(01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarimaa ja okupeeris Reini
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05
enam edasi ei saa. USA lubas, et edaspidi aitab riike, kes vajavad abi (sõjaline, majanduslik abi) Marshalli plaan - EU taastamise programm. Nägi ette enda Euroopale majanduse taastamiseks 13 miljardit dollarit. Abi sai 16 Euroopa riiki. Jugoslaavia oli ainus sotsialistlik , kes sa selle plaani alusel abi, kes julges seda võtta. Majandus võrreldes teiste sotsialistlike riikidega heal järjel. Märts 1948 - luuakse sõjajärgne EU esimene sõjaliit. Brüsseli pakt ehk Lääne liit - kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg. Peadselt saadi aru, et sellest sõjaliidust on vähe. Aprill 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Selle asutajad olid Lääneliidu ja Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Eesmärk - sõjalise koostöö ja kommunismi pidurdamine, vastukaaluks sellele moodustasid NSVL ja temast sõltuvad riigid Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO).
Diktatuur tugevnes, demokaartia nõrgenes- see kõik tekitas uusi konflikte ning teravdas ka rahvusvahelist olukorda. Teise maailmasõja puhkemisel oli mitmeid soodustavaid asjaolusid. Nende alla kuulusid poliitilised eeldused, majanduslikud- ning ideoloogilised eeldused. Poliitilisest küljest ei suutnud Rahvasteliit oma ülesannetega toime tulla ning sõjakaid suurriike, nagu Saksamaa, Venemaa, Itaalia, ei suudetud enam ohjeldada. Peale seda loodigi Molotovi-Ribbentropi pakt, mis tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Minu arvates aga ei olnud selle pakti koostamisest erilist kasu, kuna lõppude lõpuks käitusid niinimetatud ,, vastsed sõbrad",Stalin ja Hitler, siiski MRP vastu. Majanduslikud eeldused olid minu arvates kõige huvitavamad ja samas ka egoistlikumad. Saksamaa soovis arendada oma sõjatööstust, lootes, et siis saab majanduslikult heale järjele. Sõjatööstuse arendamine ja sõjaväe
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused Diktaktuuririikide sõjaks valmistumine, Saksamaa suhtes kehtestati rängad tagasimaksutingimused, uute riigipiiride määramisel ei arvestatud riikide ja rahvastega. 2. Pariisi rahukonverentsi tulemusi on hinnatud erinevalt. Ühed leidsid, et see tugevdas
sotsialismimaad (1950). · Sotsialistlik sõprusühendus (1960) N.Liidule kuulekad riigid (10 riiki). · Sotsialistliku orientatsiooniga riigid ei kuulunud sõprusühendusse; N.Liit toetas sõjaliselt, rahaliselt ja majanduslikult. · Plaanimajandus partei poolt kinnitatud plaanide alusel tootmine. · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ; N. Liidu eestvedamisel toimiv majandusalane koostöö organisatsioon (1949). · Varssavi Pakt (VLO) Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955); Ida-Euroopa sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline liit. · Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. · Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (Oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. · Enamik järgmisi kommunistlikke riike tekkisid
tööpuuduse vähendamine · Rooma linna ehitusprogramm. · Soode kuivatamine, metsatööd. · Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. · Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. · Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt) Peaeesmärgid: Benito Mussolini ja fasistlik partei lubasid tuua Itaalia tagasi Euroopa suurriigiks, tehes sellest "uue Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu Vahemere üle. Mida tegi: Etioopia vallutamine 1935 36. U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse, Lennuvägi, mürkgaas, 7 kuud sõjategevust, Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad, Itaalia astus Rahvasteliidust välja
29 sept 1938 · Sõlmis inglismaaga kokkuleppe et sakslased sõlmisid Ing,Prant,Itaala,Saksa Münchenis said õiguse suurendada sõjaväe arvu. kokkuleppe,mis kohustas TS voovutama Sueedimaa,tagades jätta ülejäänud TS puutumatuks ja TS alistuski. · Kominterni-vastane pakt 1936- NL vastu · Tehhoslovakkia häving- 23 märts esitas saksamaa ja jaapani vahel,ühines ka saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Itaalia,Hispaana,ungari. Kommunismi vastu Klaipedasse, 14 märts kuulutas iseseisvaks end võitlemiseks, Inglismaa pooldas samuti kuid ei Slovakkia ning järgmise päeval hõivasid Saksa ühinenud
aastal 12. märtsil sõjaväelise riigipöörde. Sügisel algas Vaikiv ajastu, mis kujutas endas sisuliselt autoritaarset diktatuuri. Rahvas hoiti poliitikast eemal, otsused võeti vastu kitsas ringkonnas. Ajakirjandus allutati tsensuurile, mis kulmineerus sellega, et lõpuks puudus igasugune avalik arvamus. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform. Teiseks asjaoluks oli kindlasti olukord mujal maailmas ja Euroopas. Sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP), toimus Talvesõda ning II Maailmasõda. Eestlasi mõjutas kindlasti MRP, mille alusel jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema lepinguga ka Leedu) tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest. Samal ajal kui Saksamaa kallaletung Poolale 1939. aastal vallandas II Maailmasõja, säilitas Eesti valitsus neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti
Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. · Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll,
1936-Saksamaa + Itaalia= sõjaline-poliitiline liit 1936-Saksamaa+ jaapan= Antkomiterni vastane pakt(võitlus kommunistide vastu) 1939-Hispaania kodusõda 1938-Ansluss=Austria liitmine Saksamaaga, Austriast sai Ostmarki nime all Saksamaa liidumaa. 1938-Müncheni konverents Aprillist augustini 1939 toimusid läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused
1936-Saksamaa + Itaalia= sõjaline-poliitiline liit 1936-Saksamaa+ jaapan= Antkomiterni vastane pakt(võitlus kommunistide vastu) 1939-Hispaania kodusõda 1938-Ansluss=Austria liitmine Saksamaaga, Austriast sai Ostmarki nime all Saksamaa liidumaa. 1938-Müncheni konverents Aprillist augustini 1939 toimusid läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused
võimalik Indial taotleda rohkemaid õigusi Briti impeeriumilt Seega osales I maailmasõjas umbes miljon India sõdurit India rattasõdurid Somme’i lahingus Samuti toetasid India printsid Briti impeeriumit toidu ja relvastusega. India ei saanud soovituid tulemusi - selle asemel jõustusid Indias rangemad Esimese maailmasõja lõppedes Erimeelsused kongressis hoopiski vähenesid (radikaalid+mõõdukad) Samuti Lucknowi pakt (moslemite ja hindude koostööleping poliitikas) Briti valitsus tahtis sõjaaegset kontrolli jätkata, mille tulemusel: Laialdased streigid ja protestid Amritsari tapatalgud - 15 000 protestijat, kellest ~1500 haavatud 1919 lõdvendas Briti valitsus kontrolli (Government of India act 1919): Mohandas Karamchand Gandhi elu esimeses pooles Sündis 1869 Indias rikkas peres Juriidiline haridus Londonis Võitles Lõuna-Aafrikas hindude õiguste eest,
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu.
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit *Breznev- majanduse arengu seisak(päästis nafta kõrge hind) tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud; karmistati kontrolli ühiskonnas VMN(vastastikuse abistamise nõukogu)-1949 aidata Mokva-meelsetel riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel kee...
Toompea klje all. 1959 aastast on park looduskaitse all ning on kantud koos vanalinnaga UNESCO maailma-prandi nimistusse. Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis
taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu käigus oli kujunenud välja suund taasiseseisvumisele.1979. aastal saatsid nelikümmend viis Eesti,Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ÜRO peasekretärile ning NSV LIIDU, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-ribentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. 5. Mis olid Vabadussõja ja Tartu rahu tähtsus Eesti ajaloos? Eesti võitis vabadussõja • Punaarmee väljatõrjumine Eestist • Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine Tartu rahulepinguga 6. Mis olid II ms põhjused ja mis sündmused viisid sõja puhkemiseni, kuidas Eesti okupeeriti? Versaille’s lepingu tühistamine,Saksamaa
üheparteisüsteem, lepingu Versaille 1932-1933 suur koonduslaagrid süsteemi vastu näljahäda, teisitimõtlejatele, 1925 Lacarno sundkollektiviseerimine südikaadid. konverents 1934 suur terror 1928 Briad- Kelloggi pakt keelati sõda 1933 Hitler valiti kantsleriks Märts Hitler sai erakorralised
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida
•Kollektiviseerimise käigus muutis Stalin korduvalt AINUVÕIM JA ISIKUKULTUS •1930.aastatel muutus Stalini ainuvõim nii püsivaks, et võib rääkida tema diktatuurist. •Stalinit peeti nii ületamatuks riigi- ja väejuhiks kui ka geniaalseks filosoofiks ja teadlaseks. •Stalini järgi nimetati nii laevu, asutusi, linnasid, haldusüksuseid kui ka rahvusvahelisi auhindasid. STALIN TEISES MAAILMASÕJAS •Stalini algatusel sõlmiti 23.augustil 1939 Molotovi- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda 2. maailmasõja alguseks. •Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, kuid ta plaan luhtus. •Sõja vältel vahetas Stalin korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. PÄRAST STALINI SURMA •...pani NLKP vastutuse Stalini kuritegude eest Stalinile endale, vabastades partei vastutusest. •Stalini järglased peasekretäri kohal kasutasid suure
Sõja peamiseks põhjuseks oli Esimeses maailmasõjas lahendamata jäänud vastuolud ning Saksamaa rahulolematus Esimese maailmasõja kaotusega. Sõda algas 01.09.1939 kui Saksamaa ründas Poolat. Pinged kasvasid veelgi ,,Kummalise sõjaga", mis kestis 1939 aasta sügisest kuni 1940 aasta kevadeni ja kujutas endast kaevikutes istumist, vastase ärritamist ja minimaalset tulevahetust. 1939. aastal oli sõlmitut Molotovi-Ribbentropi pakt, mis kujutas endast Eesti minekut NSV liidu mõjusfääri. Tänu baaside lepingule mis sõlmiti 28. septembril 1939, rajati Eestisse NSV sõjaväebaasid. 16. juunil 1940 esitas NSVL Eestile noodi ja nõudis sellega Eestile uut valitsust ning lisavägede sissetoomist. 17. Juuni õhtuks oli Eesti NSV liidu poolt okupeeritud. Esimene Nõukogude okupatsioon oli aastatel 1940-1941. Sellele järgnes Saksa okupatsioon aastani 1944 ja Nõukogude okupatsioon taastus 1944 aastal ja kestis 47 aastat.
,, Eestlaste valikud II maailmasõja ajal’’ Teine maailmasõda sai alguse siis kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel ning peale seda kaotas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas.
rahulepingute järgi peamiselt sõjajärgsel perioodil, et kindlustada oma riigi tagalt või rahu enda kodumaal. Rahulepingute algatajad oli peamiselt suurriigid, nagu näiteks: Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa. Minu arvamuse kohasel muutsid maailma, aga enim Versailles rahuleping, mis oli Saksamaa ja liitlasrikide vaheline. Selle käigus püüti Saksamaad võrdustada teistega, vähendades tema asumaid. Suure osakaaluga olid ka Brest-Litovski rahuleping ning Molotov-Ribbentropi pakt. Viimane neist on ehtne näide, et rahulepingus polnud vaid õilsa eesmärgiga luua rahu maailma, Venemaa soovis vaid salajase protokolliga jagada riike enda ja Saksamaa vahel, sealjuures rikkus ta ikkagi pakti tingimusi. See oli kindlasti ebaõiglane rahuleping, see tõstatas juurde vaid probleeme ja sõjalisi konflikte. Üldiselt võib pidada suurriikide lepinguid nendeks, mis muutsid maailma enim. Kuigi meid puudutab ju ikkagi enim Tartu rahuleping, mida ei saa mainimata jätta
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa
3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega. Põhjus Ületootmine Näide Kaupa toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Põhjus: Vale majandamine
Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe Austra anšluss leidis aset 1938. aasta märtsis mil Saksamaa liidab Austria enda
mobiliseeritud) Aastatel 1939 - 1945 heitsid liitlased lennukitelt 3.4 millionit tonni pomme. Keskmiselt 27 700 tonni pomme iga kuu. Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. II Maailmasõja rängeim õhurünnak: Tokyo pommitamises hukkus 83 800 inimest, 41 000 sai haavata ja 1 miljon jäi peavarjuta. Enne Teist maailmasõda elas maailmas 2,2 miljardit inimest. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni
Ristikivi romaanide ülevaade. Tallinna triloogia ,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hin...
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a
suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsiinilised katsed ;Tapmine (vt tabelit lk 100):Gaasikamber:Mahalaskmine Sõja lõpp- sakslaste järk-järguline lüüa saamine :
Kuigi sõja lõpust on möödas ligi 60 aastat on selle mõju veel tänapäevalgi tuntav. Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. Selle peale väitis Nõukogude liit, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile ja Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Ametlikult toodi selle lepingu alusel Eesti territooriumile 25.000 punaväelast .Sellega kaotas Eesti kontrolli punaväelaste tegevuse üle Eesti baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu
pikendati tähtaegu. USA andis Saksamaale laenu. Saksamaale mõjus see hästi. Kogu Euroopas pöördus majandus ülesmäge. 1920. aastal tõeline majandusbuum. Inimesed rikastusid kiiresti, majandus püsis tõusuteel. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1925. aastal toimus Locarno konverents, sõlmiti Reini tagatispakt. Saksamaa läänepiiri kindlustamine. Levis lootus, et on saabunud leppimise, üksmeelse ja rahu ajastu. 1928. aastal Briand´i-Kelloggi pakt. Kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15, hiljem veel 48 riiki. Siiski ei suudetud maailmasõda ära hoida. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Probleemid põllumajanduses 29. oktoobril 1929. a New Yorgi börsil paanika. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suure osa varandusest. Ei suudetud laene tagasi maksta pangandus varises kokku. Miljonid inimesed jäid tööta. Ostujõud langes, tootmine vähenes
1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit. 1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi ametikoht. 1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse. Välispoliitika Suurim ohuallikas Venemaa. 1920 otsustati moodustada Balti liit see ebaõnnestus. 1939 sõlmiti eesti-saksa mittekallaletungileping ja Molotovi- Ribbentropi pakt. Välispoliitika põhiroll oli julgeoleku tagamine. Üritati normaliseerida suhteid vaenlastega. Eesti otsis abi suurtelt demokraatlikelt riikidelt ja rahvasteliidult astus 1922. 1938 teatas Eesti neutraliteeti Venemaa ja Saksamaa suhtes. Kuid sest ei olnud kasu. Orienteeruti Inglismaale alguses ja pärast Saksamaale.
mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis kestis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide
1.Baaside leping, lk73.-75 28.septembril 1939 kirjutati alla NL ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. 1) Pooled lubasid hoiduda vastastikusest õõnestamisest ja lubati osutada abi kallaletungi või selle ohu korral. 2) Eesti andis NL rendile alad mereväebaaside rajamiseks Saare- ja Hiiumaal, ka Paldiskis. 3) Moskva kohustus omakorda müüma Eestile soodustingimustel relvastust 2.Baaside aeg Eesti valitsuse seisukoht NSVL tuleb Pakt sõlmida, sest muidu alustab NL Eestiga sõda mis hävitb Eesti rahva. Väideti et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi. Eesti võimalikud valikud 1) alistuda 2) alustada üksi võitlust mis ilmselt oleks lõppenud lüüa saamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3) veenda Lätit ja Leedut alustama võitlust koos
kl 1. Millist rolli mängis II maailmasõja puhkemisel 23.08.1939.a Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud leping ? - Riigid jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära. Poola jagati kaheks, Eesti, Läti, Soome jäid venemaale. 2. Millega õigustas NSV Liit vajadust, paigutada sõjaväebaasid Eesti Vabariigi territooriumile? Kuidas mõjutas see otsus Eesti iseseisvust? - 28. sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) –
Sõjanõukogudes Põhjarindel, Lääne ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina` ja 'Suure Stalinina'. Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks. Stalin suri 5. märtsil 1953 Moskva lähistel Stalingradi väljak nüüd Tornide väljak Tallinnas Stalini tänav nüüd Lossi tänav Kuressaares Stalini tänav nüüd Vestervalli tänav Narvas Stalini väljak nüüd Viru väljak Tallinnas Stalini väljak nüüd Kesklinna park Võrus Stalin suitsetas piipu ning armastas juua
Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida pakkus USA. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üe saada, samas tugevdas see neis riikides Moskva ülemvõimu. 1955 moodustasid Ida- Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile (NATO) oma sõjalise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides.
Kõik, mis kunagi oli Raamat „Kõik, mis kunagi oli” jutustab loo 1939. aasta Võidupühast kuni 23. augustini 1939. aastal, mil sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi pakt. Raamatus toimub sündmustik Eestis, alustades Palunurmest ning lõpetades Tallinnaga, kus peategelane Inge koos oma vanaisaga elas. Inge oli peale Palunurmest lahkumist tihedalt seotud oma sugulastega, kellega ta eelnevalt niivõrd kokku ei puutunud. Raamat polnud niivõrd köitev, kui arvasin seda alguses olema. Paljud tähtsusetumad tegelased ning üsna ootamatul hetkel toimunud teemavahetused tegid lugemise ebameeldivamaks, kui see oleks olnud konkreetsemalt kirjutades
II MS Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3
nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. e. Locarno konverents oli 1925. aastal Šveitsis Locarnos 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia. Locarno konverents tipnes Locarno lepetega, mis sõlmiti 1. detsembril Londonis. Muu hulgas sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. f. Kellogg-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Ühesõnaga sõda on mõttetu. 7. a. Tehakse mereväekokkulepe, sakslased hakkavad mereväge looma b. see on selle otseses tähenduses, sakslased hõivavad selle tsooni, see oli ennem demilitariseeritud tsoon ehk kus kellegi sõjaväge ei tohi olla jne, neutraalne piirkond, kuid sakslased võtavad selle oma kätte. c
kevadel okupeerisid sakslased kogu Tsehhimaa ja Slovakkiast sai vasallriik. c) Märts 1939a. Saksamaa võtab Poolalt Gelanski sadama ja Leedult Klaipeda sadama piirkonna. 3) Milline oli Poola olukord ? Nii Nõukogude Liit ,kui ka Saksamaa tahtsid allutada Poola enda maaalaks. · Saksamaa soovis näha poolat oma ustavate vasallide hulgas. · Nõukogude Liit soovis võimu laienemist Euroopas · Poola soovis säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust 4) MRP ehk MolotovRibbentropi Pakt. Sõlmiti 23.augustil 1939a. , selle kohta et Nõukogude Liit ja Saksamaa säilitavad erapooletuse ,kui üks astub sõtta mõne kolmanda riigiga. Mitte kallale tungi leping sõlmiti 10.aastaks. Lepingule lisati sala protokoll ,milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Selle alusel läksid Nõukogude Liidu mõjusfääri Soome ,Läti ,Eesti ,Poolaidaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda Poolalääneosa ja Leedu.
3. Millal ja missuguste sündmustega algas II maailmasõda? (vihik + 101) II maailasõda algas 1.sept 1939.a Saksamaa rünnakuga Poola vastu. Poola kaitseks kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 4. Kuidas kasutas NSVL ära II maailmasõja algust (1939-1940)? Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. 5. Millised maad vallutas Saksamaa II maailmasõjas? 1 Kordamine ajaloo kontrolltööks 13
o Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul, milleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi o Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt (seda võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks) 9. Perekond: o Naised: Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Dzugasvili; 18851907) Teine abikaasa Nadezda Allilujeva-Dzugasvili (19011932) o Lapsed: Poeg Jakov Dzugasvili (19071943) Poeg Vassili Stalin (19211962) Tütar Svetlana Allilujeva (sündis 1926) 10. Surm
Nõukogude okupatsioon Eestis (19401941) Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. 28. septembril sõlmiti Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee väeosi. Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu
Kas ja kui palju sai Eesti riik 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? 1939. aastal oli Eesti olukord raske, nagu enamus vast iseseisvunud väikeriikidel. II maailmasõda algas 1939. aastal 1. septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks iseseisva Eesti hävitamise. Lisaprotokolli olemasolust saadi muidugi teada ning Eestil ei jäänud midagi muud sõjavältimiseks ettevõtta, kui sõlmida Baaside l...
- Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33 - esimesena langes põllumajandusturg, kuna valitses ületootmine - 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead
Saksamaal võimul 1933 a. Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ( natsid ), Adolf Hitleri juhtimisel. Majanduskriisi lõpp 1933 a., sest siis hakkas majandus taastuma majanduskriisist. Saksamaa lahkumine Rahvasteliidust toimus 1933 a. , sest nad ei saanud seda mida soovisid, teiste suurriikidega võrdsed õigused. 1935 a. Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Berliini- Rooma telg on Berliinis 1936 a. Sõjalis- poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni vastane pakt on Jaapani ja Saksamaa vahel sõlmitud leping kommunistliku organisatsiooni vastu. ( 1936 a. ) Rosevelti reformid: 1. Kontroll panga ületootmine ( alles jäid suured pangad) 2. Reguleeritud põllumajandus 3. Uued töökohad ja abitöökohad 4. Hoolitsemini abivajajate eest 5. Töötute abiraha ja pension Itaalia lahkus Rahvasteliidust, sest Etioopiat ei loetud nende asumaaks.
Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940 Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941 Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943 Teherani Konverents 1943 Jalta Konverents 1945 Potsdami Konverents 1945
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
