diplomaadid pidasid samal ajal salajasi läbirääkimisi sakslastega. Saksamaal õnnestus need läbirääkimised oma huvides ära kasutada. · Hitleril oli kavas rünnata Poolat ning selleks vajas ta koostööd Staliniga. Stalin aga otsustas, et on saabunud õige aeg naaberriikide alistamiseks. Mittekallaletungileping sakslastega sobis täielikult: pärast selle sõlmimist polnud vaja karta sakslaste vastuseisu. Salajas kavandas Stalin ka Saksamaa vallutamist tulevikus. Pakt pidi andma piisavalt aega selle vallutusretke ettevalmistamiseks. · 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Hitler ja Stalin Nõukogude Liidu eesmärgid · Leping sõlmiti Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste
Molotov Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Esimene salaprotokoll eiras rahvusvahelisi õigusi ja jaotas Vahe- Euroopa NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu
Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) 5) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada. 1922 fasistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno konverents, Reini pakt (1925) Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa
BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi. Hoiduti osaliselt isegi mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 26. sept andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. sept ning selleks ajaks koondati Eesti idapiirile üle väga suur armee. 25-26 sept arutati Moskva nõudmisi Tallinnas. Samal ajal rikkusid Nõukogude sõjalaevad ja -lennukid, väidetavalt vaenulikke allveelaevu otsides, korduvalt Eesti piire
• suur nähtavus avalikkusele • usutav heidutusvõime. NATO poliitika ja areng • Külma sõja järel otsis NATO uut enesemääratlust. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid, kuulutas NATO välja artikkel 5 operatsiooni USA toetuseks. • Sellega muudeti NATO kohalikest, liikmesriikide maa-ala kaitsmise ühendusest üleilmsete eesmärkidega liiduks, mille põhiülesandeks sai sõjaliste operatsioonide läbiviimine väljaspool oma maa-ala. Varssavi pakt • 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile (NATO) oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) ehk Varssavi pakt. VLO Liikmed Tänan tähelepanu eest!!! Tänan tähelepanu eest!!!
22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse naeruvääristada ja alandada soomlasi 3) Tegelikult võitis Soome sõja, kuna säilitas iseseisvuse. 4) Mannerheim oli Soome vägede ülemjuhataja, Mannerheimi liin. E 1) Karikatuur vihjab Teise maailmasõja viimastele aastatele (1944-45) 2) Rahulolu sest kõik läheb hästi. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid:
tingimustel. Samuti kohustus Saksamaa hoida Reini vasak kallas demilitariseerituna. Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. · Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. Peep Reimer 4 6. Briand-Kelloggi pakt 1928 ( · Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifismi ajastuks (patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid ("õiglaseid" ja "ebaõiglaseid") sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). · Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks.
Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda
27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma
mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks sobivat ettekäänet. Selleks sai Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Kreml kasutas juhtunut selleks , et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. Eesti välisministrile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVL-e õiguse rajada Eesti aladele sõjalaevastiku baasid.Eesti idapiirile koondati väed. Tallinnas arutati Moskva nõudmisi ning otsustati pakt allkirjastada, sest sõdimiseks polnud piisavaid materiaalseid vahendeid ega välistoetajaid. *Artikklid: *kumbki ei tohi osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe osapoole vastu *pakti elluviimine ei tohi riivata ühe lepinguosalise suveräänõigusi *Eesti saab osta NSVL-t
arendama oma söjatöösust ning taas looma armeed · Locarno konverents 1925. aastal Osapooled: ingl, pr.maa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia ja saksa Sisu: konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksale Versailles's paika pandud läänepiiri Locarno konverentsi järel levis lootus, et on saavunud leppimise aeg · Briand-Kelloggi pakt 1928 aastal Osapooled: pr.maa ja USA ( Briand oli pr.maa välisminister, Kellogg oli USA riigisekretär) Sisu: sõda ei tohtinud kasutada kui oma tahtmise saamise vahendit, konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Paktile kirj alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Kahjuks ei suutnud see uut maailmasõda ära hoida. Levis ,,world peace" 19. Isikud · Herbert Hoover USA president
mitte oma iseseisvust. Selle konflikti ajal, mõtlesid soomlased välja mõiste molotovi kokteil kodutehtud süütepudelitele, mida kasutati tankide vastu. Saksamaal võis nüüd okupeerida läänepoolsed kaks kolmandiku Poolast, samuti veel Leedu, aga pakti muudeti hiljem nii, et Leedu jääb Nõukogude Liidule teise rohkem väärtusliku piiri vastu Poolas. Kõik need vallutused viisid massiivsete elude kaotuseni riikides, mis olid okupeeritud ja jagatud kahe riigi poolt. Molotovi-Ribbentropi pakt hoidis Vene-Saksa suhteid korras 1941. aasta juunini, kui Hitler oli okupeerinud Prantsusmaa ja oma arust neutraliseerinud Inglismaa, pööras itta ja ründas Nõukogude Liitu. Molotov oli veel see, kes ütles Nõukogude rahvale rünnakust, kui ta kuulutas välja sõja Joseph Stalini asemel. Tema kõne, mida mängiti raadios 22. juunil, täitis umbes sama eesmärki Venemaal nagu Winston Churchilli sõjaaegsed kõned Inglismaale ja see avaldas mõju Venemaa populaarkultuurile.
Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi- ja keskmaaraketid Euroopas 5) 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise tõhusa rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega
vastu suure häälteenamusega. Aasta hiljem tuli kokku kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1938. aasta jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, sama aasta aprillis valiti K. Päts presidendiks. Tegevusse asus "Teine vabariik". 1938. aastal kehtestatud põhiseadus on Eesti riigis praegugi kehtiv põhiline alus. Eestis valitses iseseisvuse ajal seaduslik kord. Vastavalt aja nõuetele võib põhiseadust järkjärgult täiendada. 1939. a. 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt. 1939. a. 28. septembril "Vastastikuse abistamise leping" Eesti ja Venemaa vahel 1939. aasta 23. augustil sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mis jagab Ida-Euroopa "huvipiirkondadeks" Saksamaa ja Venemaa vahel. 28. septembril 1939 kirjutati alla "Vastastikuse abistamise lepingule" Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel venelaste ultimatiivsel nõudmisel. Jüri Uluots moodustas koalitsioonivalitsuse. 01.septembril 1939 puhkeb II maailmasõda
5. Müncheni leping Saksamaa soovis Tšehhoslovakkiat rünnata, kuid neil oli kaitseleping Prantsusmaaga ja kautselt oleks jälle kogu Euroopa sõjas. Inglismaa peaminister tegutses selles suunas, et sõlmida uus leping. 29.sept 1938 sõlmisid Inglismaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Selle lepinguga oldi rahul ja Tšehhoslovakkia alistus. 6. Molotovi-Ribbentropi pakt 23.august 1939 sõlmiti suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping, mis onallakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt.(MRP) Lubati üksteist lähima 10a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus.Lepingu kõige olulisem osa oli salajane lisaprotokoll, mis jagas Ida-Euroopa kaheks. (NSVL sai soome,eesti, läti ning Bessaraabia, Poola tehti pooleks. Kuu aega
kommunistide mõju. Plaani alusele 1948-1952 anti abi 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari ulatuses. Abi andmise tingimused: 1) Tuleb loobuda natsionaliseerimisest. 2) Tagada rahvusvaheline kontroll abi üle. Plaan täitis eesmärgi majanduse edenedes kahanes järsult kommunistide mõju Abi ei võtnud vastu NSVLiit, Soome ja rahvademokraatia maad. Vastuseks 1949.a. NSVLiit ja rahvademokraatia maad asutasid VMNi - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu BRÜSSELI PAKT 1948.a. veebruaris kommunistide riigipööre Tsehhoslovakkias. Vastuseks märtsis 1948.a. sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg 50.aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu Brüsseli pakt e Lääneliidu. SAKSAMAA LÕHESTAMINE Lääne tsoonid Mitmeparteisüsteem Vabad kohalikud valimised Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele 1946.a. USA ja Suurbritannia ühendasid majanduslikult oma tsoonid, peagi ühines Prantsusmaa
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus lii...
ülejäänud Tsehhoslovakkia. Sellega sai aga lääneriikide mõõt täis. Kui Hitler tahtis järgmiseks Poolat rünnata, siis teatasid 31 märts 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga, lootes ka teda kaasta Saksamaa-vastasesse liitu. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja valmistusid sõjaks. Nüüd sattis Hitler pabinasse ja vajas kindlat seljatagust, seda pakkus talle Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa (sealhulgas ka Eesti).
Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, samal ajal kontakte Hitleriga luues. Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut maailmasõda. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping Molotov- Ribbentropi pakt (MRP). Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida- Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks.
Poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult. 30. augustil 1939 tegi Adolf Hitler Poolale viimase pakkumise, korraldada "Poola koridoris" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Nii muutus sõda möödapääsmatuks. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa
II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust.
põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti?
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Mina valin Eesti ajalugu kõige enam mõjutanud sündmuseks baaside lepingu sõlmimise 28. septembril 1939 aastal, sest alates sellest ajast jäi Eesti aastakümneteks Nõukogude Liidu mõjusfääri ja Eestil puudusid igasuguseid reaalsed väljavaated võidelda tagasi oma vabadus. Baaside lepingut peetakse Molotov-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik sai NSV Liidu osaks. Baaside leping oli hävitav löök Eesti majandusele, sest algasid ettevõtete riigistamised ja asuti kõrvaldama ebasobivaid ettevõtteid ja nende juhte. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandik ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus-, ja transpordiettevõtted, suuremad elumajad, haiglad jne. Need sammud hävitasid Eesti majanduse ja see kukkus kokku. Inimeste majanduslik olukord halvenes järsult ning seda soosis järsk hin...
NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. septembril sõidab Moskvasse Eesti delegatsioon koosseisus Selter, riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja August Rei. 28. septembril allkirjastati vastastikuse abistamise pakt. Selle kohaselt rajatati Eesti territooriumile Nõukogude sõjaväebaasid, riiki saabus 25 000 sõdurit, lisaks veel 10 000 baaside ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis
Suur kolmik- tõsta,likvideerida tööpuuduse ja tõsta elatustaset.Patsifism-(1920-1930) hüvitama.rahvasteliit-1920.pidi riikidevahelisi tülisid lahendama. locarno Usa(W.Wilson),Uk(D.L.George),Prantsusmaa(Clemenceau).versailles rahuajastu 1929-Usa majanduskriis.sellega seoses tuli paljudes riikides konverents-1925,arutati kuidas edasi minna,töötati välja reini pakt ja briand- rahuleping-1919,saksa ja võitjate vahel.kuulutati saksa diktatuur.pariisi rahukonv-1919-1920.töötati välja püsivad rahulepingud kellogi pakt. miks loodi diktatuurid-sest arvati,et demokraatia ei too riike sõjasüüdlaseks.reparatsioonid-sõjakahjud,mida saksa pidi võitjate ja kaotajate vahel.Suur kolmik- kriisist välja. miks levis peale 1 ms demokraatia-sest võitjariikides oli hüvitama
rahandusminister prantsusmaal: 1 single european act 8tegeliku siseturu väga suur hüpe rakendamisel, viidi ellu, oligi euroopa ühisraha loomise ettekanne)1994ndast aastast, 86 võeti otsus vastu, annulleeriti 10k dokumenti euroopas, et seadusandlust ühtlustada jne 2. 89ndal aastal euroopa rahaliidu ettepanek, viidi tähtaegselt ellu 90-94 kapitali liikumise vabadus · Maastrichti leping · Stabiilsuse ja kasvu Pakt 4. Euroopa Keskpankade süsteem, selle toimimine. Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskpangad. Euroopa Keskpankade Süsteemi aetakse tihti segamini eurosüsteemiga. Erinevus on selles, et eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank ja ainult nende riikide keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. EKPS ja eurosüsteem eksisteerivad samaaegselt seni,
väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934). 1922 Võimule tuli Stalin, tekkis NSLV; Genova konverents-Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa ei ole teineteisele võlgu). 1922 1945 Võimul on Itaalia suurjuht Mussolini (duce). 1922 1953 Stalin on kommunistliku partei peasekretär. 1925 Locarno konverents (Reini tagatispakt). 1928 Briand-Kellogi pakt. 1929 1933 Suur Depressioon (Ülemaailmne majanduskriis). 1931 1939 Jaapan vallutab ühe osa Mandzuuriast. 1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul. 1935 Hitler loobub Versailles' rahust; Valmib plaan "Otto"; Saarimaa rahvahääletus (piirkond Saksamaal, mis peale I maailmasõda võeti
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine
Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants
alusel(29.august 1938) Austria(13.märts Sudeedimaa Tsehhi okupeeriti , Klaipeda 1938),Saarimaa(1.märts Leedult , Gdansk -Poolalt 1935),Reini tsoon 5) Mis on MRP? Millal ja kelle vahel sõlmiti? Milles seisnes MRP salajane lisaprotokoll? Mida tähendas see Saksamaale, Nõukogude Liidule, Euroopale, Eestile? MRP olulisus. Molotovi-Ribbentropi Pakt mittekallaletungi leping + salajane lisaprotokoll , 23.august 1939 NSVL ja Saksamaa vahel Moskvas.Protokoll seisnes selles , et Saksamaa ja NSVL jagasid Euroopa kaardi mõjusfäärideks. Saksamaale: sai protokolli alusel Poola lääneosa (Leedu : hiljem loovutav NSVL-le) NSVL-le: sai protokolli alusel Soome(hakkas vastu talvesõjaga, säilitas iseseisvuse),Eesti,Läti, Poola idaosa (Leedu : saksamaa andis järgi) Eestile: Baaside lepingut 28
Ajaloo töö (1939- 1945) 1. Molotovi Ribbentropi pakt- (23. August 1939). Iseloomustus: Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Molotovi ja Ribbentropi vahel. See pakt on tuntud ka nime all Hitleri- Stalini pakt. Pakti kohaselt kuulusid Nõukogude Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessabaaria ja Ida- Poola. Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Tagajärjed Eestile: Eesti jäi Nõukogude liidu valdustesse. 2. Baaside leping ehk vastastikuse abistamise leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis
Komiterni loomine -1919 Berliini-Rooma telg -1936 Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal. Saksamaal oli raskuseid reparatsiooni maksmisega selleks koostati selle tasumiseks Davesi plaan. 1925 toimus Locarno konverents, mil üritati luua süsteem, et vältida SaksamaaPrantsusmaa sõda sõlmiti rida kokkulepeid millest üks oli Reini pakt. Tekkisid probleemid Rahvasteliiduga. 2. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1930. Aastatel. Hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus kuna see ei suutnud oma organisatsiooni liikmeid kaitsta
1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e. Kolmikpakt. Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias, 3 riiki pidid oma mõjusfääris kehtestama uue korra.
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Inglismaal ja Prantsusmaaga
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt
Hitler võttis Müncheni lepet, kui märki lääne nõrkusest ja esitas Leedule ultimaatumi viies oma väed Klaipedasse. 1939 kuulutas Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks ning Saksa-Ungari väed hõivasid ülejäänud Tsehhoslovakkia. Edasi oli Hitleril plaan võtta ette Poola. Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust ning tahtsid kaasata ka NSV Liidu. Samuti lootis ka Hitler NSV Liitu oma seljataha. Molotovi-Rippentropi pakt Kõik trumbid olid NSVL juhi Stalini käes. Tema plaan oli Euroopa riigid üksteisega sõtta lükates nõrgestada ja siis ise sobival hetkel kogu Euroopa vallutada vajas uut maailmasõda. 23 august 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping Molotovi-Rippentropi pakt (MRP). MRP 10 aastat omavahel rahu + salajane lisaprotokoll, kus jagati omavahel ära Ida-Euroopa. NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Leedu ning Bessaraabia, Poola jagati pooleks.
Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. See leping pidi tagama Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piiri puutumatuse. Ühtlasi pidi Reini piirkond jääma relvadest ja sõjaväest vabaks. Lepingut valvasid Suurbritannia ja Itaalia. Reini pakt ei teinud vahet võitjatel ja võidetuil ning nüüd sai ka Saksamaa lõpuks Rahvasteliitu astuda. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. Briand`i - Kelloggi pakt, lepituspoliitika 1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus hiljem lepingule allakirjutatutele peaaegu poolsada riiki. Tšehhoslovakkia kriis Aprillis-Maid 1938
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaa sai ülejäänud Poola ja Leedu. *Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku.
ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid siiani keelatud. -1938 Austria Ansluss- Austria liitmine Saksamaaga -1938 Müncheni leping - sõlmiti It, Sks, Pr ja Suurbr vahel: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. -1939 Sks viis väed Klaipedasse (Leedu) -1939 lakkas olemast Tsehhoslovakkia, tekkis osaliselt iseseisev, Saksamaast sõltuv Slovakkia. Molotov-Ribbentropi pakt (1) · Hitleri soovis omale Danzigit (Poola). Teda ähvardas sõda kahel rindel, seetõttu vajas ta kokkulepet Staliniga. · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Molotov-Ribbentropi pakt (2)
Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tasandil · 21.10.1991.
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25
Saksamaale. Reparatsioon – sõjakajhude hüvitusmaks. Patsifism – relvade ja sõjategevuse vastane ideoloogia. 1925 – Locarno konverents – peati, et leevendada majandusliku ja poliitilist olukorda, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa, kui võrdväärse liikmena. 1925 - Reini tagatispakt – kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud lääneriik. 1928 – Briand´i-Kelloggi pakt – lepe kohustas loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama konflikte rhumeelselt. Kirjutas alla 15, hiljem lisandus 48. Ülemaailmne majanduskriis – 1929-1933 – 20ndate algul oli näha majanduskriisi nähtavust, kui vilja hinnad hakkasid langema. Terve viljaturg varises kokku kui Venemaa tõi turule allahinnatud teraviljad. 29. Oktoobril 1929 varises New Yorgi börss kokku, kaotati päevaga suurema osa oma varast, ei jõutud võlgu tagasi
Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut kahe nädala võrra (22jn41). Sõdivad r-d- teljeriigid(kolmikpakt): saks, it, jp, soome, ungari, rum, bul, slovak; liitlased: ingl, pr, nl, usa. Kolmikpakt- Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis. Veel liitusid: ungari, rumeenia, bulgaaria(teljer-d). Sõjaplaanid- Barbarossa plaan on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus. Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda; 1944. aasta juunikuus oli kaks kolmepäevalist perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule
II maailmasõda 1)Mis nimega leping sõlmiti Saksamaal ja Nõukogude Liidu vahel 23. augustil 1939. a? Molotovi Ribbentropi pakt. 2)Mis on Müncheni kokkulepe? 1938. a sügisel sõlmitud kokkulepe, mille järgi loovutati Saksamaale Sudeedimaa(osa Tsehhoslovakkiast) 3)Mis oli öeldud Atlandi hartas? *USA ja Suurbritannia ei soovi sõjast omakasu *Pärast sõda taastatakse okupeeritud riikide iseseisvus 4)Mis kuupäeval sõlmitud ja millise nimega leping lubas tuua Eesti pinnale Nõukogude armee? Baaside leping(vastastiku abistamise leping), 28.09.1939 5)Millised otsused langetati Teherani konverentsil?
Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria (1938), Müncheni konverentsil (1938), kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
