Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks
Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel? – Paljud uued riigid võtsid kasutusele demokraatia, sest esimese
............................................................ .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul). 2: 1913; Tür,Kre,Ser,Rum vs Bul; Tekkis tüli Mak alade jagamise pärast; Bul sai lüüa ja kaotas valdused."
Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel.Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. 4. Briand - Kelloggi pakt ○ 27.augustil 1928 kirjutasid 15 riiki alla rahvusvahelisele lepingule, nn Briand - Kelloggi paktile, mis mõistis hukka sõja kui suveräänse riigi poliitika ühe abinõu. ○ Pakt oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikide omavahelise sõjapidamise. ○ Pakti nõrgad kohad: puudus mehhanism takistamaks neid riike, kes lepingut rikuvad; pakt kaotas tahtmatult sõja ja rahu õigusliku piiri, sest edaspidi alustati sõda ilma sõda kuulutamatta. 5
1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola loovutaks gdanski ning okuperis leedule kuuluva klaipeda piirkonna. stalin pakkus poolale kaitset sest tahtis oma mõjuvõimu euroopas suurendada.selle eest nõudis ta punaarmee lubamist poola. poola olukord halvenes järsult 1939 sõlmitud nõukogude-saksa kokkuleppe sõlmimisel. 23. august 1939-nõukogude liidu välisminister vjateslav molotov ja saksamaa välisminister Joachim von ribbentropp sõlmisid mittekallaletungilepingu. aka molotov ribbentropi pakt. sellelle lisati ka salajane protokoll. salajane protokoll-selles piiritleti nõukogude liidu ja saksamaa huvipiirkonnad ida ja kagu euroopas. NSV mõjusfääri läksid selle alusel soome, eesti, läti, poola idaosa (praegune lääne ukraina ja lääne valgevene) ning bessaraabia(moldova). poola lääneosa ja leedu jäid saksa huvipiirkonda. 1922-genovas, itaalias toimus majandus- ja rahandusküsimusi hõlmav konkurents.seal osalesid 34 riigi esindajad.
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means)
Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude /1936 vastane pakt Liidu vastu) 1937. aastal liitus sellega Itaalia ning 1939. aastal tegid sama Ungari, Hispaania. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria.1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale 03/13
Venemaa oli aga sellega nõus ainult juhul kui temale jäetakse vabad käed balti-riikides,idapoolas ja bessaraabias.ilma väikeriikide vastuseisule oldi punaarmee soovidega nõus.Samal ajal Moskva lähenes berliinile ning berliinil polnud midagi selle vastu et ida-euroopa nende 2 riigi vahel jagada.23,aug.1939 kirjutati moskvas alla mittekallaletungi lepingule mis oli kuulus, kui Hitleri-Stalini pakt.lepingul oli ka salajane lisaprotokoll, millega jagati omavahel ida-euroopa.see leping tegi saksamaast ja venemaast poliitilised ja sõjalised liitlased.Saksamaa alustas valuutust idast. Venemaa läänest. Mõlemad tungisid poolale kallale.poola jagati omavahel. Kuid saksamaa kallaletungiga algas Teine maailmasõda. Baaside leping. Maailmasõja puhkedes säilitas eesti range neutraliteedi,vältimaks sattumist relvakonfilkti. Osaliselt hoiduti isegi mobilisatsioonist
1. Preparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine 2. Rahvaste liit pariisi rahukonverentsi l loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline töö. 3. Diktatuur mitte milleski piiratud , seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. 4. Agressor sõja algataja ja vallutaja 5. Berliini rooma telg saksamaa ja itaalia sõjalispoliitiline liit, mis sõlmiti berliinis. 6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia, austria, ungari, tsehhoslovakkia, soome, poola . 2) Rahvaste liidu eesmärgid ja nõrkuse põhjused eesmärk oli riikide omavaheliste tõlide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvaste liit polnud võimeline lahendama kriise kui nendes osalesid suurriigid
· Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi).
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28
kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu,
SaksaPrantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks ; 2) SaksaBelgia arbitraazikonventsioon, 3) SaksaPrantsuse arbitraazikonventsioon 4) SaksaPoola arbitraazileping 5) SaksaTsehhoslovakkia arbitraazileping, millega Saksamaa tunnustab Prantsusmaa kaitselepinguid Poola ja Tsehhiga ning loobub idapiiri vägivaldsest muutmisest 1926.a. kirjutati alla Saksa Vene sõpruslepingule. Saksamaa sai võimaluse astuda Rahvasteliitu. 1928.a. BriandKellogi pakt, mille töötasid välja USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand. Paktiga kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast
Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole
Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28
1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud Euroopa osas puutumatuse
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel
Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? (3) · Ületootmine · Suutmatus laene tagasi maksta · Valitsuse vead tollidega loodeti kaitsta oma majandust 7. Mis oli Roosveldi ,,uus kurss"? Milliseid reforme viidi ellu panganduses, tööstuses, põllumajanduses, sotsiaalsfääris?
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2
Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga. BAASIDE LEPING: septembris 1939 tegi Moskva Eestile ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast)
lakkas olemast. 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma Klaipedesse. Sama kuu lõpus nõudis Hitler endale ka Gdanskit, mille järgi saadi aru, et Poola on järgmine ohver. 31. märtsil teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis oli allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi - Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Seega 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Sellega tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu ning Hitler hakkas pidama sõjaplaane. Hitler esitas ultimaatumeid Leedule ja viis oma väed Klaipedesse ning Austriale, see riik alistus. Samuti nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Lisaks
2. 1935-1936 Itaalia tungib Etioopiasse; 3. 1936-1939 Hispaania kodusõda, diktatuuri ja demokraatia vaheline jõukatsumine; Euroopa riigid ei sekku; võidavad fasistid Franco juhtimisel; Eestist mindi salaja Hispaaniasse (George Orwell). · Agressorite 1bloki kujunemine: 1. 1936 Berliini-Rooma telg; Pakt NSV vastu; Antikomiterni pakt 2. 1936 Berliin-Tokio telg; 3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1
Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Ma arvan et peamine põhjus, miks Teine maailmasõda puhkes oli Molotovi- Ribbentropi pakt, sest Saksamaa ja Nõukogude Venemaa on olnud peaaegu koguaeg
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti.
● 6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7. Vangide ja kinnipeetavate õigused ● 8. Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused ● 10. Õigus arengule ● 11. Õigus rahule ● 12. Õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale Instrumendid rahvusvahelisel tasandil ● Inimõiguste ülddeklaratsioon ● Kodaniku -ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt Euroopa regioonis ● ÜRO ● Euroopa inimõiguste konventsioon Arengukoostöö eesmärk ● 1) edendada sotsiaal - majanduslikku olukorda ● 2)kõik riigid ja organisatsioonid, kes oma toetust arengukoostöö valdkonnas pakuvad, võivad nõuda arenguabi eeltingimusena inimõiguste olukorra parandamist INIMÕIGUSTE KAITSE EESTIS
Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 4
dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930
13.märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed Austriasse ning kuulutati, et Austria liidetakse Saksamaaga, selline tegevus sai tuntuks nimega ansluss. Ühinemist üritati teha võimalikult seaduslikult, selleks viidi läbi rahvahääletus salapolitsei ülevaatel. See oli Saksamaa esimene samm, mis näitas, et ta on võimeline võtma riigi iseseisvuse. Sellest väljendus Saksamaa ohtlikus. Üks tähtsamaid hetki on 23. august 1939. Just sellel kuupäeval kirjutati alla Molotovi- Ribbentropi pakt. Pakt, mis loodi selleks, et Saksamaa ja NSV Liit ei tungiks üksteisele kallale. Lepingu kõige olulisem osa on, aga salajane protokoll. Selle alusel jagati Euroopa kahe riigi vahel kaheks. NSV Liit sai enale Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia( Rumeenia osa) ning poole Poolast. Hiljem sai ka Leedu, kuid pidi andma Poola Saksamaale. Selle pakti sõlmimine on kindel märk peatsest sõjast. Kaks suurriiki olid valmis sõda alustama ning nii see algaski. Ma
klass Õiguspärane inimõiguste piiramine • Riigi kohustus kaitsta oma rahvast ja territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Art 12 (3). Inimõigusi võib piirata, kui see on vajalik “riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”. Arusaamad pärast 9/11 sündmusi • Pärast 9/11 terrorirünnakuid leiti USA-s, et terroristide ülekuulamisel võib
tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid
1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1
alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimine Poola valdustele Wehrmacht Saksa armee 17. september 1939 Poola valitsus lahkus riigi territooriumilt 17. september 1939 Nõukogude-Poola sõda; NSVL tungis idapoolt Poola aladele 28. september 1939 Salajane lisaprotokoll; selle alusel sai NSVL Soome,
1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1
kohustuseta kodumaalt välja viimine 14. juuni 1941. Kolmikpakt sõlmiti 1940 sügisel Sm, It ja Jp vahel Berliinis, millega võeti endale kohustus üksteist igati toetada. Holokaust juutide hävitamine. Atlandi harta 1941 suvel kirjutasid Roosvelt ja Chruchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Kamikaze Jp enesetapu terreristid. Komiterni vastane pakt loodi 1936 nov, Sm ja Jp vaheline kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu Poola koridor IMS tulemusel eraldas I-Perisimaa muust maailmast.
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga.
liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP'le: 17. Septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist.
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939
Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' süsteemi? Hitler kavatses tühistada Versaille rahulepingu.Saksamaa lõi võimsa sõjaväe ja sisse seati üldine sõjaväe kohustus.Saksa väed tungisid Reini piirkonda, kuigi leping keelas seda.Oldi valmis Prantsusega sõidimiseks aga Prantsusmaa ei andnud endast märku.Hitler pidas end võitjaks. Millised sõjalised konfliktid leidsid aset 1930ndatel. Hispaania kodusõja olulisus. Berliini-Rooma telg, Komiternivastane pakt. Peale vasakpoolsete vabariiklaste rahvarinde võimulepääsu 1936. aastal algab mäss Franco juhtimisel.Mäss kasvas üle kodusõjaks, millest võtsid osa ka teised riigid.Lõppes 1939. aastal Franco diktatuuri kehtestamisega.Oli oluline, kuna siis sai katsetada uusi relvi ja tehnikat.Oli ka eelmäng Teiseks Maailmasõjaks. Berliini-Rooma telg oli 1936 aastal Saksamaa ja Itaalia vahel, vastukaaluks Nõukogude liidu- Prantsusmaa kokkuleppele.
Eesti teises maailmasõjas 1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 riigipööre. 1941.a. 14.06 massiküüditamine. 1944.a. 09.03 Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis
1939- ultimaatum Leedule, viis oma väed Klaipedasse, siis Hitleri õhutusel kuulutas ennast iseseisvaks Slovakkia ja järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia, järgmine sihtmärk Poola 1939- Suurbritannia ja Prtsmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, inglased asusid valmistuma sõjaks, proovisid NSV Liitu enda poole kampa saada Hitleril oli kahel rindel peaaegu valmis võitlus, kuid Poola ründamiseks oli abi vaja NSV Liidult Molotovi-Ribbentropi pakt Kõik trumbid olid Stalini kätte läinud, NL oli valmistanud juba pikemat aega Euroopasse sissetungi, lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ja siis sobival hetkel need vallutada. 23.august 1939- Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti Molotovi- Ribbentropi pakt, lubasid teineteist 10 aastat mitte rünnata, ning lisaprotokoll- jagasid Ida-Euroopa ära, NL sai Soome, Eesti ja Läti, Bessaraabia, Poola pidi
vaesuses.Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. 3.Ideoloogilised eeldused - Hitleri põhiidee oli,et Saksamaa rahvas vajab eluruumi, mida aga tuli jõuga hankida naberrahvastelt.Seega oli välisriikide ründamine igati õigustatud. Stalin unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.Selle saavutamiseks oli NSV Liit valmis rakendama sõjajõudu. Molotov-Ribbentropi Pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist, kartmata Suurbritanniat ja Prantsusmaad. 2.MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT 23.08.1939.a.JA SELLE TULEMUSED EUROOPALE (ehk mittekallaletungileping) Sellega kohustusid osapooled säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub.Lepingul oli ka salajane
riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935
1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed
4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine)
II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
