtte tööjõu vajadus lähiaastatel, samuti eeldatav töötajate haridustase ja kvalifikatsioon. Kust ja kuidas neid leida? Kirjelda palgakorralduse põhimõtteid. Kuidas on planeeritud väljaõpe ja koolitus? Kui suur on juhtkonna ja töötajate planeeritud palgakulu? Palgakulu ja tööjõuga seotud maksud moodustavad kokku tööjõukulu, mis tuuakse välja äriplaani finantsosas. (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead 1. Töötajaid kirjeldatakse mitte nende ametinimetuse, vaid mõne väljamõeldud või väga tuntud inimese nime abil. Näiteks, Liina Lilleke täidab meil sekretäri kohuseid, Peeter Võsa on tegevjuht. 2. Kõik ettevõtte omanikud on mingi valdkonna direktorid, kusjuures esialgu väljastpoolt töötajaid ei
tõstavad kõikide töötajate tootlikkust, olenemata selles kui suur on nende panus. Kogu hüvitis, mida töötaja ettevõttest saab, koosneb seega: lk 120 tariifsest töötasust täiendavatest sotsiaalsetest soodustustest kasumiosadelt saadavatest dividendidest ja protsentidest laenuoblikatsioonid- kasumiosasid ei maksta tavaliselt rahas välja kasumiosalusel on nii ettevõttesisesed kui ühiskondlik-poliitilised eesmärgid, lk 121 Palga arvestamise 3 olulist kategooriat: palgakulu, brutobalk ja netopalk, lk 124 Brutopalk- mille töötaja oma tööga ettevõttes teenib ning on kõikide töötasudega seotud maksude arvestamise aluseks Netopalk- see, mille töötaja kätte saab (maha arvestatud tulumaks, töötuskindlustusmaks, kogumispension Tulumaks- arvestatakse tulumaksumäära alusel, lk 125 Kõik palgaga seotud maksud ja maksed arvutatakse vastavate maksumäärade alusel brutopalgast.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
o planeerida ja prognoosida resultaatnäitaja kasvu. 3.3. Tootmis- ja kasvufunktsioonide (mudelite) konstrueerimine ning kasutamine Klassikaline tootmisfunktsioon on Cobb-Douglase funktsioon Q e a C D LE x Q on resultaat (toodang, teenuste maht, käive, kasum jm) x C on kapitalikulu (varad, põhivara, käibevara, omakapital jm) x L on töökulud (tööjõud, töötunnid või päevad, palgakulu jm) x D ja E on funktsiooni parameetrid (elastsuskoefitsiendid): o kui D E ! 1 , on tootmise laiendamine kasulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine kahjulik o kui D E 1 , on tootmise laiendamine neutraalne x a on funktsiooni vabaliige. Kapitali piirtootlikkus on (näitab kui kapitali kulu ühe ühiku võrra muuta siis kui palju muutub väljund) Q QC D
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kas...
nõudepesuvahendid, muud puhastusvahendid, prügikotid jpm. Materjalikuluks arvestatakse keskmiselt 1500.-EEK/kuus. 12.5. Amortisatsioon Ettevõte soetab põhivahendeid maksumusega 300 000.-EEK, amortisatsiooninormiks otsustab osanik kehtestada 25% aastas. Seega amortisatsioonikulu 1. aastal on 75 000.- EEK ehk keskmiselt 6250.-EEK/kuus. 12.6. Palgakulude arvestus Tabel 4. Palgakulude arvestus Töötus- Sotsiaal- Palgakulu Töötasu kindlustus- maks ettevõttele makse Juhataja 10 609,17 31,83 3 501,03 14 142,03 Peakokk 10 609,17 31,83 3 501,03 14 142,03 Kokk 7 318,49 21,96 2 415,10 9 755,54 Kokk 7 318,49 21,96 2 415,10 9 755,54
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
poldid, mutrid, seibid, kruvid) Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon; kindlustus; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud) Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise (liisingu) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport- töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja
5820 Tulumaks vastuvõtukuludelt Kulud Kasumiaruanne 5910 Ebatõenäolised nõuded Kulud Kasumiaruanne 5920 Lootusetud nõuded Kulud Kasumiaruanne 5970 Muud tegevuskulud Kulud Kasumiaruanne 6010 Palgakulu Kulud Kasumiaruanne 6020 Sotsiaalmaksu kulud Kulud Kasumiaruanne 6030 Töötuskindlustuse kulud Kulud Kasumiaruanne 7020 Ehitiste amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne 7030 Masinate seadmete amortisatsioon Kulud Kasumiaruanne
Lõpetamata toodang 500 400 -100 Valmistoodang 400 300 -100 Varude vähenemine kasumiaruandes näidatakse ,,-" märgiga. Kasumiaruande teise skeemi vastab realisatsioonikulu meetodile e kulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist (näiteks turustuskulud, üldhalduskulud). Kasumiaruande teise skeemi rakendamisel tuleb otsustada, millise organisatsiooni funktsiooniga nad on seotud. Näiteks palgakulu tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel, kuid kuna 39 kulude jagamine on subjektiivne, siis erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi olla omavahel võrreldavad ärikulude liigenduse osas. Kogukulu meetod siin leiavad kajastamist peale realisatsioonitulu/-kulu ka varude muutused, muud tulud, kulud ettevõtlusest
1000 last), siis arvestades Statistikaameti prognoose 2015. aasta laste arvu kohta, oleks vajatav lastekaitsetöötajate arv I variandi puhul 259 ning II variandi puhul 255. See tähendab, et arvestades 2012. aasta lõpu seisu, oleks juurde vaja vastavalt 72 või 68 lastekaitsetöötajat. Lisanduvate lastekaitsetöötajate palkamisest tekkiva kulu hindamisel lähtutakse eeldusest, et keskmine lastekaitsetöötaja brutopalk on 8506 eurot kuus, see tähendab, et kogu palgakulu ühe töötaja kohta on kuus 1139 eurot, aastas seega 13 668 eurot. Töötajate palka on korrigeeritud inflatsiooniga, mis Eesti Panga7 prognoosi kohaselt on 2014. aastal 2,5% ning 2015. aastal 2,7%. Perioodil 2016–2020 eeldatakse, et inflatsioon jääb 2015. aasta tasemele8. Eeldusel, et täidetakse sihtindikaatorid 2015. ja 2020. aastaks, peab 2015. aastaks lisanduma 8 lastekaitsetöötajat (kokku on vaja 195 lastekaitsetöötajat, mis on
(töötasu koos sotsiaalmaksu, erisoodustuse ja töötuskindlustusega). Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kõik muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuhu kuuluvad ka toote valmistamise abimaterjalid. Võimalikud tootmise üldkulud: mittepõhimaterjalid; materjalid, mis on toodangu valmistamise põhiosa, aga ei ole põhimaterjal; tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud; masinate ja seadmetega seotud kulud; mittepõhitöölise palgakulu ja muu kaudne töötasu jne. Perioodi ja mittetootmiskulud on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega ning ettevõtete üldjuhtimisega: turundus- ehk müügikulud; tellimuste hankekulud; lähetuskulud ehk hankekulud; üld- ja halduskulud; 16 uurimis- ja arenduskulud; finantseerimiskulud jne. Müügihinna arvutamine
· ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud); - üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud); - arengu- ja uurimiskulud; - intressikulud.
esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Püsikuludeks on näiteks renditasud, ettevõtte kulud valvele, küttetasud, laenuintressid jne. Muutuvate tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse muutuv- e varieeruvateks kuludeks(total variable costs, VC või TVC) muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab. ettevõte tootmismahu muutustega on seotud näiteks palgakulu, materjalide, tooraine, energia maksumus jne. Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina:
Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa (liim, lakk, naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid) Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon; kindlustus; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud) Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise (liisingu) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi- töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). · Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu ta...
kruvid) Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon; kindlustus; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud) Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise (liisingu) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi- töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). · Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega,
hoolduskulu uhelt poolt pusikulu aga teiselt poolt toote otsekulu. Kui sama seadmega valmistatakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt pusikulu, kuid toodete jaoks kaudkulu, mis tuleb teatud reeglite jargi toodetele jagada. Otsekulud kantakse otse kulukandjale Kaudseid kulusid ei saa kanda otse kulukandjale (nt juhtkonna tasu) Otseste kulude eristamine on tahtis selleparast, et luua kuluarvestuse susteem, mis aitaks kanda osa kaudseid kulusid ettevõtte alluksustele Palgakulu on hasti jaotatav osakondade peale, aga mitte uldised ruumide ulalpidamiskulud. Peab looma susteemi. Kulude jaotamise otsused ei pruugi anda kohe õiget signaali: võib juhtuda, et peale jaotamist võiks mingi alluksuse kinni panna. See ei pruugi paris õige olla, sest: Üks alluksus võib vajada teist Kõik jaotatud kulud ei kao ara. Ülejaanud kulud tuleb siis umber jaotada teiste peale ning see alandab nende kasumit Tuupilised kulude jaotusalused:
kruvid) Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon; kindlustus; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud) Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise (liisingu) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi- töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste
nädala- või kuupalgamäär · Kokkulepitud põhipalga suurust saab muuta ainult kokkuleppel · Brutopalk - sellelt summalt peab tööandja kinni kohustuslikud riigimaksud ja -maksed: tulumaks, töötuskindlustusmakse neil, kes on liitunud kohustusliku pensionikindlustuse süsteemi ehk II sambaga, kohustusliku kogumispensioni makse · Summa, mis pärast nimetatud maksude kinnipidamist töötaja pangakontole üle kantakse - netopalk · tööandja palgakulu brutopalk +sotsiaalmaks +töötuskindlustusmaks · Brutopalk 800.00 · Sotsiaalmaks 264.00 · Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20 · Töötuskindlustusmakse (maksad sina) 22.40 · Kohustusliku kogumispensioni makse* 16.00 · Tulumaks 129.70 · Netopalk 631.90 · Tööandja kogukulu ehk palgafond 1075.20 Töötaja maksud, tööandja maksud · kahte tüüpi maksud
Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust jõukust, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega; g 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le (2010.a 19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a 2250 krooni; 2009.a 2500 krooni, 2010.a 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel
Tootmise eesmärk. Firma eesmärk, mis määrab ära tema käitumise, on kasumi maksimeerimine. Firma peab keskenduma nende tingimuste väljaselgitamisele, kus vahe MÜÜGITULUDE JA TOOTMISKULUDE vahel on maksimaalne. Majandusteadlased ja raamatupidajad aga käsitlevad kasumit erinevalt: · kogutulu arvestavad ühtemoodi; · kogukulu käsitlus on erinev. Vaatleme siinkohal esimest kulude liigitusvõimalust: 1. OTSESED KULUD tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui firma kasutab tootmiseks oma ressursse (maa või hooned), loobub ta sissetulekust, mille ta oleks teeninud selle ressursi rentimisel või müümisel. Seepärast ongi nimi kaudne, et firma ei pea kellelegi rahalisi väljamakseid tegema. Raamatupidajate kasum nemad arvestavad ainult otseseid kulusid;
4. Püsi- ja muutuvkulud. Ettevõtte kulusid on võimalik jagada püsi-ja muutuvkuludeks. Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu, mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu. Seega on muutuvkulu ettevõttes tootmismahu kasvades pidevalt suurenev kulu. Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte teatud uuel tasemel muutuda. See muutus on aga astmeline
Jrk. Kuup. Dok Kirjendi Käive nr. sisu deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit LISA 3 Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud
Uuest aastas jõustuv keskmine Palgatõus elukalliduse Palgatõus elukalliduse palgatõus (THI tõus) võrra ehk võrra + täiendav palgatõus 2,5% 3% ehk kokku 5,5% Eeldatav personali voolavuse tase 15% aastas 10% aastas Palgatõusuga kaasnev täiendav 36 000 eurot aastas 60 000 eurot aastas palgakulu aastas koos maksudega Tööjõu voolavusest tuleneva uute töötajate värbamise, valiku ja sisseelamise kulu aastas Leidke: a) Kui palju on kumbagi variandi (A, B) puhul tööjõu voolavusest tulenev uute töötajate värbamise, valiku ja sisseelamise kulu aastas b) Võrrelge saadud andmeid tabelis tooduga ning otsustage, kumb variant oleks ettevõttele mõttekam ja miks PERSONALI STABIILSUS
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
seisma, rääkimata töötegemisest. Sajanda töölise juurdetulekul avaneks meile aga sootuks koomiline pilt: iga töötaja selja taga seisaks kümme inimest ja ootaks närviliselt oma järjekorda, millal ta saaks kah natuke tööd teha (planku värvida). Mida rohkem on töötajaid, seda rohkem tuleb neile ka palka maksta. Tekkinud olukord pole mitte nende, vaid tootmisjuhi süü, kes palkas liiga palju tööjõudu. Kui toodang väheneb vi jääb endiseks, aga kogu palgakulu suureneb, siis hakkab tootlikkus langema. Ettevõtja kulud suurenevad kiiremini kui tulud, mida ta toodangu müügist saab. Kahanevuse seaduse tõttu on ka võimaliku tootmise piir kaarduva kujuga mittelineaarne kõver. Vaatame veel kord joonist 1.8. Punktis A tootis ühiskond ainult toitu, s.t. kõik olemasolevad ressursid olid rakendatud toidutööstuses. Riiet saab toota ainult siis, kui ressursse kahurite tootmiselt ära tõmmata
Analoogia eestis: börsimull 1997 IT- ja mitte-IT firmad Mitte-IT firmal ei ole mingit IT-d (programmid, arvutid) loomu poolest vaja. Mitte-IT firma vajab vahel IT-d kolmel põhjusel: Töötajatele meeldivad arvutid ja ilma arvutiteta töötades nõuaks nad rohkem palka (a la ilusad ruumid, külmutuskapp nurgas, kohvi jne) Arvutiga midagi tehes saab mõne inimtöötaja lahti lasta ja palgakulu inimese peale oleks suurem, kui arvutisüsteemi ostmine, juurutamine ja edaspidine hooldus. Arvutiga saab teha midagi kasulikku, mida muidu üldse ei saaks teha. Tüüpiline mitte-IT-firma vajab abi oma arvutite ja programmide käimashoidmiseks ja töötajate aitamiseks, et arvutite ja programmidega hakkama saada. Tüüpilisel mitte-IT-firmal ei ole üldiselt väga vaja uusi ja vingeid programme. IT- firmad
raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete allahindluskulu jne.) 7. Tööjõu kulud a) palgakulu Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on väljamakstud või mitte. b) sotsiaalmaksud Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte
Sajanda töölise juurdetulekul avaneks meile aga sootuks koomiline pilt: iga töötaja selja taga seisaks kümme inimest ja ootaks närviliselt oma järjekorda, millal ta saaks kah natuke tööd teha (planku värvida). Mida rohkem on töötajaid, seda rohkem tuleb neile ka palka maksta. Tekkinud olukord pole mitte nende, vaid tootmisjuhi süü, kes palkas liiga palju tööjõudu. Kui toodang väheneb või jääb endiseks, aga kogu palgakulu suureneb, siis hakkab tootlikkus langema. Ettevõtja kulud suurenevad kiiremini kui tulud, mida ta toodangu müügist saab. Praegu me vaatlesime kahanevate tulude seadust tootmise poole pealt. Sama seadus kehtib kahaneva kasulikkuse seaduse nime all ka tarbimise puhul. Igast täiendavalt tarbitud kaubaühikust saadav kasulikkus on kahanev, kuni muutub ühest punktist alates hoopis negatiivseks, s.t. kasulikkus asendub kahjulikkusega. Kas olete
abimaterjalide kulu (näit. raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete allahindluskulu jne.) 7. Tööjõu kulud a) palgakulu Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on väljamakstud või mitte. b) sotsiaalmaksud Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas,...
Kuigi pangakontol on 5000 krooni, otsustatakse see kulutada märtsi kuus. ÜLESANNE 2 Probleem otsese rahavoo koostamise kohta. Reisibüroo "Kiire lend" osutab mitmesuguseid teenuseid reiside komplekteerimisel. Aruande aastal teenindas firma 150 klienti. Ühe teenuse hind keskmiselt oli 25 000 krooni. Aasta jooksul tehti kulutusi järgmiselt: - materjali kulu (kontoritarbed) 27 000 krooni - kommunaalteenused 12 500 krooni - palgakulu 1 800 000 krooni - sotsiaalmaksed 594 000 krooni - muud kulud 6 500 krooni Kokku kulud 2 440 000 krooni Peale nimetatud kulude arvestati amortisatsiooni nii põhivaralt, kui ka immateriaalselt varalt 15 000 krooni. Kui suur on aruande aastal firma tegevusest arvestatud rahavoog, kui puhaskasumist maksti dividendidena välja 45%.
Kuigi pangakontol on 5000 krooni, otsustatakse see kulutada märtsi kuus. ÜLESANNE 2 Probleem otsese rahavoo koostamise kohta. Reisibüroo "Kiire lend" osutab mitmesuguseid teenuseid reiside komplekteerimisel. Aruande aastal teenindas firma 150 klienti. Ühe teenuse hind keskmiselt oli 25 000 krooni. Aasta jooksul tehti kulutusi järgmiselt: - materjali kulu (kontoritarbed) 27 000 krooni - kommunaalteenused 12 500 krooni - palgakulu 1 800 000 krooni - sotsiaalmaksed 594 000 krooni - muud kulud 6 500 krooni Kokku kulud 2 440 000 krooni Peale nimetatud kulude arvestati amortisatsiooni nii põhivaralt, kui ka immateriaalselt varalt 15 000 krooni. Kui suur on aruande aastal firma tegevusest arvestatud rahavoog, kui puhaskasumist maksti dividendidena välja 45%.
Kuigi pangakontol on 5000 krooni, otsustatakse see kulutada märtsi kuus. ÜLESANNE 2 Probleem otsese rahavoo koostamise kohta. Reisibüroo "Kiire lend" osutab mitmesuguseid teenuseid reiside komplekteerimisel. Aruande aastal teenindas firma 150 klienti. Ühe teenuse hind keskmiselt oli 25 000 krooni. Aasta jooksul tehti kulutusi järgmiselt: - materjali kulu (kontoritarbed) 27 000 krooni - kommunaalteenused 12 500 krooni - palgakulu 1 800 000 krooni - sotsiaalmaksed 594 000 krooni - muud kulud 6 500 krooni Kokku kulud 2 440 000 krooni Peale nimetatud kulude arvestati amortisatsiooni nii põhivaralt, kui ka immateriaalselt varalt 15 000 krooni. Kui suur on aruande aastal firma tegevusest arvestatud rahavoog, kui puhaskasumist maksti dividendidena välja 45%.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
tasemega püsivkuludeks. Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega. Püsivkulud on kõik need ülejäänud kulud, mis pole muutuvkulud. Püsivkulude määr on ühesugune sõltumata sellest, millise intensiivsusega tegevused toimuvad. Püsivkulude suurus jääb muutumatuks ka siis kui tegevusi üldse ei toimu. Tüüpilisteks püsivkuludeks on hoonete ja seadmete amortisatsioon, juhtkonna palgakulu, küttekulu jne. Loomulikult on püsivkulud muutumatu tasemega ainult teatud kindla ajavahemiku jooksul. Kui ostetakse uus seade või ehitatakse uus hoone, muutub püsivkulude tase. Püsivkulud on masinate ja seadmete ning infrastruktuuri rajatiste soetamiseks või erilise teenuse osutamiseks tehtud kulud, mis ei muutu koos teenuste hulga muutumisega teatud perioodi jooksul. Püsivkulud ei sõltu sellest, kas nõudlus on olemas või mitte, need esinevad nõudluse mistahes taseme juures