Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas.
Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide meelsetel riikidel poliitiline ja sõjaline tegevus. majandusraskustest välja Seadustati NSVL-i vägede saada ja olema aluseks viibimine Ida-Euroopa
hakkab Isabel .Isabel abiellus Argoonia kuninga pojaga Fernadoga 19 aastaselt 19 oktoober 1469 aastal. Abieluga ühendus Kastiilia Leoni riik Argoonia riigiga. Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi. Austab kirikukäske , aadlikke ja valvab kuningriigi heaolu eest. Isabelil kasvas uus ja parem sisepoliitika ja oli ainuvalitseja kastiilias. 1475 Sagovia pakt Isabel valdab mõlemat riiki ja on nende kuninganna pärast riikide ühinemist. Isabel võttis harituid inimesi oma isiklikku armeese. Kastiilia tahtis ülikooli haridusega inimesi kiriklikeks sisepoliitilisteks ülesanneteks. Isabel toetas monarhia võimu ja ainsat käsku. Isabeli range juhtimine all viis abslutismile autoritaalsele riigile kohandadas Feodaal aja . Kastiilia üleminek uusaega Feodalism edasi monarhiasse. Isabel saatis Kolumbuse tundmatule ookeani reisile 2 jaanuar 1492
jälgima, et ei tehtaks saatuslikke vigu, mis võivad meile maksma minna oma riigi. Kuid tagantjärgi oleme me ju kõik targad rääkima, mida oleks võinud teha teisiti. Tehtud vigu ei saa aga enam tagasi võtta. Nimelt, sai Eestile ju saatuslikuks ,,Orzeli" juhtum, kus Eesti kohustus oli sadamasse tulnud laeva interneerida, kuid seda tehti hooletult. Seega andis ka Eesti ise NSV Liidule ettekäände ründamiseks, mida muidugi ka kasutati ära ning meid sunniti sõlmima vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt võis NSVL tuua oma sõjaväebaasid Eesti territooriumile. Võib isegi öelda, et selle hooletuse tõttu oli Eesti oma iseseisvuse juba NSV Liidule maha mänginud ning oma riigi säilitamine ei olnuks enam võimalik, sest sellest paktist edasi läks juba kõik aimatavalt: esitati ultimaatum, mille kohaselt loodi nõukogudemeelne valitsus ning Eesti okupeeriti. Eestil puudusid alternatiivid kuna suhtuti kergekäeliselt oma vabaduse kaitsmisesse ning reaalsetesse ohuallikatesse
Ladina juriidiline terminoloogia 16.10. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstid: A rühm: tekst 11 (laused 1-4, 7, 9-11, 13-17), tekst 14 (laused 1, 2, 7-9) tekst 15 (laused 2-15) B rühm: tekst 12, tekst 13 (laused 1-10), tekst 14 (laused 10, 11, 15-17) NB! Ase- ja arvsõnade kohta vt lk 106-114. 2) Seminari alguses toimub tunnikontroll, materjalid on ÕIS-s. XI 1. ja sina, brutus! Sina ka, brutus! 2. ma ei pea midagi inimlikku endale võõraks. 3. ise 4. rahu teile 7.Quiritiumi seadusest on minu maatükk. 9. isesugune, omanäoline, eripärane 10.selleks 11.see on 13.iseenesest 14. seadusest endast, fakist endast 15. 16 17 XIV 1. kaheteistkümne tahvliseadused on iidsed rooma seadused. 2.laste kolm õigust 7. 8.esmapilgul, näiliselt 9. esimene võrdsete seas XV 2.kaasaarvatud, väljaarvatud 3.asjaoludele vastavalt 4.nii, nõnda, sel viisil 5.sealsamas, samas kohas 6.(kuskil) mujal 7.piisavalt tark 8.nagu allpool, nagu ülalpool 9.vahepeal, esi...
1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud p...
Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel · Reini pakt: Sks-Belgia ja Sks-Prantsuse piirid pidid jääma puutumatuks; loodi Reini demilitarisatsioonitsoon (vaba sõjaväest ja relvadest). Pakti karandid Itaalia ja SB. · Tugevnesid äärmusliikumised Euroopas: 1. kommunism palju toetajaid; hüvesid jagatakse vastavalt vajadustele; 1919 Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal) üle kogu maailma komm parteisid ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
selleks diplomaatiat. 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine maailmas 1930. aastatel. 6. Kuidas aitas 1929. aasta USA-st alguse saanud majanduskriis kaasa rahvusvahelise olukorra teravnemisele? 7. Miks teravdas Hitleri võimuletulek rahvusvahelist olukorda maailmas? Saksamaa sai rajada sõjalaevastiku 1936.a. viis väed Reini piirkonda Seati sõjaväekohustus 8. Kelle vahel, mis aastal ja miks sõlmiti Berliin-Rooma telg ja Kominternivastane pakt? Saksamaa ja Itaalia vahel, 1936.aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit. Selle eesmärgiks oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organ. vastu. 9. Esimese maailmasõja mõju maailma majanduselule. Sõja ajal toodeti sõjaks vaja minevaid asju, rahva toiduainete ja tarbekaupade varustamine oli teise järguline Majandussidemed riikide vahel katkesid, kuna impeeriumid lagunesid ja muudeti piire. Paljudes riikides oli sõja purususi
Eesti liitumine Nõukogude Liiduga- annektsioon või rahva tahe? Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma
Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll. 4) Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale? Eestle määrati kindlaks riigipiirid.Venemaa saatis laiali väeosad ja Venemaa eestlased võisid tulla koju. Eesti vabanes kohustusest ja sai 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kinnitas, et tunnistab Eesti iseseisvust. 5) Milles seisnes Briand-Kelloggi pakt? Kohustati loobuma sõjast 6) Täida tabel Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel! majandus Majandus õitses, rahvas rikastus kiirelt kuni majanduskriisini. Kus rahavs enam ei suutnud laenusid maksta ja pangad kukkusid kokku. Suur pankroti laine, kus miljonid jäid tööta. sise- poliitika Riik toetas uute töökohtade loomist, maksti töötu abiraha, pensioni, taastati inimeste hoiused. Kehtestati miinimum töötasud. välis-
18. sept 1944 - üritati taastada Eesti iseseisvust, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, oma tegevuskava, Riigi Teataja trükkimine. 14. juuni leinapäev- kuna 14. Juunil 1941. aastal toimus esimene küüditamine. Põhjus- riigiteenistus. 28. september 1939. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakt ehk baasideleping, kuna selle lepinguga lubas Eesti Punaarmee Eesti pinnale omi baase ehitada. Tagajärjeks oli okupatsioon. 22. juuni 1941- Vene- Saksa sõda ( metsavennad võitlesid Punaarmee vastu, Suvesõda. Metsavennad püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd, võtsid võimu oma kätte paljudes linnades, ründasid asutusi, purustasid raudtee- ja sideliine).
Liit eesmärgiks laiendada nõukogudelikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ja tagasi võita kaotatud valdused, sealhulgas ka Eesti.Kuigi otseselt Moskva sõjast ei rääkinud, valmistusid nad selleks ette.Sündmuste arenedes ja eriti pärast Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmist jäi Eestil kaks valikut: kas kaitsta ennast Nõukogude Liidu vastu relvaga või Vene soovidele vastu tulla. 1939. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Eesti juhid seda rahvaga ei arutanud ja ei näidanud ka üles vastupanu ning olid sellega nõus. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat
Kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? 1.septembril 1939.aastal ründasid Saksa tankid ja pommitajad Poolat ning algas ajaloo veriseim sõda. Nagu I maailmasõda, nii haaras ka II maailmasõda kogu maailma, võideldi maal, õhus, merel. Sõja tulemusena purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Mitmed riigid kaotasid iseseisvuse. Surma sai 45 miljonit inimest ja suur osa Euroopast oli varemeis. Kuid kes on süüdi II maailmasõja puhkemises? Teist maailmasõda peetakse paljuski Esimese maailmasõja loomulikuks jätkuks, sest Saksamaa tahtis kätte maksta Esimese maailmasõja kaotamise ja pärast seda kehtestatud reparatsioonide eest. Vastavalt Versailles' rahulepingule oli Saksamaa demilitariseeritud. Saksamaal ei tohtinud olla tanke, pommituslennukeid, allveelaevu ja paljusid teisi moodsa relvastuse liike, mis tegi Saksa armee strateegilises mõttes olematuks suuruseks. Selles olukorras tegi Stalin Saksamaale ettepan...
Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda. Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis II maailma sõda oleks ära jäänud? Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab toimida vastavalt oma soovile, kas minna sõtta või mitte, kas pooldada riigi juhi otsuseid või vastupidi
võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis tekitas suuri vastuolusid 30. november 1939 13. märts 1940 Ida-Soomes toimunud Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid tulutult. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demokraatlikud riigid mõistsid, et tuleb üles kaaluda Moskva jõud. Nad hakkasid otsima liitlasi ja moodustama erinevaid liite. Selle tulemusel tekkis ÜRO (1945), mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. 1949. aastal kinnitati Põhja- Atlandi pakt, mille tulemusel tekkis NATO, mis pidi samuti tagama rahvusvahelise julgeoleku ning stabiilsuse. Ma arvan, et just need liidud aitasid vältida NSVL-i täielikku mõjuvõimu, sest ÜRO osales Korea ja Vietnami sõjas. Ilma ÜRO sekkumiseta oleks ka Lõuna-Korea arvatavasti kommunistlik. Võitlus toimus ka ideoloogiliselt. NSVL soovis, et kogu maailmas valitseks kommunism. Kommunistlikuks muutus 1949. aastal Hiina Rahvavabariik. Põhja-Koreas
sõjaväega), et selle abil teostada maailmarevolutsioon Poliitilised repressioonid 1920ndate lõpust- näidiskohtuprotsessid GPU, OGPU, NKVD- Nõukogude poliitilised uurimisorganisatsioonid 1930ndate II pool- ÜK(b)P's suurpuhastus Hävitati enamiks sõjaväeladvikust Loodi stalinlikud koonduslaagrid 1936-1938 mõrvati üle 7 miljoni inimese Mitmed miljonid surid koonduslaagrites II MMS 23. aug 1939.a. Molotov-Ribbentropi pakt 22.jun. 1941.a. Hitler ründab NL-i Võit Saksamaa üle 1949- NL-il oma tuumapomm Uued plaanid maailmarevolutisooniks (uus sõda pidi algama 1955.a.) 1949. a.- Korea sõda Surm 5.Märts. 1953 Stalini surm (mürgitati KGB juhi Lavrenti Beria poolt, et vältida uut sõda mida NSVL poleks olnud suuteline pidama) Tuntumad tsitaadid Surm lahendab kõik probleemid. Pole inimesi, pole probleeme.
augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. baaside leping - Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel. Narva diktaat -
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7
Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. VLO(1955-1991)- Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Marshalli plaan(Euroopa taastamise programm)- USA poolt loodud 1947 a. mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle Trumani doktriin- abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas
lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus -sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt uolusid. Prantsusmaa majanduslik areng -majanduse areng aeglustus, sest: -kaotati Lotringi rauamaak -tuli maksta kontributsiooni -kivisütt tuli sisse osta -siseturg kitsas -Prantsuse majanduse omapäraks kõrge pangakapitali kontsertratsioon, valitsesid kolm suurt panka, kapitali väljaveo poolest Suurbritannia järel teisel kohal, raha paigutati Venemaale, Balkanimaadesse, Türgisse -iseloomulik oli, et suur osa keskkodanlusest elas ettevõtetesse paigutatud kapitali protsentidest,
Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti? Sõlmiti üksteisega rahu (mittekallaletungileping), kuid sellele lisandusid ka salajased lisaprotokollid millega jaotati Euroopa omavahel ära. Mis tulemus oli? Kumbki riik ei plaaninud tegelikult mittekallaletungilepingut selle kehtimisaja lõpuni täita. Leping lõppes 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. Huvitav on see, et Eesti kaasaarvatud
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita)
suhted. Ainsaks erandiks oli NSVL, kuna tema mõjusfääri kuulus Ida-Saksa (Ida-Saksa oli NSVL okupeeritud territoorium). NATO (1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi lääneriikide sõjaline blokk, kuhu kuulusid algul 12 riiki (Belgia, Luxemburg, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada). Praegu kuulub NATO-sse 28 riiki. Tegutseb kollektiivse kaitse põhimõttel. Juhtorganid asuvad Brüsselis. Brüsseli pakt (1948) - 5 riiki 50 aastaks poliitilise, majandusliku, sõjalise koostööleppe, et seista vastu NSVL ideoloogilisele ja sõjalisele ohule. Külm sõda (19451990) enne II MS lõppemist oli NSVL kehtestanud Ida-Euroopas oma võimu ja ideoloogia ning hävitas sealse demokraatia. Lääne-Euroopa hakkas tihedamat koostööd tegema USA- ga, kartes NSV Liitu. Külma sõja teljeks oli USA ja NSVL vastasseis (nende ideoloogiate demokraatia ja diktatuuri - vastasseis)
LIEBKNECHT ja ROSA LUXEMBURG, nad tapeti. Türklaste isa ATATÜRGI pani aluse kaasaegsele Türgile, olles türklaste isa. Alustas ülestõusu, mille eesmärk oli Sevres'i rahulepingu tingimuste tühistamine. Adolf Hitler Tuli võimule 30.01.1933. Prantsusmaa tungid aga Saksamaale, et oma reparatsioone saada Dawesi plaan - ammerika pankur, riigitegelane 1924a. võttis vastu reparatsioonimaksude kava. Fikseeris rep. Üldsummat. Briand'i-Kellogi Pakt 1928a. rahukindlustamiseks, 15 riigi esindajat kirjutasid Pariisis alla. Hiljem oli juba lisandunud 50 riiki. Suur Majanduskriis e. Suur Depressioon 1929-1933 Ameerikas - Hinnad kukkusid, aktsiate väärtused langesid, inimesed olid ennast lõhki laenanud Franklin D. Roosevelt ,,Uus kurss/New Deal" valiti 1932a. Presidendiks, Eesmärk-> päästa kapitalism ja panna see paremini tööle *võeti vastu seadusi *korraldati ühiskondlike töid *tühistati kuiv seadus *erakorralised seadused
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
seati sisse üldine sõjaväekohustus, kuigi Versallesi lepngus oli kirjas, et Saksamaa ei tohtinud omada rohkem kui 100000 sõjaväelast. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. See tõttu kasutas Saksamaa juhust, mis oli ka kaval riigi poolt, kes kavatses sõtta astuda. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks, kus osales ka Venemaa sõjavägi. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. 23.augustil 1939 tegid Hitler ja Stalin MRP pakti ( mitte kallale tungi part) koos lisa protokolliga, kus
18. septembril 1944. asstal nimetati ametisse Eesti Vabariigi uus valitsus, kuid iseseisvust kaitsta ei õnnestunud. Septembri lõpuks oli punaarmee käes juba terve Mandri-Eesti, Saaremaa langes novembri lõpul. Paljud Eesti riigitegelased langesid nõukogude võimuorganite kätte, Vähesed Läände jõudnud valitsusliikmed lõid hiljem Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Kahjuks jäi taas Eesti iseseisvus väljakuulutamata. Kokkuvõtteks, Molotov- Rbbentropi pakt, mis määras ära huvisfäärid Euroopas, jättis väikeriikidele nagu Eesti väga väikesed võimalused ennast kaitsata. Abi ei olnud loota kelleltki, sest kas oldi mittekallaletungilepinguga seotud või siis oldi teise maailmasõjaga tegemistses. Mis see väike Eesti Vabariik ikka annab ,pole vahet, kas on iseseisev või kellegi kooseisus. Sellest lähtudes, võib väita, et Eesti Vabariiki valitsusel polnud mitte midagi teha, et ennast kaitsata. Valik oleks
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
Naistel soovitati loobuda tööst, ratsutamisest ja pikkade pükste kandmisest; pidid jääma koju ja võimalikult palju lapsi sünnitama Eesmärk muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustamisel (antarkia) Kampaaniad Automagistraatlide ehitamine linnadesse suurejoonelised hooned 1929. a kokkulepe Rooma paavstiga Lateraani pakt paavst aksepteeris fasistlikku valitsust ja Mussolini kuulutas Itaalia ametlikuks usuks katoliikluse · Natside tõus võimule - miks see juhtus? Ülemaailmne majanduskriis Kardeti kommunismi võimuletulekut Ei olda rahul rahulepingu tingimustega Vajatakse kõva käega juhti · Hitleri nimetamine kantsleriks, tee diktaatoriks.
maailmarevolutsioon ja laiendada oma territooriumi. 1930. aastate lõpuks tugev Punaarmee ja võimas sõjatehnika. Jossif Stalin Kui Saksamaa võtab uueks sihiks Poola, saab lääneriikide kannatus otsa. Suurbritannia ja Prantsusmaa hakkavad otsima Hitleri-vastast liitlast ja soovivad sõlmida liidulepingu Nõukogude Liiduga. Paraku läbirääkimised kukuvad läbi. MRP Samal ajal Nõukogude Liidu ja Saksamaa lähenemine 23. augustil 1939 sõlmitakse MOLOTOV- RIBBENTROPI PAKT ehk MRP. Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa Lepingu sisu: Mittekallaletungileping: teineteist ei rünnata 10 aasta jooksu. Salaprotokoll: Ida-Euroopa jagati mõjusfäärideks. Eesti jääb Nõukogude Liidu mõjusfääri! MRP tegi NSVL-ist ja Saksamaast poliitilised liitlased. 1. septembril 1939 tungib Saksamaa läänest Poolasse- algas Teine maailmasõda. 3. septembril 1939 kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17
Põhjenda antud seisukohta. - Maksutulud vähenevad, kui majanduses on langusfaas (retsessioon) - kui majanduses on langus, siis sotsiaalkulutused suurenevad - ei ole viitaega(sdi), ega otsustusprotsessi, toime avaldub koheselt - rusikareegel, defitsiit suureneb 0,5% SKPst, kui SKP kasv väheneb 1%. 19. Stabiilsus ja kasvupaktil (SGP) on neli elementi. Nimetage need ja kommenteerige lähemalt. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1. Definitsioon, mis on ülemäärane defitsiit Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, st nende riigieelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis. Eesmärgiks oli piirata inflatsiooniriski (Maastrichti lähenemiskriteerium)
Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest
Sellega õhutasid nad lääneriike neid maid kaitsma. Ning kui juba vaadata kuupäevi, siis oleks ka loogiline, et MRP sõlmimine on peamine põhjus, sest Teine maailmasõda algas üheksa päeva peale MRP sõlmimist. Mina vaataks põhjustega natuke varasemasse aega ning arvaks Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks Hitleri liiga suure ahnuse. Kui tema poleks tahtnud oma maad nii palju laiendada, poleks nad Staliniga nii suurde vastuollu läinud ning pakt oleks jäänud sõlmimata. Aga samas, kui maailmasõda poleks paktisõlmimisega puhkenud, oleks see varem või hiljem kuidagi moodi ikka puhkenud, sest sel ajal olid kõik suurriigid väga vallutushimulised. Eks näis, kaua Euroopa Liit kestab. :)
Eesti II maailmasõja ajal Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP(Molotov-Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestija...
mittevahelesegamispoliitika. Kuid diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas NSV Liit ja Franco pooldajaid Saksamaa.1939aasta 1. aprillil kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 23.augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas kõigi suureks üllatuseks omavahelise mittekallaletungilepingu, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajaselt jagati ära Ida-Euroopa, nii et Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia anastamiseks, kuid Poola pidi pooleks jagatama. Hiljem müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades vastutasuks osa Poola territooriumist, mis oli kuulunud NSV Liidu mõjusfääri. Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas uue maailmasõja algust.
I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija
· 1917, 28. nov Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis · 1918, 24 veeb Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas · 1918, 28 nov algab Vabadussõda · 1919, 23. aprill tööd alsutab Eesti Asutav Kogu · 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu · 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde · 1939, 23. aug Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939, 28. sept allkirjastatakse baasideleping Venemaaga · 1940, 17. juuni NL okupeerib Eesti · 1949, 21. juuni lavastatud riigipööre · 1940, 21-juuli Riigivolikogu kuulutab välja Eesti NSV · 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine · 1944, 18.-22. sept Otto Tiefi valitsus · 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused
Seal ei antud neile aga suurt otsustusõigust. Siiski said eestlased teha ise valikuid, kas astuda suurele vaenlasele vastu, või alistuda. Enamus eestlasi valis vastuhakkamise. Olid nende tehtud otsused aga õiged? Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. 21. juulil kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kõikjal hakkas toimuma venestumine ja 1940
Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski olnud väga raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet läbi Balti keti, milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud raske neile kõigile vastu astuda. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis oli ka USA selle poolt, et Baltimaad saaksid vabalt tegutseda. Ühtlasi oli just tulnud saladuskatte alt välja Molotov-Ribbentropi pakt, mis kindlasti valmistas NSVL nn piinlikust ja pinget. Kogu Baltimaade okupeerimine tundus (ja oli ka) ju teistele riikidele ebaõiglane. 5) Valige aastatest 1987-1989 kolm kõige suurema järelmõjuga sündmust. Põhjendage. Fosforiidisõja võit- eestlased tundsid esimest korda, et suudavad koos tegutsedes võimudele vastu astuda ning et neil on koostööd tehes jõudu. Just selle sündmuse võit pani rahva vabadusliikumise poole hoogsalt tegutsema.
mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid
See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. Ida-Euroopa riigid loobusid Moskva survel sellest majandusabist ning moodustasid VMN-i. Pidi aitama Moskvameelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. Hiljem liitusid ka Mongoolia, Kuuba, Vietnam. Sotsialistlik majandusmudel osutus kapitulismiga konkureerudes elujõuetuks ning varises kokku 1980. Varssavi pakt 1955.a moodustasid Ida-Euroopa soitsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile ( NATO ) oma sõjalise ja poliitilise liidu Varssavi Pakti. Rõhutati ühistegevust ning võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Nõukogude Liit kasutas Varssavi Pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastase väljaastumise mahasurumiseks 1956. Aastal Ungaris ja 1968. a Tsehhoslovakkias.
Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, järelikult ei suudetud kuhjunud konflikte lahendada ning see viis sõjani. Teises maailmasõjas sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt,mis oli mittekallaletungi leping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingu pool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled ehk Saksamaa ja Venemaa neile piiritletud maid vallutama. Stalin okupeeris peale Bessaraabia ka Rumeeniale kuulunud Bukoviina. Stalini tegu aga tekitas Saksamaale pahameelt. Järelikult, võib sõja tekkepõhjuseks pidada ka seda, miks sõda oli paratamatu. Venemaa ei pidanud kokkuleppest kinni.
oli viia läbi maailmarevolutsioon. Ta tahtis katta maailma kommunismileeriga. Samas kui teisel pool oli Hiler, kes propageeris aaria rassi ning soovis kõik teised rassid hävitada, eesotsas juutide ja venelastega. Ma arvan, et need olid märgid sellest, et Saksamaa ja NSV Liit on sõjaks valmis. Ei oleks saanud maailmasõda ära hoida, kui tekib nii suur huvide kokkupõrge, et miski enam seda ei peata. Teises maailmasõjas sõlmiti kõigile suureks üllatuseks Molotov-Ribbentropi pakt, mis oli mittekallaletungi leping ehk lubati teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled ehk Saksamaa ja Venemaa neile piiritletud maid vallutama. Stalin okupeeris peale Bessaraabia ja Bukoviina. Stalini tegu aga tekitas Saksamaale pahameelt. Järelikult Venemaa ei pidanud kokkuleppest kinni ning MRP sõlmimine tähendas uue maailmasõja algust.
abi jaotamise üle. Seetõttu NSV Liit ja teised sotsialistlikud riigid keeldusid. 1948-52 aidati 17 riiki kokku 13 miljardi $ eest. Enim aidati Inglismaad, Prantsusmaad, Itaaliat, Lääne-Saksamaad. Soome aga ka keeldus abist. Riikide liitude ehk blokkide kujunemine: Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Praegu on NATO liikmeid 19: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952.
Singende Revolution und Sängerfest Eneli Kajak Januar 2008 SINGENDE REVOLUTION 1987-1992 Lied: estnische Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude) Singende Revolution - nationale Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallin...
BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
