.......................................................................................4 1.3. Töötajad..................................................................................................................... 4 1.3.1. Nõuded töötajatele...............................................................................................4 1.3.2. Organisatsioonistruktuur..................................................................................... 5 1.3.3. Töötajate palgad.................................................................................................. 5 1.4. Vajalikud vahendid....................................................................................................5 1.5. Algbilanss.................................................................................................................. 6 2. Turundusosa ehk turuolukorra kirjeldus..........................................................................7 2.1
kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu. 3. Hinnad intressid hinnad Üldise hinnatõusu osana suurenevad ka intressimäärad, mille tagajärjel säästmine suureneb ja tarbimine (nõudlus) väheneb. Samal ajal suurendab laenuintressi kasv tootmiskulusid jja kogupakkumine g p väheneb. 4. Hinnad hinnad Toorainehindade (energia) kasv põhjustab hinnatõusu töötlevates firmades, siit kandub edasi kogu majandusele. 5. Palgad palgad Üks majandusharu ees ja teised järel. 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooniga kaasnevad probleemid 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni kahjud 1. Kahju on alati suur kui miski halb üllatab. 2 Kui 2. K i inflatsioon i fl t i on prognoositud, it d siis ii on kahju
Millised on isikliku eelarve koostamise plussid? Minu jaoks on eelarve sellejaoks väljamõeldud ,et inimene tuleks mingil perioodil rahaliselt oma eluga toime.Eelarve on minuarust just siis oluline kui sa saad väga väikest palka kuna siis on iga sent arvel ja iga väikse lisakulutuse pärast võib üüri rahast puudu jääda.Eestis on see küllaltki laialt levinud probleem kuna eestis on palgad väiksed ja töötuid ka omajagu.Isegi nendel inimestel kellel on sissetulek piisavalt kõrge ,et igaljuhul hakkama saada on eelarve koostamine mõtekas tegu kuna see aitab raha säästa ja kaitseb valede otsuste eest.Kui sul on tehtud eelarve ,siis sul ei lähe ka raha kaduma kuskile nii et sa seda tähele ei pane ,näiteks kui mingi teenuse eest on rohkem raha võetud vms.Ka väiksema varguse puhul ei paneks sa seda
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus
inflatsioon. LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast. Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel:
Et palkade kasv ei ole enamikus Eesti ettevõtetes seotud tootlikkusega, suureneb inflatsioon, väheneb raha väärtus. Kui räägitakse, et paratamatu lahend tööjõupuuduses vaevlevale Eestile on võõrtööjõu sissetoomine, tasuks siiski enne vaadata ka siseringi, ehk on tööjõutootlikkusele enam tähelepanu pöörates võimalik siiski üht-teist leevendada. Tootlikkusega kaasnev majanduskasv on tõepoolest kasv. (1) Minu arvates majanduslangus suuresti selle tõttu algaski, et inimeste palgad pidevalt kasvasid, inimesed olid harjunud, et nende palk kasvabki pidevalt ning ilmselt lootsid, et jääbki kasvama. See andis neile julgust ja kindlustunde võtta juurde laene, et võimaldada endale kõike seda mida hing ihaldab. Kuid töötajate palk oli kasvanud valedel alustel. Palkade kasv oleks pidanud olema seotud töötaja toodetud lisandväärtusega ettevõttele. Edaspidi ongi tähtis suurendada tööjõu tootlikkust, motiveerida inimesi ning pakkuda neile näiteks hüvesid
Kes peaks abordi eest tasuma? Kas haigekassa või naine? Kuigi abortide arv on vähenemas, kasutatakse seda ikka pereplaneerimise vahendina. Kuidas sellist suhtumist muuta? 9.slaid Inimkaubanduse vormid: Tööorjus, Elundikaubandus, Seksuaalne ekspluateerimine. Europoli hinnangute järgi kaubitsetakse aasta jooksul Kesk- ja Ida-Euroopast 120 000 naist ning last Lääne-Euroopasse. Euroopas hinnatakse inimkaubanduse ohvrite arvu aastas kuni kahele miljonile inimesele. 10.slaid Meeste ja naiste palgad. Töö tulemused näitavad, et naiste palgad moodustasid Eestis perioodil 1998-2000 keskmiselt 72,7 % meeste palkadest. Keskmine sugudevaheline palkade erinevus on Eestis iseseisvusaja jooksul vähenenud, kuid on siiski veidi suurem kui enamikus teistes Kesk- ja Ida-Euroopa ning Euroopa Liidu riikides. 11.slaid Poliitilised inimõigused : Koosolekute- ja ühingutevabadus, sõnavabadus, Usu-ja mõttevabadus, Õigus rahvusele ja
kui õpetajatele Globaliseerumise mõõtmine Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. MAJANDUSLIK INTEGRATSIOON kaubandus (% SKT-st) rahvusvaheline kaubandus (ekspordi-impordi maht ja struktuur), välismaised otseinvesteeringud (% SKTst) välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) SOTSIAALNE st individuaalne (personali kontaktid): väliskülastused üle riigipiiri (turism) väliskõned minutites rahaülekanded väliselanikud riigis Globaliseerumise mõõtmine TEHNOLOOGIAALANE TEGEVUS interneti kasutajate arv internetiühendus kodudes netiteenuste pakkujate arv POLIITILINE TEGEVUS välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides
Ajalugu 8 kl. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19.sajandil. Positiivsed tagajärjed: - võeti kasutusele masinad - linnad suurenesid - alanes kaupade hind - kvaliteet paranes - toodeti rohkem tarbekaupu - paranesid elu ja töö tingimused Negatiivsed tagajärjed: - paljud jäid töötuks - palgad olid kehvad - kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu - töö ohutus puudus Indrustrialiseerimine suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Urbaniseerumine- linnastumine (maa inimesed tulid linna elama.. järjest rohkem inimesi hakkas elama linnades) Imperialism suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Proletariaat palgatöölised
Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüvesid, pensioni suurus sõltub
millel puudus kindel peremees. Eestlaste osatähtsus Eestis hakkas kiiresti vähenema, seoses eestlaste küüditamisega Siberisse. Eestlasi taheti muuta vähemusrahvuseks omaenda maal. Eestisse rajati uusi tehaseid, mida Eestil tegelikult vaja ei olnud, kuid muutsid NSVLiidust sõltuvaks. Pärast Stalini surma Eesti olukord mõnevõrra paranes, Siberisse saadetud inimestel lubati kodumaale tagasi pöörduda. Inimestele anti rohkem vabadust, mis aitas kaasa majanduse arengule. Polnud suured palgad, aga toiduained olid odavad. Ei eksisteerinud tööpuudust, kõigile leidus töökoht. Inimesi hoiti teadmatuses elust mujal maailmas ja rahvale valetati, et lääne riikide töölised elavad vaesuses. NLKP kontrollis kõikide ajalehtede artikleid. Inimesi ei lubatud välismaale sõita. Kultuuriüritused olid tugeva kotrolli all. Naised hakkasid rohkem tööl käima. Maainimesed vaesusid ja kolisid linnadesse, kus oli ülerahvastatus. Puudus sõnavabadus.
Tööliste olukord Carmen 8a Pikad tööpäevad · Ettevõtjale kasulik kalleid masinaid pidevalt töös hoida · Tekstiilivabrikus töö 13-14 tundi · Enda ja pere jaoks ei jäänud aega Majanduslik toimetulek · Palgad madalad · Suuremate kogemuste/oskuste eest maksti kõrgemalt · Enamus sissetulekust kulus majapidamisele · Haigestumine võis tähendada töö kaotust · Masinate katkiolemise ajal palka ei makstud · Trahve määrati iga väikseimagi eksimuse/hilinemise eest · Töölt võidi päeva pealt lahti lasta · 19saj suuremate majanduskriiside ajal kasvas vabrikutööliste suremus Töökeskond · Tööohutusnõuetele tähelepanu ei pööratud
2 Joondiagramm 3 Kihtdiagramm 4 Protsentlintdiagramm 5 Sektordiagramm 6 Rõngasdiagramm 7 Punktdiagramm 8 Lintdiagramm 9 Radiaaldiagramm Milliseid andmeid üks või teine diagramm illustreerib? Eestis erinevatel ametikohtadel töötavatele inimestele makstavad palgad (Allikas:Fontes/Eesti Päevaleht) Ametikoht/Palk Madalaim Keskmine Kõrgeim M adalam ate palgate illus tre erim in Sekretär-assistent 4500 5500 9000 30000 Müügimees 4000 8000 13000
Täiskohaga töötajad: (arvestatakse maksuvaba miinimumi): * Karl Kange - ajapalk 950 EUR * Reet Rebane - ajapalk 1 100 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 40 toodet a 12,5 EUR Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu 31.03.2011. 12.) Viidi kogu sularaha kassast arveldusarvele panka NB! Aprillikuus firma majandustegevus puudus. Raamatupidaja koostas kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas tähtaja saabudes vajalikud maksuülekanded Kajastage pearaamatus tähtajaliselt raamatupidaja poolt teostatud maksuülekanded . Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine:
Majandusringlus. Majandusringlus on raha, ressursside ja tööjõu ringlus ehk ringvoog. Raha (tulud, kulud ja palgad) liiguvad ühes suunas. Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis oma protsendi, mis läheb kulude katmiseks ja peaks olema ka tulu. Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamal...
Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Riikide majandussüsteemidMajanduselu korraldamisel on kolm põhilist küsimust: mida toota, kuidas toota ja kellele toota.Vastavalt nende küsimuste lahendamisele kujuneb riigis majandussüsteem. Üldiselt võib maailmaseristada kolme majandussüsteemi: tava-, käsu- ja turumajandus. Traditsiooniline majandus ehk tavamajandus on enamasti naturaalmajandusel baseeruv süsteem, kus tootmine toimub väikestes majandusüksustes ning üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse oma kinnises kogukonnas. Tegeldakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga. Jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal toimib selline süsteem enamalt jaolt veel vaid Ida- Siberis ja Lõuna-Ameerikas. Käsumajandus (mille erivormiks on plaanimajandus). Käsumajanduse süteemis võtab otsused res...
1.Inflatsioon on majandusprobleem. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 2.Inflatsioon on ikka negatiivne , sest olenemata sellest kui palju palgad kasvavad, ei meeldi inimestele hindade kasv. See on hinnatõus, elatustase langus, alandus ja vaevus. 3.Kingatalla kulu" - raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne
asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9. Mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelise migratsioonis? Tõukepõhjused Eestist Soome: 1) Soomes on paremad tööd ja suuremad palgad. 2) Majanduslik olukord on parem kui Eestis. Tõmbepõhjused Eestist Soome: 1) Parem majanduslik olukord. 2) Lapimaa. ( Jõuluvana tahetakse näha või siis tema juurde minna )
SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne). * Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne * Netoeksport = eksport X import M (eestis on see negatiivne raha läheb riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud. * Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid Sisemajanduse puhastulu ehk rahvatulu = palgad + rendid + intressid + kasumid SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed
II maailmasõja jäljed ja 4 aastakümment Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine. Saksamaal on töövabu päevi rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seal on kõige
MIKROTASAND MAKROTASAND Hariduse mõjud tervishoiule, rahvastiku Madalam rahvastiku kasvule ning investeeringutele : juurdekasv ning parem laste kõrgem haridustase; tervis (tööjõu kvaliteedi laste parem tervis ja väiksem suremus; tõus) väiksem sündimus Suurenenud palgad Suurem (kõrgem majanduskasv tootlikkus) Haridus Naabrite suurenenud palgad Suurenenud tööjõu hulk
töötama. Kuna olen väga traditsiooniline inimene ja pean perekonda esmatähtsaks arvan, et kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Kui inimesel puudub perekonna tugi, peaks riik maksma talle abirahasi ja toetusi. 5.Mida muudaksid Eestis, kui oleksid peaminister? Kui oleksin Eesti peaminister, muudaksin ma esimese asjana seda, et võrdsustaksin inimeste palgad nii palju kui võimalik. Ettevõtete juhid, direktorid on alati saanud kõrgemat palka kui nende töötajad, sest siis tuleb mängu vastutuse hind. Kuid miks on riigiametnike ja ministrite palgad nii suured? Kui riigil läheb halvasti ja rahvas ei ole rahul, siis ei peaks ka meie esindajad suuri palkasid saama. Tegelikult ei ole ju ükski poliitik ühiskonnale rohkem vajalik kui õpetaja, prügivedaja, koristaja või poemüüja.
millest võitjana väljus põhjapoolsete piirkondade pooldajad. Suureks ja väga tähtsaks murranguks oli 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil suur tööstuslik areng, mida kutsutakse tööstuslikuks revolutsiooniks. Üheks kõige tähtsamaks leiutiseks oli aurumasin, mis hõlbustas teha teisi töid palju lihtsamini ja kiiremini. Samuti oli väga tähtis nafta ja elektri kasutuselevõtmine. Suurte vabrikute töötingimused olid rasked ja palgad nende eest olid madalad. Selle tõttu osa töölisi koondus ametiühingutesse, et töötingimused paraneksid ning et palgad suureneksid. Pärast mõnda aega sellist ühiskonda kujundas ümber inimeste elu ning paljud inimesed kolisid maalt linna. Nende inimeste elu paranes, keskmine eluiga suurenes, samuti ka vähenes väikelaste suremus. Rajati palju transpordivõimalusi, nagu näiteks raudteid, uusi kanaleid, veeteedele ilmusid aurikud ning lõpuks hakati ka autosid tootma.
Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Keevitaja. Kasutatud kirjandus: Malla, J.1989. Keevitaja. Valgus, lk 48. Stepanov, V. et al. 1991. Keevitaja käsiraamat. Valgus, lk 504.
suunaks, oleks eeskujuks ja samastumisobjektiks ning aitaks tal toime tulla mees-olemisega. Ka tütardele on isa väga tähtis. Vahel on vaja tütrel nõu ja seda saab ta kõige rohkem isalt. Isa pole üheski arenguetapis kõrvalseisja ning on möödapääsmatult oluline isik, ja ema teda asendada ei saa. Paljud kasvavad isata ka sellepärast, et paljud isad peavad raha teenismise eesmärgil töötama välismaal, kuna seal on tunduvalt suuremad palgad kui eestis. Isaroll on lapsele elus väga tähtis. Üldiselt peavad kõik lapsed kasvama koos isaga.
(EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) JOOKSUL Tulu 40000 42500 45000 47000 50000 44900 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 22400 Kasum 17000 20500 23000 25000 27000 22500 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu. Mina eeldan, et 5 aasta jooksul mul töötavad 4 inimest: Klienditeenindaja(2); Müügiesindaja; Raamatupidaja. KLENDITEENINDAJA MÜÜGIESINDAJA RAAMATUPIDAJA Tuleb välja, et brutopalgad kokku on 2535 EUR.
Mja Tartus Mja Jhvis Tline-autojuht Tarbtlised (4 in ) 5 OÜ Mustvee Kurk 6 Alljärgnevas tabelis 1. on toodud kõik ametikohad ettevõttes, brutopalgad, ja osaühingupalgakulud, mis koosnevad brutopalgast, sotsiaalmaksust (33% brutopalgast), ja töötuskindlustusest (0,3% brutopalgast). Tabel 1. Töötajate palgad (EEK) Amet Brutopalk Palgakulud Brutopalk Palgakulud (hooaeg) (hooaeg) (ülejaanud (ülejaanud aeg) aeg) Juhataja- 6 000 7 998 6 000 7 998 turundusjuht Raamatupida- 3 000 3 999 3 000 3 999 ja-juhiabi
president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal? Probleem on mitmetahuline ja sügav, kuid selle üks peamisi tahke on valesti jaotatud rahad. Riigieelarves on raha enam kui küllalt; küsimus on selles, kuidas see on jaotatud. Kas on õiglane, et Riigikogu liige teenib kuus üle 50 000 krooni, samal ajal kui üle kolme aastane laps saab riigi poolt 300 krooni toetust kuus? See on vaid üks küsimus paljudest. Demokraatia või partokraatia
5. Rõhutame koostöö tähtsust vaesuse vähendamiseks ja demokraatia tugevdamiseks. 6. Tervis 7. Sõnavabadus 8. Hoolivus, sallivus, pluralism, võrdsus ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. KESKERAKONNA SAAVUTUSED JA PARIMAD TEOD 1. Tasuta ühistransport 2. Renoveerimised 3. Lasteajad 4. Teede korrashoid 5. Sotsiaaltoetused 6. Uued töökohad Mida saadame korda järgmise nelja aasta jooksul Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad! Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele! Mustamäele luteri kirik! Viru kaasaegseks jalakäijate tänavaks! Linna panus koolitoidule kahekordseks! Rekonstrueerime Haabersti ristmiku! Panustame teedesse igal aastal 25 miljonit eurot! Rohelise kaardi soodustused ka toidukaupadele! http://www.tubechop.com/watch/1859993
väikesed. Palga kasvutempo kiirenemise perioodidele on üldiselt iseloomulikud suuremad erinevused tegevusalade lõikes, kuna majanduse elavnemine ei toimu kõigis valdkondades samaaegselt. Seda oli näha nii 20052006 tõusu ajal kui ka kriisi algul, kui osadel tegevusaladel pöördusid palgad juba langusesse, teistel kasv veel jätkus. Palgakasvu erinevused venisid suuremaks ka 20102011, kui kaubanduses, kinnisvaras ja eksportivas tööstuses palgad kiirelt kasvasid, mitmes valdkonnas aga langus jätkus. Viimase paari aasta kiire palgakasv on aga tegevusalati jaotunud taas küllaltki ühtlaselt. Majanduskriis on korrigeerinud ka avaliku ja erasektori tegevusalade vahelisi palgasuhteid. Erasektori palga tõus ja langus on ajalooliselt käinud avalikust sektorist ees, nii taastus palgakasv kõigepealt erasektori tegevusaladel. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jõudis palga kasvutempo erasektori tasemele alles eelmise aasta lõpus
31 744 20% ÄIDE (kaks IF lauset üksteise sees) IF(A1<0;"negatiivne";IF(A1=0;"võrdne nulliga";"positiivne")) ui lahtrisse A1 sisestatu on väiksem kui 0, siis kuvatakse lahtrisse B1 sõna negatiivne; ui lahtrisse A1 sisestatu on võrdne nulliga, siis kuvatakse lahtrisse B1 võrdne nulliga; õikide ülejäänud juhtumite korral kuvatakse sõna positiivne. palgad Palgatabel Eesnimi Perenimi Palk Preemia % Preemia suurus Maali Maasikas 1,099.00 10% 109.90 Jüri Juurikas 1,167.00 15% 175.05 Kaarel Kaalikas 714.00 - Hermeliine Hernes 961
Eesti annab kõik võimalikud sektorid ära era kätesse ja kuna Eestis finantsressursid puuduvad või jäävad väheseks, seetõttu jõuab meie ettevõtlus välisinfestorite kätesse. See aga pikemas persvektiivis lööb majanduse konkurentsi võimest välja, kuna välisinvestoreid Eesti elu eriti ei huvita. Tänasel päeval ongi ettevõtetest enamik Eesti mastaabis suurtest tegijatest on välismaise kapitali all. Ja siinne rahva heaolu ei huvita kedagi. Inimeste palgad jäävad samaks, samas kui riik laseb ettevõtetel massiliselt hindu tõsta ja rahval pole enam tagavarasid millele toetuda. Selle põhjuseks on majanduskasvu jahenemine ja inimeste suur maksukoormus.. Nüüdseks elatakse peost suhu. Ons see siis jätkusuutlik areng? EL kohustused, mida peaks täitma riik suratakse järjest enam rahvale selga. Tugevam jääb ellu, kuid tekib küsimus, et milleks siis EV on, võiks selle ümber nimetada näiteks: "Kasusaamis OÜ"-ks
Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Mida tähendab see, et palgad on ,,allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? - st, et inimesed pole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga. Peab teadma, kuna see on millega peab arvestama ettevõtte pikaajalise palgapoliitika väljatöötamisel. Mida tähendab see, et tööjõu pakkumine on ,,allapoole elastne"? -kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad on võimelised peale väljaõpet tegema madalama kvalifikatsiooniga töid, vastupidi aga mitte.
hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935. aastast alates üha enam Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri mõju alla varem oli olukord olnud vastupidine: Hitler oli järgija ja Mussolini liider. Et oma populaarsust tõsta, hakkas Mussolini rohkem välispoliitikaga tegelema ja impeeriumit taaslooma. 1935. aasta sügisel korraldas ta sissetungi Etioopiasse, kus saavutati kerge võit. See ettevõtmine fasistide populaarsust mõnevõrra tõstis, samas
möllab läheduses tornaado, mis peagi su maja ära viib. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib mõni vulkaan pursata, tulla muda-või lumelaviin mis pühib kõik oma teelt või siis, et koju tulles ei leiaks eest vaid maja varemed, kuna maavärin on purustustöid teinud. Samas pole kõik Eestimaal nii roosiline. Palju probleeme tekitab majanduslangus. Riik püüab raha kokku hoida või juurde teenida rahva pealt. Seetõttu kannatame just meie. Eesti palgad on suhteliselt väiksed ning elu on kallis. Pidevalt tõusevad kütte ja elektri hinnad ning toiduained kallinevad. See omakorda põhjustab inimeste, kes enam hakkama ei saa, sattumise tänavatele. Keda meil on niigi palju ja kes vajaksid abi ja toetust. Kuigi Eestil on nii häid kui halbu külgi, olen õnnelik, et just siin vabal maal olen kasvanud. Tänan kuulamast!
Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisaval...
avastas ta et tema armsasse poodi oli öösel sisse murtud ning palju asju oli ära viidud. Kuid ma arvan, et see pole ka õige, kui üks tubli töökas mees on pannud poodi kõik oma aja ja raha siis tuleb lihtsalt üks huligaanne inimene ja võtab selle poe omaniku vara. Miks need varganäod ise siis raha ei teeni ja omale süüa ei osta? Kuid mõnes mõttes on süüdi selles ka riik. Riigipeade palgad on suhteliselt suured, et sellest jätkuks ka umbes kümnetuhandele näljahädalisele. Kuid ei, nemad ikka langetavad nende palkasid, kellel seda raha kõige enam tarvis on. Pea asi, et ikka ise palju raha saad! Kuid samal ajal kannatavad inimesed nälga ning neil pole oma kodu. Võikski siis natukenegi kaastunnet näidata oma kaasmaalaste vastu, kes ei suuda oma eluga toime tulla. Minu soovitus kõigile, äge muutuge pahatahtlikuks ning vägivaldseks! Näidake üles
importima, mistõttu jääb palju Eesti kodanike tööta. Kuid kõik ei ole ju halvasti. Vaadake kasvõi meie sportlaste esinemisi tiitlivõistlustel - olümpiamängudelt ja maailmameistrivõistlustelt on toodud mitmeid ja mitmeid medaleid, millega just igaüks hakkama ei saa. Ka haridus on meil väga hea. Viimases ülemaailmses uuringus saavutasid just Eesti õpilased, ülikõrge viienda koha. Majandus on meil tõusuteel. Inimeste palgad ja pensioned muudkui tõusevad. Pole oluline, et tänavuse aasta riigieelarve on miinustes. Tavainimeste jaoks ei muuda see ju midagi erilist. Oluline on hoopis, et kodanikud oleksid õnnelikud ja seda nad ilmselt ka on. Lõpetuseks võiks öelda, et Maarjamaa on elamiseks üks parimaid kohti maailmas. Isegi geograafiliselt on see suurepärases kohas, meil pole ei maavärinaid, ega ka hirmsaid vulkaanipurskeid. Meil on väga hea elada, ent on ka palju asju, mille poole püüelda.
Tüüpilisele eestlasele ei lähe korda teiste inimeste mured, mis on meie rahvuse juures suur-suur viga. Kui lähtuda ainult iseenda mina-maailmast ei saa miski muutuda ja õhkkond Eestis jääbki pigem negatiivseks. Kuid rääkides negatiivsusest, siis meie rahvusest inimeste klaas on pigem pool-tühi, kui pool- täis. Teisisõnu on eestlased üpris negatiivne rahvas. Suur osa elanikkonnast ei ole rahul oma kodumaaga. Küll on põhjusteks väiksed palgad, kõrged maksud, halb valitsus ja palju muudki. Kuid vaadates laialdamaselt, siis on palju riike, mis on veel kehvemas seisus, kui meie näiteks naaberriik Läti. Tegelikult on ka meie rahvusest inimesel ka palju positiivseid külgi. See on ammu teada tõde, et eestlane on üpris töökas ja tubli rahvas, kes proovib alati kõrgemale ja kõrgemale. Lisaks töökusele on ka meie riigi infotehnoloogia arenenud rohkem, kui mõnes teises riigis. Kokku
Seda peetakse Eesti üheks suuremaks streigiks. Eesti kõige pikimaks streigiks on 2004. a. septembris toimunud streik, mil Eesti Vedurimeeste Ametiühing korraldas 6-päevase tööseisaku saavutamaks 15% palgatõusu. Streik lõppes vedurimeestele 10% palgatõusuga. Ka praegu soovivad õpetajad 20% palgatõusu. Streik on ainuke võimalus selleks palka tõstetaks. Miks ei võiks tõusta õpetaja palk, kui tõusevad pidevalt poliitikute palgad? Kas siis tõesti on poliitikute amet nii raske, et nemad väärivad rohkem palka, kui õpetajad, kes neid kunagi õpetasid? Samas kui õpetajad praegu tööd ei tee, siis meil tulevikus ei oleks poliitikuid ega õpetajaid. Miks pean mina kui õpilane kannatama nende streigi tõttu? Kui aga tõstetakse pedagoogide palka, siis jääb kellegi teise palk väiksemaks ning käivituks lumepalliefekt. See tähendaks seda, et kõik hakkasid paremat palka nõudma.
Vabariigi aastapäeva kõne Head kaasõpilased ja koolitöötajad! Me oleme siia kogunenud selleks, et tähistada Eesti Vabariigi 97. aastapäeva. Ma usun, et olete minuga nõus, kui ma väidan, et vabariigi aastapäeva tähistamise eesmärgiks on oma riigi väärtustamine. Väärtustame siis! Olgem uhked oma iseseisvuse, kvaliteetse hariduse ja tehnoloogia arengu üle! Hinnakem oma lippu, vappi ja muid riigisümboleid! Mõelgem selle peale, kui suure arengu oleme me läbi ajaloo teinud, ka oma väikse rahvaarvu juures. Ent kui vabariigi aastapäev läbi saab, jätkame me rahulolematusega siinse elu üle. Miks? Sest me kuulame ja levitame kriitikat rohkem, kui positiivsust. Konstruktiivne kriitika aitab muidugi probleeme lahendada, aga kui ainult kriitika ongi päevakorras, pole näha ei töökaid inimesi ega rahulolu riigi suhtes. Inimesed, kes pole Eesti eluga rahul, peaksid mõtlema selle peale, milles on probleem ja...
Selline töökoormus on ebaeetiline. Tehastes käiakse töölisi vaatamas/kontrollimas, kuid töötajad valetavad konrollijatele, sest saavad lisaraha selle eest. Lisaks sellele kõigele ei ole neil oma privaatsust, eraelu ning huvisid. Selleks ei jää lihtsalt aega üle, kuna nad töötavad hommikust õhtuni ning töölised, kes tulevad kaugelt, elavad ühikates ja nende privaatseks kohaks ongi nende voodi. Firmad hoiavad kokku oma kasumit töötajate palkade pealt, mistõttu ongi palgad väga väikesed. Antud olukord ei ole kindlasti eetiline, kuid mida rohkem inimesi teavitada, seda paremaks olukord kindlasti läheb.
● Jagatud kaheks osaks: a)eksogeensete majandusšokkide funktsioon b)tööjõu pakkumise ja nõudluse elastsuse funktsioon ● Tööjõu muutlikkus positiivselt seotud tööjõu nõudluse elastsusega ● Palga ja tööhõive muutlikkus sõltuv tööjõu pakkumise kõvera tõusust ● Tööhõive paindlike tööturu regulatsioonidega riikides volatiilsem/rohkem muutlik ● Välismaal asuvate ettevõtete muutlikkus suurem Kolmas peatükk: ● Välismaised ettevõtted: suuremad, kõrgemad palgad, tugevam kapital, suurem produktiivsus, koondunud omandiõigus, tegutsevad tootmisvaldkonnas ● Välismaised põhiinvestorid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Suurbritannia, USA. ● OECD riikide firmade laienemine: 1. Kõrgemalt arenenud riikidesse 2. Vähemarenenud riikidesse Neljas peatükk ● Tööhõive muutlikkus Euroopa riikides, võrdluses välis- ja kodumaised ettevõtted ● Võrdluses Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa:
tuleneva nõudeõiguse kajastamisega kaasnevat tulu kasumiaruandes netosummana. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada selliseid tingimuslikke kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline [7]. 9 2. ÜLESANDED 2.1 Ülesanne 1. Lühiajalised kohustused 1) Töötajate palgad, kellel arvestati maksuvaba miinimumi, olid järgmised: 2) Firmajuht 14 800.- 3) Raamatupidaja 11 200.- 4) Sekretär 9800.- 5) Paberivabriku tööline 9500.- 6) Töötajate palgad, kellel ei arvestatud maksuvaba miinimumi, olid järgmised: 7) Kassapidaja 5500.- 8) Koristaja 5000.- 9) Varvur 4800.-
tootlikkus ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus tehnoloogilised muudatused Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule. Amortisatsioonieraldised, insenertehnilised kulud, kulud ruumidele (üür, küte), juhtide palgad, laenuintressid. Muutuvkulud Muutuvkulud on sellised kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega. Tööliste palgad (tunni- või tükitasu), energia, toore. Kogukulud Kogukulud on püsi- ja muutuvkulude summa. Kahaneva tootlikkuse Kahaneva tootlikkuse seadus ütleb, et kui püsivatele seadus tootmisressurssidele (nagu hooned ja seadmed) lisada üha enam
Vähemalt ¾ rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte. 4. Mis on tööjõu nõudlus? Tööjõu nõudlus on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. 5. Mis on tööjõu pakkumine? Tööjõu pakkumine on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida töötajad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. 6. Mida tähendab see, et palgad on "allapoole jäigad" ja miks see teadmine on oluline? Palgad on üldjuhul allapoole jäigad, s.t. et inimesed ei ole üldjuhul valmis ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel leppima madalama palgaga. See on tõsiasi, millega peab arvestama ettevõtte pikaajalise palgapoliitika väljatöötamisel. 7. Mida tähendab see, et tööjõu pakkumine on "allapoole elastne" Tööjõu pakkumine on "allapoole elastne" kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad on
teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust Inflatsioonimäärast sõltuvad tüübid: * roomav inflatsioon- näitajaks kuni 10%, jooksev e galopeeriv inflatsioon- määraks 10% ja enam, hüperinflatsioon- järsk hinnatõus, mis võib ulatuda üle 50% kuus Inflatsioonispiraalid: hinnad-palk-hinna hindade tõustes suurendatakse palku, sest vaja töötajate suurenenud väljaminekud kompenseerida. Kui suurenevad palgad, siis kasvavad tootmiskulud ja kasvab nõudlus, see sunnib omakorda tootjaid kaupade hindu tõstma. Hinnad- valuutakurss- hinnad- hindade tõus antud riigis on olnud tunduvalt kiirem kui teistes riikides. Järgneb antud riigi valuutaühiku devalveerimine, mille tõttu kallinevad imporditavad kaubad ja nende hulgas ka tootmisvahendid, järelikult tõusevad toote hinnad. Hinnad- intressid-hinnad- kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakse rohkem sääste ja väheneb nõudlus
siis on tema ärakasutamine ning ost-müük loomulikum. Ka seksitööstus ehitatakse üles tänu kitsastele konservatiivsetele ja jäikadele naiselikkuse ja mehelikkuse mudelitele. Nende mudelite kohaselt on naise elu eesmärk meest teenida ja teenindada, hoolitseda mehe olme- ning seksuaalvajaduste rahuldamise eest. Naised töötavad sageli aladel, mida traditsiooniliselt peetaksegi naiste pärusmaaks (hooldamine, toiduvalmistamine, õpetamine, koristamine). ,,Naiste aladel" on palgad reeglina väiksemad kui ,,meestel aladel", ja isegi kui naine satub tööle suure firma juhina, on tõenäoline, et samal kohal töötav mees teeniks rohkem, seda vananenud arusaama tõttu, et mehel tuleb peret ülal pidada. Kõikides riikides, majandussektorites, ametialadel ja samal haridustasemel on naiste palgad meeste omadest madalamad. Enamus maailma vaestest on naised ja see paneb nad haavatavasse olukorda, kus kurjategijate
Me ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle... Info (sh. tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. 15. Millal on riigi kaubandusbilanss negatiivne (mida see tähendab), kuidas see mõjutab riigi arengut? Import (sissevedu) ületab ekspordi (väljaveo)
· info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine · Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma · rahvusvahelise turismi kasv Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. Globaliseerumise mõõtmine · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne · Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Globaliseerumise head ja halvad küljed · kaubandusbarjäärid vähenevad, suureneb kauba valik turgudel, suureneb konkurents
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
