Alistasid Väike- · Igas piirkonnas jäi muidu kehtima iga ühe õiguskord Aasia. Vallutusretked Süüria ja Mesopotaamia suunas. · Tähelepanu pöörati ühendusteedele · 1595 a eKr rüüstasid Babüloni ja tegid lõpu Vana-Babüloonia · Suur Kuningatee Sandesist Susani. riigile Religioon · 13. saj eKr sõditi Süürias ja Palestiinas. Egiptuses sõlmiti Ramses · Varasem usk oli sarnane India usuga Iiga rahuleping, mis jagas Palestiina Egiptusele ja Süüria · Tulekultus hetiiditele. · Riitusi sooritasid maagid(preestrid) · 1200 a eKr purustati Hattusa
sajandi lõpuni. Keskajal oli muusika väga tugevalt seotud kristliku kiriku ja paljud Lääne kunstimuusika tunnused arenesid välja just keskaja kiriku raames, nt noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmalikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole eriti säilinud ilmalikku muusikat, kõigest mõnisada ühehäälselt laulu. Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Seda kinnitavad uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused varakristlike psalmilaulude ja juutide suulise psalmilaulupärismuse vahel, Laulud said mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise kõla ning muutusid lihtsamaks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas
Pullaad- seadused Võimusümbol- peakirik katedraal e. Toomkirik (nt Tallinna toomkirik, Tartus toomemäel) Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Riia kirikuprovints Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne, Riia Lundi kirikuprovints Tallinn Ainult vaimulik võim Saksa ordu Loodi 12. saj Palestiinas 14. saj. Keskus Preisimaal Kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Liivimaa keskus Riia, hiljem 15. saj Võnnu (viidi turvalisuse tõttu ära, sisemaale) Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks Käsknikud Ülesanne ellu viia meistri käsud Linnused Nt Viljandi lossimäed aka kontuurlinnus, Paides tornlinnus
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid
Platon Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid. Kritiseeris ``uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused. Aristoxenes Kõrgeim osutaja on kõrv, mitte mõistus. Inimese hing on keha harmoonia. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Varakristlik muusika liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 2. Nimeta varakristliku muusika laulutüübid ja seleta nende tähendus. psalmoodia Gregoriuse laulutüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine. hümnoodia hümnide, uute luuletekstide laulmine. responsooriumi laulmine kaunistatud stiilis improvisatsiooniline Gregoriuse laulu tüüp. antifooniline laulmine vastulaulmine 3. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal? Iseloomusta
taevasse rüütatu; dzainistid kes järgivad Mahavirat, usuvad alastuse vooruslikkusse. Neid on kõige rohkem Lõuna_indias, avalikkuses liikudes kasutavad nad siiski sageli rõivaid. hindu valgusepüha kannatus võitja; dzainismi usujuhid, kes on saavutanud virgumise, kirgastumise ja kõiketeadmise, olles ületanud sansaara. Neid nimetatakse ka trithankaradeks. Juutide väljaränne Egiptusest olid väike (mõni tuhat liiget) ja kinnine judaistlik usulahk Palestiinas 2. sajandil eKr. Nad elasid maailmast eraldatuna kõrbe rajatud kloostrites. Esseenide vaated on tugevasti mõjutanud varast kristlust. armulaud Väeline ese palverännak Mekasse Judaistlik ususeadus (Toora, Talmud) islami toidureeglid islamis keelatud toit (sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol kõige konservatiivsem kogukond ortodoksseid juute vt. JHWH valgustus; on 18. sajandi lõpul tekkinud juudi religioosne valgustusliikumine, ilmaliku hariduse pooldajad,
Usundilugu 10.10.2012 Judaism Järgijaskond tagasihoidlik. Väljakasvanud kristlus, tugevalt mõjutatud islam. Ta mõju on tähelepanuväärne. Tegemist on etnilise religiooniga. Omane ühele etnusele. Juudi rahvale. Juudi traditsiooni kohaselt: inimene on see, kelle ema on juut. Rahvus kandub edasi emaliini pidi. Võib olla ka liikumisi, mis väidab, et liigub ka isaliini pidi, traditsiooniliselt aga ainult naisliini pidi. NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rab...
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
I ristisõda 1096-1099 1096. aastal moodustati aga Euroopas 4 armeed, 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Paavst Urbanus teatas Aleksiosele, et tulemas on u. 300 000 ristsõdijate vägi. Aleksiost valdas hirm. Selline vägi suudab jagu saada türklastest, aga kas mitte ka Bütsantsist. Aleksios arvas ja kartis, et Ees-Aasia maad lähevad ristsõdijatele ning algatas kahepoolset poliitikat, teades et ristisõdijad on juba välja valinud riigid (kohad) Süürias ja Palestiinas. Nii oli võimalik kõik kompromissiteel lahendada, aga siiski ei tahtnud Aleksios kuulda maade jaotamisest, mis olid kuulunud Ida-Rooma impeeriumile. Ta otsustas, et esitab nõude, millega kõik ristisõdijate juhid peavad talle vasallivande andma. Bütsantsil oli samal ajal aga probleeme ristisõdijatega, kes röövisid ja vallutasid linnu. Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi vasallivande
c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski
c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood sõjad kartaagoga Rooma vabariik ristiusu legaliseerimine riigis - keisririik rooma linna asutamine - kuningriik augustuse valitsusaeg - keisririik etruskide valitsus roomas - kuningriik konstantinoopoli rajamine - keisririik caesari valitsusaeg vabariik 70 Ristiusk · Ristiusk kujunes Palestiinas · Jeesus rääkis, et jumalariik pole avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Selline õpetus leidid palju pooldajaid ühiskonna alamkihtides ja ka naiste sease, kes varem ei tohtinud usku õppida. Jeesus õpetas kõiki soovijaid, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski
Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel. 11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks. See andis aga sõjale uue hoo ning araablaste poolel sekkusid sõtta ka Egiptus, Süüria, Jeemen, Jordaania, Iraak ning Saudi Araabia. Võidu saavutasid juudid, keda varustasid USA juudid moodsa sõjavarustusega. Iisraeli kätte langes pea kogu Palestiina, nendelt territooriumitelt põgenes miljon araablast. Sõjategevus Palestiinas lõppes jaanuaris 1949, kuid rahulepingut ei sõlmitud. Iisraeli araabia naaberriigid aga Iisraeli riiki ei tunnustanud. Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Läänevastased meeleolud. Saudi Araabiast sai teokraatlik riik, kus opositsioonilisi jõude kiusati taga. Türgi ja Iraan sattusid sõjajärgsetel aastatel põhjanaabri (NSVL'i) surve alla
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides.
Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 1949.a kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (USA, Pr, UK) 1949.a Saksa Demokraatlik Vabariik (NL) LÄHIS-IDA KRIIS Pärast II ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947.a otsustas ÜRO, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu, kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema, jäi ära. Järgnenud kuue aasta jooksul käis ühelt poolt Egiptuse ja Süüria ning teiselt poolt Iisraeli vahel kujunenud rindejoonel hajus tulevahetus või positsioonisõda.
Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos-laps süles.Pühendamatud ei tohtinud riituse sisust teada, usuti et salajased riitused toovad parema saatuse pärast surma.Riik nõudis ainult ohvreid keisrite altaritele ning austust tähtsamate Rooma jumalate jaoks=truudus Rooma riigile.Bacchus(veini) oli ka austatud. Kristluse tekkimine. Palestiinas oli juutide usk-monoteistlik, ainult jumal Jahve. Juudamaa valitseja jäeti samaks, asevalitsejaks oli roomlane, rahvas hakkas üha enam lootma, et Taaveti soost valitseja-messias- toob õnneajastu ja muistse hiilguse Iisraeli. Messia ootus põhines 1saj pKr tegutsenud Jeesuse õpetus.Jeesus oli puusepa poeg,juudi soost,järgijad panid hiljem kirja tema õpetused(usuvad jumalariigi saabumisse,armastavad jumalat ja oma ligimesi), ütles et taevariiki pääsevad eeskätt vaesed ja põlatud
Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb), algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Kollane Kollane on värvus, mille lainepikkus on 570-580 nano...
piki- ja risthoonet ja Saint-Maclou kirikut. Pariisis on on tuntumad hilisgooti ehitised Saint-Séverini kirik ja Vincennes´i kabel. Linnused ja linnakindlused. Suurejoonelises laadis areneb gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajastul esines veel kohati puukindlusi, siis nüüd kattub kogu Prantsusmaa võimsate kivilinnustega. Kindlusarhitektuuri arengut mõjutas peale muu tutvumine bütsantsi ja araabia kindlusehitistega Süürias ja Palestiinas ristisõdade ajal. Keskaegne linnus koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud
maadele, keda ohustab mõni rahvusvahelise kontrolli all olev riik. Hakkasid tihenema USA-Iisraeli suhted. 21. Mille seisnes Lähis-Ida kriis? On see probleem tänapäevaks lahendatud? Pärast II Ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu, kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema, jäi ära. 1956 Siinai sõda 1967 kuuepäevane sõda Järgnenud kuue aasta jooksul käis ühelt poolt Egiptuse ja Süüria ning teiselt poolt Iisraeli vahel kujunenud
Nirvaanat on selle järgi võimalik guru (õpetaja) juhatusel saavutada juba eluajal. Pühadeks tekstideks on tantrad mõistukeelsed traktaadid. Läänemaailmas hakkas budism levima eriti pärast Tiibeti okupeerimist Hiina RV poolt, kui paljud tiibetlased suurdusid Euroopasse ja USAsse emigratsiooni. LÄHIS IDA PÄRITOLUGA MAAILMAUSUNDID Judaism Judaism on vanim olemasolev monoteistlik religioon, olles seotud juutide kui ,,äravalitud rahva" saatusega Palestiinas ja diasporaas. Keskmes on usk ainujumalasse ja juutide äravalitusse, usk Jumala tõotusesse, usk käsuseadusesse ja tulevasse Messiasse. Ajaloo perioodid 1. esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 2000 2750 ekr 2. Egiptuse vangipõli (u 1700 1720) ja väljaränd Moosese juhtimisel Ramses II ajal. 3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970
Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt). Keskmine riik : 2040 – 1730. Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon-Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga. Uus riik: 1562 – 1085. Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga. Periooditi kehtestati Egiptuse ülemvõim Süürias ja Palestiinas. Amenhotep IV /Ehnaton (1361 – 1340) kehtestas teadaolevalt esmakordselt inimkonna ajaloos ainujumala Atoni kultuse, kuid see nurjati vanade jumalate preestrite poolt. Vahepeal Egiptus nõrgenes, kuid tugevnes taas Seti I ja Ramses II ajal (1290 – 1224). Sõditi hetiitidega (indoeuroopa rahvas tänapäeva Türgi aladel), ent samas algas Egiptuse ja hetiitide vahel elav diplomaatiline läbikäimine – seda peetakse tavaliselt diplomaatia sünniks: säilinud on
Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta seda, mida austasid". Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12
Nädal aega pärats surma püsivad lähisugulased kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi
II IISRAELI AJALOO LÜHIÜLEVAADE 1800-1600 eKr. Esiisade aeg. Aabraham siirdub Mesopotaamiast Palestiinasse. 1600-1500 eKr. Osa suguharusid asub elama Egiptusesse. 1220-1200 eKr. Põgenemine Egiptusest Moosese juhtimisel. Leping Jumalaga Siinail. Kõrberännak ja tagasitulek Palestiinasse. 1200-1020 eKr. Rahvast juhivad karismaatilised pealikud ehk kohtumõistjad. Suguharud elavad omaette, ühtset juhtimist ei ole. Egiptuse mõju nõrgeneb ja peamisteks vaenlasteks saavad vilistid. Saamueli tegevuse algus. 1020-926 eKr. Ühtse kuningriigi aeg. Kuningad Saul, Taavet ja Saalomon. Jeruusalemma saamine Iisraeli pealinnaks. Algab vilgas kaubandus ja ehitustegevus. Templi rajamine. 926-722 eKr. Riik on lõhenenud Põhjariigiks (Iisraeliks) ja Lõunariigiks (Juudaks). Ebastabiilne ajajärk. Algab Assüüria võimsuse kasv. 722 eKr. Assüüria vallutab Põhjariigi. Paljud iisraellased küüditatakse. Kohale jäänud rahvas seguneb uute asunikega. 605 eKr. Assüüria va...
Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse Juuda asevalitseja- porkuraatori-, piirkonna lõplik liidendamine leidis asset veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusesr hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lotus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapeale jumalariigi. Niisugustes oludestegutses 1 saj pKr. Palestiinas juudi soost rändjutustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuseilmingut, ja otsustas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ja ligimeste vastu on Jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Ühes sellega pööras ta tavapärasest vähem tähelepanu Moosese seaduse ja juudi usutavade järgimisele. Ta rõhutas korduvalt sedagi, et rikku, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiizei anna jumalariiki pääsemisele
Ehitises oleks nagu kahe erineva funktsiooniga sambaid: ühed, millele toetub poolsõõrikujuline kaar, tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga. Tituse triumfikaar: See ühekaareline ehitis on senini säilinud, olles püstitatud Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas, olles algselt mõeldud hoopis Tituse kuju postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Teatrid Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel
Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ristiusu levik Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi
Paljudele jumalatele toodi ohvreid kitsas ringis lootes saada emotsionaalsemaid sidemeid jumalatega, et peale surma parem saatus saada. Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa
Paljudele jumalatele toodi ohvreid kitsas ringis lootes saada emotsionaalsemaid sidemeid jumalatega, et peale surma parem saatus saada. Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa
Ristisõdade põhjused: oluliseim Jeruusalemma vabastamine türklaste alluvusest. Teine põhjus õige usu (lahku!) katoliikluse levitamine. Kolmas põhjus kaubandus, Veneetsia ja Genova soovisid saada ülemvõimu Vaemere kaubanduses. Ristisõdade tulemusena rajati Lähis- Idasse ristiusu riigid, kuid selleks et seal püsima jääda, rajati sinna ka vaimuliud rüütliordud. Nende eesmärk oli nende maavalduste kaitsmine lähisidas, Palestiinas. Vaimulikku rüütliordusse kuuluja ühendas endas vaimulikku ja rüütlit. Olid andud mungatõotuse (loobunud perekonnaelust, pühendunud jumalale), aga ka pühendama rüütlina ristiusu kaitsmisele. Neid vaimulikke rüütliordusi tekkis päris palju. Hospitaliitide ordu (hospidal, haigla, ravimine); Templirüütlite ordu (asus kunagise Jeruusalemma templi asukohal); saksa ordu. Kui türklased oma alad tagasi vallutasid, siis jätkus ordude tegevus Euroopas.
täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius oli sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel. Ta edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse ning tema kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse kõige autoritaarsemateks eeskujudeks, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale. 23. Varakristlik muusika Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis- Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054
Ründas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mässu tõstnud; Jeruusalemma piiramine 701 ebaõnnestus, kuid Juuda tunnistas taas Assüüria ülemvõimu. Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt. Assarhaddon (680 669) oli eelkäijatega võrreldes rahumeelne, tegeldes peamiselt valduste kindlustamisega. Taastas Baabüloni. Tagamaks ülemvõimu Egiptuse poolt vastuhakkudele õhutatud Palestiinas tungis Egiptusesse ja vallutas 671 Memfise. Suri teel uuele retkele Egiptusesse. Assurbanipal (668 u 630) viis Egiptuse-Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem- Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu.
Jeruusalemma vabastamiseks islamiusuliste türklaste käest. See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed panid toime metsikuid tapmisi ja rüüstamisi kõrgema haridustasemega Ees- Aasia rahvaste hulgas. Euroopa haridus ja majandus hakkas järele jõudma islamimaadele, mis näitasid omakorda stagneerumistendentse. Antiikne kultuuripärand hakkas tagasi voolama Euroopasse. 1119.a. asutati Palestiinas Templiordu, mille ülesandeks oli kaitsta Püha maad muhameedlaste eest. Ordus ühendati mungad ja rüütliideaal. 1187.a. vallutasid islamirahvaste ühendatud sõjajõud kristlastelt tagasi Jeruusalemma, millega algas tõsine rünnak Ees-Aasia sillapeale. 1270. a. VIIMANE RISTISÕDA, arvult kaheksas, lõppes õhtumaalaste täieliku lüüasaamisega. Pärast seda loobuti ristisõdade ideest. KÕRGKESKAJA ALGUS 1291.a
Sealset kultuuri on oluliselt mõjutanud maa geograafiline asend Aasia ja Aafrika vahel. Olles ühenduseks Mesopotaamia,Egiptuse ja Väike-Aasia vahel,on Palestiinat ümbritsenud võimsad riigid alati selle maa-ala vastu huvi tundnud ja püüdnud seda läbivaid kaubateid oma kontrolli all hoida. Ainult suurriikide võimu tasakaalu või nõrkuse puhul oli väikerahval selles geograafilises ruumis võimalik iseseisev poliitika ja riiklik elu. Teiseks tähtsaks faktoriks on Palestiinas valitsevad klimaatilised faktorid. Sajab põhiliselt talvel, mil ka stepis on rikkalik taimestik, kust loomakarjad toitu hangivad. Kuival ajal jäävad ainsaks kohaks, kust nomaanid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 aastat e.Kr. Vana Testamendi kirjutamise seos ajalooga. Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka
Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17. Sajandi keeleõpetuse käsitlus oli J. Hormungi grammatikal. Hormung rajas nn vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Kirjakeel omandas ühtlasema ilme sellest hoolimata, et ta polnud eesti keelele kohane. Piibel ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast... peamised tegevuspaigad asuvad Palestiinas... Piibel on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12. Sajandil eKr ja uusimad 2. Sajandil pKr. Teos on seeda sündinud rohkem kui 1000 aasta jooksul. Vana Testament ja Uus Testament.... Piibel on religioosne ajalookäsitlus. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike, zanre ja stiile. Vana Testament Jumala tegudest enne Kristuse sündimist... Tuntud motiivid on maailma loomine, pattulangemine, veeuputus ja Jumala leping Noaga jne.
tugevus suutlikkus toota tooteid, teenuseid ja maitseelamusi kõrgeima kvaliteediga ning meeskonnavaim. Hea koostöö annab neile võimaluse võita klientide usaldust ja saavutada meie ühiseid eesmärke. AS Laima AS Laima tehas asus praegusel Miera tänaval. Laima arenes kiirelt ja laiendas oma tegevust, 1930. aastal andis ta tööd juba 500 inimesele. Laima toodangut müüdi lisaks Lätile ka Prantsusmaal, Inglismaal, Egiptuses, Liibanonis, Palestiinas ja mujal. Hilistes 30-ndates otsustasid tolleaegsed Laima omanikud Riiast lahkuda. 1937. aastal ostis Läti valitsus AS Riegert'i ja Laima ning ettevõtted liideti. Kaasaegse Laima sokolaadi tootmise oskused ulatuvad 1870. aastasse kui asutati Riegert'i tehas. Laima sokolaadi tootmise traditsioonide hellitamisest ja arendamisest on möödunud sellega 140 aastat ning siiani jätkub Läti maiustuste tootmiskogemuse ja kvaliteedi edulugu. 1940
suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks "kõrgemaks otsustajaks" mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse meie aegadesse, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis-Ida maadest kui ka Vana- Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. 23. Varakristliku muusika Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054
Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab mõjutada igapäevaelu ning kaitsta end loodus jõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemis vahend. Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemis taseme juba muisjetes orjanduslikes riikides. Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas 1. muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 2. muusikat peeti jumalate kunstiks. 3. muusika oli ühehäälne Täiuslikul kujul esines antiik muusika V-IV saj eKr Kreekas. Muusikal oli väga tähtis koht teda peeti vaimse arengu tippuks. Muusika oli harmoonilise inimese kasvatamise vahendiks. Kreeks peeti igal aastal muusika pidustusi jumalate auks ja need jumalad oli
Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel. Lähtub oma filosoofias usust. Põhja- Aafrika piiskop. Temalt pärineb ka pärispatuõpetus. Ristiusk Rooma riigis Jeesuse elu ja tegevus Tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas rändjutlustajana. Kuulutas peadselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Pööras vähe tähelepanu Moosese seadustele. Rõhutas, et varanduslik seisund ei anna jumalariiki pääsemiseks mingit eelist. Umbes 30. pKr Jeesus vahistati ja hukati ristilöömise läbi Kolgata mäel, kuna sattus Juudi arstokraatiaga vastuollu
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311
Masiah ehk messias Jeesuse sünniaeg on 7 eKr 30 pKr Jeruusalemma templi ülempreester, kelle nimi on Kaifas ja Rooma asevalitseja Pontius Peatus Evangeelium nimetati algul kogu kristlikku õpetust, nüüd raamatud Protestantlikes kirikutes on Vana-Testamente vähem, kui mujal Uue Testamendi raamatuid on 27 4 evangeeliumit Kristlus on misjonireligioon Paulus misjonär 460 a pKr, Efesos Palestiina, Juudamaa, Galilea Samaaria Jeesus on 30 aastane kui tegutsema hakkab. Tegutseb Palestiinas. Apokalüptika-sõnum tekkis hellenismi ajastul mõned sajandid eKr. Messia ootus on vanem kui apokalüptika. Allmaailm ehk seol.
II a.t keskel tugevnesid uued linnad: Megiddo ja Ugarit. Kujunes linnriiklik süsteem. Kujunes välja alfabeet. Ugaritis kujunes kiilkirja põhine alfabeet. Lõunas kujunes lineaarne tähestik. Klassikaline tähestik oli välja kujunenud II a.t lõpuks. Hiljem levis tähestik edasi. I a.t lõpuks kujunesid neli võimu Kaananis. Põhja pool valitsesid Uus-Hetiidi riigid (olulisim Karhemis). Aramealaste riikidest sai mõjukaimaks ning tugevaimaks riigiks Kaananis Damaskus. Palestiinas kujunesid iisraellaste riigid. Rannikul võimutsesid endiselt Foiniikia linnriigid. Linnadest domineerisid Byblos, Sidon ja Tyros. Foiniikia Väga kõrge arenguga olid Foiniika linnriigid. Praktiliselt puuduvad foiniikia oma allikad. Põhilisteks allikate grupiks on kreeka, assüüria ja VT allikad. Linnriigid olid valdavalt kuningriigid. Kuningate kõrval mõjut riigi elu oluliselt kaupmehed. Pol mõttes olid linnriigid sõltumatud kuni Assüüria tugevnemiseni 9. saj-l
jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. · Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. · Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. · Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. 2. Kristluse tekkimine ja levik: a. Jeesus: · 1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. · Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus. · Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. · Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos salvitu).
· Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllundusele. o U 1300 eKr raua töötlemise algus. · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. b. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste
Mõisted: -Kohi (lk 96) suguvõimetu. Mehed, kes ei tunna naise vastu huvi. -Kult (lk 96) meessoost siga. Hiinas ja Egiptuses peeti siga suisa pühaks loomaks. Vaaraode, keisrite ja kuningate õukonnas oli seakasvataja amet au sees -Deeben (lk 98)- Kaalu ühik mida raamatus kirjutati Egiptuse rahaühikuna. -Süda (lk 101) - Süda on vereringeelund, mis tagab vere ringlemise. Geograafiline mõiste: -Gaza - Gaza on linn Lähis - Idas Palestiinas. See on Palestiina pealinn ja riigi suurim linn. Tuthmosis III ajal oli Gaza Egiptuse võimu all ja oli Süüria Egiptuse vahelise kaubatee peamine peatus koht. Linn oli Egiptuse kontrolli all veel 350 aastat kui selle vallutasid Vilistid. Gaza ajalugu on tihedalt seotud teiste riikidega, sest ta on pidevalt olnud võõra võimu all. IV Raamat: Nefernefernefer Kuna Sinuhele meeldis väga Nefernefernefer, siis ta oli ka nõus talle loovutama oma isa varanduse
-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu). 3. Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8
ühtsus., dervišid (sufistlikud mungad). Mahdi-Jumala poolt saadetud vabastaja, kes toob lunastuse Džihaadi saab välja kuulutada iga moslem, teised liituvad sellega ainult vabatahtlikult Kristlus ehk ristiusk-kristlased Maailma suurim religioon Misjoniusund-väga tähtsalt koha usu kuulutamine ja levitamine, kuulutatakse evangeeliume (hea sõnum Jumala kohta). Loodi 1.saj Palestiinas Rajajaks Ješua ben Jussuf-sünnib 7-4a eKr, Maarja juurde tuli peaingel Gabriel, kes ütles, et ta on pühast vaimust lapseootel, oli ettekuulutus, et Jeesus sünnib Petlemmas, seega Herodes laseb seal kõik kuni 3a lapsed tappa, elab eraku elu, tegutseb meeleparandusj jutlustajana, kuulutab tulevasest kohtust, ära peab pöörduma pattudest, pahategudest, pead laskma ennast ristida jne,
varjatumalt, vahel äärmusteni viiduna. Paljudes kultuurides püsis ka topeltstandard: mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, jõu ja vitaalsuse* ehk elujõulisuse näitajaks; naise seksuaalsust on püütud nii füüsilisi kui ka psüühilisi vahendeid kasutades alla suruda või on selle olemasolu eitatud. Oluline oli pidada naine kodus ning tagada, et ta oma mehe järeltulijaid ilmale tooks ja kasvataks. KESKAEG I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon* ehk seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest, populaarsed olid tsirkus, arvukad vaatemängud, teatrietendused ja lõbustused. Samas ei toonud aga lõbustustele pühendumine siiski ka loodetud rahuldust. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk abielutuse väärtust. Piiblis ei ülistata tsölibaati. Väidetakse,
kogu kirikut. Püha Vaim toimib ka iga kristlase elus, ta vabastab patust ja suurendab armastust, nagu oli teinud ka Jeesus. TEKKIMINE Kristlus kasvas välja juutlusest. Religiooni loojaks oli ajalooline isik Jeesus, keda kutsutakse Kristuseks. Maailma levinuimal usundil on umbes 2,2 miljardit pooldajat. Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr masiah `salvitu', siit ka kr messias). Jeesus sündis u aastal 4 eKr Palestiinas Petlemmas, olles legendi järgi eostatud Jumala enda poolt. U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger `noorem'), keda hakati hiljem nimetama apostliteks (kr apostolos `saadik'). Kolm aastat hiljem vangistati Jeesus Rooma võimu vastu mässamises süüdistatuna ja hukati ristil. Kolmandal päeval kadus tema surnukeha hauakambrist ja nelikümmend päeva hiljem nähti tema taevaminekut
valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse Juuda asevalitseja prokuraatori -, piirkonna lõplik liidendamine leidis aset aga veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Ta rõhutas korduvalt, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemiseks mingit eelist, vaid võivad saada hoopis takistuseks. Loomulikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
