Demokraatlik suurriik Prantsusmaa aastatel 1920-1930 EGERT LAUR I maailmasõja lõpp Prantsusmaale kui võitjariigile liideti suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad.(Elsass-Lotring) Investeeriti palju uuete ehitiste rajamisele. Majanduses toimus ülikiire areng.(Reparatsioonide kaasabil) Prantsusmaa muutus tööstusriigiks.(Siid, autod, parfüümid, keemia ja mood) Poliitiline ebastabiilsus Aastatel 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. Valitsuse eluiga alla poole aasta. Rahvas oli demakraatias pettunud. Majanduskriis. Äärmuslikud liikumised Tekkisid äärmuslikud liikumised. 1936. aastal koostati Rahvarinne.(moodustas valitsuse) Poliitiline olukord stabiliseerus. Välispoliitika Prantsusmaa tähtsaim suurvõim mandril. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV liiduga koostööd tegema.(kartes Saksamaad) 1934. aastal sõlmiti ida pakt.
Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed, haiglad, koolid, raudteejaamad. Rooma linna ehitusprogramm. Soo kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5. Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni-vastane pakt, Teraspakt). Etioopia vallutamine 1935-36, u 300 tuh meest Somaaliast Etioopiasse; lennuvägi, mürkgaas; 7 kuud sõjategevust; Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad; Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu. Teraspakt oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg; 1939,
Riigi sekkumine majandusse tõi kaasa tööstustoodangu kümnekordistumine. Samuti kadus täielikult tööpuudus. Rahvale meeldis. AGRESSORITE BLOKI VÄLJAKUJUNEMINE • 1936 - Berliin-Rooma telje leping (Itaalia ja Saksamaa vahel) Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. • 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel.
1920- Rahvasteliit-liikmesriikide suveräänsuse arvestamine, võimaldas rakendada majanduslikku sanktsiooni, klassikonfliktide lahendamine lepituse kaudu. 1922-rapollo leping saksamaa ja venemaa rahu (sm hakkas venemaa abil oma sõjatööstust arendama, venemaa polnud rahul maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt) 1925-locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt 1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse.
liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule eesotsas Benito Mussoliniga.Dawesi plaani- nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. 1928.a. Briand-Kelloggi pakt-sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt ei näinud ette karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes.USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. Sõjakolded: 1931- Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935- Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks.1936-1939 -Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. 1930
majandus arenes antud perioodil tsükliliselt-majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Komiterni vastane pakt- Rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Poola koridor-maa-ala, mille kaudu poolale avanes väljapääv läänemerele. Narva diktaat- NSV Liidu dikteeritud Eestii nõukogude kokkulepe EV sõjaliseks okupeerimiseks. Baaside Leping- EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939 a 28 sept. keskööl Moskvas. Rapallo leping,- 16. Aprill 1922, Itaalias, Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud leping.
riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu. Nõukogude Liidu eesmärk oli tugeva sõjaväe ülesehitamine. Riigi kodanikud elasid vaesuses. Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. Kolmas põhjus Ideoloogilised eeldused. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin soovis kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks. Nüüd võidi alustada teiste Euroopa riikide vallutamist. Küsimused Mis on NSV Liidu majanduspoliitika peaeesmärk? Mis oli Hitleri põhiidee? Mis riike kartsid Saksamaa ja NSV Liit kõige rohekem?
saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks
aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja julgeolekuorganite abil aidati kohalikud kommunistid võimule.
Prantsusmaa tegi liidu Nõukogude Liiduga. Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa
Asju tuuakse ainult lennukiga. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Lääneriigid 1949 NATO 1948 allkirjastasid Belgia, Luxemburg, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia 50-a poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leppe, et seista NSVL vastu. See nn Brüsseli pakt jäi hädiseks ja gruppi laiendati. 1949. a loodi NATO, algul 12 riiki: Brüsseli pakt + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 1952 liitusid Kreeka ja Türgi. Kõrgeim organ Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest. Juhtorganid al 1996. a Brüsselis. Sots. leer 1949 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel, lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sots riikide majandust. Asutajad: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl ja Ungari, hiljem liitusid veel teised riigid
Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine. 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist 1936 Liitis uuesti endaga Saarimaa -Viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. - kehtestati 2a. sõjaväekohustus (üldine) -Berliin Rooma telg (Itaalia- Saksa sõjalis-poliitiline liit.) -Komiterni vastane pakt (Jpn, Saksa kommunistliku liikumise vastane) osavõtt Hisp. Kodusõjast. 1938 Hitler hakkas avalikult ellu viima Suur-Saksa ideed. Välisminister Ribbentrop(-1945) -13 märts Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga. - 29. sept. Müncheni sobing/Konverents (Leping Pr, Ingl, Saksa, Itaalia, Tsehhoslovakkia kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon
Prantsusmaa tegi liidu Nõukogude Liiduga. Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud. Saksamaa
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga
kulminat. 22.okt.19 Kuuba karantiin (USA ület.) 62 poolt) 1947 - Raudne eesriie 28.okt.19 NL lõpetab Kuuba abist. 1949 62 märts Trumani dokriin 1959 - Kuuba kriis 1947 1962 märts Brüsseli pakt e. Lääneliit 1961 - Angoola partisani-ja 1948 1975 kodusõda veeb. Kommunistide 1963 Veitnamis riigipööre 1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg. 1964 - Mosambiigi 25
äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju, täielik hüvitamine kaotanud riigi poolt. 1920-ndaid nimetati Patsifismi ajastuks. Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. 1928. a. sõlmiti Briand-Kellogi pakt, milles keelustati sõda. Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest. 1925. a. peetud
nõrkust ja Saksamaa muutus sellega tõsiseks agressoriks Euroopas. Selline tegevus pidi lõpuks viima sõjani, kuna demokraatlikud lääneriigid ei saanud teha rohkem järel andmisi.Pärast Hitleri rünnkaut Poolas kuulutas lääs sõja Saksamaale. Seega Hitleri poolt juhitud natsidereziimi agresiivus viis lõpuks II maailmasõjani. II maailmasõjas puhkemisel on ka süüdi Nõukogude Liit. Saksamaa ja Nõukogde Liidu vahel sõlmitud Molotov-Rippentropi pakt, mis sai kahe riigi vaheliseks vastastiku abistamise ja mittekallaletungi lepinguks. Sellega andis Nõukogude Liit võimaluse alustada Hitleril sõda Euroopas, kuna pakt tagas Saksamaa sõdimise ühel rindel ja selleks rindeks pidi saama Lääne- Euroopa. Nii ka läks, kui Hitler alustas sõjategevust läänes 10.mail. Pakti salaprotokoll jagas ka Ida-Euroopa mõjusfäärideks, mis oli kasulik Nõukogude Liidule, kuna sai sellega näiteks Baltikumi
sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Briand'i-Kellogi pakt: sõjavastasuse pakt, mis kohustas loobuma sõjast kui poliitika vahendist ja lahendama konflikte rahumeelselt Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 · PÕHJUSED: a) ületootmine b) vale majandamine:liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud
Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld Briand-Kellogg'i pakt1 puudutas sõda, mitte (relvastatud) jõu kasutaist laiemalt. Üldine jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast II maailmasõda ja sellest mõjutatuna. Keeld sätestati esmakordselt ÜRO põhikirja artiklis 2 (4)2. Printsiip on saavutanud rahvusvahelise tavaõiguse staatuse ning on siduv ka teiste 1 Kelloggi-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada, Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõuna-Aafrika. (https://et.wikipedia.org/wiki/Kelloggi-Briandi_pakt)
lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad Eesti, Soome, Läti, Poola idaosa, Bessanaabia. 5. Selgita mõisted ja dateeri. Rapollo leping – 16. aprillil 1922. aastal Genova eeslinna Rapallos Vene SENV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmiti leping, millega loobuti sõjast. Komiterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapani 25.nov 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Komitrerni vastu. TEINE MAAILMASÕDA Peatükk 12,, 1. Sõnasta lühidalt viis teise maailmasõja põhjust. 1)Versaillese lepingut peet sakslaste suhtes ebaõiglaseks 2) Stalin tahtis taastada suurt riiki 3) Jaapan tahtis Aasia valitsejaks 4) Nõukogde Liit vajas rakendust Punaarmeele. 5)Hitler vajas edukaid vallutussõdu et võlad tasuda. 2
sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti,
riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi
UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine Berliin-Rooma telg Smaa&It koostööleping, Smaa&Jaapan Antikominterni pakt 1937 + It Berliin-Rooma-Tokyo telg Jaapan vs Hiina *1936 ANSLUSS Austria + Smaa Austria = Ostmark (Suur-Smaa osa) *MÜNCHENI KONVERENTS - 29sept 1938 Osalejad: Hitler Mussolini Chamberlain(UK) Daladier(Prmaa peaminister) Otsus: 1. Tsehhoslovakkia peab loovutama Smaale sueedisakslastega alad 10päevaga 2. UK&Prmaa lootus Hitler ,,maha rahustada" 3
NATO – North Atlantic Treaty Organisation e. Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon - Lääne riikide üheks tähtsamakas sõjaliseks ning poliitiliseks liiduks, mis sai asustatud 4.aprill 1949.a. 1955 moodustas NSV koos Ida- Euroopa liitlastega Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis tegutses 1991. aastani. Loomise aluseks sai Põhja – Atlandi pakt, alustajaliikmeid oli 12: USA, Kanada, Suurbritannia, Portugal, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Prantsusmaa, kus viimane lahkus 1960.aastal, aga tegutses edasi poliitilises organisatsioonis. NATO-ga liitusid mingi aeg veel Kreeka, Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1999. Aastal liitusid organisatsiooniga sotsialismimaad – Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola. Hiljem, aastal 2004. Liitusid veel Läti ja Leed, sealhulgas Eesti ning veel mitmed riigid.
Läti Piiri probleemid Eestiga Poola Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe - Saksamaa sai õiguse ehitada endale sõjalaevastiku. - EV muutis orientatsiooni Suurbritannialt Saksamaale. Eesti Vabariik 1939-1940 28.sept 1939-sõlmiti EV ja NSVL vastastikkuse abistamise pakt. NL sai Lääne-Eesti sõja saartele maa,-mere,-ja õhuväe baasid. -NL lubas mitte sekkuda EV sise ellu. -Mitte muuta EV riigi korda. -Mitte kasutada EVs olevaid kolmandate riikide vastu.
Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vehel 1939. aasta 28. septembri keskööl. 1939. aastal toodi Nõukogude liidu väed seoses baaside lepinguga Eesti, Läti ja Leedu aladele. · 18. oktoober Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. · Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse. · 11. detsember - NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari
miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920. aastatel ning miks see ei osutunud püsivaks? 8. Mille poolest on tähtsad 1925. aastal toimunud Locarno konverents ning 1928. aastal sõlmitud Briand`i – Kelloggi pakt? 9. Miks algas 1929. aastal ülemaailmne majanduskriis, mis sündmust loetakse selle alguseks ning mis tulemused olid sellel Euroopa jaoks?
Vjatšeslav Molotov Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov sündis Vjatka kubermangus, Venemaa keisririigis 1890. aastal. Ta oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga. Molotov oli Nõukogude Liidu väisasjade rahvakomissar. Ta tegeles mittekallaletungi lepinguga Teise maailmasõja eel. 23. augus...
Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta. 13. 14.06.1941- küüditati NSV Liitu u 11 tuhat inimest, kellest vaid vähesed eluga naasid 30.03.1917 - 24.02.1918-Eesti Vabariigi iseseisvumise väljakuulutamine Tallinnas 28.11
3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 5. Mis oli Briand-Kellogi pakt? Selles leppes kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine- võeti liiga palju laene, ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks, inimesed ei suutnud tagasi maksta. Valitsuse vead kriisi ajal- loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning kehtestati kõrged tollimaksud. 7. Mis oli Rooseveldi ,,uus kurss"
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui...
aastaseks. Jaanuarikuus on peetud mitmeid olulisi lahinguid Eesti iseseisvuse saavutamiseks. Jaanuaris vaikisid ka relvad Vabadussõjas. Nii on jaanuar pühendatud just Vabadussõjale.Sobiv hetk saabus 24. Veebruaril 1918, kui saksa sõjavägi lähenes Tallinnale ja Vene vägi lahkus.1939 aastal NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud leping ehk Molotovi.Ribbentropi pakt jättis Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. 1941-44 oli Eestis Saksa okupatsioon.Saksa väe lahkudes tehti 1944. Aasta septembris katse taastada Eesti iseseisvust, kuid se ebaõnnestus.Muistne Eesti kaotas vabadusvõitluses sellepärast, et kogu rahvas ei olnud ühel meelel. Eesti NSV nimetati taas Eesti Vabariigiks aastal 1990, toimusid Ülemnõukogu vabad valimised. 20 augustil 1991 saavutasid Ülemnõukogu ja Eesti Kongress kokkuleppe Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti
6. detsember 1917 kuulutati Soome iseseisvaks 1918. aastal nimetati Mannerheim riigihoidaks 1920. aastal lõppes soomlaste Vabadussõda 1922. aastal toimus Genovas koverents, jätkus Rapallos 1938. aastal vallutas Hiler Austria 29. september 1938. toimus Müncheni kokkuleppe 1939. aastal vallutas Hitler ära ülejäänud Tsehhoslovakkia 1939. aasta kevadel algasid Inglise-Prantuse-Nõukogude läbirääkimised 23. august 1939 sõlmiti Molotvi-Ribbentropi pakt 1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7
1. Millised olid rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja Saksamaa välispoliitilised eesmärgid ning teiste riikide käitumine( Austria liitmine, Müncheni kokkulepe, Poola- vastane tegevus, Molotovi-Ribbentropi pakt). Rahvasteliit ei suutnud enam 1930.-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia...
Stalin oli veendunud, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“. 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakka...
1945 Saksamaa tungib Nõukogude Jõudude vahekord peale Pearl Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liidule kallale. Harbour'it sõda (22.06.1941-08.05.1945) Liitlasvägede kasuks, sest USA MOLOTOVI-RIBBENTROPI astus sõtta. (Prantsusmaa, PAKT 23.08.1939 Suurbritannia, Nõukogude Liit, USA <> Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Salajane protokoll: territooriumite jaotamine. 1942 Nõukogude Liidule: Soome, Stalingradi lahing Eesti, Läti, suurem osa Poolast
Rahva arvamus geniaalne juht Nõukogude Liidu kangelane isikukultus Välispoliitika Esimesena NSV Maailmarevolutsiooni Liidu riigijuhina loosung riigivisiit Ameerika Molotov-Ribbentropi pakt Ühendriikidesse. Naaberriikide vallutamine Nukureziimide püstitamine Suhete sisseseadmine natsistliku Saksamaaga ja kapitalistlike riikidega (liitlased Teises maailmasõjas)
· Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4
surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri. Septembris 1939 koondati Eesti piiri lhistele suured Nukogude veksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nuti, et Eesti nustuks oma territooriumile Nukogude sjavebaaside rajamist. Kartes sja puhkemist ning lootes Nukogude Liidu poolt pakutavatele tagatistele, sealhulgas lubadusele
1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud ka veel välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada vaid oma jõududega. Molotov teatas et mereväe baaside kaitseks tuleb tuua eestisse 35000 mehelise sõjaväe.28. september 1939a kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile.Tuli hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest anda vastastikust abi kallaletungi korral
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused
Sai peaministriks. Sai piiramatu võimu. Adolf Hitler- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Püüdis Münchenis võimu haarata, katse suruti maha ja ta pandi vangi. 1933 sai valitsuse etteotsa kantsleriks. Hiljem sai tast Saksamaa diktaator ehk füürer. Locarno konverents- 1925 aasta lõpp, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa. Konverentsil parandati rahvusvahelisi suhteid ja sõlmiti Reini tagatispakt. Reini tagatispakt- 1925, pakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. Briand´i- Kelloggi pakt- 1928, leping, mille järgi kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Majanduskriis- 1929-1933, puhkemise põhjused: Sai alguse teraviljaturu kokkuvarisemisest. Maailmapangandus ei taastunud kiiresti Ebakindel olukord rahanduses. Tööpuuduse kasv. Paljud tööstusettevõtted läksid pankrotti.(eriti sõjast
SEIS '30 LÕPUS · EE balansseeris sõjaka GER ja RUS vahel. Õnnestus 2. MS, siis muutus EE RUSile kergeks saagiks · julgeolekukriisid · Venemaa aktiviseerus · Sõpru pole EESTI VABARIIGI LÕPP (1939 aasta EESTI) · MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Nõukogude Venemaa-GER kokkulepe 23.august.1939, et ei tungi üksteisele kallale · salaprotokollid · NV huvisfääri-EE, FIN, LV, osa POL · NVl vabad käed, autoritaarne riik NV-EE VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT 28-september.1939 · EE tuleb 25 000 punasõdurlast · Paldiskist lahkuti · EE elas palju baltisakslasi Kui alad Stalinile, peavad, võivad ja saavad baltisakslased lahkuda · UMMSIIDLUNG-ümberasumine (viiakse POL) 1940 EESTI Uueks peaministriks on Jüri Uluots (1890-1945) · 16.juuni.1940 RUS ENSV-le ultimaatiumi = vahetada välja valitsus, tuua EE-see sõjaväelasi · 21.juuni.1940 Päts nim. Ametisse uue valitsuse, pole ühtegi kommunisti aga enamik on
Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS
juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6.august 1945 ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2.september 1945 Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile Balti riigid II. maailmasõjas: 28.september 1939 NSV-liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakt 14.-15.juuni 1940 NSV Liidu ultimaatumid Balti riikidele 14.juuni 1941 NSV Liidu Saksamaa sõja puhkemine 1944 võitlus Baltikumi pärast
· Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944
Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6.juuni 1944 Normandia dessant 6. Nimeta Saksamaa liitlased Teises maailmasõjas ? Itaalia ja Jaapan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
