Sakraalarhitektuur. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Pilippo Bruneshlenchitegi esimesena toomkirikule kupli nelitise kohale. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Ilmalik arhitektuur. Sama mees P.B tegi ka hüljatud laste kodu millel oli palju sambaid ja kaari. Hooned olid venitatud horisontaalis pikaks ning uste kohal olid antiigipärased viilud. Lisaks oli veel palju sambaid. Leon Battista Alberti tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega ehitised, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Tiivad olid pikad ja madalad. Neid lasid ehitada rikkad. Aknad suurenesid ja esile pääses omaniku rikkus. Katust polnutki näha. Alumine korrus robustselt laotud. Mida kõrgemale seda korralikumalt laoti. Palazzod olid tellistest laotud. Aknad olid ülevalt kaarjad. Akende vahele ehitati pilastreid mille ülesandeks oli kaunistada. Tekkis arvamus, et hoone ilu peitub õiges proportsioonis. Kuld lõige! SKULPTUUR: 15
o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine
Renessanss Euroopas ja Eestis Renessanss ehk taassünd on oma nimetuse saanud sellest, et Itaalias hakati matkima antiik kunsti ja sellepärast nimetataksegi 15-16. Saj. kunsti taassünniks. · Vararenessans(15.saj)- keskuseks Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli seal Medicete perekond. Siis hakkasid inimesed panema suuremat rõhku elumaja mugavusele ja ilule. Tavaliste kokkusurutud elamute asemel ehitati nüüd palazzod ehk paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika. Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12. Santa Maria Novella kloostrikirik, ehitamist alustati 1246 ning lõpetati 1360. Harmooniliste joonte
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Ta on 8-tahuline Väliselt küllaltki lihtne, lõpeb üleval suure laternaga, ümmargused aknaavad Marmorist ehitatud gooti katedraal Teravkaared kaovad ja tulevad asemele ümarkaared või täisnurksed ukseavad ja aknad Lk 36 San Lorenzo kirik (Tsentraalehitis) Pazzi kabel - tsentraalehitis, ehitise lõpetas kuppel PALAZZOD Muutuvad aadlike ja jõukate linnakodanike paleed Ilmuvad suuremate akendega linnapaleed, mida nimetatakse palazzod Tuletavad põhiplaanilt meelde kastell-linnuseid Omapärane ladu, mida nimetatakse rustikaks, tüüpiline vararenessansi palazzodele Lame katus Otsitakse jumalikke proportsioone, mis peaksid andma ilusad kooskõlad Eriti populaarne on kuldlõige (kuldlõike proportsioonid) Sõltub eri osade omavahelisest suhtest (suhe peab olema 1) Kuldlõike puhul on rütm: Tsentraalperspektiiv - vaataja jaoks valitud keskpunktist ruumiillusioon
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust!
- proportsionaalsus - baasi ja kapiteeliga sambad - poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) - VIILUD akende ja uste kohal - korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil - fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. - KULDLÕIKE REEGEL ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: - madal katus - raskepärased ja kindlusetaolised - tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega - akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed - domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) - rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms)
tippsaavutust. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud inimese tühisust jumala kõrval. Austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Antiikkultuuri hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Antiikkultuuri taunimise asemel väärtustamine ja jäljendamine kunstides, teaduses, igapäevaelus ja kirjanduses. Muutused arhitektuuris: rooma(kuplid)-kreeka(sambad) ehitiste jäljendamine, suured kuplid ja sammastikud, siseõuega palazzod, mugavus, ilu (maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed). Muuused kunstis: piibliteemade kõrval antiikmütoloogia. Palja inimkeha näitamine(sobis kokku humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest), inimses kujutamine võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täiuslikult. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik kirik maailmas; ehitati ligi 100 a; rajati keiser Constantinuse ajal ehitatud kiriku
tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. ● 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. ● Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD – 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: madal katus raskepärased ja kindlusetaolised 6 tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Oluliseks muutus isikuvabadus. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused ja leiutati trükikunst. Vara-renessanss 15 saj. Kerkis esile uus klass kodanlus: jõukad kaupmehed ja pankurid, kes soovisid elada luksuses nagu ülikudki. Hakati koguma antiiki. Antiigimatkimine sai elunormiks. Matkimise pärast nimetataksegi 15-16 saj kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". Keskuseka sai Firenze. Kitsaste ja kokkusurutud elamute asemele palazzod (paleed). Esmakordselt tõuseb maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Inimkeha kujutamine, iluideaalid. Donatello ,,Taavet" renessansiajastu iluideaal ja eluhoiak (julguse ja tubliduse hindamine). Kõrgrenessanss 16 saj. Arhidektuuri rajaja Donato Bermante, keda huvitas eelkõige kuppelehitiste projekteerimine. Eeskujuks võeti Rooma Panteon. Tema looming on mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ehituskunsti. Silmapaistvamad kunstnikud: L. Da Vinci, Michelangelo, Raffael
Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetida ja teadlaste seltskonda. Renessanss arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Selle sajandi alguses olid firenzelased saavutanud sõjalisi võite ning see täitis neid uhkusega. Patriootilise vaimustuse väljendamiseks tellisid linnavalitsus ja rikkad linlased arvukalt kunstiteoseid linna avalikesse paikadesse. Palazzod. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid (it. k. palazzo). Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnud. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Nad erinesid gooti stiilist: kadunud oli teravkaar, akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või siis ümarkaarsed
2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1- korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss
Palazzo on vanim ja levinuim linnalossitüüp vararenessansi arhitektuuris, see on range kindlusetaolise üldilmega, pakkudes ülikuile kaitset ülestõusude ja sõdade korral, mida tollases Itaalias sagedasti ette tuli. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, keskosas asuva siseõuega, mida ümbritses sammaskäik. Tavaliselt oli hoone kolmekorruseline. Välimine hoonepool oli reeglina tehtud või kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruste kaupa. Hilisemad palazzod olid rikkalikumalt kaunistatud, samuti tõstetakse esile Veneetsia paleesid. Linnalähedaste paleede armastatud asukohaks oli künkanõlv, kus ka üle müüride avanes vaade ümbritsevale maastikule. Losside lahutamatuks osaks ning uue mõttelaadi väljendajateks said ka aiad. VILLAD. Villaarhitektuur oli loodud, et: · seostada inimloodut loodusliku ümbruskonnaga; · luua arhitektuurilist lähenemist ning eemaldumist; · lõbustada ja olla inspireeritud;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
