Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"palazzod" - 68 õppematerjali

palazzod – linnaloss, mis sarnaneb konvendihoonega, kuid on lameda katusega Kolmekorruselised 4 tiiba, nelinurkne siseõu Kadunud on teravkaar Raskepärased ja kohmakad kindluse moodi ehitised Kasutatakse rustikat – esimesel korrusel tahumata kivid Teisel korrusel laiad vuugivahed ja kolmandal krohvitud sein Nt. Palazzo Medici Firenzes Hiljem muutuvad palazzod peenemaks, suuremad aknad, avatud tänava poole, antiikarhitektuurist laenatud detailid
thumbnail
2
doc

Kunsti ajalugu skulptuurid ja maalid renessanssi ajast

saj. ­ 1504a., Itaalia Mida renessanslikku on kujus näha, mis ei ole renessanslik? M tõlgendus on erinev, kui nt. Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike, siis M Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. II ­ Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja...

Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss ja Humanism

Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ­ ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehitus kiriku püstitamisel. Kõige suurejoonelisem kirikuehitis on Peetri kirik, Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad 2 Jan van Eyck ­ Madonna kantlser Roliniga, Madalmaad 3 L. Da Vinci - Mona Lisa, Itaalia 4 A. Dürer - Püha Hieronymus, Saksamaa 5 Michelangelo ­ Taavet, Itaalia 6 P...

Kunstiajalugu
227 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte renessansist

Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) ­ Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod ­ Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast ­ 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata...

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Renessanss + Itaalia

Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole...

Kunstiajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused?

Kesk ­ Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte. Prantsuse kunstnikud olid silmapaistvalt iseseisvad portreekunsti. 5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris? Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Palazzod, alberti

Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod ­ Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata...

Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Itaalia arhidektuur

Filippo Brunnelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister kuulsamad tööd:firenze toomkiriku kaheksathuline kuppel, firenze leidlaste kodu,1421 san lorenzo kirik,pazzi kabel Leon Battista Alberti(1404-1472) Temaga koos tuli uus palazzode tüüp(akende vahel on pilstrid) mõisted:palazzod-firenze patriitsiperekondade paleed Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kab...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Renessanssi maalikunst ja vara-renessanss Itaalias

Hakkasid levima ka õlivärvid. Itaalia · Firenze. . Filippo Brunelleschi(1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Firenze toomkirik (kaheksatahuline kuppel: kõrgus 102 m, läbimõõt 42 m) Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Palazzo Rucellai Lorenzo Ghiberti(1378-1455) ­ Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav" Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle...

Kunst
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renessans

k), renaissance (pr.k) taassünd. Maalikunst ja arhitektuur Itaalia 15. saj toimusid Utaalia arengus võrreldes ülejäänud Euroopaga suured muutused. Erinevalt teiste riikide küla elule ja naturaalmajandusele toetuvast ühiskonnakorraldusest tekkisid Itaalias mitmed väikesed aga rikkad linnriigid (Veneetsia, Genova, Firenze). Rikkuse allikaks oli: 1. kaubandussoodne asukoht ja idaluksuskaupade vahendamine Euroopasse. 2. Tööstuse arengmanufaktuurid, villa töötlemine. 3. võtsid kasutusele rahamajanduse, Maailma esimesed pangad Firenzes. Medicid Pangandusega rikasutunud suguvõsa, kes valitses Firenzet ligikaudu 300 aastat. Andsid laene Euroopa kuningakodadele. Sellest perest pärineb 3 paavsti ja 2 Prantsuse kuninakannat. Tuntuim on Lorenzo I Tore kes valitses Firenzet türannina, aga oli suur kunsti ja kultuuri austaja. Koondas oma õukoda maailma kuulsaid kunstnikke, teadlasi ja kultuuritegelasi. Muutuma hakka...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gooti kunst

Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed) Loodi ratsamonumente (Colleoni ratsamonument Roomas) Maalikunst Hakati lähtuma loodusest ning õpiti kujutama ruumilisust, varjutamist,...

Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias Rooma eeskujul võeti taas kasutusele ümarkaar, silindervõlv, sambad, friis, väänisornament e. grotesk. Ehitati uhkeid palazzosid. Olid tavaliselt 4-nurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Gootikale omane vertikaalsus asendus horisontaalsusega, hoonete korruste vahesid tähistati garniisiga, katus valmistati madal ja lame. Palazzod olid enamuses 3-korruselised, nende alumise korruse välisseinad laoti tahumata kividest, ülemiste korruste seinad aga mõnevõrra peenemalt töödeldud kividest. Rustika ­ tahutud kiviplokid(jämedalt töödeldud kiviladu). Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis....

Kunstiajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kunastiajalugu

Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Pilippo Bruneshlenchitegi esimesena toomkirikule kupli nelitise kohale. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Ilmalik arhitektuur. Sama mees P.B tegi ka hüljatud laste kodu millel oli palju sambaid ja kaari. Hooned olid venitatud horisontaalis pikaks ning uste kohal olid antiigipärased viilud. Lisaks oli veel palju sambaid. Leon Battista Alberti tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega ehitised, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Tiivad olid pikad ja madalad. Neid lasid ehitada rikkad. Aknad suurenesid ja esile pääses omaniku rikkus. Katust polnutki näha. Alumine korrus robustselt laotud. Mida kõrgemale seda korralikumalt laoti. Palazzod olid tellistest laotud. Aknad olid ülevalt kaarjad. Akende vahele ehitati pilastreid mille ülesandeks oli kaunistada. Tekkis arvamus, et hoone ilu peitub õiges proportsioonis. Kuld lõige! SKULPTUUR: 15...

Kunstiajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Referaat Itaalia vararenessanss

Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive. Albertiga on seotud uus palazzo tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi taakaalu kandvate osade vahel. Nii muutusid palazzod järjest rohkem lossitaolisteks. Skulptuur Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid...

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kunstiajalugu

1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 ­ tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku ­ puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks. Firenze tähtsamad ehitised olid ka palazzod ­ Firenze patriitsiperekondade(kõrgkihi) lossid/paleed. Kolmkekorruselised, sisehooviga, neljast tiivast koosnevad ehitised, katus oli väga madal. Vanemad palazzod on raskema väljanägemisega, olid laotud tellistest ja kaetud kiviplokkidega. Samas on seal näha ka uue kunsti jooni ­ teravkaared pole nelinurksed, akna- ja ukseavad. Hakatakse rõhutama horisontaali. Palazzode kolm korrust on erinevad. Esimene korrus ­ kaetud rohmakalt tahutumata kividega, teine korrus ­kergem, ilusam,...

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Ta on 8-tahuline Väliselt küllaltki lihtne, lõpeb üleval suure laternaga, ümmargused aknaavad Marmorist ehitatud gooti katedraal Teravkaared kaovad ja tulevad asemele ümarkaared või täisnurksed ukseavad ja aknad Lk 36 San Lorenzo kirik (Tsentraalehitis) Pazzi kabel - tsentraalehitis, ehitise lõpetas kuppel PALAZZOD Muutuvad aadlike ja jõukate linnakodanike paleed Ilmuvad suuremate akendega linnapaleed, mida nimetatakse palazzod Tuletavad põhiplaanilt meelde kastell-linnuseid Omapärane ladu, mida nimetatakse rustikaks, tüüpiline vararenessansi palazzodele Lame katus Otsitakse jumalikke proportsioone, mis peaksid andma ilusad kooskõlad Eriti populaarne on kuldlõige (kuldlõike proportsioonid) Sõltub eri osade omavahelisest suhtest (suhe peab olema 1) Kuldlõike puhul on rütm: Tsentraalperspektiiv - vaataja jaoks valitud keskpunktist ruumiillusioon...

Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Konspekt

peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik...

Kunstiajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Renessanssi üldiseloomustus, kunstnikud

Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 6. Kes avastas tsentraalprojektsiooni?: Brunelleschi 7. Mis on tuumpunkt?: Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned. 8. Milline oli palazzo välisilme?: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga...

Kunstiajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kunsti ajalugu

1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel. · Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga. Katus oli paleedel madal. Laotud olid need tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. · Leon Battista Alberti oli kuulus arhitekt ja kunstiteoreetik. Ta oli mitmekülgselt haritud, tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema...

Kunst
55 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prantsuse kunst 16. sajandil

sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste...

Kunstiajalugu
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun