Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paleogeen" - 75 õppematerjali

paleogeen - imetajate evolutsioon! Ilmusid kiskjalised, kabjalised, närilised, londilised, loivalised. 3.3.13. Neogeen – kliima ja loomastik sarnased tänapäevasega.
thumbnail
9
doc

Evolutsiooni kujunemine.

Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatud ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisek silmas elu arengut Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kauda varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. Darwini teooria Darwin esitas teoreetilise seletuse nende muutuste paratamatu toimumise kohta. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus ­ isendite vaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõe...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised,kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad - vaalalised ja loivalised - kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. Neogeen Neogeeni kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Laialt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ­ kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia konspekt

Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Evolutsioon

On tekkinud kivisöe lademed. Valitsevaks loomarühmaks kahepaiksed, tekkisid esimesed roomajad. - Perm ­ vanaaegkonna lõpuajastu. Taandusid kahepaiksed, arenesid roomajad, paljasseemnetaimed. Keskaegkond ehk mesosoikum - Juura ­ esimesed linnud. - Kriit ­ Hävinesid dinosaurused ja paljud merelised loomarühmad. Meteoriidikatastroof. Uusaegkond ehk kainosoikum - Paleogeen ­ imetajate kiire evolutsioon. Kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised ja ahvilised - Neogeen ­ inimlaste ilmumine - Kvarternaar ­ Inimühiskonna kujunemine MÕISTED LK 66 Aegkond ­ geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel;eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Ajastu ­ geokronoloogilise skaala suurjaotustest kolmas(lühim):aegkond jaotatakse ajastuteks....

Bioloogia
130 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sfäärid

Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) ­ Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen , Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb, aga pidada mitmekülgset, looduse seoseid mõistvat ja loodust väärtustavat haridust, mis suurendab inimeste valmisolekut arukateks otsusteks ja tegudeks igal tasandil. Maa siseehitus. Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor. Litosfäär. On maa väline tahke kivimkest...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Evolutsioon

292 KESKAEGKOND Triias Paljasseemnetaimed Esimesed imetajad 250 Juura Õistaimed Hiidroomajad- 205 dinosauruselised, linnud Kriit Õistaimede kiire areng Hiidroomajate 142 väljasuremine UUSAEGKOND Paleogeen Õistaimede levimine ja Pärisimetajate, lindude, 65,5 mitmekesistumine luukalade ja putukate mitmekesistumine Neogeen Õistaimed Hominiidide 23,8 lahknemine teistest primaatidest...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa kui süsteem

Iseloomust. tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud (energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub.) ja suletud. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud e. staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised, kusjuures muutumise kiirus võib olla väga erinev. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem, kuigi mingi ainevahetus ümbritseva maailmaruumiga toimub. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

Vanaaegkond: 545miljonit aastat tagasi. Kambrium- kambrimi plahvatus,toimus liikide diferentseerumine Ordoviitsium-elu jõudismaismaalne,eostaimed, Siluriajastu-kaladetekkimine luudeta kalad. Uusaegkonde. kainosoikum:Kvanternaar(2milj,a.tagasi) korduvad jäätumised põhjapoolkeral,inimühiskonnakujunemine) Neogeen- 25 miljonit a tagasi. Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa kui süsteem

(250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmnusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. (205-142 mln a) Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. (142-65,5 mln a) (Uusaegkond) Paleogeen Hiidroomajate järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetahate rühmad ­ vaalalised ja loivalised ­ kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. (65,5-23,8mln a) Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed. (23,8-1,81 mln a)...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geoloogia eksam

(15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...

Geoloogia
294 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Globaalmuutused

Raskendavad molekulaarsed analüüsid. Liik erineb 2-3 protsendi võrra teisest üksusest. Suur roll on kokkuleppel. Arendamine tuleb pooleli jätta. Klassikaline skeem kolme paleosoilise evolutsioonilise fauna dünaamikast viimase 600 miljoni aasta jooksul kohta. Sepkovski. Mereliste selgrootute taksonite esmailmumise dünaamika. Tertsiaar on amerikanism. Tegelikult on see kolmeodsaline jaotus ­ paleogeen , neogeen, kvaternaar. Suurem osa hinnangutest toetub vaid toesega liikidele. Meres keskmiselt 40 prots toesega, biomassist u 50 protsenti. Minevikus ei ole suhe olnud sama, vaid muutunud. Vanaaegkonnas oli see kindlasti väiksem. Seega tuleks statistikas mingit koefitsienti arvutada, kuid ei tea, mille alusel, mis meetod olema peaks. Veel varem oli neid 1 protsent. Usaldusväärselt ei saa hinnata liike. Koejäljendite säilimime )...

Geoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

Juura ürgimetajad Esimesed õistaimed Hiidroomajad, Kriit Katteseemnetaimede esimesed linnud ilmumine Esimesed pärisimetajad Uusaegkond Paleogeen Õistaimede Loomarühmade mitmekesistumine mitmekesistumine Neogeen Inimese ilmumine Kvaternaar Inimühiskonna kujunemine...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maa teke ja areng

SÜNDMUSED a. tagasi) Uusaegkond Kvaternaar Korduvad jäätumised Õistaimede Inimühiskonna e. 2 põhjapoolkeral valitsemine kujunemine kainosoikum Neogeen Merede taandumine, Inimlaste ilmumine 25 mäetike teke, kliima jahenemine Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede levimine Pärisimetajate, 65 merede pealetung. ja mitmekesistumine lindude, luukalade Kliima suhteliselt ja putukate pehme levimine ning mitmekesistumine...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia

sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Evolutsioon ehk eluteke

Populatsiooni isendite Milj a. Aegkond Ajastu Algus (milj. A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2 Paleogeen 65 41 Keskaegkond e Kriit 144 79 Katteseemnetaimed mesosoikum Juura 208 64 Triias 250 42 Vanaaegkond e Perm 286 36 Paljasseemnetaimed paleosoikum Karbon 360 74...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär ­ Õhkkond 2) Hüdrosfäär ­ Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär ­ Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär ­ Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär ­ Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Üldbioloogia

MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia ­ teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ­ ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb ­ paljunemine on omasuguste taastoot...

Ajaloolised sündmused
54 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograa...

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Evolutsioon

Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM ­ JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...

Bioloogia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun