Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest
3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse
Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke. Elanikud- europiidne päritolu. Kammkeraamika kultuur.( neoliitikum) 4 aastatuhat v umbes 2500 e.Kr
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.
Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rändav paikne eluviis Oskused kivist tööriistad tööriistad- kivist,sarvest, puust, samad esemed, nahast ja luust, võtsid kasutusele vibu paremini töödeldud
Antropogonees – inimese areng Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased) Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane, suurem ajumaht) Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja) Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas) Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eK...
· IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200)
MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13 Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus. Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu.
Kiviajastu Koostanud:K.Kurg ja R.Safonov Millest me räägime ? Mis on kiviajastu? Millised olid inimesed? Millised olid taimed? Milline oli inimeste põhiline elu ? Millised olid loomad ? Millised oli kiviaeja rituaalid ja uskumused? Millised olud olid elamiseks ? Millised seadused olid ? Kasutatud kirjandus Kiviajastu On eelajalooline ajajärk, mis algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ning lõppes umbes 2000 aastat eKr. Kiviaeg lõppes, kui tööriistade valmistamisel võeti kasutusele metall Kiviaeg jaguneb kolmeks: 1) Paleoliitikum(Inimesed kasutasid lihvimata kive) 2) Mesoliitikum(üleminekujärk) 3) Neonliitikum(Inimesed õpivad kive lihvima) Inimesed inimesed elasid koobastes ja kasutasid algelisi tööriistu Relvade, tööriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada põhiliselt kivi, puitu, loomaluid, nahka ja savi Riietus oli väga paljastav, neil olid seljas loomade nahast tehtud sellikud ja rindade katm...
Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv 4-2 milj.a tagasi Aafrika käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene 2,4-1,5 milj.a tagasi Aafrika oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene 2-1,5 milj.a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld...
Muinasaeg 1. Muinasaja perioodid a. Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr i. Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr ii. Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma eelastega, oli neil arenenumad tööriistad. Neandertallased olid esimesed
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest,
1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahi...
1. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 2. Muinasaja järjekord 3. Ajajoon 4. Miks on raud tööriistade jaoks parem kui pronks? 5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine raua...
t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene märge Eesti kohta Liivimaa Henriku Kroonikas
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - ...
Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majandu...
- Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi. Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid. - Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (12 000 700 ekr). Seda perioodi iseloomustab jää taandumise algus. Kõige olulisem uuendus oli vibu ja noole kasutuselevõtt ning koera kodustamine. Inimene hankis toitu loodusest: korilus, küttimine ja
aastatuhande keskpaigast eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil pKr. Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eestimaa ajaloost. Inimeste elus toimunud märgatavate muutuste põhjal saab muinasaja jagada perioodideks. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel alaperioodideks. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani eKr. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kui VI sajandini eKr
Ajalugu, Muinasaeg, Eesti Mis toimus Eesti alal enne muinasaja algust? Enne muinasaega Eestis inimasustus puudus. Kohata võis veel mõnda mammutit või karvast ninasarvikut. Aeg ajalt võis siia sattuda ka mõni põhjapõtru jälitav küttide salk, aga seni pole neist kindlamaid jälgi leitud. Kuidas periodiseeritakse Eesti muinasaeg? (nimi, tähendus, aeg) Kiviaeg Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (esimeste inimeste saabumine - jääaja lõpp) Sellest ajast me Eestis inimasustust ei tunne Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (VIII a.t. keskpaik - IV a.t. II veerand) Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV a.t. II veerand II a.t. keskpaik) Võeti kasutusele savinõud ning töö- ja tarberiistu täiustati. Pronksiaeg Pronksiaeg (II a.t
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitu...
Muinasaeg ehted ja rahutuaeg Pearu Jakob Ojamäe Saue Gümnaasium 11a klass SISSEJUHATUS Muinasaeg on inimkonna kõige kaugem minevik.See koosneb neljast suurest etapist: kiviajast, pronksiajast, rauaajast, ajaloolisest ajast. Kiviaeg jaguneb veel omakorda kolmeks etapiks: Paleoliitikum, Mesoliitikum, Neoliitikum. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2miljonit aastat tagasi. EHTED MUINASAJAL Ehete kandmine ja kasutamine mitmekesistus just Rooma rauaajal. Hakati kasutama rohkem ehetetüüpe kui varem. Samuti ka Eestis. Eestis kanti enamasti ehteid mis olid valmistatud balti hõimude alal või velliste tavade järgi. 12.sajandi lõpul hakkati valmistama 6
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Paleoliitikum (kuni 10 000 eKr) Pikemalt artiklis Rootsi paleoliitikum Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Viimane jääaeg (Weichseli jäätumine) algas 110 000 aastat tagasi ning lõppes üle 10 000 aasta tagasi. Selle ajal olid jäävabad ainult Jüütimaa lääneosa ja Lofoodid Norra
Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi. Olulist infot sisaldab ka eesti keel. Võrdleva keeleteaduse andmed sugulaskeelte arengust, laensõnade päritolust jms võimaldavad teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ja kokkupuudetest teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
vaheaegadega. Kesk-Soomest Susiluola kaljukoopa kige alumistest kihist avastati primitiivseid kivast triistu, mille vanuseks hinnatakse 125-120 000 aastat. Jaeg ja j kujundastid Eesti maastiku kandes enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse. J sulamisel kujunesid jrved ja sgavate orgudega jed, kuplid ja voored. Ajajrku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisdadeni Baltimaadel 12. sajandi lpul nimetatakse muinasajaks. Sellele jrgnes ajalooline aeg. VANEM KIVAAEG - paleoliitikum, algas inimese kujunemisega ning lppes viimase jajaga ( 3.5 miljonit - 13 000 aastat tagasi ). Sellest ajast me Eestis veel inimasutust ei tea. KESKMINE KIVAAEG - mesoliitikum ( 9000 - 5000 eKr ). Pulli asulakoht on prit 9. aastatuhande algusest eKr, mis on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kik keskmise kiviaja asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lhedusse, kus oli soodne kalastada, kttida veelinde ja vee rde jooma tulnud metsloomi
Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr
Kiviaeg (Eesti ajalugu.) · Pikim aeg ajaloos · Vanemkiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk meseoliitikum (pronks) · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (raud) Vanimad asutusjäljed pärinevad aastast 9600 eKr. Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr. ~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid. ~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama. ~4000 a eKr tekkis kammkeraamika. Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri).
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel. Tegemist oli indoeurooplasega. Muinasaja periodiseerimine Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alamperioodideks. Kiviaeg Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskelt kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr. Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani e.Kr. Pronksiaeg
AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud
d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg:
1.Millal valmistati esimesed kujutised, mida võib nimetada kunstiks ? U 40 000 aastat tagasi. 2.Millisteks perioodideks jaotub kiviaeg? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum. 3.Kus leiduvad Euroopa kuulsamaid koopamaalingud? Edela - Prantsusmaal 4. Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Enamasti kujutati loomi kuna loomapüük oli elu alus ning arvati, et kultuur teenib püügiedu. 5. Milliseid vahendeid ja värve kasutati koopamaalide ja kaljujoonistuste tegemiseks? Pulki, sõrmi, pintsleid ja käsne. Värvidest olid punane, must, valge ja kollane, mida saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. 6. MIda on teada vanimast skulptuurist? Willendorfi Veenus . U. 30 000 25 000 eKr 7. Mida tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentide vastu ? Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid loodusrahvaid eemale nähtavat maailma jäljendavatest kujunditest. 8....
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide?
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide?
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
